Puškin kontsert, variatsioonid vene rahvalaulu kihutab postidel teemad. Esitajaks Vladimir Volderev, balalaika. Semistam Tammann aafriklasele Ukuleeled Havaidlasele kitarr, hispaanlasele, mandoliin itaallasele pandura ukrainlastele. On balalaika venelasele. See lihtne kolmekeelne pill on aastasadu olnud külapidude ja mitmesuguste koosviibimiste muusikalise meeleolu kujundajaks. Balalaika saatoron, tantsu vihutud on laule heietatud. Esimesed teated sellest Kerbilist ulatuvad 18. sajandi algaastatesse. Balalaika kõla korpus tehakse puust, põhikujult on enamik instrumente, kolmnurksed on aga ka Ovalseid puutüve meenutava kõlakorpusega palalaikasid. Keeli on pillilises kolm, teine ja kolmas keel on häälestatud unisoonis, esimene kvart kõrgemalt. Kuid kasutatakse ka teisi häälestusi. Kvartett, vint, masuurne võime, Nurne kolmkõla, nõndanimetatud kitarrihäälestus. 19. sajandi lõpus ilmuvad tänu rahvamuusika entusiasti Vassili Andrejev ettevõtlikkusele uued täiustatud tala laikad. Siit alates saab rääkida juba nii-öelda balalaika perekonnast. Diskand Piccolo, alt-tenor, bass ja kontrabasspala lõikad. 1887. aastal organiseeris Vassili Andrejev balalaika mängijate ringi, ansamblis oli kaheksa pillimeest. Juba aasta hiljem andis ansambel oma esimese soolokontserdi esinemine aga 1889. aastal Pariisis. Ülemaailmne sel näitusel tõi pillimeestele üleeuroopalise tunnustuse. Hiljem Andrejev laiendas koosseisu teiste vene rahvamuusikainstrumentide, Dombrad, muslid ja muu näol. Trupp kandis nimetust suur vene orkester. Käesoleva sajandi esimesest kümnendist esines orkester palju nii välismaal kui ka Venemaa linnades. Andrejjevi tööjatkajatest tuleks kõigepealt mainida Troyanovskit ja ussipovi. Tänapäeval on balalaika enesele kindlustanud väärilise koha Nõukogude muusikaelus, seda nii soolopildina kui ka ansambli instrumendina. 60.-te aastate keskel, kui muusikas hakati rohkem sobitama huvitavamaid kõlavärve hakati katsetama erinevate kambrite sulameid. Pöörduti otsingutes ka balalaika poole. Helilooja Victor kuprjevitš, kelle initsiatiivil loodi džässansambel balalaika on meenutanud, et kõigepealt proovist asendada orkestris kontrabassi kontrabassbalalaika, aga seejärel kirjutati juba kitarripartii balalaika-le. Ning nii see koosseis balalaika näol suurenes. Džässansambli balalaika esimene esinemine toimus viiendal märtsil 1965. aastal ning esimeseks palaks oli suusat vist milles saadeti solisti. Kuigi eesmärgile ühendada vene rahvamuusikat Jessiga pole iga kord päris lähedale jõutud on ansambli balalaika lood rikastanud paljuski Nõukogude kerget muusikat. Balalaika kui uudse ja omapärase tämbriga ansambli instrumendi kuulsus ei varjutanud ometi balalaika kui sooloinstrumendi kuulsust. Rahvapillil esinejate üleliidulised konkursid on aidanud välja selgitada ka parimaid ja andekamaid balalaikavirtuoosi. Üheks viimaste aastate silmapaistvamaks balalaikamängijaks peetakse 1972. aasta üleliidulisel konkursil esikoha võitnud Vladimir polderevi. Vladimir poldorefon lõpetanud Kressinite nimelise instituudi, samas täiendas ta end ka aspirantuuris. Head looduslikud eeldused, muusikaline kuulmine, mälutundlikud elaste sõrmed on vormitud suureks andeks tänu pidevale tööle ja harjutamisele. Tehniline mitmekülgsus, laitmatu, õigemini otse virtuooslik instrumendi valdamine annavad interPriidile üleoleku tundega kõige komplitseeritum Ast helitööst. Seega tähendab omakorda mitte mingisuguseid piiramisi repertuaari osas. Nii ongi Vladimir polderevil repertuaaris vene rahvamuusika kõrval hulgaliselt klassikat. Balalaika mängijate häid traditsiooni jätkates on Vladimir puldurev sellele vene rahvapillile hulgaliselt austajaid võitnud teisteski maades. Edukalt interpreet kontserte andnud Šveitsis, Norras, Prantsusmaal, Jaapanis ja mitmes muus riigis. Kodumaale tähendab sellise võimeka muusiku olemasolu omakorda nakatavad eeskuju paljudele noortele muusikutele. Tähendab balalaika kui traditsioonilise rahva tilli laienevad populaarsust tänapäevases elektriinstrumentidest puhavas maailmas. Jah, veel üks asjaolu stiimul tänapäeva heliloojatele. Heliloojatel on kahtlemata oma lemmikinstrumendid, mida nad enam tunnevad ja teavad ja milliste rünnad meeleldi palu kirjutavad. Ent oluline on ka helilooja muusikalise mõtete realiseeria interpreedi andekus, võimekuse populaarsust. Ning kahtlemata on Vladimir polderevi NIMI heaks orientiiriks nendele heliloojatele, kes on kirjutanud või kirjutavad tulevikus midagi balalaika-le tänase helilõigu balalaika muusikast, lõpetamegi nüüdisaegse palaga. See on Juri Šussakovi Voroneži akvarellid.