Aa nüüd oma kõrvu kikki ja tule, kuula muu, uudistasime. Terik 21. oktoobril oli soome-ugri hõimutahe mee muhulased, küsime kohe selle päeva õimlastel külas. Soarlasi ju ametiks võib muhulaste õiglasteks pidada. Just Saaremaal täpsemaste Orissaares sai selle päeva köidud sil Albieti, maakondliku rahvamuusikapäeva pillimehi ja pillinaisi oli kokku tulnud Saaremaalt ja Sõrvest ja muust koa muidugi. Ja see ukse tulisema kena pillilukuga kutse ennesti kõlas, hakkas seda päeva pihta Orissaare muusikakooli pisike lõõtsapoiss, kes kõige noorem Saare maakonna lõõtsamees. Nagu ma ennist ütlesin, et sai muhulastega seltsis käidud meite kooli Kuies lass oma sure kange kapelliga olli kua seal nendele klass, et enam-vähem kõik mängivad pillilassi juhataja, nende lauluõpetaja Liena ja see ütleb juba ise, et ega nendel põleski ju peasu Leena käest sai siis ikka enne kontserti üle uuritud Tontse tõesti nõnna, et terve lass orkestris Männad. Tegelikult võiksidki kõik orkestris mängida ja lihtsalt üks mees, kes varem mängis meil kontrabassi, arvas, et nüüd tal on liiga palju sporditoimetusi ja tegemisi, et ta ei jaksa elav orkestris käia, aga tegelikult võiks kõik panna pillimäng. Et juhtus mitte kõikide, tulevadki pillimehed ja naised, tundub küll jah. Aga poisid, ütelge nüüd selles vanuses ikka teised mängivad siis ta ei pea ronima ja süntesaator ei tea, kas te mängite või ainult rahvapillitrumme mängima. Kaks tükki meie, Andrew, oma bändi kõikjal Velbele kavatseme oma. Osadel on, eks mingi suur bänd on teil Endal olemasolevat katsutakse lauljaks. Aga ega sellepärast orkestri pesu pooleli pea kõik jää. Aga kuidas kõik vehaanid on, kui ta alguses pidi tulema sealt nööri külaplatsist kangeptiidukas, te olete kamine? No ju tuleb siis minna sest neid päris neitsi, kapellimodi ansambleid, ma sain aru, et on maakonna siis kaks, kolm tükki. Näitan, tuleb kindlasti minna ja mitte pidevalt Gazetzi võtta veel, mis esimene teine klass mängib Melville. Et me peame ikka terve kooli valmis panema selleks ürituseks muhuma ära esindama. Muusikakoolis, et köhi nendest ükskid. Aga kui ikka inimene on sündinud siia ilma sedaviisi, et pilli männipisiku hinges siis ei tähenda see mitte midagi. Ehkki Boerlast oli puudu ja selle taudi paar pilli goa aga lavale nad läksid masu kolmandama või ollisse neljanda oma numbri all. Ja pillilugu tuli jõhna uhkest välja kohal. Õpetaja ju lukkes kenad julged sõnad koene teistele peale. Nojah, aga kui juba kottu oli korra välja tuldud ja teine poole vääna silda kogunistaguarretest pandud siis tuli Omediks uurida nõukest asja nende laste kohta, kes muusikakoolis käivad. Sest muhu lapsed, kes muusikalist alusharidust omale tahtnud omanda, need löövad muusikakoolis just sealsamas Orissaares. Ja õnneks ma leidsin pidu lõpus üles Orissaare muusikakooli rahvapilliõpetaja Õie Pärtali. Tao just see inimene, kes oskab kõige paremini ütelda, et kui ta soo kui laps tuleb muusikakooliga, siis saab kohe aru, et kelle sulab kange rahvamuusiku ja kellest ei ole üldse mitte. No ega alguses küll aru ritta, eks paljudel lastel on mingi seas kuskil kolmas neljas klass, selline kriitiline periood, et kus, kus hästi palju peab õpetaja tagant torkima ja vanemad hästi toetama, et laps ei jätaks seda asja pooleli pärast pärast meeleldi teevad edasi ja kes on jätnud need pärast väga kahetsenud. Ja siis süüdistavad nad vanemaid, et miks sa ei sundinud mind. Õie õpeta Obargu muusikakoolis kaks last, kümmekonna kanneldajat, üks pisike lõõtsamees ja üle selle klarnetimängija Guaviel peale laste õiel suurte inimeste kandleansambel Guagansalda. Õie üldse nõukogude inimene, kes omale õrna südameasjaks võtnud, et ikka rahvamuusikuid kohe saare peale jaguks. Ta õpilased, oi juba ilmad ei mitmete vabariiklike konkursside peal goa ja õie usub kohe kindlasti, et rahvamuusikas varte pealt niipea veel väljasurev. Kui tänast päeva vaadata, siis ju seda järgnevat põlve oli siin üsna palju. Et kõik kahjuks ei saanud tulla, Kärlal on ju ka, õpitakse rahwavil. Need lapsed jäid tulemata, sest ka sama asi, et vaheaega juba sõidia häiritud sõidud ja hetkel nemad ei saanud tulla, aga me loodame, et teisel juunil Saaremaa grillipeol on need rivid palju pikemad. Ja selle samma suisa pidu jaoks õppesid rahvamuusikud enne oma uhkeid kontserte kampas selgeks ühe kena pilliloo. Kõik see karikond korjas ennast lava peale kokku ja selle samma õiejuhatamise peale, nad mängisid kontserdi lõpetuseks hirmus kena valtsi loo maha. Juuksed lood ja laulud olid meister hõimupäeva aegas. Olge Munukeseta, kolme nädala pärast on muhulaste jälle oma sooradi.