Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Seekord räägime Londoni raamatumessist, mis toimub 10.-st kuni 12. aprillini ja mille tänavused peakülalised on Eesti, Läti ja Leedu. Eestist sõidab sinna terve ports kirjanikke ning sellest, kes sinna lähevad, mida nad seal teevad ja miks see oluline on. Olen kutsunud endaga vestlema Londoni raamatumessi Eesti Messi esinduse kommunikatsioonijuhi Priit Hõbemäe. Tere, Priit, tere. Tere. Aga alustamegi siis sellest, mis hakkab Londonis juhtuma, miks see nii tähtis on, miks sinna minnakse nii suurelt? No London on oluline selle poolest, et Euroopas on kaks suurt tähtsat messi üks on siis Frankfurdi raamatumess ja teine Londoni raamat, mis nad on teineteisest mõnevõrra erinevad. Londoni mess on väiksem ja Londoni mess on siis nii-öelda professionaalne mess, et seal raamatuid ei kellelegi ei müüda ja seal lihtsalt inimesed tänavalt ei käi, et see on selline mess, kuhu tulevad kirjastused, kuhu tulevad riikide esindused, kuhu tulevad tõlkijad, kuhu tulevad agendid, kes ostavad ja müüvad tõlkeõigusi ja seal käiakse otsimas, mida uut ja huvitavat on, mida saaks välja anda, mis on maailmas tõusuteel? Londoni Messon loomulikult Londonis on inglisekeelne keskkond, tähendab seda, et erinevalt Frankfurdis, kus on selline põhirõhk, võib-olla on sellisel saksakeelsel kultuuril siis eesti kirjanduse jaoks on suurde maailma kõige lihtsam pääseda inglise keele kaudu, et tihtipeale inglise tõlge inglise keelde eesti raamatule tähendab seda, et nii prantslased, sakslased, itaallased loevad seda inglisekeelset raamatut ja ütlevad okei, päris põnev, et võiksime meiegi teha. Ingliskeelne kirjandusmaailm on eesti kirjanduse jaoks nagu uks sinna pääsemiseks ja sellepärast on siis Londoni raamatu, mis meie jaoks väga oluline ja seekord on siis tõepoolest Eesti koos Läti ja Leeduga peakülaline mis tähendab tegelikult väga palju, see tähendab seda, et tervisemess paneb siis nii-öelda turundusrõhu nendele riikidele, seda nimetatakse inglise keeles margid, fookus, kantri, nendel riikidel on palju suuremad messi pindalad, need tuuakse rohkem esile kõige olulisemat, mis raamatuid on üks osa sellest, seal on tohutu hulk kohtumisi, seminare, loenguid lugematul arvul kirjanike ja nii-öelda muid eriala selliseid spetsiifilisi kohtumisi, asja seal ja rõhk pannakse kõige rohkem mängitakse välja just nimelt külaliste pea külaliste peaesinejad, nii et Eestil on selleks päeva nii-öelda päeva autoriks on Mihkel Mutt kellele pööratakse siis seal väga palju tähelepanu, mis esineb, kõneleb, kellelt kahtlemata võetakse väga palju intervjuusid. Ja see kõik on selline suurepärane võimalus pääseda ühes väga olulises meile väga olulises keeleruumis sellisesse prožektorivalgusesse, natukene aega seal siis mõnuleda selle valguse käes, kuni see üle läheb jälle. Eesti on seal koos Läti ja Leeduga, kas see tähendab siis seda, et kuidagi on seda tegevust ühiselt planeeritud, mingisuguseid teemasid, autoreid, tegevusi koos katsutud ette valmistada? Ja see need ettevalmistused ongi toimunud siis üheskoos kolmekesi, mis tähendab seda, et me üheskoos kolmekesi valmistame ette need stende ka neid üritusi ja kahtlemata niimoodi, et igalühel on olemas oma identiteet, et me kuidagi sulanduvad kõike seal ei käsitleta nii et kolm balti tulevad ja räägivad, aga kõik riigid on väga selgelt eraldi välja toodud, kuigi ekspositsioonid on nii-öelda komplekteeritud ühte sellisesse ühele alale, aga kõik on teineteisest selgelt, et eraldatud ja selline koostöö on nagu ajalooliselt on Baltimaade koostöö ikka olnud. Et seal on teatud probleeme, aga lõppude lõpuks saadakse asjadega hakkama. Noh, üks niisugune naljakas aspekt oli siis see, et noh, nüüd me oleme kõik siis sattunud sinna ka osaliselt sellepärast et Eesti vabariigi, Läti vabariigi ja Leedu vabariigil täitub siis iseseisva riigi 100. aasta, aga nagu kõik need, kes ajaloost teavad, on olemas olnud ka suur Leedu vürstiriik, mis ulatus siis nii, nagu öeldakse moosi, Adomoosja poola keeles merest mereni ja suuri mürstrite autos ja kõik olulised tegelased, sellist asja muidugi leedukad üldse ei unusta, et neile on see viimane 100 aastat selline pisikene killuke üldse võib-olla mitte kõige rõõmsam hetk nende suurest iseseisvusest öeldakse ju nii, et kes korra on impeeriumis elanud ei harju kunagi enam ära sellega, kui ta enam ei ela impeeriumis ja meil oli siis koos kõlastasime mingisugust pressiteadete tekste ja seal oli siis umbes selline tekst, et tähistas rõõmsalt riikliku iseseisvuse sajandat aastapäeva ja siis olime kõik korda saanud ja siis leedulased saatsid oma kommentaar, et noh, et mis kõlas umbes. Kuulge, eestlased, lätlased, te saate isegi aru, et meie olukord on lihtsalt erinevad, et sa oled viimane 100 aastat võib-olla noh, on nagu pisikene osa Eesti või selles leedu liikluses nimetame seda kuidagi teistmoodi ja siis me nimetasime selle ümber, nimetasime seda modernseks riikluseks modern steit, mis siis sisaldab enda sees, et on olemas ka nii-öelda suur leedunud peerium kuskil seal ajaloos, aga üldiselt ütleme nii, et saame hakkama. Nojah, need on sellised lõbusad nägelused, mida balti riikide koostöös vajalikke ette tuleb, aga, aga räägime parem kirjandusest ja räägime sellest, et kes siis Eestist lisaks mihkel mutile sinna lähevad ja sel puhul jõuga on tõlgitud. Mingi hulk eesti raamatuid inglise keeleks on tõlgitud hulk raamatuid, mitte nüüd konkreetselt sell puhul, kuna tõlkimine käib nagu kogu aeg hakkaks ütlema, et selle festivali praegune juht chaks Toomas, kes on väga energeetiline naisterahvas, on käinud ka Tallinnas ja Eestis talle väga meeldib džäss, Toomas on väga turundusliku mõtlemisega, et ta püüab kogu aeg seda, seda messi laiendada väljapoole seda professionaalsest, kuna küsimus on ju selles, et kui seal on professionaalne mees, sinna tuleb küll tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi kokku. Aga need on kõik asjatundjad, aga tema tahaksid siis nagu kasvaks sealt välja siis kogu Londoni linna ja ta ongi loonud sinna ümber veel sellise ürituse nagu London Bucken film Week, kus on siis ka filmid ja raamatuüritused väljaspool seda suletud messi ja tema siis arendab nii-öelda seda pidevalt edasi, kuidas nendele riikidele ja inimestele tähelepanu tõmmata, et meil on siis seal niimoodi, et igal riigil on peakülalisel on neli autorit, kellest üks on kõige tähtsam, teda nimetatakse päeva autoriks, igal päeval on üks kõige tähtsam esineja seal ja Eesti päevaautor on siis Mihkel Mutt, kellel on siis omaette nii-öelda paneeli esinemine ja tema loomingust räägitakse, teda intervjueeritakse ja telejaamad pööravad suurt tähelepanu sellele sündmusele. Ja siis on veel Maarja Kangro, Rein raud ja Andrei Ivanov, kes on siis kolm autorit veel, kellega toimuvat messiprogrammis nii-öelda olulised üritused, kes vestlevad kohalike moderaatorite ka seal on kindlasti tavaliselt mingi 100 150 inimest, kes kõike seda kuulab. Teemad on sellised huvitavad ja põnevad. Aga peale selle on veel terve hulk kirjanikke, tõlkijaid, illustraatorid ja ka muusikuid, kes pärast esinevad, siis võtavad osa kultuurifestivalist aga kokku on siis võiks öelda, et umbes 32 praeguse seisuga kirjandus, inimest sõidab Londoni raamatumessil ja neil on mingit sorti esinemine, need tegelikult on see ju, eks ole. 30 inimest on ju päris suur seltskond, kes seekord sinna sõidab. See on Eesti kohta kahtlemata tõesti väga suur hulka. Aga räägime nüüd raamatutest ka, et muidugi tõlkimine toimub kogu aeg, aga selge on see, et seda Londonit silmas pidades katsuti mõned raamatuid valmis saada. Ja kahtlemata messi töösüsteem on, siis on siis umbes selline, et meil on nagu Eestil on siis stend, eks ole, stendi koostavad siis Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja sinna pannakse siis uudiskirjandust ja, ja üks koostaja on veel, see on siis Eesti lastekirjanduse keskus ja nad kõik kostavad seda väljapanekut, nii et seal on siis nii värskelt inglise keele tõlgitud raamatuid, mis võiksid töötada neile inimestele, kes on mingisugusest muust keeleruumist lähevad inglise keele kaudu, lähenevad meie kirjandusele. Kui siis neid raamatuid, mida Eesti Kirjanduse Teabekeskus on välja valinud, selleks et need võiksid huvi pakkuma hakata ja siis osades raamatust võib olla tehtud, siis proovi tõlge meie lugupeetud inglise keelde tõlkijate kaasabil, kes töötavad kui siis Eesti Kirjanduse Teabekeskusega. Nii et kui tulevad juhuslikud nii-öelda messikülalised, kes tunnevad mingisuguse asja vastu huvi, et siis nad, et neil on võimalus ka mingisugust tõlget seal juba vaadata või lugeda. Aga suures osas on muidugi nii, et kõik need kohtumised on nagu ette kokku lepitud, et on kokku lepitud, nii et me teeme sellest raamatust sellele kirjastusele mingisugused tõlkejupi valmis. Ja nüüd kui me siis agendiga või mingi kirjastuse esindajaga ta võtab, selle, vaatab seda, ütleb, et okei ja tegelikult võib-olla isegi lepinguid seal päriselt sõlmitakse, aga ta võtab need asjad seal kaasa. Nii et see on selline vahendav mess, mis, mis on oluline igasuguste kontaktide loomisel. Ja seekord siis pannakse välja ka neid raamatuid, mis on inglise keelde tõlgitud ja nii siis Eesti kirjanduses kui lastekirjanduses. Et ma ei oska nendesse hetkel nendesse konkreetselt nendesse nimetustesse nagu sisse minna, et siin kogu põhirõhk läheb sinna, et see on nagu eeltööd on tehtud hästi pikalt. Üks huvitav aspekt on veel see, et need kirjastajad, kes sinna tulevad, need on väga huvitatud tõlke ja väljaandmistoetusest need on need toetused, mida siis Eesti omalt poolt annab, et meie kirjandust levitada maailmas ja tegu võib olla küll sellise, kunagi ju ei tea, saamatus, tuleb mingisugune hitt või, või hitti ei tule. Aga ka väliskirjastajad on nendest toetustest üsna huvitav, et nad seal mingil määral siis nagu aitab eesti kirjandusele minna maailma ja võtab ka nende riske väiksemaks. Nüüd me olemegi jõudnud asja tuumani, et kui sa algul ka rääkisid sellest, et messi praegune juht on väga huvitatud sellest, et see messi jõuaks massidesse ja et seal oleks suurem kultuuriprogramm ja et sinna sõidab kohale ka Eesti muusikuid siis tegelikult on tegu väga suure, väga hästi läbi mõeldud, väga professionaalselt toimiva äriga. Kahtlemata kirjastusäri ongi väga suur ja ja noh, võiks öelda, et eks seal räägitakse ju ka palju elektroonilisest kirjastamist, aga võib-olla see raamatu kirjutamise alal see selline on üle läinud, et paistab, et raamat on paberi peal. Et raamat on füüsiline ese, mida sa tahad hoida ja mida sa tahad lugeda ja vaadata ja noh, ütleme ma ei tea, ma näiteks enda puhul vaatan, et et ma hakkan võõrkeelset ilukirjandust lugema tahvelarvutist siis, kui selle raamatu füüsilisel kujul hankimine oleks liiga keerukas, võtaks lihtsalt liiga kaua aega ja ma tahan kohe seda lugeda, et see äratab minus nii suurt huvi. Raamatutega töötades on ka selge see, et, et minu meelest, et paberraamatuga on palju lihtsam nagu talitada, sellepärast sa saad seda leidsid edasi ja tagasi ja siis tõmmata midagi alla ja panna sinna mingisuguse järjehoidja vahele. See on suur professionaalne äri. Äri, milles panused võivad ulatuda tohutult kõrgele. Et noh, igal aastal seal messil võib-olla müüakse, tehakse oksjon mõnele teosele, mis on just sel hetkel maailmas väga oluliseks muutunud. Võib-olla see on kindlasti ka mingi show mõttes, et seal tehakse see oksjon, kus müüakse seal miljonite dollaritest õigus müüa, et siis välja anda seda raamatut 40. riigis, näiteks. Et kas see alati on seotud ka nii-öelda kirjandusliku väärtusega, et see, see ei pruugi tingimata niimoodi olla, aga no eesti raamatut kahjuks sellise tähelepanu alla ei ole veel. London ongi vast see koht, kus väga paljud luuakse tänapäeva kirjandusmaailma trende ja isegi kui mõned neist on piinlikud, olgu märksõnadeks siin teismelised vampiirid või alaealised võlurid siis tõsiasi on see, et need trendid on olemas, inimesed ostavad, neid raamatuid, loevad neid, eesti kirjandus on seni olnud mõningate eranditega võiks öelda nagu kõrgkirjanduse poole kaldu, ehk siis väga raske on vist meie autorite hulgast leida kedagi sellist, keda oleks võimalik mõnda sellisesse globaalsesse trendivoolu suruda, võib-olla kõige lähemale sinna, äkki jõuab Indrek Hargla oma keskaegsete krimkad ega millel on rahvusvaheline turg olemas, aga muidu kipub ikka olema nii, et meil tehakse kirjandus suure tähega. No tõepoolest ja ja noh, kui vaadata, milline eesti kirjanik on siis ikka maailmas jõudnud kõige suuremate paksemate tõlgete ja erinevatesse keeltesse tõlget hulgal, siis on ikka see Jaan Krossi kolme katku vahel, et ma just nägin siin ükspäev nägi Jaan Krossi sellist kolme inglisekeelset köidet tõsine, selline pakk ja mõtlesin nii, no peavad ikka tõsised fännid peavad olema, kes võtavad selle võõrava võõramaalase kolm paksu köidet keskas rääkivaid köidet ette ja hakkavad seda seal lugema, aga no ütleme nii, et arvestades kasvõi seda, et et noh see nimi Jaan Krossi nimi on iseenesest nagu ingliskeelses keskkonnas, kõlab selles mõttes hästi, et see on nagu see Jan ilmselgelt Skandinaavia, Skandinaavia on popp, sisaldab teatud selliseid noh nagu tähendusi ja kross on nagu Kross, aga kirjutatud natuke saksapäraselt, et see on niisugune, tekitab niisugune nimi juba tekitab sellist huvitavat huvitavat tunnet. Jah, et Kross on nagu selles mõttes kõige suurem. No ütleme, et tänapäeva kirjanikest meil kahtlemata Andrus Kivirähk on selline. Huvitav, aga võib-olla huvitav on see, et Kivirähu on läinud hästi Prantsusmaal isegi üllatavalt hästi oma väikses kirjastuses, mis siis Kivirähu välja andis, on ta, on ta hitt ja Prantsusmaa kohta ikka müünud hämmastava hulga seal kümneid ja kümneid tuhandeid eksemplare ussisõnu samal ajal see efekt ei kordunud inglise inglisekeelses maailmas, et ameeriklased ja inglased, et see Snekiši raamat ei ole saavutanud samasugust populaarsust, nii et see on väga keeruline öelda, et mis, kus funktsioneerib näiteks kui me võtame lastekirjandusest, siis raamat lennujaama lutikad ei anna alla mis ilmus juba ilmumas Prantsusmaal, siis paistab, et sellest saab seal ka selline põnev raamat, aga näiteks kui sa lähed sakslastele, pakuvad lasteraamatut, mis räägiks parasiit kellel läheb hästi, no vabandage, ei lähe läbi, ei lähe läbi, et rahvuslikud eripärad on siin väga olulised, aga Piret Raual tuleb Inglismaal välja spetsiifiliselt temale pühendatud raamat Piret rauale. Ta on selline fenomen, et talle on koguni eriseminar tema raamatutele, illustratsioonidega Sis, Londoni raamatumessil pühendatud ja kullaköögil ja kontroll tuleb ka inglisekeelne lasteraamat välja. Et paistab, et lastekirjandus on nagu äge ja, ja, ja Piret raud on Jaapanis väga, väga hea ja on ka Prantsusmaal on tal päris hästi läinud, et kui sellist laiemast kirjandusest rääkida, siis üldiselt öeldakse aitäh. Hea krimka on alati selline teeavaja, et kui sul on nagu hea krimka, et siis hea krimka, mis on inglise keelde tõlgitud, siis see ongi nagu selline rada, kus tullakse sinu kirjanduse juurde, et kas selles keeleruumis on veel mingisuguseid huvitavaid tegijaid. Et Hargla kahtlemata on, võib-olla Hargla peaks nagu mõtlema rohkem sellele, et tänapäeva raamatumaailmas on kirjaniku isik ja raamatu promo tegemine on väga tihedalt seotud, et tuleb rääkida keeltes, tuleb sõita ja julgelt oma raamatut, et müüa sellepärast, et seda teevad ka maailmakuulsad kirjanikud, kes veedavad pool aastat või terve aasta sõites üle terve maailma oma raamatutuuridel, et see on tänapäeval, see on paratamatu. Kirjanik peab ise oma raamatut oma näoga müümas, isiksuse võlu on väga oluline. Ehk siis kirjanik või bränd, kirjaniku bränd ja jah ja, ja tihtipeale mitte tihtipeale, aga siiski seda juhtub, et väga olulised eesti kirjanikud, nad kas ei räägi Inglise keelt või nad räägivad, aga nad ei taha rääkida ja siis nad ei taha reisida ja siis neile ei meeldi kogu see asi. Ühesõnaga, et kui sa oled oma oma kodus superstaar, siis võib seda endale kahtlemata lubada, eks ole. Aga kui suur osa niimoodi teevad, siis ei ole nagu lahe, selles mõttes on tore, et Mihkel Mutt on selline tõeliselt, et rahvusvaheline mees vol2, kes sõidab, räägib ta, on ühe korra olnud Londoni raamatufestivalil ja seal esinenud. Ta oli täpselt see, mida tol hetkel seal oodati. Ta oli selline vana tark mees, aga ta oli selline väga õiges eas, tark, kergelt küüniline, irooniline, suurepärase inglise keelega, kasvõi meenutame tema vanemaid, eks ole. Inimene, kes rääkis sellest, oli kodus maailma kultuuris, aga oskas selgitada Ida-Euroopa asju ilma mingisuguse valehäbita, et mutt ei tee nägusid. Ta räägib selgelt kristalselt. Tal on väga head metafoorid, on kergelt irooniline, nii et ma julgen ennustada, et mutt on suurepärane eesti kirjanduse saadik Londoni festivalil. Et Lätist on seal, siis Nora ykstena ja Leedust on Kristinas sabauliais, Skytte on samuti päeva autorid, aga noh, ma praegu julgeksin öelda, et nii-öelda Londoni vaibale vastab nagu mutt raudselt kõige paremini. Aga kui nüüd selline vahekokkuvõtte teha, et siis meil on olemas rahvusvaheliselt hästi läbilööv lastekirjandus, meil on Indrek Hargla näol olemas küll mõned head raamatud, aga autor ise ei viitsi kaasa minna. Ja meil on olemas selline tark ja vaimukas vanamees, et nüüd peaks vaatama, mis meil siis puudu on, selleks, et eesti kirjandus tõesti rahvusvaheliselt suudaks läbi murda. See ei olegi puudu, tegelikult võiks nagu mõelda, et mis meil veel on, meil on näiteks Maarja Kangro Klaaslaps ja see on väga põnev asi, sest et noor naisautor, kes kirjutab, tähendab väga olulisel tundlikul teemal et see on üks asi, mis võib-olla ei ole nii-öelda kirjelduse globaalne mänguväljak, aga see on kahtlemata üks aina laienev selline, eks olulisi välju, kus on hea, et ollakse, et kuidas nüüd see, selle raamatuid on kõik eeldused olla ingliskeelses maailmas väga populaarne. Kas see, nagu tegelikult on, seda on võimatu öelda, et noh, kui me teaksime, et mis teeb raamatu populaarseks jumala pärast, et siis muid, kui vormiksime neid, eks ole, võib-olla, et kui sa küsida seda, et mis eesti kirjandusel puudu on? No ütleme niimoodi, et oskused selleks läbilöömiseks on vaja nii oskusi, nooruslikku, sellist erksust, millegi tabamist, aga ka vaja õnne. Et võib-olla ma usun, et kirjanikke, kes on sellised erksad ja terased, meil nagu ju on võib-olla kirjandus võiks olla. Kui ma loen eesti kirjandusest selliseid noorema põlve kirjanikke, siis tihtipeale seal väga selline mõtlik, kontemplatiivne, selline nagu mõtisklev kirjandus voolab aeglaselt nagu jõgi ja kui ma võtan kätte mõne sellise raamatu, mis mind tõeliselt paneb noh, nagu kaasa elama, siis ta on seal ka aktiivne, selline nagu liikuv kuhugi ta läheb kuhugi ja tal on oma sõnum ja ja seal on see statiivsust, et et võib-olla sellist tarka ja, ja ajastu vaimule vastavalt aktiivsust võib-olla seda on nagu siis nagu eesti kirjanduses minu meelest vähe ja siis üks ports õnne ka, et lihtsalt sellesse satud sellel hetkel, kui keegi mingi suur kirjastajate moa. Vaat praegu tahaks ühte noort alla kolmekümneaastast Ida-Euroopa kirjanikku, kes ei tule slaavi piirkonnast ja kellel on sedasorti teos. Ja siis siis ja siis läheb ja siis läheb. Õnne kõiges vajab, aga kuulame vahepeal muusikat ja Priit, sa valisid tänasesse saatesse David põueti, ütlesite seda seostub Londoniga ja, ja vist ka sellepärast, et ta seostub ka kirjandusega kirjanduslik lauljaga. Ja ta oli väga kirjanduslik laulise, David Bowie on olemas isegi selline asi nagu David povi, 100 lemmikraamatu nimekiri, need on võimalike ja tema poeg Jonatan povi, kes on filmirežissöör. On siis teinud sellise David Bowie raamatuklubi, mida veebist võimalik leida, raamatuklubid veebis töötavad siis sellisel põhimõttel, et iga kuu on üks raamat, klubilised loevad selle läbi ja siis arutlevat siis veebis moderaatori või mõne tuntud kirjaniku ka koos siis selle raamatu heade ja, ja teistsuguste külgede üle. Ja see 100 raamatut on selline põnev nimekiri povi, kui ta rändas ringi oma kontsertreisidel systerali, kastide kaupa, tal olid nagu raamatud olid samasugustesse nagu suurtesse võimenduse kastidesse pakitud, mis olid suurte lukkudega kinni ja need rändasid temaga kaasas. Ja siis ta luges väga palju, üks sellise ikoonilise fotosite vist on ka, kus ta istub kuskil lennujaamas ja siis tal on üks raad tantsuga Katsastunud raamat käes, mille kaanelt on näha, et seal räägib printsess Francis päikanist. Aga valisin need lood, mida me kuulame, sellepärast et need on väga kirjanduslikult esimene on siis space. Ja see on niisugune pisikene novell selles, kuidas kosmonaut läheb kosmosesse, kuidas siis lennujuhtimiskeskus peab temaga sidet ja ta kirjeldab, et seda maailma sealt, mida ta näeb ja ta läheb tavakosmosesse pärast side katkeb. Ja see on, kui sellesse ennast sisse kulatasin, tõesti, liigutav, lähevad silmad märjaks minna, et seal nagu tõepoolest hakkad nägema seda maad kusagilt kaugelt orbiidilt. Samas kas sa näed ka selle kõik sinna lendamise mõttetust ka selles, et see on ilus väike novell. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ning minu tänane saatekülaline on Londoni raamatumessi Eesti messiesinduse kommunikatsioonijuht Priit Hõbemägi. Ning olemegi saate esimeses pooles rääkinud sellest, mis toimub Londoni raamatumessil. Mida Eesti seal esitleb, miks see oluline on? Ja ka sellest natukene juba, et mida saaks Eesti veel teha selleks, et meie kirjandus jõuaks välismaale ja prii. Sa mainisid, saate alguses ära ka, et üks põhjus, miks Londoni raamatumessi tänavused peakülalised fookusmaad on Eesti, Läti ja Leedu on selles, et kõik kolm riiki tähistavad, et 100 aasta möödumist oma vabariigi väljakuulutamisest ja tõesti selle EV 100-ga seoses on tehtud igasuguseid algatusi, sealhulgas ka kirjandusse puudutavaid. Ja nende kõigi puhul tekib muidugi see tunne, et mis juhtub siis, kui EV on 101. Mis saab edasi? Just nimelt mina veel mõtlen nii et isegi enne seda 100 ühte, mis juhtub 31. või 30. detsembril, mis iganes see siis viimane viimane päev on sel aastal, et siis on kuskil kultuuriministeeriumis ametnik, sirutab käe, tõmbab juhtme seinast väljak lõks, ütleb, et nii valmis ja tõepoolest, et nii muusikat, kirjandust, kõike on ju väga suurel hulgal välja viidud ja see ei ole ainult 2018 vaid tegelikult see, see on intensiivne töö on siis käinud, et noh, viimast viimastel aastatel viimasele Ühel aastal kindlasti, kus kõik on hakatud ette valmistama suuri olulisi sündmusi, et kui me vaatame seda, kuidas praegu näiteks kas või eesti muusikud rändavad, et on Hongkongis ja Singapuris ERSO ja, ja minnakse Kanadasse igale poole, et need, sellised massiivsed, massiivsed väljasõidud, kirjandus saab oma tuge just nimelt selle Londoni raamatufestivaliga, lisaks Londoni raamatufestivalile on seal siis üks selline lõbus üritus, mille nimi on estrit fest. Et see on siis nüüd ka EV 100 abiga korraldatud selline tantsu-laulu-söögi-joogi ja kirjanduse üritus, mis toimub sellises kohas, nagu on nutin Killis Londonis, Koronid printruumis kus siis esinevad luuletajad, muusikud seal näiteks Kristiina Ehin ja Silver Sepp, Veronika Kivisilla ja, ja Ilmar Taskaja, Villu Veski ja, ja Marika Mägi, Mihkel Mutt. Nendest nimedest on näha, see on selline tões särav Eesti kultuuri sellise parema poole esitus hetkel ja see saab nagu teoks ka suures osas EV 100 toetusega. Ma olen küsinud EV 100-ga seotud inimeste käest, kes vastutavad kogu selle programmi eest, küsinud just nimelt sedasama küsimust, mureliku küsimust. Et mis siis edasi saab. Ja minul igal juhul praegusel hetkel ei ole sellist täit selgust selle vastuse osas, sest kõige parem vastus, mis ma olen kuulnud on see, et me praegu räägime kultuuriministeeriumiga läbi, kuidas seda hoogu jätkata veel paari järgmise aastaga, sest et kui nüüd, kui kirjeldada seda nüüd kui protsessi, et kui me kui viis aastat tagasi või kaks aastat tagasi hakati siis tegema ütleme, viis aastat tagasi hakati plaane tegema kaks aastat tagasi jõuti nii kaugele, et hakati ette valmistama ja nüüd sel aastal siis need sündmused toimuvad, kollektiivid sõidavad, raamatuid, antakse välja, esinetakse, kirjanikud liiguvad ringi. Vähe sellest, ka ajakirjanikel on EV100 abiga võimalus käia nendel sündmustel ja tuua see nii-öelda koju tagasi, et tegelikult, kui me vaatame, milline ressurss pannakse siis eesti kultuuri tutvustamisele, siis see ei ole mitte ainult see, et Mihkel Mutt kuskile sõidab. Aga kogu selle ürituse korraldamine ja ajakirjanikke ja, ja rahvusringhäälingu kaamera ja reporteri sinna sõitmine, et see kõik nõuab raha. Mul ei ole selles mõttes illusioone, et, et see eelarve saab juurest tugevasti vigastada pärast seda, kui 2018 on otsas. Oluline on see, et kuidagi seda hoogu mitte kohe nagu mitte kohe käsipidurit tihtipeale tõmmata, nii et jääme mättasse kinni. Aga kuidagi seda hoogu vähehaaval noh, võib-olla nagu maha võtta selles mõttes, et Need kontaktid, mis on loodud, võivad katkeda väga kergesti, kui järgmistel järgmise aasta esimese kolme kuu jooksul eestist pakkumistele vastused tulevad. Sorry, Vihav, Neumanni vabandust, väga tore kutse, aga meil ei ole raha, et sinna kedagi saata. Et selles mõttes minu. Ma siin julgen koputada siin läbi läbi vikerraadioeetriga nende inimeste ja kultuuriministeeriumis nende inimeste südametunnistusele, aga valitsus nende inimeste südametunnistusele, kes saavad aru, et Eesti ei ole mitte mingisugune majandust, üks on vaid see on kultuuriline üksus ja meie kui, kui selle riigi kodanike eesmärk on kultuurilist Eestist hoida ja levitada maailmas. Kui me ei saa rahaliselt väga võimsaks, saagem vaimult suureks ja võimsaks, et teha kõik selleks, et eesti kultuuri levitamist ja propageerimist maailmas jätkata. Selleks ei ole vaja selliseid summasid, nagu on vaja Tartusse tselluloosikombinaadi ehitamiseks. Oi, need summad on palju, palju väiksemad. Aga seal palju palju olulisem, palju pikema vinnaga strateegiline tegevust. Olen sinuga täiesti nõus, aga mingit raha on siiski selleks vaja ja üks asi on tõesti minek ühele või teisele messile, aga teine on just see pidev töö ja võib-olla siinse king pigistab bki, et teinekord ollakse valmis hoogtöö korras küll ühe või teise ürituse jaoks päris suuri summasid välja käima, aga kui jutt käib mingisuguse institutsiooni väljaehitamisest, ülevalpidamisest, mingitest pisikuludest, siis muututakse oluliselt ettevaatlik. Kui ma seda ka kahtlemata jah, kirjanduses võiks öelda, et siin on meil see oli nagu selline nagu troducta programm, mis siis aitab eesti Kirjanduse tõlgetel riigist välja jõuda ja, ja tänu siis Eesti Kirjanduse Teabekeskuse väga tublile tööle on olemas sellised tõlkijad, kes armastavad Eestit, kes saavad Eestist aru ja hea meelega teevad siis neid tõlkeid muidugi vastava vastava tasu eest. See süsteem noh, nii-öelda funktsioneerib hästi, et, et kui kellelgi seal kuskil kunagi tuleb mõtet, kuhu raha juurde panna, siis tuleks nagu minu meelest skulptuuris kastaneid, kapsaid, mis siis juba kasvavad, mis on häid tulemusi andnud, et siin nagu tihtipeale ma vaatan, et on nagu kahte sorti lähenemist, üks on see, et et luuakse selline noh, nagu peamiselt turundusele põhinev mingisuguse, väga moodsa kultuuri aspektile pühendatud festival või mingisugune taoline asi, mis, mis suurelt osalt ongi nagu turundus ja suudab endale tõmmata siis nagu hästi palju tähelepanu. Ja jääbki mulje, et Eesti kultuur ongi võib-olla üks mees, kellel on kapuuts pähe tõmmatud ja tal on siis mäki arvuti ees ja siis ta teeb mingi tundavaid hääl ja kurblikult laulab selle saatel. Ärgu keegi solvugu, aga see ei ole Eesti kultuur tõepoolest seal eesti kultuur, eesti kultuur, globaalses mastaabis on Eesti kirjandus, see on Arvo Pärt seal Tõnu Kaljuste, see on filharmoonia kammerkoor ja nii edasi ja nii edasi. See on tõsiseltvõetav kultuur, millel on ajaline jälg olemas. Joonase lähetamine ja, ja Aadama itk ja kõik need, see on, see on nagu eesti kultuur, et see, kas sellest kapuutsiga laptopiga mehest tuleb selline jälg maailma. Et ta on maailma kultuuris ka oluline, et ta eesti kestvuse seisukohalt oluline, seda me näeme 30 aasta pärast, ma ütleksin, et praegu on väga vara sinna suuri summasid suunata või hakata nagu õhinal, nagu sel teemal rääkima, et kindlasti siin üks aspekt on ka selles, et selliste ürituste korraldajad oskavad oma turundust nii väljapoole kui sissepoole, oskavad väga hästi teha ja oskavad ka kindlasti jätta väga muljet, et see ongi nüüd sel hetkel noh, nagu kõige olulisem asi, mis eesti kultuuris üldse on ja seda tuleks teha nii hästi, et selle peale tuleb kohale juba järjekorras teine president ja tahab seal inimesi õnnitleda. Aga ootame nüüd natukene, ootame, millal see ka see kapsas ka näitab, et ta ikka midagi on. Sa võrdlesid siin nüüd muusikat ja kirjandust ja noh, on siililegi selge, et muusikat on võrreldamatud olnud lihtsam välismaale viia, kirjandus ikkagi keeleline ja see nõuabki neidsamu tõlkeid, millest me oleme siin ka rääkinud ja sa ütlesid, et kui kuskil kuskile raha juurde võiks panna, siis on see just see kultuurkapitali stipendiumiprogramm troductamist toetab eesti kirjanduse tõlkimist ja ma olen sinuga nõus, et Mulle tundub ka, et võib-olla asi ei olegi mitte selles, et eesti kirjanduses ei oleks ideid või karismaatilise või selliseid Bränditavaid autoreid, vaid kõige raskem ongi just ületada keeleline barjäär. See on niimoodi jah. Aga ma pean ütlema, et meil see, no me oleme seal läve üsna madalaks kulutanud. Et see troducta Eesti Kirjanduse Teabekeskus, need kontaktid, troducta need tõepoolest funktsioneerivad, et ma arvan, järgmine samm võiks olla see, et ka kirjastused muutuvad õiguste müügil palju aktiivsemaks. Et on ju nii, et kui me nendel suurtel messidel Londonis ja Frankfurdis vaatame, et kirjastused käivad, ostavad õigusi, nad omavad õigusi nüüd Eestisse võib-olla esialgu veel nii ei ole kirjastused, kes mõned neist lihtsalt vaevlevad oma selles positsioonis, et mingisugust kohta seal väga keerulisel raamatuturul saavuta, kuna meil on tekkinud olukord, et ka raamatulevitajad ise ehk suured raamatukauplused on asunud raamatuid kirjastama, mis tegelikult kirjastustele väga ei meeldi, aga ütleme nii, et noh, mis sa teed ära, et see on vaba maa, et kõik võivad raamatuid välja anda, osa kirjanikke on asunud ise kirjastama, mis on ka väga huvitav teema, nad soovivad kogu raha siis endale saada. Ja nii et selles mõttes on nii-öelda konkurents, raamatuturul on, on oluliselt tõusnud ja see on viinud kuidagi nende raamatu kirjastatud tähelepanu. Ei ole viinud eemale, nad ei olegi jõudnud veel nakata õigustele tähelepanu pöörama, et mõnikord on nii, et selles mingisuguses kirjastuses üks ja sama inimeseni nii ostab õigusi mujalt kui ka müüb õigusi, aga need on kaks erinevat tegevust, et see on jälle niisugune nagu järgmine etapp võiks olla nii, et need kirjastused, mis annavad midagi välja, püüavad siis ka sellise ekspordipotentsiaali välja selgitada ja siis omandada need õigused ja hakata tegelema selle nimel ja hakata looma kontakte. Selleks, et neid raamatuid kuskil välismaal kirjastaja, no kasvõi kõigepealt kuskile lähemale või teisest küljest, noh, meil on Vene turg on siin väga lähedal, eks ole. Andrei Vanovil ilmus vene, vene keeles, ilmus Argo Lauk. Jaan Kaplinski on Vene turul suuri auhindu võitnud oma venekeelsete luuletustega. Et ma ütleksin, et meil nagu seda ruumi tegutseda, siin ümberringi on, kas kellegagi ühel hetkel juhtub ka nii, et sellest sünnib siis nii. Eesti Sofi Oksanen, nii nagu Lennart Meri kunagi siis Eesti Nokiat otsis. Et meil oleks ka oma Sofi Oksanen, see on jälle nii-öelda hetke õnne ja jutustamisoskuse küsimus. Nojah, aga, aga veelkord, et meil ikkagi on see probleem, et keegi ei saa meie käsikirjadest aru. Jah, aga ega keegi, kui meie ise ei lähe nagu seletama, näpuga näpuga näitama, et mis meil nendes käsikirjades on, et tänapäeval ju on tegelikult ka nii, et internet annab selles mõttes väga suuri võimalusi. Ma arvan, et kõik, see on kunagi tehtud ja, ja ma lihtsalt sind nagu astun nagu avatud uksest sisse. Aga kui sa avaldad palju eestikeelset kirjandust ja sa lood oma kontakte ja sa investeerid selleks, et teha siis mingisuguseid nagu proovitõlkeid ja püüad ka mitte nii, et sa igalühel nad kätte, et sa teed mingisuguse veebikeskkonna, mida sa siis välismaa kirjastustele tutvustad, kui püüad neile selgitada, et meil on kõikidest uutest asjadest, mis siin on, meil on nagu eesti keeleseadest raamatust, meil on esimene peatükk siin üleval, et palun võtke võtke, lugege ja valige, et see on, et võib-olla alati ei peagi nagu kaks inimest sõitma Tallinnast 1500 kilomeetri kaugusel, et seal laua taga kohtuda, istuda, seda võimalik on veebi teel teha, noh, see võib olla selline naiivne, ei tee, aga ma püüan lihtsalt noh, nagu näidata, et tänapäeva tehnoloogia võimaldab turunduseks selliseid hoopis teistsuguseid võimalusi. Aga samal ajal mitte miski ilmselt ei asenda ikkagi näost näkku kohtumist ja mul on isegi mõned inimesed, kes sageli messidel käinud, öelnud, et see on tänapäeval vaata et veelgi olulisemaks muutunud, sest kui muu osa aastast istudes end arvuti taga ja suhtled teiste inimestega emailide või paremal juhul telefoni kõneluste vahendusel, siis on ikkagi väga tore tulla kord aastas messile. Kui 11 ülevaade ei, kahtlemata see on täitsa õige, aga samas samas võiks ju olla ka näiteks Eesti kirjandusturunduse, ütleme nagu inglisekeelne podcast, kus räägitakse sellest, kus needsamad kas või needsamad inimesed, kes tõlgivad nüüd meie raamatut, Adam kallan ja, ja teised, kes tunnevad eesti kirjandust läbi ja lõhki, kuna nad võivad seda eesti keeles lugeda. Ja on nii-öelda inglise keel, on nende emakeel, kes lihtsalt samamoodi nagu meie sinuga siin korra kuus istuvad ja teevad ühe podcasti, kus nad räägivad värskest eesti kirjandusest inglise keeles see podcast, noh, et seda nagu turustatakse või seda siis lükatakse kirjastustele ja, ja ma ei tea, äkki mõni agent siis või oma kontaktide kaudu agent siis autos kuulab, seda leiab, oo, seal on täitsa põneva ideega, et teos on seal kuskil. Et võtta, võtta nendega ühendust, et see, need on ka kõik selliseid võimalust. Ehk siis eesti kirjanduse kasvatamises sellest turundusmõistet ekspordipotentsiaali vallandamiseks on veel võimalik üht-teist ära teha ja, ja kui me juba selle teema peal olema, siis mainin ära ka ühe algatuse, millega ma olgu tõe huvides öeldud, ise ka seotud olen seal kirjanik. Liidu romaanivõistlus, kus menüüd oleme võtnud, selle suuna, et ise ka midagi eesti kirjanduse maailmaviimiseks ära teha nimelt žürii valikul üks käsikiri tõlgitud takse inglise keelde just selle mõttega, et siis oleks agentidel võimalik see tõesti mitte ainult ühte peatükki lugeda, vaid see kaanest kaaneni läbi lugeda. Ja RMK Allan, keda sa juba mainisid, asubki peagi tõlkima, Vahur Afanasjev, Ni särafiimati Bogdan ja millel on ju äärmiselt hästi Eestist läinud ja mis minu meelest võiks ka välislugejat huvitada just parajal määral eksootiline ja väga huvitav ja kergelt selline Slavilik ja ja nõukaliku ja vanausulist ja igasugust, aga põnevaid, selliseid aspekte ja siukest nagu ütleme, ägedat vene verd siukest selles kõiges. Aga Priit, sina sõidad siis Londonisse ja soovin sulle ja kõigile eesti kirjanikele edu seal, jah. Ja suur aitäh selle eest ja siis omalt poolt siis luban seda, et Eesti Kirjanduse Teabekeskuse koduleheküljel siis anname oma parima selleks, et edasi anda kõike seda, mis seal parajasti toimub. Kas fotode tekstide videote teel aga saab kogu aeg, kõik saavad näha, et kuidas me siis eesti kirjandus seal maailma viime? Suur tänu ja meie saadet jääb siis lõpetama David Bowie, äss Istvassis, kas sa soovid selle loo kohta ka veel paar sõna? See on huvitav lugu selles mõttes, et see on jätkulugu esimesele loole, kuigi ta on hiljem hiljem kirjutatud. Ässistu ässis on piiblitsitaat, otsige üles, kuidas eesti keeles kõlab ja see räägib sellest samast peategelasest, sellest Melchior Tammist, kes siis kosmoses ringi liikus, aga tuleb välja, et Tom on tegelikult uimastisõltlane. Veel kord suur tänu, Priit Hõbemägi selle jutuajamise eest, mina olen Peeter Helme ning loetud ja kirjutatud on eetris taas kahe nädala pärast.