Kuivõrd te kindlasti tähele pannud ka koolis oma kaasõpilaste juures mõned õpilased jutustavad väga toredasti. Näiteks ekskursioonid, kui nad tulevad, tundub meil järsku nii, nagu oleksime meie nendega kaasa reisinud. Elavalt teevad seda aga mõned jälle käivad näiteks minu pärast Lõuna-Eestis Otepääl ja kui päriga nelgimiste seal nägite, no oli järv pühajärv, Risto järv. Munamäel kah, käisime, üsna suur mägi, päris huvitav. Ja ongi kõik, ei olegi muud enam lisada, sinna. Jutustamise oskus ei ole mitte ainult elussõprade keskel vajalik, vaid kõige rohkem on teil seda koolis tarvis. Kirjandustundidest, käsitlete, kirjanikkude romaane, näidendeid ja novelle. Aga mis nüüd on, nüüd polegi muud kui kirjaniku jutustused. Ja väga sageli tuleb teil koolis ümber jutustada Eesti keele tundides kirjandusteose sisu. Nende peamisi sündmusi, sündmustes tegutsevaid inimesi. Ja kõige rohkem on vaja teile jutustada, võib-olla nendest kangelastest tuleb neid iseloomustada näiteks Vilde võllamäe, äärni või Bornele tasujat, Kitzbergi libahundi, Tiinat, Liivi varju, Villut ja palju teisigi. Klassis vastamisele tulevaid õpilasi kuulates selgub, et nagu nad ei oleks hästi ära õppinud Neil puudub jutustamisoskus. Üks õpilane loeb üles antud lugemispala võib-olla 10 korda läbi, aga ikkagi ei suuda hästi sellest jutustada. Teenijaga loeb üks ainukene kord. Ja tal läheb jutustamine elavalt ja huvitavalt. Aga seda me teame samuti. Jutustamise oskus on arendatav. Jutustamist, me saame õppida. Katete jutustamise teel edasi anda hästi seda mis kirjanik kirjutanud on. Selleks peab jutustatavad pala hästi tähelepanelikult lugema seal esinevaid sündmusi ja sündmustes esinevaid tegelasi hästi meelde jätma. Sellepärast et peab ju midagi olema, millest jutustada. Lähemegi kohe praktilise töö juurde. Alain teile ühe väikese Juhan Liivi lookesed. Püüdke tähelepanelikult kuulata ja mulle siis seda hiljem jutustada. Sinna, kus nõgesed on ja Riina puru poeb varblane sügavamale päikesepaiste kassi eest. Ta ei saa lennata kiirile, Liivila kõlab kõrgel õhus lookestelt. Pääsukesed lendavad nagu nooled ja süüdistavad valged kaelaalused, läikivmustad ilusad tiivad üles-alla, edasi-tagasi, tõusevad otsekui suurde sinisesse taevasse ja tulevad nähtavale. Päike valab välja oma jumalikku valgust. Õud ilutsevad siirila Liirila, Liirila lõokesed, pääsukesed, päike taevas ja õud levila. Lilla. Kas sinu süda vabaduse igatsust tunneb? Põlatud varblane, haige tiivaga varblane aia all. Kaskaad tunneb. Kas sinu halli kuuekese sees olev süda ka igatseda mõista? Nii kirjutaski Juhan Liiv. Kell juba palju arstid tagasi, Slovakkia on kirja pandud 1990. aastal. Tite kordol, seda lookest kuulsite. Ja Helve. Palun katsu seda väikest Vanlevilookest nüüd jutustada. Isegi ajada? Mis jäämata saanud saia kassist päästa ei oleks kas startida, kinni püüda? Tal oli väga kurb meel, sest kõik pääsukesed laulsid üleval ja lööritasid sealt ka tema pidi seal laiali istuma ja ei saanud avaldusse. Päike paistis. Ja kõik oli nii ilus ja õhk ja linnud laulsid, kuid see varblast ei aidanud. Ja nüüd, Kalle, palun jutusta edasi. Ja kui siis varblane seal istus nii tasa, nukralt aial siis pääsukesed lendasid nii ilusti taevas ja lõokesed lõõvitasid levila liilina. Ja taevas oli nii selge ja päike nii vaimustatud põles. Ja kogu ilm sätendas silus. Valdo varblane varblane pidi istuma oma aiaaluses ja ootama, kuni tema tiiv paraned Kastonnis ta igatsust millegi järele. Aga need tublid noored. Kui te teist korda peaksite seda veel jutustama. Kuidas saaks seda siis ilmekamalt teha? Geid sellele autoritekstile nende mõtetele, mis siin sees on, hakkame kasvõi sellist peale. Kujutlege toredat esinemist leitsakulist varasuvist ilma. Päike sätendab ja nii soe on, õhk virvendab. Kas te olete suvel tähele pannud? Legi esimesed soojad ilmad? Õhk virvendab, kõik kohad on linnulaulu täis. Tuhanded linnud nagu laulaksid ümberringi mets, ligilähedal on lõokesed, kuldnokad, ööbikud, peoleod, veel väga paljud teised. Ja endal on ka niisugune tunne, nagu tahaks nendega kaasa lõõrutada. Ja korraga märkame nagu liiv siin kirjutab. Riita, kus Auadri idas on? Märkame haige tiivaga varblast. Kastan kulli käest pääsenud või on mõni ulakas poiss teda kiviga visanud. Või on ta kassi käest lahti rabelenud. Nüüd ta läheb sinna rida alla. Juhan liin, see, kes sellest kirjeldab, võiks arvata, nagu ta ise oleks seda läbi elanud hakat, selle mark, sellega tema hädale kaasa tundma. Ja järsku jääb nagu tahaplaanile see tore kevadine või varasuvine, võiks isegi ütelda hiilgavalt kaunis ilm. Pea probleemiks saab varblane. Ja mis ta küsib selle Varblase käest aasa. Ta küsis, kas varblane igatseb ka kuhugi? Kas karblane igatseb ka vabaduse järgi? Seda te teate, Juhan Liiv 100 väga igatses eelkõige rahva vabaduse järele. Ja siis ta küsib veel, kas sinu halli kuuekese sees olev süda ka igatseda mõista, nii nagu minu autori selle loo kirjutaja seda seda mõista. Järsku see lookene Zabeli ligilähedaseks me hakkame mõistma seda inimest, kes nii kirjeldas, hakkame mõistma ka looduses esinevaid äpardusi ja sellele kaasa tundma. Võib-olla see ongi kõige õigemini, et jutustamise oskust hakata arendama säält kaudu, mis te ise olete kogenud, tähele pannud ja läbi elanud kunstnikud joonistavad inimestest portreid ja teevad seda mõnikord väga hästi, hääd kunstnikud on, et me võime peaaegu öelda, missugune see inimene on. Me võime ka öelda, missugune on ta loomus, ta iseloom. Aga sõna kaudu on võimalik ka inimesest portreed edasi anda ja püüamegi seda teha, katsuge teie seda teha praegu. Kalle, palun jutusta oma pinginaabrist. Minu meelest on täiesti hea poiss, ta on väga tore poiss. Umbes toru projegi sellest milles on palju poisse, kes on sellised õelad kuidagi, aga ta ei ole õel, selline alatu Ta lihtsalt vallatu. Teised tahavad teistele haiget teha, mõned on sellised, aga tema ei taha. Kuidas ta õpib? Kehvasti, eks ta kehvasti õpib. Lask vaata poissi. Kuidas kas edasi on saanud, on ta istuma jäänud ka mõnda klassi ja nonii, ütle nüüd kallet. Missugune on aga selle sinu sõbra välimus? Umbes minuga ühte kasvu brünett poiss, selline kohalikult riides käib. Missugused silmatalon elavad silmad hästi tumedate Laatsilt? Aha, mis värvi kingad tal jalas on mustad nahata, seal siis ka tähele pannud. Aga nüüd ma tahaksin, et te kirjeldate mulle Eduard Vilde jutustuses. Minu esimesed triibulised Aidan Heedit. Kindlasti te mäletate seda poissi ja kirjeldate seda mõisa noorhärrat. Galina, palun räägi. Aidan Heedist. Missugune ta oli ja missugune oli mõisa noorhärra, kui nad seal parunil trepi ees mõisa trepi eeskohtasid ja aidamehe poeg võeti talle mänguseltsiliseks mõisa noorele. Mida noorena oli uhke nagu üle ole, tal on nii palju mänguasju. Ta silmitses kaedyt huviga. Eedil oli lihtsamad riided ka korralikult. Noorhärra Demjanovi käsi selliseid ei eksiteel, nagu öeldakse, hästi treenitud puhtal ja aga tema esimidagi selle tootega anud teenijat, kes olid need siis poputasitele. Kas keegi mäletab lähemalt, missugused olid need paruni poja riided, madrus, erida endale tasemes mere? Ah jah, ja nii, aga missugused olideedi omad, linased, sellised, nagu me juba selgusele jõudsime. Jutustatavad materjali peab hästi tundma õppima. Valdo, palun loe see lühikene lõik meile ette, siit alates. Poiss ise ei meeldinud mulle nii kui tema riided. Ma vaatasin tema ja siis enese peale ja tundsin nagu häbi. Hakkasin Alt peale, tema jalad ja minu jalad, temal päikese käes läikivad kingad, Siretavate hõbepannal tega jalas mul ainult tükati ja sealsova võitud Vene saapakesed, aitäh. Boriss, palun Loe edasi. Saapakesed, milles särgi kurvamaiselt lossi temad, peenike sinise triibuline, kuldsete vankritega ilustatud madruseülikond seljas ja selle valge hiilgab krae ümber kaela õlgade. Mull omakootud potisinised, poolvillased püksid, rebadel ja roosasid sigu. Kraed ja kurdetud. Adrienne särgi, nonii, no näete. Rohkem ei valitsegi lugeda selle väikese killu kaudu, ma tahtsin teile näidata, et teie tähelepanu on olnud siiski kaunis pinnaline välimuse järgi avaldubki aida, meheedi ja mõisa noorhärra, sotsiaalne keskkond, üks rikas, teine vaene. Jutustamist aitab rikastada inimeste, looduse, loomade, igasuguste nähtuste, nii elavate kui ka ilutute Kindlate tundemärkide õigesti nägemine ja hindamine, nii nende välimuse ja seesmise olemuse avamine näiteks teil on oma kindel hinnang. Kas aidamehe eed juulil kerede ära teeninud ei olnud? Muidugi ei olnud. Tähendab, kui te olete kõik veendunud, et aidamehed ei olnud seda kellelegi ära teeninud, siis te jutustate ka ju nii et selle planeedil on tulist ülekohut tehtud. Ta on ülekohtuselt peksa saanud. Ja värgi niisugusest suhtumisest tuleb välja ka kirjanikud. Idee, kirjaniku idee väljatoomisel aitab teid. Õpetaja temana, lüüsik teiega koos teost, ajajärku kannab andmeid kirjaniku kohta. Ja nii te saategi võtme, et sündmusi ja tegelasi kirjanduslikus teoses õigesti hinnata. Seda ilmekam on jutustamine, mida enam seal esinevaid sündmusi ja inimesi ei mõista, me nendele kaasaelamine kas või nende tegevuse õigustamine hukka mõistame. Ma loen teile ette Muia Veetammi ühe luuletuse ja nimelt adra mihklikask. Kui sa Mahtra lähed, sõber, seltsimees ja seal kõnnid vähe mõisa lähistes siis saneedilt kaske kobras koorelist. Miljon tüves raske, sügav rist. Kevadel see risk, tal ujub pisarais, kuigi latt on siis tal pungis puhkeveest. Sügisel tal sajab ladvast leinavaisk. See on Mahtra sõja adra mihklikask. Selle Kaseral kõnele hajut nägi esimest korda oma noorikut noor Mahtra peremees Mihkel tein. See juhtus kordil suvisel ööl, mil hämara vöö oli koiduööl. Kui poisid ja piigad siin kokku said oli Mahtraski neidusid ilusaid, kuid mihkli meelist, kes tundis neid, oli ilusam, nendest üks võõras meid. See nimega on pärit purilast noorukene sel kevadel leerist vast oli varrodel mahtras omaste pool. Kui oli nad juba naine ja mees, noor perenaine ja peremees, adrad, alus, mis mahtras üks vaesemaid siis Mahtra sõjast nad sõnumi said. Sõjasõnum, Anneli silmavee on naist siis. Kell meeleteeks rõõmsaks. Nuttes hakkas ta keelama paluma. By mihkel Haaemmine sind palun maa, sest tunnen sind, ootab seal õnnetuse ees. Kuid mihkel, kel sõjalik südames, vastas Annele. Mine ja kiiguta last. Sa ei mõista meid, sest oled purilast. Ma pean ju minema, pean ju all, mismoodi ma kodustasin, kulutan, kui tean, et ootab meid kasaka Luut. Ann vaikis käellaps, mis jäi tal siis muud. Ja Mihkel läks sõtta. Läks vigel Geos sama vigel, mis päeval käis sõnnikuveos. Kuid naine on naine, kes kommiku eel oli angi häärberi poole teel, et otsida taplus möllu sees meest. Ta leidiski mihkli Atla värava eest ja palus seal velgi elaveretul suul. Tule koju, siit. Soldati püssis akul. Kuid Mihkel, kes guug seljast maas, teisi mehi tapma õhutas taga ajades parimaid soldat, teil ei täitnud ta palveid, ei kuulanudki neid. Algul jäigastus Ann sest ta naise vaist, mis kaitses seda tillukest, on Emaist ta pesa, soojus, ta kodusus, ta lihtsat tavalist armastust ütles selgesti talle. Kui lasid Ta nühid, siis ta suureneb ja see on su enda süü. Sisagada lõõdvenes tõstis pea ja lausus mihklile. Kui pead. Ja Mihkel läks hõisates meie hunt. Ja siis tuli kuul. Sellesamase gaasiaal suikust A anne põller padjaks ja sängiks maa. Enne suikumist andisele Hannele käev sõnas hääletult. Ja on lõikas ka siis risti. Mille mujal veeta, ma olen kirja pannud luuletuskogus. Vilja peegel, mis seal põhimine? Selles luuletuses katsume selgusele jõuda. Mis on selle luuletuse tuum. Minu meelest on siin põhimine just see, et mihkel pidi minema sinna sõtta ja olgugi, et ta nägi, et seal ta võib surma saada ka lõpuks siiski mõistis, et see on nende kohus, minna sinna sõtta sellepärast, et ega lõppude lõpuks allaandmisega mitte kuhugi ei jõua. Jah sest võitlus rahva õnne eest on tähtsam kui see isiklik õnneraasuke. Tähendab, missugune siis mihkli võitlus oli? Oli see õiglane võitlus, hunnitu, õiglane võitlus või sa arvad jäigemaid? Muidugi. Vaat nii ongi selle tuumaga siis lugu, kui see meil käes on, siis te juba hakkate seda sündmust jutustama. Canijad, Mihkel talitas õigesti. Mihkel ei ohverdanud oma elu, asjata mitte. Katsu seda lugusid jutustada. Helve, sina. Mõisa lähedal üks kask, mille sisse tehtud riistvarakevadel palati pisaraid. Sügisel aga langevad leed, elas kord üks häda mihkel, kes võttis endale naise. See meeldis temale kõigi seast, ta nimi oli all, see elanik seal, kus teha. Vait tuli Oxford omastele külla. Ja siis Mihkel, nägin, tema on just kõige toredam ja otsustas ta endale naiseks võtta. Üks hetk, ma takistaksid jutustamast. Nüüd veel on niisugune mulje praegu sinu jutustamise juures elas ükskord see adra mihkel aga kui ta ka ei oleks elanud, ei oleks kah suurt kahju sellest olnud. Katsu tuua adra Mihkel endale nii lähedale, nagu oleks sul tuttav inimene, kellest sa kõneled katsessionaal jutustada edasi Adramistel siis võttis naiseks tütarlapse, kes oli purilast pärit. Mis siis juhtus? Nad elasid algul väga õnnelikult, kuid siis tuli sõjasõnum Mahtrast. Niikui algulistega sõjasõnumit, puhkes ta kohe nutma ning teenitas mihklit. Sõtta ei läheks. Kuid Mihkel teadis, et ta peab minema. Ning Annegeeritused ei aidanud. Mihkel siiski läks sõtta. Järgmisel hommikulgi veel keevitas andeda. Ta otsis ta üles Kuid siis mõistis temagi, et Mihkel peaks siiski minema ning ütles talle, et mine, kui pead. Ja Mihkel läks, läks, olgugi, et ta suri. Ning selle mälestuseks lõikaski anud kasetüve sisse risti. Mis seal veel praegustelegi põlvedele näha. Ja kas ei olegi mitte nii et need kirjanduslikudki palad, mida te jutustate, kuid endale ette kujutate sündmusi ja olete hoolega läbi töötanud selle jutustuse et see saab nii lähedaseks, nagu oleksite ise pealt näinud, kuidas jutustama hakati, siis ta ju kõnelitega tõtt. Sest kirjanik, kes on kirjutanud, on, on ju, võtab materjali tõsielust. Ja kui te seda tõena jutustati, siis seal liigutav Jaharabki. Vaadake, kuidas te saaksite elava jutustuslaadi kättekude julgelt jutustaksite, mitte ei häbeneks oma seesmise hinnanguid. Toome veel mõned näited loomariigist. Kas te olete tähele pannud, kui temaal olete olnud kolhoosis näiteks, kui kolhoosnikul koer on kolhoosnik ison, linna läinud? Koer ootab teda koju. Üksikud augatused käivad, niisuguseid ootavad algatused. Ja kui ta ei tule, miskipärast on takistatud tulemas ja alles õhtul hilja tuleb. On koer, kes isegi ootusest undama hakkavad. Olete tähele pannud seda erinevust, kui tuttav inimene tuleb? Kes sageli külas käib? No kuidas siis koer haugub? Rõõmsalt haugub ja kui hea tuttav inimene on total kosti kaasa, võib-olla mõne kondigi kaasa. Kui aga tuleb inimene, kes teda kividega pillub või otsib kepi, et talle anda mõni obadus nagu üteldakse, kuidas koer siis toimib? Hariduseta püsti siis läheb, kuidas tuli see vaene ja uus kuningas. Ja või lindude juurest, kas te olete tähele pannud pääsukesed, kus higistavad telefonid, raadi, järsku märkavad kulli, mis siis sünnib? Nad põgenevad hirmus, kuidas nad häälitsevad arendalt nagu ohtu aimates hoiatavad, nagu teisi lõbuks. Jutustan Nadele väikese lookesi oma elust. Ma ei tarvita mitte ühtegi kunstilist võtet. Ma püüan teile tõtt kõnelda. Niisiis päikene minupoolne lugu teile, mälestuseks. Meid oli viis last. Kolm õde ja kaks venda. Isakodu oli Tartust 30 kilomeetrit eemal 28 versta üteldi, tookord. Isa käis vast neli korda aastas linnas. Aga meie ootasin meede väga. Meie koer ootas teda ka, sest juba tund aega enne isa tulekut hakkasid haukuma, meie siserehkendasime, et küllap ta ikka kuuleb. Küllap ta kuuleb ja meile andis oodata, aga siis oli varsti isa tulekul ka. Nagu meie isad kõigil toredad on ja oli minu isa ka väga tore. Mis poolest? Kõigepealt iga kord, kui tema linnast tuli, tõi ta igale lapsele ühe viisi kringli. Ega see tal ka võib-olla nii hõlbus ei olnudki, sest kringel maksis kopika. Iga linnasttuleku järel oli ta kulutanud laste peale viis kopikat ära. Aga küll oli sissekringel süüa rõõsa piimaga, veel kastsime soola sisse. Et et ühel novembri õhtupoolikul juba hakkas videvikuks minema? Kaotasime isa. Aga ta ei tulnud. Oli üsna hämar, ema läks lehma lüpsma tähikud lüpsma ja tuli isa. Aga ta oli kuidagi. Tõsisem kui muidu. Ja miskipärast ei toonud kringleid, ei kõnelnud meiega mitte üht sõna. Hobus oli ta juba lahti võtnud ja ütles mulle, et Karla minevane aida ukse lukku. Ja läksin seda aidaust lukku panema. Ma võisin nii seitsme kaheksa aastane olla. Läksin seda lukku panema ka sellega oli maailmategu, sellepärast et meil oli ise laadine, aidalukk. Ta oli nagu tagurpidi lukk, võti tuli tagurpidi sisse panna ja kui nii pöörata, et lukku lahti keerata, saaks siis meeluclex kinni ja kui pöörad jälle nii, et lukk kinni läks, siis meeluk läks lahti. Mina punnitan seda keerata ka ei lähe. Tee, mis sa tahad. Mina ei tea, kust ma ometi selle hullu mõtte peale tulin. Ma ei teadnud muidugi kangi seadusest tuhkagi, aga mina läksin riida äärde, võtsime vana poi, Ani ahjuluud oli sellel otsas veel niuke toika ja panin nüüd selle võtmeringist selle toika läbi. Hoiame läbi, hakkasin nii kaaluma, seal otsas vast läheb. Järsku käis üks raksatas, mina kukkusin potsti maha. Võtan selle võtme välja. Aida ukse võtme nagu revolverkeel ära. Aga mis tähendab maa laida, ukse võtmekeel ära murda, kus sa seda uut saad? Sepp oli Alatskivil 10 kilomeetrit maad. Lähen nüüd hirmuga isale näitama. Isa vaatas kord, kes kuidas ära murdsid. Kõnelesin seda. Heitis selle võtme kõlina lauale ja ütles vitsad. Mina ei olnud elus peksa saanud. Paneksin õige hirmuga vastu rääkimata ja otsisin rida äärest ääbundikesenit vitsu kokku. Isa võttis need vitsad. Siis lasi mul käed panna köögilauale ja hakkas peksma. Ma ei nutnud, ma hoidsin nuttu tagasi. Järsku tundsin, et midagi hakkab seest koledasti valu. Samas oli nii nagu nagu 10 okast ühe ühte kohta sisse torgatud. Ma leidsin, et Isamaailmaasjata peksa, ma tahtsin seda kinni panna, seda aidaust. Ja ta ei läinud. Ja ma enda meelest tahtsin veel targalt teha ta kinni, läheksanid sain peksa. Kui on niisugune väga suur alandatud, alandatud tunne. Nii korda 15 lõi käed hakkasid punetama, vormid tulid. Ja siis isa läks teise tuppa, papptaaga tagakambri, nagu me nimetasime. Ja mina jäin köögis pliidi ette. Ja siis tuli ema lehma lüpsmas. Aga ema oli meil väga hea inimene. Õhtuti, kui ta lehma lüpsmas tuli, siis andis ta igale lapsele plekktopsitäie sooja piima ja kassile piimavahtu. Ja ema ütles Karla, tule piima jooma. Ega ema teadnud, et ma peksa oli vahepeal saanud. Aga mina jälle mõtlesin, et kui ema kolm korda kutsub, siis ma lähen. Minus oli jälle nagu jonn sees selle peksasaamise pärast, nagu ema oleks ka süüdi olnud. Aga ema kutsus kaks korda ja mina jäin viimast ka ilma. Ja nii ma seisin, kui õnnetusehunnik seal köögis nurgas. Ema läks taha kambri ja ma kuulsin, et nagu minust kõneldi, minu nime nimetati. Ja siis ema läks ärevalt läbi köögi uuesti väljausse, aeda. Ma ei tea, mida sinna toimetama. Ja isa hõikas järsult. Karla. Minul läks nii südamest läbi, mina mõtlesin, et tema rikas nii karmilt, et tahtis ta mulle veel peksa anda, et nad emaga kõnelesid. Risti on kokku leppinud, et seda vähe oli, tahab mind veel peksa ja mina läksin hirmuvärinaga, tegin selle tagakambri ukse lahti ja näen. Isa istub küdeva ju ees. Nirguses oranž poolkeras. Paku otsas. On väga tõsine, söed hõõguvad. Ta viipab käega, tõmbab mind enda poole ja surmahirmus läksin sinna. Ma tundsin, kuidas mu süda sees ratsutab, kraavi laseb. Aga siis järsku isa võttis mind kahe põlve vahele pani oma parema põlve peale istuma ja tõmbas kolm korda Magarheda käega läbi minu juuste siis ma enam jäänud pidada. Mul hakkasid pisarad jooksma, jooksma, jooksma, tuli mul elu siiani jooksnud. Panin oma käe vastatraažil kuube. Ja siis oli nagu seesmine karjatus. Ja ma mõtlesin, et peaks ta mind rohkem peksma. Aga silitage seda mind ka rohkem.