Aa nüüd oma kõrvu kikki ja tule, kuula muu, uudistasime. Terissitšikk Muhu saare pealt jälle male modudika metsavahi, Reena ja tänava istuvale Pitka noortekeskuse stuudios ja broinamite Rinke kuskil. Aga ma põlesi pooleski, mitte üksipäini. Aga seltsis asi üks raksis viisis, noorik, kes siis hammas noortekeskuses oma igapäevast leiba teenib. Seome eite valla noorsootöötaja, Merily porovark, Merily sa oled sündimise poolest saarlane tükis, mis asjaolud sind siis üldse Muhumaale odoon? Töötamine ja mis aasta juba siis seda vahet köitnud kahe saare vahel. Seda vahet olen mina käinud nüüd märtsis aasta ja väga meeldib. No noored Ma tean ütelda, et peavad soost ikka kohe väga palju, sest ega nad muidu poleks hakanud sihukest asja uurima, et mismoodi saaks sind valla, hariduse, reemia nominendiks esitan. Aga mis mulje siis need noored ise jätnud oli, teistmoodi kutsu ärevamad, eino muu noored on ikka tõsised ja ausad ja viskavad ikka kildu ja. Hästi ausad on, seda ma hindan väga moonardes, kas saarlased põleni, hobused või? No ikka teeb, natukene on aga kuidagi muu noortega rohkem kokku puutunud nüüd juba aasta, eks siis täiesti siirad ja ausad ja see mulle väga meeldib. Aga tegelasi üksipäini noortega mitte sellepärast, et viimsel ajal sa oled iga kordas jala, märkis kui pärandikool koolilastele mõnda üritust korraldab. Et sa oled justkui iseenesest hakkan otsapidi pärandikooli peaaegu et liikmeks juba ja ma mäleta, millal ja kus kohtasin, kui sa mulle ütlesid, et see ole nii kangesti meeldib seda murdekeelt kuulata ja vot see vanaema reagi kodumurdes. Ja nüüd sa oled siis lapsest saadik seda saarlaste murrakut kuulanud ja viimane aastapäevad siis nüüd juba muhulaste oma koha. Ja soo käest on just paslik uurida, et unts nendel kahel ikka väga suur vahe siheskaa. Väga suurt vahet otseselt ei ole, tegelikult pigem on see ö täheküsimus, mida muulased ei ole. Aga üldises plaanis on päris sarnased. Et sa oled ikka täitsa aru saan ikka jutust mõned üksikud sõnad muidugi on. Või no tegelikult üksikuid veidike päris palju, kui vaadata muhu murdelugusid lugeda, siis, siis on seal ikka selliseid sõnu, mida jamps läbi küll murdelugude raamatut läbi lugenud juba ei löönud. Mulle täiega meeldib või see, kuidas praegugi räägi, direina on väga ilus. Ega ühte tahku me pole jõudnud juures veel läbi arutagi. Syndo just terve Muhu Soarvamalast täis, sest ja üldse kole uhke seda vaadata, kui selliseid paljajalu ringi paterdad. Ja siis ma tean veel seda, et minema Joani pesa Orlide Ella mal ju kontserdi teadustajaks ja Doc roe sisse viskeid kodantsimad. Ja nüüd käin ja nüüd on viimane esinemine aastapäeval, vabariigi sünniaastapäeval. Aga kõige rohkem ma tean sind ikkagi selle taudi hirmus kenasid luuletusi kirjutad ja neid veel hirmus kenamini oskab ette lugeda. Sõkke hobis olla juba lapsest peast. Ja see on minu kirg olnud juba kolmandast klassist alates. Olen kirjutanud vaikselt sahtlisse, kui palju sul neid luuletusi olla võib oskaks ütelda? No ükskord lugesin, oli 300 ringis, aga kõik ei ole sellised, mida esitada, tahaks lugeda, anda kellelegi. Pooled ikka on. Aga täna, siis muidu ei pea kohe nüüd ühe luuletuse ette, loed kobar. Sobib loen vabariigi aastapäevale pühendatud luuletuse. Ajast aega, juuri aetud musta kodu mulda. Uhkelt kannan kaelas, esivanemate kulda elades ei ole seda kanda liiga palju. Sügaval on juured kerkinud nagu kalju. Tean, kuhu lähen. Tean, kust mina tulen. Tean, mida tahan. Tean, kes mina olen. Nii lähedal on kuu ja lähedal on tähed. Maa on minu juures ükskõik, kuhu lähen. Rändan ilmas ringi, lähen teen luuret, aga mul on matkakotis kullast kodu, juured. No lihtsalt järsku nii hirmus kena. Aga meite tegemistesse Muhu saare peal kuulab jälle kolme medali pärast kesiku õhta, ikka jälle viis minutit pärast kellu viite. Te kuulajad, olge monukesed ja aitüma Merily, et sa nüüd sihukse aa võtsid sealt noorte juurest korra hädulli temaga juttu asid. Timo Irena Sulle.