Aa nüüd oma kõrvu kikki ja tule, kuula muu, uudistasime. Peri Muhu saare pealt ma olen metsavahi, Reena ja. 10. märtsi keskKomingu. Ja mul oli veel põrm aega tagasi niuke mõte et ma lähen täna ühiku. Mitte et mul sinna nüüd Asseni rangest oleks, aga ma olen lihtsalt niisama tunnustama läinud. Aga nüüdseks asi nõuke maale, nõmmküla külavahele jõudu. Ja ma pean ütlema, et Mapsasid edasi ega tagasi enam mitte. Kõik silla roolid, Anzori tasast panetega poisse täis, lapilised riided selgas, karjuvad ühe teisele sorry võõramaa keeli. Ja maksa mitte märki aru, vaala sihuke tunne, et ma olen keskele lahinguvälja sattunud puhta puru, sõda köib aga siis hammas Likis piirise pärst. Ellemalt sarapuumatti ja ma nüüd uuri täpselt järgi, et missi sisemine tihase missi toimub sedaviisi. Noh inglased ja taanlased ründavad saarlasi või vastupidi, selline lahing ka siin Muhu. Klubid taheti hõivata, aga ma ei tea, kas nad said sellega hakkama, aga igatahes siin kärtsu mürtsu toimub. Kus need inglased ja taanlasid tullid siis? Ikka saab, et üle jää tol neljapäeval? Nad baseeruvad seal tapal arvatavasti ja nad endale tehti selline talvine. Et see noh, pidisele jää jah, üle suure väina ja et neid oli jah, ikka ma ei tea, kas kõik 130 tükki või palju neid oli, aga igatahes rivi oli üsna pikk 500 meetrit. Mis ülejäänud olid, läksid Viirele ja sealt läksid või külla ja tahtsid selle vana Nõmmkülaklubi omale hõivata ja teie olete siis nüüd kohalikud mehed siin nendel vastus või noh, jah, nii, siit on Saaremaalt igalt poolt ja muhust ka kaitseliidu mehed. Kaitseliit. Jutt see oli küll sihuke muhulaste viiti, natuke kiisika moega jutt, et detsi küll põle, aga see on Anna. Esimese valuga kohutas ikka päris hääd. Kuskilt on inglisvanni tulnia hakanud meelde vana Nõmmküla lubi omale. Aga mul tuleb meelde küll, et see asi, et juba kaheksandast märtsist saadik Kõivad siin atuur, õppused ja päris tõepärast britid tulid jala üle suure väina. Muidugi Muhu alistamine igasugustele vaenlastele hoobida, enamasti köine talvisel ajal, Muhu linnus ju langes korjust selle taudjat. 2227. aastal olli. Kena paks jäähalli väinal peal ja vaenlasel ja üle mere tulla. Aga vaateliselt eemalt paistab keeliks tuttava moega mees, kena Pitki rennis poiss iie toa mihkel. Ja ta peaks nüüd küll olema see mees, kes munandid, kenad Tarblist jutturjaadid selle kohta, et mis need mehetsidegavad. Kaljuste paati, molekul suuremasse rääkis, kust, kust need mehed tullide, mis nad siin teevad, kes siukse asja, putka taga on nendel sihuke niuke õppusi korraldada. Sellele mõttele tuli saarestik teiselt saarelt läitnud saarestik kes selle ettepaneku tegi brittidele ja nendega ühinesid hiljem, kui siis taanlased ja esmane mõte oli siiski ületada jääd, et väin oli viss, sai see ka teoks ja ja see on nüüd juba siis täna kolmas päev selle Saarjutuste jadas. Brittide jaoks kindlasti, kõige põnevam oli see, et üllatada suust Laina. See on nende jaoks ajalooline sündmus, teavad alad, nende jalavägi pole kunagi sellist Räki ette võtnud. Ja mingis mõttes ka meie jaoks ei ole ju meil siin näha olnud varem sellist üritust, kus 500 meetrit sõdureid ületab suurt väino harjutatakse tegelikult erinevaid lahinguliike ja täna on siis tegevus ongi, laskus, on lihtsalt linnalahinguelemendid. Üle suure väina nad tulid siia ka nüüd, ilma juba nii sulale, Keernet. Mis mõtled tagasi lahti, kas nad julgevad ana? Ei tagasi lähevad nad vähe kiiremas tempos ja kasutavad selleks parvlaeva abi. Britid on tegelikult vaprad mehed ja ega nad ei pelgaks ka võib-olla üle jää uuesti minna. Aga aeg surub takka, sest nendel on õppusi ka mujal Eestimaal ja väga tore, et jõudsime sinnamaani, et näitasime saared on tegelikult mandrile palju lähedamal ja ja meri mitte, ei eralda meid, vaid okis seadmeid. Homme saab seda rängalt lahingutehnikat, siis liival vaadataks? Jah, nii kaitseliitlased kui siis Briti ja Taani tehnika on seal väljas. Lisaks relvadele saab näha neid masinaid lähedamalt, millega nad siin lahinguid pidasid. Ja saab ka otse rääkida, küsimusi esitada. Jääme siis ootama, kes tänas sõja, võidab. Eks siin antigi ülekaal ikkagi meie külalistele ja oleme ise viisakamad ja tagasihoidlikumad aga eestlasele kombeks, pakume neile veel hetkel siin või seal on palju tegevust ja üllatusi, et eks nad esimese hooga arvasidki, võib-olla, et sõda on juba läbi, aga eestlasele kombeks, nii nagu Läti Henrik omal ajal iki kirjeldused. Et kui esmalt tundub, et nad jooksevad minema, siis selja tagant tulevad kirvega. Siin on umbes samasugune seis kohe tulemas. Seda püssipaugutamine läheb nüüd külviirdunud valjuks, et ma mõtlesin, et ma sihtmisti moodi mäda, see soe süda ikka kole asi küll. Juba sinu kole, kui suured mehed seda paljast mändvad. Aga muidu sõitsid õppusega vägagi tarvilised asjad, sest mismoodi nato poisid siis näitab, ikkagi kaitsta oskaksid, kui nad meid elust mitte midagi teagid. Aga kui ma siit veel täna eluga pease, siis kuuled, meite uudistasime aprillikuus jälle ei olnud igav, Munuksed.