Aa nüüd oma kõrvu kikki ja tule, kuula mu uudistasime. Erik ma olen metsavahi Reena ja täna ma teie juttu sellest, kuidas mul ühe päeva kole kalanälg peale tulli ja mis ma siis ettevõtmisi Muhu saare peal suures liivalinnas, teiste poodide ja äride hulka, see üks pisike uks mise kõrvas oma ilmatuma, suur sild. Siin ei ole kala, Messouceoosisse muhulaste jutt, kala seal kohtas küll ja veel ukse taga meite saare kalapoed, mida pidavat liia kalle, sihuke uhke pisike pere, Virba kisa, kalle ja poeg Karro, kalamehed ja ema liisismi poodis kala maha. Ühe teise loomingu, kui vihma jälle tulli ülalt igavese sorinaga alla ja tuul on kole vali. Ma läksin siis poodi Sirikatseda Kalawnimasse uurima. Muhu mehed juba muusikat ega nende suust suurt juttub, kuulegid rohkem rügavad oma nuhti tööd teha. Ja nõnna ma siis saigi jutu peale liiga ja uuris, et mis kala, selle omingu müüki soo. Täna meitel sihuke kala, lest, värske kilu ja räim värske aga saab ka ahvenat, kohalikku haugi ja säinast tuli ka merest. Madiaatse poega tõite, on rohkem niisugune perefirma, teine poolsoloiu Kalamees. Seda küll poega ka paljas, püüdvad ja saab aiast müüd maha. No ma katsun seda ikka maha müüa, nii palju kui ma saa. Mis vastaste seda poodisi peate juba meeleheitel sai nüüd esimene august, käesoleva aasta kolm aastat poodi veetud. Ja d põlesid, päris anam oma perevärki üksi tõid, teil on nüüd juba rohkem inimesi tööd ka? Jah, no ma olin üksinda kaks ja pool aastat ja siis oli esmaste kinni, siis ma puhkasin ühe päeva nädalas. Ja nüüd ma leidsin teise müüa. Ja nüüd me oleme kahemüüjaga ja me oleme iga päev avatud 10-st viieni. Vene väe ja muidu see päev, kus kala autuitsi liiva vahel ju rohkem kud peitel. Onsteite, nagu aru, kasvaja, et mujalt ostes kohe esimesel päeval kala. No ikka ostetakse, kui vanainimene tuleb Konsumi poest välja ta paka nii kaugele tulema ja kui ta sealt saab, ostab ära, aga vahest nad tulevad siia siis ütlevad mul olla odavam ja seksib püsikundesid heitel kohe kindlasti. Ta on küll ikka palju ja kui sotsiaalametiauto toob veel pensionärid, kes muidu tša liikuma korra nädalas, vat neopüsikunded, need tulevad kogu aeg siis kohale. Kui palju tõite oma peres kala siiasse, ütleme nõnnad viimasel ajal ikka, see on nagu moodsam, kui sa paned liha ahju ikka siga või midagi siukest. Kanaliha noh, kala vist palju nähtud juba. Enam ei taheta väga. Ma just mõtlesin vaata kokkade tahte jälle ühte süüa, etteheited, võib-olla kalaga sihuke sama asi. Noh, päevad on pikad ka ja kui kala minnakse õhta tooma, Kuressaarest siis maale ikka ütelda, et minge sealt Rimist läbi ja võtke üks kena soe pitsa suhu, väga maitsev. Ja siia siis paljastate oma püütud kalad meiste oma püütud galati ostate kuskilt mujalt sisse ka külmas ja, ja siukest. No valmistoodangut tuleb meitel igast kandist, siit öösel Fizzo siis Saaremaa firma siis on vetel, kes meitele saadab oma kaupa Tallinnast on meitel kala, kala ja pojad esindatud. Kelle käest me võtame kaasukse külmutatud asju, näiteks krevetid lähevad väga hästi, siiamari tuleb sealt ja siuksed heeringad siis purgis erinevates marinaadides, aga kohalikud kalurid ju käivad ikka ka ja Saaremaa mehed ja nende käest me võtame ka kokkuostu korras kala. Aga noh, neid firmasid ikkagi olnud, noh, kui kõik ei lähe inimestele peale, siis me lõpetame ja vaatame jälle kuskilt mujalt ja ja punane kala tuleb meitel kohabaergus siis mandrifirma MW muul, kui ma nüüd ei eksi, muula tagumine pool küll sihuke nimi ja ta saadab siis lõhe ja forell roogitud kujul, kõhuääred tulevad meitele, sealt aga tuleb ka igasugust siukest külmsuitsupunase kala, Käia, kaape, liha, Nad ütlevad lussika lihamisega abitud, siis seda ma soola ise ja kõhuääred. Me paneme quaise soola ikka sedasi ühest ja teisest kandist võtame sisse ka. Praegustel sihuke üsna saavuti ilm, vihma kallab alla Konsmehe tart merel ka. Hommikul käisid lasksid võrgud sisse, aga meid kaks meest käinud juba kala toomas, aga saagid ei ole väga suured olnud. Natukese ahvenat, mõni haug natuke säinast, et see on nagu tänase päeva saak. Vihma sajab juba kolmas päev, aga õhta lubab veel siukseks tormiks minna, et ju me näeme, mis toimuma hakkab. Siiga veel põlesise siig liikus möödunud nädala, kui oli selline vaiksem ilm ja meitel Saaremaa poiss, kana Krist ja no see, kes saab kõigene siiga. Ta tõi meid ikka paar korda ka ja rahvas oli üsna rahul juba. Kalaga kähke sedamoodi, et igaühel omad kuhjad, siuksed nagu seenemetsas, et üks teab, siia, teine teiseneb ütelda või. Noh, ütleme mere peal kehtib ikka ka see põhimõte, et kui, kui nad teavad, kus kant üks mees oma võrgu paneb, et ega sa risti pähe juma võrkesena vanema soolika oma selline koht ja kui kokkuleppele jõuad, et siis saad kõrvuti, te ise ka vähemalt seda vagu. Aga nõnna põiki tohi üht ette panna, see pole kena. Jah, aga ma ei tea, mis, nagu kalamüüjale soovima peaks, et kui vahest soovitsi okas kurku ja. No vaata, jah, roog kurkub tohiks ka soovida, see pole Kaja. No mis sa ütled siis ütleme, rannad, kenad talved, kala ikka tuleks merest, et me suudaks ikka talve oma inimese pealisi üle elada, nädalalõppudel küll käib ka võõrast rahvast. Aga meite oma inimene tahab ikka nädala keskel. Ja noh, kõik oleneb ju talvest, et kui on selline kangesti lumine ja no siis on meri jääs ka siis ei teagi, kus kala saad. Meite lolli kas möödunud talve või ülemöödunud talvega sihuke lugu, et ei ole nädal aega värsket kala tull, aga meie elasime oma sisse tehtud purgitoodetega ikka selle nädala üle. Ja kuivatatud kalaga ikka suitsukala ka. Reedeti see päev, kus me teeme seda, teeb Baerus naisterahvas meil õue peal putkas, aga ta ei ole väga müüa Taadopsis meitele ja meie siis kahe mehega ikka müüme jälle poes. Aga kenasti suitsetab, pole midagit ütelda, tao selline kokku ikka väheametilt, ta oskab ikka teha. Lauluga sai sealt liivalt selle päevakulpidest tuldud ikka selle lauluga, et kes merest saab, leiba, kes leivale lisa muhu rahvale, tähtis on soolane silk. Kolme nädala pärast kestsid kõhtu, kuuleb meite, uudistasime jälle, aga niikaua olge Munukesed.