Kirjaviisi muutustest korra päratust vanast ja uuest kirjaviisist sellest, kuidas ennevanasti nimesid kirjutati, kuidas hakati neid uues kirjaviisis kirjutama, kui kaua üleminek ühelt kirjaviisilt teisele kestis, rääkis Geneoloog Fred buss nädal tagasi ja siit ka jutt jätkub. Saatejuht on Piret Kriivan ja huvitav on teada, et mitte kõik, mis meile tänapäeval tundub eriskummaline meie nimede juures ei pruugi olla sugugi vanast kirjaviisist päritud. Näiteks omastava käändelõpp n, mis 15. ja 16. sajandil oli veel olemas. Nii et eesnime omastava käände n, mis võib vanades tekstides ette tulla, ei ole ei vanale ega korra päratule kirjaviisile iseloomulik. Ei räägi Spreed buss ja täna saame teada, miks me vanas kirjaviisis kirjutada. Teatud nimede puhul peame arvestama ka murde erinevustega. Aga kuidas on meie mõne tundma? Te olete ajaloolise isiku eesnimega näiteks Pitka ja Laidoner. Miks nad ikkagi on Johanit ja mitte-Juhanid ja nemad on meil tuntud mõlemad kui kui Johan Johan Pitka, Johan Laidoner. Aga kui me võtame nende sünnisissekande kirikuraamatus, Johan Pitka on sünnikandes Juhan ja Johan Laidoner, on see Nikondades, Johan, võtame veel sama sama nime, Juhan Liiv. Tema eestipärane, Juhan, tema sünnikandes hoopis Johannes IMO hašitaja. Seega see nimi, millega inimene loo jooksul tuntuks saab ei ole sama, mis on sünnikandes alati, et mõned suguvõsa uurijad tahavad võtta just sünnikandes oleva nimekuju selle aluseks. Aga pigem võiks isegi võtta hoopis surmakandes olema nime kui aluseks, kuna see selle nime all tavaliselt oli siis inimene juba rohkem tuntud. Aga miks Jahnete Pitka Laidoner on kirjutatud Johani kujul, kusjuures ma ei ole kindel, et et kuidas need pere keskel ja neid kutsuti, kuidas lähedased kutsusid, ma arvan, et nad võisid Juhaniks neid kutsuda täiesti, aga ametlik kirjapilt oli Johan. Ja see tuleb ka väga palju 1930.-test aastatest, sest kui hakati sisse viima perekonnaregistrit ehk siis tolleaegne nagu rahvastikuregister iga inimese kohta avati tema lehekülg eraldi lehekülg, kus kanti kõik tema vanemad, tema enda andmed, abielud, abikaasad, tema lapsed sisse sinna leheküljele ja, ja seal oli aluseks sünnisissekande nimekuju aluseks sellele nimekujule, mis edaspidi ametlikuks muutus. Ja seal oli perekonnaseisu ametnikele, kes neid perekirju koostasid ja siis viisid neid muudatusi sinna, nendel oli antud juhendit siseministeeriumi poolt, et nad inimese nõusolekul kirjutaksid uute kirjaviisi ümber need nimed. Nii et väga sageli alles 1900 kolmekümnendatel said, said Lenodest leenud ametliku pildi puhul ja see mõnedel puhkudel inimene arvas, et ei, mina tahan edasi olla lepp pikk või Murrovi Karro ja, ja seal 1900 kolmekümnendatel siis oligi see selline murrang, kus inimesele fikseeriti üks nimekuju ja see muutus edaspidi ametlikuks, varem oli nii ja naa, võis olla ühes dokumendis ühtemoodi, teises teistmoodi. Aga siis võis olla ka näiteks ühe suguvõsa puhul osad perekonnad arvasid, et meie siis ikka lähen uuele kirjaviisile ümber või oli perekonnaseisuametnik selline niivõrd ranged, tema ütles, et pole mingit vana kirjaviisi ette kirjutama ja, ja nii jääb. Aga, aga mõni teine harusama suguvõsast lasi oma nime kirjutada siis kahe p-ga Lepik ja nii ongi siiamaani tänapäevani. Ja eks perekonnanimed on tegelikult alati olnud veidikene konservatiivsemad oma oma muutuses. Ja eriti kui see tähendus on hämardunud, me praegu ei mõtlevaid, Murro tähendab muru ju tegelikult. Sallo on salu Harr angaar ja Carron karu, tähendab, see kirjapilt on edasi läinud häälduses, mäe hääldamegi, Karro vanasti, kui kirjutati Karro, keegi niimoodi hääldanud ikka öeldi karu, mis siis, et teistmoodi oli kirjas. Aga tänapäeval ka hääldame ka Karel, eks ju, eesnimi on, on täiesti levinud ja, ja keegi ei peaks seda loomulikult kuidagi normaliseeruma Kaarliks. Aga vanasti inimeste keeli paindunud nii palju, et hääldada seda Karel vaid vaid nemad ikkagi ütlesid Kaarel. Ja just vanas kirjaviisis ühekordne ERR näitab, et see pikk seal ees kuule kaks r-i siis oleks lühike, nii nagu ma sellest vana kirjaviisi tutvustuses rääkisin, et on vastupidi, eks ju, kui neid konsonante on kaks, siis vokaale lühike. Ja kui konsonante on üks, siis vokaal on pikk selle ees, nii et, et seal Carrel oleks siis pidanud kirjutama vanas kirja, mis siis, kui oleks seda tahtnud lühikest moodi hääldada. Aga nägi poliitikas kuunini praegu, kas mägi kahe käega on tegelikult mägi? Ja see on täiesti kindlalt ikkagi mägi. Ja need nimesid ongi jah mitut-mitut moodi praegu kirjutatud, selle tõttu on ka näiteks erinevate perekonnanimede arv Eestis väga-väga suur, kuna Osada vanas kirjaviisis siiamaani kiv viisid kaheveega kirjutatud, kuigi neid suhteliselt vähe. Näiteks üks nimi, mis esineb täielikult vanas kirjaviisis libamängi, on selline segakirjaviisis. Libamägi-i on ühekordne, aga G on ka ühekordne. Ja on ka täiesti uues kirjaviisis Liivamägi, nii et üks, üks nimi kolmel kujul või siis noh, hetkel on superstaari saates üks, üks noormees, kelle nime hääldatakse ta kummaliselt seal saates Ukareda. Tema on vanas kirjaviisis kirjutatud, uues kirjaviisis on see uuk areda. Seal peaks kaks uud olema, nii et kuus inimest kirjutavad seda ühe huga Ukareda ja 30 inimest tänapäeval on kareda nimega. Aga, aga kuna me ei tea, see tähendus on hämardunud, see koosneb kahest osast, eks uuk on siis lisanimi talu nimi, mis on siis seal Haljalas levinud ja areda on siis vana eesnimi, aarent. Ehk siis Ukareda koosneb kahest osast. Aga noh, tänapäeval me ei näe sellest eriti kui ta on kirjutatud ühe huuga, ei näe hääldamegi kuidagi nii, kuidas kuidas pähe tuleb ja jah, nii et mägi on, on kindlasti isegi mina soovitaks hääldada, nägi ühekordse keega, aga, aga jah, kuna meil hääldus on inimese keel on tänapäeval palju paindlikum kui, kui varem, siis noh, kui me läheme kuskile maapiirkonda, siis ikka võib-olla kuuleme, sa oled, räägitakse muide ööelu või, või Ivo. Et kuigi neid ei kirjutata niimoodi, et see, see keeleõpe ja, ja, ja keele ühtlustamine, ortograafia õpetamine koolis on siis andnud meile selle, et me püüamegi täpselt nii hääldada, nii nagu kirjutatud on. Kas sa uurisid ka piirkonniti, kus kõige kiiremini võeti kasutusele uus kirjaviis? Jah, uurisin eesnimede puhul seda tõesti, sest perekonnanimesid on, on aluseks võtta Ta veidikene halvem, nagu öeldud, on nad siukseid konservatiivsemad ja nendes need muutused ei kajastu nii kiiresti. Aga eesnimed, mida siis pandi meetrikaraamatutesse kirja jooksvalt pidevalt iga iga päev, siis kui uus laps sündis, pandi tema nimi kirja ja seal on üleminek uuele kirjaviisile näha. Sageli siis jah, päris päevapealt või mõnel juhul ka pikemalt päeva jooksul ja uurisin kogu Eesti kirikuraamatuid meetrikaraamatut, siis eelkõige sünnisissekandeid sadakümme, kogudust, Lutteri kogudust, mis olid tol ajal Eestis üsna pooleks siis Põhja- ja Lõuna-Eestis 52 puudust Eestimaa kubermangus 58 Liivimaa kubermangus. Ja kirikuraamatut peeti tee ladina tähestikus 1891. aastani, siis tuli venestusaeg ja kirikuraamatut pidi hakkama kirjutama vene tähestikus ja siis me enam ei saa seda vaadata, millist kirjaviisi kasutati, sest sest see kirillitsas ei kajastu lihtsalt. Ja selleks ajaks 1891.-ks aastaks oli kogu Eestis üle läinud uuele kirjaviisile 76 kogudust mis on ainult 69 protsenti, kaks kolmandikku Aastaks 1891. Nendest küll 16 olid siis selline segakirja viisid, ta ei olnud puhas kirja võis, aga oli näha, et oli vähemalt üritatud uut kirjaviisi kasutada. Võib-olla kõik nimed ei, ei tulnud välja. Aga nendest siis on näha, et varasem algus oli siis Eestimaal Põhja-Eestis ja see oli loomulikult tooda orentsi mõju. Kuna tema esines Eestimaa pastorite sinoditel konverentsidel ja sealt siis tema pooldajad hakkasid uut kirjaviisi kasutama, aga neid oli ikkagi vähe. 2844. aastal, kui Arens oma ettepanekud tegi, siis läksid uuele kirjaviisile üle neli kogudust Kuusalu, Jõelähtme Lüganuse ja Haljala. Ja järgneval 1800 viiekümnendatel aastatel ainult kaks kogudust, Rapla karuse. 1800 kuuekümnendatel aastatel ainult neli Lääne-Nigula, Ridala. Ja nüüd ka siis kaks esimeste Liivimaalt juba mainitud siis Pöide ja Tarvastu. Et Lõuna-Eestis toimus siis 23 aastat hiljem see esimene üleminek. Aga kuna Lõuna-Eestis oli rahvuslik liikumine palju tugevam kui Põhja-Eestis, eriti Viljandimaal oli, siis mis ongi siis, kui rahvusliku liikumise häll võib öelda siis seal näiteks oli selleks 1891.-ks aastaks 100 protsenti kogudusi läinud üle uuele kirjaviisile, see oli kõige suurem Eestis. Järgneb Läänemaa 87 protsenti, Harjumaa 85 protsenti. Ja kõige väiksemad on Põhja-Eestist Järvamaa 43 protsenti ehk allapoole. Järvamaa puhul ehk ehk selgitab see seda asjaolu, et, et seal oli, et võib-olla lihtsalt konservatiivsemad pastorid et oli praost võib-olla selline, kes siis kindlasti mõjutas oma Braskonna pastoreid ja, ja on näha, et seal kasvatatud päris puhast vana kirjaviisi veel 1800 seitsmekümnendatel aastatel, mitte isegi segakirja viis, et isegi ei üritatud. Et Järvamaal ma seletaksin seda pigem jah, konservatiivsuse, ka või mahajäämus, aga võib ka öelda kirjaviisi puhul ülejäänud Eestist. Aga Lõuna-Eestis on kaks sellist tagasihoidlikumat, Tartumaa 47 protsenti ehk allapoole läksid uuele kirjaviisile üle ja Võrumaa ainult 22 protsenti. Et ainult viiendik ja Nende puhul ehk võib seda seletada sellega, et tegu oli ikkagi kirjakeelest üsna erineva keelega ju Tartu veel siis lõunaeesti keel oli sellises allasurutud seisundis, et kui veel mõned raamatud ilmusid veel 1800 kaheksakümnendatel ilmus veel lõunaeestikeelne uus testament. Üldiselt Ta oli oli siis kõikide vaidlustes oli leitud, et selleks, et üldse eestikeelseks arendada ja peaks olema võimalikult ühtlane ja siis ikkagi selle Kesk- murdel põhineva põhjaeestikeelse keel võiks olla aluseks ja sellepärast ehk siis võis olla Võrumaal see üleminek uuele kirjaviisile tagasihoidlik kuna uus kirjale seostus põhjaeesti keelega ja oli erinev sellest, mida Võrumaal kõneldi. Ja, ja seetõttu siis väga paljud Lõuna-Eesti pastorite üldse ei pooldanud sellest ühtlase rahvuskeele tarvitamist ja võitlesid visalt lõunaeesti kirjakeele säilitamise eest. Ja samal ajal siis välja sure lõunaeesti kirjakeel, ütles Girlsi vana kirjaviisi. Aga jah, 1800 kaheksakümnendatel toimus ka seal murrang, nii et pärast seda ilmusid vaid üksikuid raamatut trükis raamatut lõunaeesti keeles. Ja piibel võib ka seda öelda, kui, kui väga suur argument nii-öelda vana kirjaviisi kasutajate jaoks see ilmus siis esimesena uues kirjaviisis alles 1889, nii et sellega oli võetud ka see viimane argument pastorite, et kui nad seni ütlesid, et mina kasutan vana kirjaviisi senikaua kui veel piibel on vanas kirjaviisis, et see on ikka kõige alus. Aga 1889 ja heinad sellest argumendist ilma ja kahjuks jah, langeb see täpselt samasse aega, kui hakati kirikuraamatuid vene keeles pidama, nii et seda, kui palju 1800 üheksakümnendatel siis piibli uues kirjaviisis ilmumise järel see kirjaviisi kasutamist mõjutas, seda me kahjuks ei, ei saa enam uurida, aga on ka nendes mõningates üksikutes kirikuraamatutes, kus on ladina tähestikus Kaavel peetud edasi paralleelsed vene keeles oli see ametlik kirikuraamat ja pastori enda ärakiri võis olla või algeksemplar sele ladina tähestikus. Et seal on veel ka 1000 üheksasajakümnendatel aastatel veel vana kirjaviisi täiesti kasutatud. Nii et mõned mõned pastorid jäid selle juurde väga-väga pikaks ajaks või, või siis kasutati sellist segakirjaviisi väga pikaajaline eesti rahvusest üks esimesi eesti rahvusest bastureid asjus Schmidt, Tartu Peetri koguduse pastor 1870 kuni 1922 52 aastat oli ta seal pastor tema eestlasena tegelikult kasutas kogu aeg segakirjaviisi üsna tugeva vana kirjaviisi mõju kohta ei võtnud kunagi omaks sellist uut kirjaviisi täielikult. Ta mõned mari ja Jüri kirjutas küll õigesti, aga näiteks kirjutas ta Michel või või, või mingisuguseid muid saksapäraseid nimesid, mida võib ka jällegi seletada sellega, et ta tegutses linnas Tartu linnas. Linnas oli alati rohkem saksikuid eestlasi, võib-olla nemad siis ütlesid, et, et ikkagi peaks minu minu lapse nimeks olema ikka Michal, mitte mitte. Mihkel, aga veel, isegi veel hilisemast, 1933.-st aastast on, on mul üks näide. Mida, mida rääkis mulle siis sellel aastal sündinud mees, kelle nimi oli Hans. Ja, ja tema ütles, et, et kui ta isa läks teda ristimata kooli Ambla kogudusega, siis isa ütles, et minu poja nimeks võiks saada Ants. Aga pastor oli tol ajal sakslane 1933 ja tema ütles, et et ei, et paneme ikka kirja, Hans et ametlikult sai ta nimeks Hans, aga igal pool koolivihikutes igal pool kirjutas ta oma nimeks Ants. Nii et tema ei kasutanud seda ja loomulikult siis pere keskel ka ikkagi öelda eestipäraselt. Ants. See ei ole küll vana ja uue kirjaviisi küsimuses, Hans ja Ants on tegelikult ikkagi eri nimed aga see näitab, kui suur mõju on pastorile just selle kirjapildi tekitamisel. Kirillitsas ta nüüd paar korda juba juttu olnud, kui palju või kas on teada, kuidas kirillitsas nime kirjutamine sünnimeetrikasse on mõjutanud inimese eesnime näiteks selle kohta anti välja ka translitereerime reeglid, et kuidas siis neid nimesid kirillitsas kirjutada, aga neid väga mõnikord kirjutati paralleelselt, ehk siis pandi kirja kirillitsas ja sulgudesse kirjutati ladina tähestikus seal mingisuguseid seda täpselt uuritud, et kas see kuidagi on need mõjutanud vene keeles näiteks oli reegel, et, et naisterahvanimed, mis, mis lõppesid ladina tähestikus, oleks lõppenud eeeega. Pauliine Heleene, need kirjutati kirillitsas, Paulina Helena. Aga, aga ikkagi, kui, kui oli vaja ladina tähestikus kirjutada kirjutati EKG lõpuga. Nii et erinevus tõesti on kirillitsas kirjutati neid nimesid teistmoodi tavalised nimed nagu. Nojah ju on või Johannes või, või sellised kirjutati ka, olenes jällegi pastori sellisest agarusest või ka vene keele oskusest. Seal ei olnud ka kindlasti ühte nime kirjutatud ühtemoodi kirillitsas, vaid olenes sellest kirjapanija, sest et kirja panna ja mõju oli ikkagi väga suur. Ka perekonnanimede puhul on, olen kohanud sellist, kus 1878. aastal näiteks üks mees ise, kes oskas juba kirjutada Võrumaal, tema kirjutas, et tema perekonnanimi on ais 1876, kaks aastat varem oli tema kirjutanud oma käekiri, et tema nimi on asi ja praegu ongi perekonnanimi Asiiside krib says selline nimi. Nii et inimene ükskord kirjutas ühtemoodi nagu teistmoodi, et neil ei olnud ka endal mingit väga kindlat seisukohta, et kohapeal ju perekonnanimesid külades sageli ei kasutatud, kasutati ikka talu nime jätkuvalt talu nime ja eesnime. Nii et seda kirjapilti ei maksa nii väga ületähtsustada, selline nagu me praegu suhtumat iga tähtandega täpselt ja nii peab välja lugema, see on alles kuskil 1930.-test aastatest alates. Tekkinud ka talunimed on ka konservatiivsemad nagu perekonnanimed eesnimedest, konservatiivsemad ja kohanimed ja sealhulgas siis talunimed on tõesti konservatiivsed, neis neis on, on säilinud sageli vana kirjaviisi kirjapilt ja, ja neid on sellest jah, on teema on siis ka, oli hiljuti üleval, et, et kas siis tuleb kõik need vanas kirjaviisis kinnistunimed, katastriüksuste nimed ära muuta. Vot sinna see ongi küsimus, jah, et kas me peame lähtuma sellest, mis ta tähendus on või, või sellest, milliseks ta nagu on praeguseks muutunud, kuna see nagu öeldud, see vana kirjaviisi kirjapilt on nimedes kandunud ka hääldusesse edasi, siis ongi juba kohapeal hääldus talunimedel ja, ja perekonnanimedel k ees nimedel. Nii et, et võib öelda, et, et see võiks noh, ei ole vast mõtet neid praegu Ena muuta, kui inimesed niimoodi need ütlevadki. Aga, aga võib ka muidugi konservatiivsema seisukoha võtta ja öelda, et selle tegelik tähendus on muu. Ja võib-olla on, on eesmärk sellisel konservatiivsel seisukohal natukene avada seda nime tähendust ja see, et inimesed saaksid aru, mida see nimi tähendab vanas kirjaviisis ei saa sageli aru uues kirjaviisis kirjutatuna, sama nimi on meile kõnekam. Vana kirjaviis on ju säilinud ka kalmistutel haua tähistel? Jah, on küll ja hauatähistel on kahte eri moodi tekste, on nimed ja tekstid ehk siis mingisugused piiblitsitaadid või hüüdlauset. Ja Pille on kirjutanud nendest uurimistöö aastal 2013 ja, ja tema on siis leidnud, et kokkuvõtlikult, et haualähistel on, on kasutatud uut kirjaviisi veidikene enam ja varem kui kirikuraamatutes, et seal oli siis see, mida inimene ütles, et tema nimi onlasi sepal selle selle risti valmis enne valada või, või siis nime sinna graveerida. Ja see sõltuses jah, temast ja seal oli uus kirjaviis veidi varasem ja levinum kui kirikuraamatutest samade inimeste puhul. Nii et sama inimese puhul oli, oli kirikuraamatutes veel vana kirjaviisi nimi, aga hauatähise luues uus kirjaviis, aga, aga see üleminek on ikkagi enam-vähem sama. Et kui 1800 seitsmekümnendatel aastatel jäi mõlemal puhul hauatähiste ja kirikuraamatute puhul see siis Pille Anneki andmeil viiendiku kanti uue kirjaviisi kasutamine, siis 1800 kaheksakümnendatel tõusis üle poole, nii et kas siis siis oli see üleminek, aga, aga oli ka selliseid huvitavaid kohti, näiteks Põltsamaa seal siis oli ainuke koht, kus, kus tema leidis, et sellist segastiili ei kasutatud, et oli, kõik oli kui üleminek oli, oli järsk ja, ja hakati kohe kirjutama 1800 kuuekümnendatel aastatel üsna varakult haua tähistel uues kirjaviisis nimesid. Ja, ja mõnikord ka on, on 1800 kaheksakümnendatel aastatel veel tekstid ehk siis need piiblitsitaadid või hüüdlauset mälestuseks need on uues kirjaviisis, aga nimi on veel vanas kirjaviisis. Nii et nimesid peeti võib-olla siis natukene konservatiivsemat, eks, aga, aga tõesti, et ikkagi seesama, 1800 kaheksakümnendad aastad on see üleminek, kus, kus siis massiliselt hakati ka praktikas igapäevaselt uut kirjaviisi kasutama, et kui trükistes, siis mis, mis oli ikkagi üks väiksema seltskonna tegevusala toimus see üle 10 aasta varem, siis praktikas hakati seda kasutama. Kui lõpetuseks Te soovitada midagi kuulajatele, kes oma esivanemate olgu ees- või perekonnanimede vastu hakkavad huvi tundma ja hakkavad mõtlema, et kas oleks põhjust midagi muuta, kuidas sellesse korra pärastamisse suhtuda, millal seda teha ja millal jätta ikka nimi selliseks, nagu ta on? Eks see põhiline ongi see eesmärk, et kas me tahame teha niisugust kokkuvõtliku ülevaadet, näiteks nimekirja, kui me teeme analüüsi suguvõsa liikmete kohta, palju mingi eesnime kandjaid on, siis ei ole mingit mõtet teha, et, et meil on suguvõsas kolm Peterit ja, ja neli Peetrit tegelikult eks on, seitse Peetrit lihtsalt mõned on vanas kirjaviisis, et sellistel puhkudel peaks selle nime küll ühtlustama. Tänapäeval on, et ütleme arvutis siis esikohal ikkagi panna see ühtlustatud nimekuju. Ja kui me kirjutame tekstis näiteks anname jutustava ülevaate inimese eluloost ja kirjutame nendeks sünnisissekandes on ta sellise nimekujuga või sündis see seal loomulikult siis kaldkirjas märgitakse tänapäeval siis tsitaat algallikast, nii nagu täpselt seal kirjas on, siis sinna võib peatuda sellisel kujul. Aga muuta võiks nii vähe, kui on vajalik. Aga selleks, et ta oleks siis kirjakeele õigekeelsusreeglitele vastav. Aga arvestama peab jah, seda murdekeelt. Võrumaal võib Liisots jätta kindlasti Liisodeks Järvamaal Järvamaal, keskmurdealal peaksite ikkagi Liisuks tegema helge ja, ja on ka selliseid. Võrumaal on ka näiteks oli väga kasutusel nimed mihkli või Kaarl nimetavas käändes, neid ei pea tegema Mihkel või Kaarel kujule vaid vaid säilitada nii nagu on, aga see peab vaatama siis, kas ühe inimese nimi on, on muutunud ka kirikuõpetaja arvates ja egas ainult tema nimi on muutunud vaid kõik mihklid, selles kihelkonnas hakati nende nimesid kirjutama teistmoodi. Nii et ei maksa kaasa minna selle uue pastori tendentsiga, näiteks seesama Eduard Ahrens, kes aastal 1863 suri. Viimase nimena kirjutas ta oma peetavasse sünnimeetrikasse. Johan järgmine pastor, kes oli siis lühikest aega üks asendaja pasta, tema kirjutas Juhan. Milles siis nüüd see kaks nädalat hiljem sündinud Juhan süüdi on, et tema nimekirjapanija ei olnud uut kirjaviisi kasutusele võtnud hääldus oli ikkagi Juhan. Ajaloolane ja Geneoloog, Freed buss rääkis kirjaviiside vahetusest Eestimaal korra päratust vanast ja uuest kirjaviisist, sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis praegu veel ja mida selle vanaga peale. Kata kuulake palun võimaluse korral ka keelesaatevaramust kodulehelt. Kristiina Rossi saadet kirjaviisi uuendaja Eduard arentsis tema 210. sünniaastapäeva puhul ja samuti soome keeleteadlase Hannu Reemessi saadet soome keelemehest Elias, löön rotist, kes oskas juba Eduard aarentsi eluajal hinnata. Tema tähtsust, kõike head Kuulmiseni nädala pärast.