Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Saade, mis nüüd algab, peaks oma formaadilt ja sisult olema tuttav kõigile neile, kes on saatesarja loetud ja kirjutatud varemgi kuulanud selles mõttes et iga aasta mai alguses tuleb üks saade, kus ma räägin marja hundiga, kes on kirjandusfestivali Prima Vista programmi juht, katsusin enne välja uurida, mitu korda juba sellist saadet oleme Mariaga teinud ja jõudsime üheskoos järeldusele, et vähemalt kolmandat korda, aga ei saa välistada, et ka rohkem. Tere, Maria. Tere. Nii et kohe nüüd, paari päeva pärast ongi festival juba algamas ja tegelikult on selle eelsündmused juba toimunud. Ma ei, ma ei hakka küsima, mis tunne on, aga ma küsin seda, et kui kaua need ettevalmistused õigupoolest toimusid, kas nad algavad kohe, kui eelmine festival lõppeb? Me oleme toimkonna ka viimasel ajal hakanud, naljatame, et on tulnud ettegi sedagi, et juba käimasoleva festivali ajal me hakkame tegema mingis mõttes ettevalmistusi järgmiseks aga üldiselt küll, et jah, tavapäraselt me ikkagi ka võttes kokku möödunud festivali ja, ja peegeldades üksteisele oma kogemusi, aga vahetades kogemusi, sest ega kogemus näitab, et toimkond ise alati väga paljudele sündmustele ei jõua. Et kui me festivalis paar nädalat hiljem tagantjärele kaardistame, siis enamasti tahes-tahtmata tuleb juttu ka juba järgmisest aastast ja noh, tõsisem töö läheb muidugi lahti sügisest. Aga kuidas on, et kodulehel on ka kirjas? Prima Vista on Eesti suurim kirjandusfestivali, kui ma seda programmi vaatan, siis on tõesti päris suur. Tõsi, ta on ka eelmistel aastatel päris suur olnud, aga kas festival kipub kasvama või on ta oma mingisuguse loomuliku mahu nüüd saavutanud? Ma arvan, et mis puudutab, ütleme aega toimumisaega sündmuste hulka ka külaliste hulka, et siis siin paistab küll olevat see nii-öelda lagi käes, et ei näe justkui põhjust ega ka võimalust, et ta saaks näiteks kasvada kahenädalaseks või midagi taolist. Et noh, see ei tähenda, et festival ise jääbki nüüd kogu aeg täpselt samasuguseks, eks ole, et nad kasvamisel või arengud on ju ka võimalikud muul moel kui üksnes noh, ütleme näiteks ajaliselt ja sündmuste hulga poolest No näiteks publiku osas, kuidas publikuga Kindlasti publiku osas vähemalt võib öelda, et me oleme püüdnud aasta-aastalt, et järjest noh, ütleme siis laieneda ka ruumiliselt ja ruumiliselt, kui mõtlen ruumiliselt, siis mitte üksnes konkreetsete ruumide mõttes, vaid ka just nimelt püüdes kaasata võimalikult erinevate huvidega inimesi erinevaid sihtgruppe. Ja rõõm, on tõdeda, et ikka veel tuleb järjest juurde uusi partnereid kellega koos siis jällegi pakkuda midagi teistsugust, et jah, et just see, et võimalikult erinevat publikut püüda, et, et see on kindlasti veel suure potentsiaaliga kasvuruum ja kindlasti üks asi, mida me järjest enam ka püüame teha, on, on just nimelt seda vähemalt kõlapinda või noh, niisugust teadlikku jälgjaskonda kasvatada ka väljaspool Eestit, et mitte nüüd ilmtingimata turistide hordid meile siia festivalile tuleksid igal aastal. Aga selles mõttes küll, et oleks järjest rohkem ka väljaspool Eestit inimesi, kes on teadlikud selle festivali toimumisest teadlikud, mis toimub ja nii edasi. Kas Tartu staatus ametliku kirjanduslinnana on näiteks seda need muutnud või on andnud võimaluse ka festivali rahvusvaheliselt rohkem reklaamida? Ja seda loomulikult, et kirjanduslinnade võrgustik, mis ka ise kasvab iga kahe aasta tagant praegu on kirjandus Ennu lausa 28. Et see on kindlasti üks olulisemaid kanaleid, kus me oma festivali seal tehtavat tutvustame, mille kaudu ka jõuavad meieni osad külaliste soovitused ja nii edasi, et eks loomulikult festivalid on ühel või teisel kujul kõigil nendel linnadel ja seda infot vahetatakse intensiivselt omavahel. Festivali programm on tõesti erakordselt mitmekülgne, selleni me jõuame kohe, aga alustamegi kohe päris algusest. Tegu on küll Prima Vista näolt kirjandusfestivaliga, aga tänavune teema kannab hoopis nime tulevikumuusika, mis viib mõtted kohe helikunstile. See on iseenesest kummaline nähtus, et väga paljudel tõesti esimesena tekib muusika seos sest kui me toimkonnaga selle teema sõnastasime, siis meil endil ikkagi oli see liitsõna mõttes niisuguse metafoorina ehk siis tähistamas midagi, millest sageli kui millestki ei taheta väga detailselt rääkida, siis öeldakse, et ah, see on tulevikumuusika või siis lihtsalt leitakse, et miski on veel liiga kaugel tulevikus liiga abstraktne teda mõista. Et see oli võib-olla see kontekst, kus me ise seda sõnakest enda jaoks mõtestama hakkasime. Aga loomulikult ekse muusika rõhk on siin arusaadavalt tugev. No see tulevikku suunatud on ju iseenesest alati käinud Prima Vista ka kaasas ja selle üks märk on ju ka see, et Prima Vista üks eelüritusi on kirjanduspreemia esimene samm, väljakuulutamine siis paar nädalat isegi varem, enne kui festival algab tänavu. Võitjale, kelleks on luuletaja Siret, saava 23. aprillil rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval üle auhind. Kas Siret saava kohta soovid ka midagi öelda? Ma ütleks võib-olla seda, et Mulle isiklikult on alati huvitav see, kui tulevad sellised üllad, võtavad laureaadid, kellest tõesti enne midagi ei tea, ei saagi muidugi teadlasest premium perioodika debüüdi eest. Aga et tuleb nõustuda festivali patrooni Hasso Krulli ka, kes preemiat üle andes tõstis esile tema värskes õhus ilmunud luuletsükli, niisugust selgust ja täpsust, aga samal ajal sellist poeetilist terviklikkust Jah, kui sa nüüd mainisid juba festivali patrooni Hasso Krulli nime, siis see käib ju ka alati Prima Vista kaasas, et on üks festivali patroon, kes peaks siis mingisuguse kammertooni või mingi meeleolu andma. Jah, et seda, mida see sõna patroon tähendab, et mis üldse võiks olla patrooni rullfestivalil, on tegelikult ka aja jooksul kõik need Prima Vista patroonid ise mõtestanud ja enda jaoks lahti mõelnud. Ja alati on see kogemus olnud väga erinev, aga küllaltki sageli on patroonist lisaks sellele, et patroon on justkui festivali kõneisik ja festivali keskne kirjanik Eesti Kirjanike seast, et teiseks on on patroonist aja jooksul enamasti kujunenud ka ikkagi selline festivali nii-öelda kaaskuraator ehk siis patroon tõesti panustab nii oma oma loomingu, oma ideedega kui ka lausa enda välja pakutud sündmustega. Festivali programmi ja tänavu Hasso Krulli puhul tuleb ka lisada, et enda kutsutud külalistega Ahah, lausa nii, aga kelle siis Hasso Krull kutsunud on? Hassan kutsunud Prima Vista-le kaks noort luuletajat on Elis Purro Rootsist ja Laura Atšerbooni Itaaliast. Nii et autorid, kes põhimõtteliselt meile väga tuttavad, ei, ei saagi olla, sest nad on alles oma luuletajatee alguses. Aga mõlemalt on praeguseks juba värskes rõhus väike valik ilmunud eestikeelses tõlkes. Siis tähendabki Nietzsche patrooni roll peabki igal aastal muutuv olema. Jah, eks ta ole, sellepärast et üldiselt Me oleme ikkagi siiamaani järginud seda põhimõtet, et patrooniks on Eesti kirjanik, ma ei välista, et see põhimõte võib tulevikus muutuda. Aga siiamaani on nad olnud eesti kirjalikud ja noh, tuleb rõõmuga tõdeda, et eesti kirjandus ja eesti kirjanikud ei ole kindlasti midagi, mis oleks väga ühetaoline. Ehk siis kõik need kirjanikud, kes on olnud olnud Prima Vista patrooni rollis, on tõesti toonud kaasa selle mingisuguse oma isikliku aura oma isikliku ideede ilma ja ka oma isikupärase lähenemise sellele, kuidas nende panus festivali välja näeb. Neid patroon ja on nüüd juba omajagu olnud ja nad kõik on tõesti väärikad autorid, on, te võiksite mõni aasta tehagi selliseid patroonide, vestlusringi? Seda on kusjuures olnud küll päris mõnda aega tagasi, ma ei oska praegu peast isegi aastat nii-öelda võis Ki olla viis aastat tagasi, kui Prima Vista sai 10 aastaseks, aga ma ei julge pead anda igal juhul mõned aastad tagasi ühe korra patrooni endiselt patroonid, sellisesse vestlusringi kokku kutsusime ja see mõte, et midagi taolist korrata, ei ole kindlasti ka toimkonnale võõras, et me oleme selle mõttega mänginud ja kindlasti midagi võib-olla lähiaastail sellega seoses tuleb festivalil. Seoses patrooniga sa juba mainisid kahte festivali väliskülaliste, aga väliskülalisi on päris palju ja ja ma niimoodi katsusin natuke vaadata, et kust piirkondadest nad pärit on ja olen endale paberi peale kirjutanud. Kolm sellist piirkonda siis noh esiteks ühe maa, Venemaa, teine mis silma jäi Saksa-Austria ja kolmas, mis silma jäi, on Lõuna-Ameerikas, aga muidugi on väliskülalisi igalt poolt mujalt veel rohkem ja vähem tuntud. Võib-olla peakski neist rääkima. Ja et sellega ma olen täitsa nõus, et mingisugused niisugused keskmetasin, kipuvad tekkima, need ei ole sugugi alati igal aastal samad, aga mõnel puhul lihtsalt võibki olla ka puhas juhus. Et näiteks ühest piirkonnast on on mitu kirjanikku esindatud, mõnel puhul on muidugi tegemist ka festivali niisuguste juba traditsioonidega, et kindlasti see venekeelne programm on Prima Vista all olnud algusest peale midagi väga olulist. Samuti see just nimelt saksakeelse kultuuriruumi suund. Ja noh, samas tõesti, et püüame vaadata kaugemale ja, ja senistest kogemustest võib-olla väljapoole ka, sest no kindlasti võib ju ka nimetada, eks ole, lähiümbrust, et alati on meil olnud Soome kirjanik ja läti kirjanik enamasti, aga tõesti tänavu läks nii, et on ka näiteks Ladina-Ameerikast lausa kaks külalist. No kui sa juba Lätit mainisid, noh teil on ju ilmselt tänapäeva Läti üks tuntumaid vähemalt Eestis kõige tuntum läti autor programmis, nimelt Noora ykstena, kes esineb teisipäeval. Just nimelt Noora ekstena tuleku üle Tartusse on väga suur rõõm ja festivali raames teisipäeval siis, kaheksandal mail, ühtlasi esitletakse ka tema raamatu Emapiim eestikeelset tõlget Rahva raamatus. Nii et jah, arvestades ka, millist tähelepanu või vähemalt mulle tundus, pälvis Norra ekstenaga Londoni raamatumessil, olles seal üks Lätit esindavatest peo autoritest, siis on kindlasti Eesti publikule ka põnev temaga kohtuda. Ma isegi olen natuke üllatunud, et Norra X täna tasku keskuse rahva raamatus on selles mõttes, et mind ei üllataks, kui sinna nii palju rahvast tuleb, et kõik ei mahu ära. Jah, sellele võimalusele oleme ka mõelnud ja siis samas oleme mõelnud sellele, et eks neid häid lambaid ja nii edasi, eks ole. Aga et noh, mis puutub rahva raamatusse, siis kõrval kusena võib öelda, et see on ikkagi ka üks neid suundi, mida Prima Vista on püüdnud hoida, et ma juba enne mainisin mitmesuguseid partnerid, et kindlasti raamatupoed on väga olulised partnerid festivalile ja, ja meil on väga tähtis raamatupoodides ka sündmusi, toimuks. No tegelikult neid kohti on muidugi üle linna, kus need sündmused toimuvad, et et te olete, mulle tundub selle kava vaadates küll enam-vähem iga ruumi Tartus, mis vähegi kõlbab mõiste selline avalik asutus või avalik kohtal ära kasutanud. Eks ta nii ole, et tõesti see ruumis laienemine, kasvamine on olnud ka ju aastatepikkune protsess ja, ja see on üks asi, mis on olnud kogu aeg Prima Vista väga omane, et ühtepidi loomulikult esitab rohkelt kõikvõimalikke logistilisi väljakutseid, aga ma olen püüdnud seda festivali täiesti laatadele linna laiali nii-öelda. Aga et mis puutub avalikesse kohtadesse, siin, ma arvan, on küll veel mänguruumi selles mõttes, et miks mitte minna ka nendesse kohtadesse, mis ei ole niisugused loogilised ja loomulikud avalike ürituste toimumise paigad. Mul tuleb sellega meelde, et Leipzigi raamatumessikavas nägime korra ühte üritust, mis toimus ühes autoremondi töökojas. No vot just et selliseid võimalusi veel on ja ma usun, et neid me ka tulevastel aastatel avastame. Aga räägime veel välisprogrammist siin selles nii-öelda saksa austria plokis torkasid mulle kohe silma Mirko bonne, kes on ikkagi üks praegu 100 Saksamaa väga tuntud autor ja siis austerlane Christian Kesler. Se austerlaste kutsumise komme on tega mitu aastat järjest, eks. See on juba ka mitu aastat olnud, et selles mõttes on just huvitav, et ei ole ainult saksa kirjandus, vaid on ka Austria kirjandus siin väga paljuski peame muidugi jällegi tänulikud olema ka instituutidele, saatkondadele, kes meid toetavad, sealhulgas Austria saatkond. Aga jah, et mõlemal puhul on, on tänavu kujunenud nii saksa külalise kui Austria külalise puhul nõnda et need autorid samas eesti lugejale ei ole veel väga tuttavad. Varemalt võib-olla on olnud, on olnud niisuguseid autoreid, keda on juba juba rohkem tõlgitud ja nii edasi, et praegu meil on siin pigem võimalik tutvuda loominguga tõlkekatkendite kaudu. Aga eks ta selline just nimelt esimese sammu astumine olla selles mõttes oluline, et mingis mõttes, eks ju, ükskõik millise suurema kultuuriruumi me võtame siis kui me ei ole selle ütleme selle kultuuri või selle kirjanduse spetsialistid, selle valdkonna asjatundjad siis ilmselt tundubki see niisugune väga suur ja hoomamatu. Ja, ja selle poolest on, on just tore, et kui festivalid ka pakuvad võimalust ütleme, astuda esimesi samme mõne mõne autori loominguga tutvumisel. Ja tegelikult siin ma võin oma kogemusest seda kinnitada ja ma usun, et sa võid ka kinnitada, et väga huvitav on minna vaatama mõnda autorit, kelle teksti lugenud ei ole, see tihti just ärgitab lugema. Seda ka kindlasti ja eks muidugi siiski me oleme üldiselt lähtunud põhimõttest, et midagi kasvõi siis katkenud üks festivali eel või festivali ajaks eesti keeles ilmuda. Seda juba ka sellepärast tõesti, et üks noh, niisuguste suurte rahvusvaheliste kirjandussündmuste eesmärke võiks ka olla tõlkesuhtlusele kaasa aidata ja soodustada seda, et autoreid vastastikku tõlgitakse, et see kindlasti ka, aga teistpidi hea, et sageli võibki tõesti lugemishuvi tekitada just see, kui mingisuguseid eelteadmisi ei olegi. Nii see on, aga räägime siis veel vene autoritest, keda on terve rida siin. Jah, et nagu ma enne ütlesin, et see veneprogramm nii vene autorite poolest kui ka venekeelne programm esineb Primo, mis tal tegelikult ka kohalike Tartu vene autoreid. Et see on alati moodustanud niisuguse lahutamatu osa Prima Vista toimuvast. Samas vist kahjuks üks tuntumaid vene autoreid ei saa tulla. Tõsi, ta on, et füüsiliselt pole Aleksander geenisel kahjuks võimalik. Kust see tulla? See selgus aga ootamatult alles äsja. Aga see ei tähenda, et Aleksander geenis Prima Vista osa ei võtaks. Et kui me räägime siin tulevikumuusikast kui festivali teemast, siis noh, eks ikka ju üks teemasid või üks valdkondi, mis inimestel kipub tulevikuga seonduv. Ma annan kõikvõimalikud tehnilised lahendused. Aga kuna nii mõnedki neist on meile juba olevikus täiesti kättesaadavad, siis praeguse seisuga vähemalt festivali keskpaigaks kolmapäevaks planeeritud Aleksander geenise ja Tatjana Tolsdaaja vestlus toimub ainult et siis Aleksander geenis võtab sellest osa elda virtuaalselt. No asi seegi ja Tatjana, et lavastaja on seest ise olemas. Tarti annad, otsustaja on, tahaks küll loota, täiesti olemas ja festivalile tulemas ja lisaks neile esineb festivalil veel ka Pjotr Alaskovski samuti väga tuntud ja loetud vene kirjanik, nii et jah, see vene kirjandus oma mitmepalgelisuse son festivalil igati esindatud. Kui nüüd tõesti päris kaugele minna, siis leidsin kavast veel ühe Brasiilia ja Argentiina autori. Just et nemad moodustavad sellise huvitava opositsioonipaari jätkaja Argentiina külalise naasiaberiini näol on, on tegemist väga noore luuletajaga kellelt siis ka festivali ajaks eesti keeles niisugune kogumik Kukene ilmub. Siis Eduardo de Kraasia näol on samas tegu staažika küllaltki eaka kirjanikuga, kes on tuntud tud oma noh, niisuguse maagilise realistlikku traditsiooni järgiva miniatuurse proosa poolest mida on siis ka eesti keeles võimalik vist viimatistest loomingust lugeda. Jüri talveti tõlkes. Ja Ignaatse, Berliini, tema teeb luulest anud appi, nagu lugeda võib. Just. Tema on selline väga kasvanud just tulevikku, aga igal juhul olevik Ko suunatud noor luuletaja, kes tegeleb palju esitus luulega, aga ka siis kõikvõimalike nende teemadega, mis tänapäeva niisuguses virtuaalmaailmas kiirelt orienteeruvad, noort inimest puudutada ja kõnetada võiksid ehk siis oma selles stend upis, kui ka siis eesti keeles ilmuvas kogus laver luuser või oli see nüüd vastupidi, aga väga vahet ei ole ka kirjutanud, tähendab nii-öelda lahkuminekutest sotsiaalmeedia ajastul, kasutades siis ka, et ega tõesti seda niisuguste arvuti ja sotsiaalmeediakeelt kolmapäeval ohutult aga seejuures jätta ütleks, et elutervelt irooniliseks Seda on rõõm kuulda, aga kui vaadata, milliseid staare siin kavas veel on, siis ilmselt ei saa märkimata jätta Shan Filipp londelli, kellelt on ka eesti keeles Jurmaan, Pariis kuus. 41 ilmunud. Just võiks öelda prantsuse kirjandus ei ole Prima Vista all seni väga tugevalt esindatud olnud. Et selle tõttu meil on eriti hea meel Shan Filipp plandelli tuleku üle. Ja nüüd, kui vaadata võib-olla seda, et millest kirjutab blondell ja ka nii mõndagi muud autorid kasvõi juba äsja jutuks tulnud, eks ole, Ignaasia periini, et siis kipub kuidagi niimoodi olema, et lisaks niiskusele lähemale või kaugele tulevikule ja tehnoloogiale. Kõigele muule on festivalil tugevalt esindatud niisugune inimlikkust, armastust ja muid selliseid humaansemaid, abstraktseid tundeid kandvad autorite loomingut. Lisaks leiab siit kavas tõesti veel autoreid Iirimaalt Ühendkuningriigist. Ma ei tea kust mujalt veel ja üks kummaline huvitav asi, mis mulle silma jäi, on laupäeval toimuv korea luule. Päev ja see sündmus on sattunud programme Tartus tegutseva Koreas kultuuriklubi ettepanekul ja see on tõesti lausa niimoodi, praktiliselt terve päeva vältav sündmus, mille jooksul on võimalik teha tutvust korea kultuuriga, teha tutvust korea luulega, millest enamikul meist tuleb tõdeda, et, et me väga palju ei tea. Väga vahva, et selline sündmus igatahes siin kavas on ja sellistest huvitavatest formaatidest rääkides veel laupäeval kell 16 on kirjandusmajas psühhodisko konverentsi kõigepealt, mis asi see üldse on? Võiks öelda, et see on niisugune sündmus, mis põimib ühtepidi laiemalt kultuurikriitikat ja kitsamalt, et siis ka muusikakriitikat pidades silmas selle all mitte ainult nii-öelda kriitikat, kui ütleme arvustust, vaid just nimelt niisugust muusikaloolist ja, ja süvatundmist hõlmavat lähenemisviisi. Ja nagu ka kavas näha võib, käsitletakse siin selle konverentsi ajal Ta kanneta käigus erinevaid muusikalisi nähtusi erinevaid ansambleid, aga ka näidatakse filmi ja koondise põimitud siis ka psühhodiskopeosarja peoga, mille vahel veel lisaks toimub kirjanduslikke ülesastumisi. Päris omapärane ja mitmekülgne formaat ja ja seoses selle üritusega valisime siia saatesse ka esimese muusikapala, sellepärast et Artjom poroonin Lätist räägib sellel konverentsil sellisest nii-öelda nõukogude Cosmo diskobändist nagu sodiaak ja ei tea, kas sa tahad selle kohta midagi veel öelda või, või panemegi loo mängima. Paneme äkki mängima, sest mina jällegi ei ole muusikaspetsialist. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja minu tänane külaline on kirjandusfestivali Prima Vista programmi juht Marja Unt. Oleme need saate esimeses pooles päris palju rääkinud kirjandusfestivali välismaakavast, aga mõtlesin, et peaks ikka meie oma autori sest ka rääkima ja teine asi peaks veel rääkima nii-öelda formaatidest sest mulle jäi silma. Ma nüüd ei tea, kas, kas on tänavune programm natuke erinev või kuidagi torkasid lihtsalt silma mõned sellised natuke teistmoodi formaadid. Nimelt pean silmas ühte üritust, millega festival peaaegu et algab kohe esmaspäeval kell 17 toimuvat virtuaalse kaardi saksa, Tartu Deutsch Dorpat esitluste jalutuskäiku. See on päris omapärane asi. Ja, ja tasub tähele panna, et see esmaspäevane päev on kuidagi üldse üsna nähtavalt linnaruumiga seotud. Virtuaalse kaardi saksa, tartu tutvustuse jalutuskäik, tegelikult kui ma ei eksi, siis sissejuhatav esitlus toimus juba sel nädalal, aga niimoodi põhjalikult siis tõesti Prima Vista raames seda tutvustatakse. Et see on üks osa programmist, mis on jõudnud Prima Vista-le suuresti tänu koostööle Tartu linnamuuseumiga. Ja see konkreetne sündmus siis omakorda ka koostöös ülikooli Germanistika osakonnaga ja tõotab tulla tõesti selline väga põnev sissevaade linna ja linnaruumi ajalukku kokku siis nii tekstiliselt kui ruumiliselt. Ja teistpidi jällegi väga hästi haakub sellega ka samal õhtul toimub raamatu esitlus, kus tutvustatakse uut kogumikku Emajõe pääl, mis on pandud kokku Tartu linnaraamatukogus tehtav andmebaasi Tartu ilukirjanduses põhjal. Nii et paistab, et selline tekstide ja ruumi ja ajaloo, aga ka praeguse aja tõi kaljule, ühesõnaga see ruumiga suhestumine teksti kaudu ja tekstiga suhestumine ruumi kaudu. Et see on mingisugune selline suund, mille olulisus paistab viimasel ajal saavad kuidagi eriti nähtavaks. No vaadates veel, mis selliseid omapäraseid üritusi on, siis reedel torkas mulle silmakavast konverents kirjandus ja tehnika representatsiooni mõtestused ja see on Jaak Tombergi ja Indrek Männiste korraldatud konverents ja see tundub ikka selline väga tõsine kirjandusteadvus olevat. Kirjandusteadus kindlasti teda oma akadeemiliste talustelt kindlasti tõsiseltvõetav, aga ma ütleks selle juurde ka, et see nüüd ei tähenda, et kirjandusteadus peaks ilmtingimata midagi kohutavalt tõsist olema. See konverents on kindlasti üks neid sündmusi, mis nähtavalt, et ikkagi meie kavas ka meie selle tulevikuteemaga haakub. Ehkki loomulikult konverentsil käsitletakse nii 20. sajandi ühtelugu ja kirjandust kui ka tõesti oleviku ja, ja siis otsapidi ka tulevikku. Et mängitakse läbi tõesti neid erinevaid erinevaid suhestumisi kirjanduse ja kas siis tehnika mõiste või tehnika kui nähtuse vahel ja siin ju lähenemisi saab olla väga erinevad ja kõik nad ei pruugi olla sugugi nii väga tõsised. Ei, ma ei tahtnud kindlasti kedagi eemale hirmutada. Ma usun, et sa võid tõesti väga põnev olla, aga rääkides tulevikku suunatusest, siis laupäeval kell 12 kuni 18 kutsutakse kõiki üles ennast tulevikku kirjutama Vikipeedia, mis maratonil see on ka selline põnev üritus, midagi sellist ei ole varem vist kavas olnud. Ei ole ja, ja see on muidugi seotud selle miljon pluss algatusega, mille raames on, on juba niisuguseid kirjutamismaratone toimunud, aga seekord siis tõesti toimub selline rohkem võib-olla kirjandusele keskenduv või ka ütleme, kirjutamise oskust arendav maraton Prima Vista raames. Nii et ütleme, et see on osa ühest pikemast protsessist, mida jällegi Prima Vista toimkonnale oli, oli rõõm tervitada ka festivali kavas, seda enam, et siis nüüd selle maratonijooksul on see fookus just nendele artiklitele vikipeedias, mis kirjeldavad loomeisikuid ja nende loomingut. No väga tänuväärne aga vaadates nüüd siis eesti autoreid, siis noh, esiteks muidugi saab eesti autoreid näha kõikjal vestlemas välisautoritega. Ja et see on kindlasti üks väga oluline moment või roll, mis e-kirjanduse esindajaid on festivalil täitajatest, Need, mõttevahetused, väliskülalistega kujunesid sisukaks ja kuidagi võimaldaksid ka võib-olla potentsiaalselt mingitel uutel haakumistel tekkida. Ja seetõttu hästi, enamasti siis väliskülalistega vestlevad kas nende tõlkijad või eesti kirjanikud mõnikord ühes isikus, muidugi. Ja teine asi, ma vaatan, et luuleõhtud, mis on mitmel festivali õhtul järjest kavas neil astuvad ka üles erinevad. Ja üldse luulet on meil tänavu festivalil kuidagi palju, see on jälle kokkusattumus, aga läks nii. Ja siin on jällegi nii juba tuntud eesti autoreid, teisipäeval toimub selline noh, siiski ka rahvusvaheline luuleõhtu, kus astuvad üles eesti kirjanikud, teiste seas Andra teede, Helena Läks, Krista Ojasaar, aga ka näiteks meile kirjandusin not hingamist, külla tulev lemm õuden. Nii et on nii, on nii eestikeelset kui inglisekeelset luulet. Ja samuti on ju meie kirjanikud esindatud vanal tuttaval kirjanikud muusikas, kontserdil. Seda muidugi jah, see on festivali võiks olla kohustuslik ja vaat et võib-olla ka niimoodi uudismeedias, eks populaarsemaid osi. Just ja neid autoreid, kes võib-olla rohkem eelistavad esineda laval või kes võib-olla kõik Ta ei ole, on võimalik näha kolmapäeval, kui toimuvad järjest nii Prima Vista noortekas ka juba traditsiooniks kujunenud niisugune tunnike lugemisi, kus astuvad üles pigem alustavad autorid. Kui ka selle järel toimuv, siis Tarslemi finaal, kus aasta jooksul toimunud Tartut luule, slämmi eelvoorude paremik siis võistleb parima tiitlile. Ja kui juba eesti luuleautoritest juttu tuli, siis Katrin Väli esitleb enda uut luulekogu ja temaga vestleb teine luuletaja Aare pilv, nii et luuletajaid kui palju. Just aga tegelikult on nõnda, et mitmesugustel korraldajate sõltumata asjaoludel on alles avalikkuse ette ilmumas nende raamatu esitluste kava, mis toimub Prima Vista raamatulaada raames. Tegelikult tuleb sellele praeguseks avaldatud programmile veel kõvasti täiendust ja seal on kindlasti ka veel võimalust nii mõndagi eesti autorite, olgu siis luuletajat või prosaist kohata. Nojah, sest praeguses kavas on jah veel Reili Reinouci raamatu vanalinna tiivid esitlus ja vist mõni veel, aga arvata võib, et neid eesti autoreid on siin rohkem muidugi veel üks väga tore üritus. Kindlasti on laupäeval kell 12 Lutsu majamuuseumis toimuv kirjandusmänguhommik antisaarega, kes on nii kirjaniku, iga lauamängu looja. Just et laupäev on üldse kujunenud niisuguseks päevaks, mis küllaltki palju pakub selliseid lastele ja perele suunatud sündmusi. Toimub ju ka farenedi raamatu taas selline lastele lugemise tund ja samal ajal tunnustatakse tulevikku kirjanduskriitik rikkaid, ehk siis kuulutatakse välja ula kassiarvustuste võistluse auhinnad, mis on siis ka kooliõpilastele mõeldud arvustuste võistlus ja nii edasi, nii et küllaltki palju on sellist lastele suunatud tegevust just nimelt laupäevale kogunenud, mis ei tähenda, et need muul ajal ei toimuks, et on ju ka pargiraamatukogu, lasteprogramm ja nii edasi. Aga ma küsin nüüd veelkord, et kas mul on ainult selle aasta kavas niimoodi silma jäänud või on tänavune programm tõesti formaatide poolest mitmekesisem ja pakub rohkem üllatusi? Jah, eks niisuguseid teistsuguseid vorme me oleme seda Prima Vista tehes kogu aeg püüdnud rakendada või püüdnud leida. Niimoodi on kujunenud kõik need igasugused kirjutamiseksperimendid ja need korrad, kui on tulnud festivali ajaks mõni kogumik aga ka tõesti sündmust endaga, et oleme püüdnud, ehkki neid niisuguseid päris traditsioonilisi, ütleme siis kohtumisi kirjanikega on festivali kavas ikka ja need on alati väga sisukad ja huvitavad siis olevat püüdnud teha nii, et jääks asi ainult selle juurde, et on tõesti ka selliseid elavaid lugemisi, on kirjandust ja muusikat, kombineerivaid sündmusi on, ütleme tõesti, ütleme mingeid ettelugemisi näiteks juba mitu aastat on meil koostöö Tartu Ülikooli klassikaliste filoloogidega, kes alati loevad vanu klassikalisi tekste ette, seekord siis karjase laule. Ja on ka tõesti niisuguseid jalutuskäike ja matku alates testidest saksa Tartust kuni, ütleme ringkäiguni Raadi kalmistul. Nii et ma ei oskagi ise hinnata, et kas neid erinevaid formaate on nendest tänavu rohkem kui varemalt. Võib-olla tõesti. Igatahes tundub küll, et siin on midagi igaühele, aga üks asi, millest me veel rääkinud ei ole, on tänavune Prima Vista partnerlinn, milleks on Jõhvi. Ja siin me oleme ka teinud, mingis mõttes võib öelda, et kannapöörde et kui varem on olnud eeskätt nõnda, et sinna partnerlinna vanasti me läksime festivali lõpus, pühapäeval, kuna see kipub olema enamasti emadepäev, siis sellega oli seotud mitmesuguseid raskusi. Hiljem on need partnerina päevad toimunud, kas siis festivali viimasel või eelviimasel päeval. Aga seekord me otsustasime, et selleks, et ise ka saaks osaleda. Me lähme jõhvi natukene varem, ehk siis priima, pistan jõhvis juba reedel, neljandal laupäeval, viiendal mail. No selge, kes on siis praegu jõhvis, siis on võimalus sinna minna, aga kas on võimalik Prima Vista tulevaid välisautoreid mujal ka veel näha? Ja paari neist on nüüd jah, kodulehel on olemas see kuupäev peas, mul teda ei ole. Et Prima Vista ülesast Ungarit kirjani Jaano sai näiteks, esineb Hiiumuuseumis ja samuti esineb festivalinädalal Tallinnas sakslane Mirko bonne. Nii et tõesti paar autorit lähevad mujale ka kui Tartus. Aga jah, võrreldes muidugi, sellega on Tartu programm ikkagi äärmiselt mahukas, äärmiselt mitmekülgne, rikkalik ja mul ei jäägi midagi muud üle kui marja sinule jõudu, et sa selle kõik ka tänavu ilusti üle elaksid. Ja et sa sellest kõigest rõõmu tunneksid. Loodan, et sul ei ole tekkinud aastatega tülpimust. Ma arvan, et seda piibust tekib ikka aeg-ajalt kõigile, aga kõige paremini seda võib-olla aitabki vältida just nimelt see, et kui püüda teha ja kogeda midagi uut, et ma võib-olla veel ühe täienduse teeksin sellele Tartust väljaminekule ja mujal mujal esinejatele, et tegelikult on siin programmi vihikus ka üks varjatud saladus. Et siit on puudu nimelt üks nimi, keda kindlasti on, on lähikuudel võimalik ka Tallinnas esinemas näha, nimelt järgmise nädala lõpul Tartusse saabuv uus kirjanik, resident härra Anderson, kes põgusalt astub üles ka Prima Vista raames siis kolmapäeval toimuval teema etendusel. Aga kelle tegemisi ja kelle raamatut Ta ei mädinais, Citys me kindlasti loodame tutvustada nii Tartu kui Tallinna lugejatele. Tõesti veelkord jõudu ja soovitan kõigil, kes Tartusse satuvad, osaleda ja soovitan ka kõigil festivali pärast Tartusse minna. Ja siia saate lõppu valisime klassikat, ansamblilt, turiste, kasevete aeg, sest veel vist on see aeg. Ja veel kord suur tänu kirjandusfestivali Prima Vista programmi juht Marja Unt selle jutuajamise eest. Jõudu ja jaksu, aitäh kuulmiseni.