Mis on sinu suurim Miinas? Viis miinus viis miinust on kõige suurim miinus. Minu kõige suurem miinus vau. Polnud valmis selleks küsimuseks. Võib-olla see, et et, et ma ei suuda ei suuda jätta kuulamata vaba mikrofoni ühtegi episoodi. Ma olen lihtsalt ääretult obsessiiv inimene, mis võib olla sarnane sama teema natukene. Jah, võib-olla tõesti kõla nagu väga suured miinused. Liiga pikud, pikad miinused isegi. Tere, minu nimi on iva, krostak. Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid suve suvepuhkusele ei lähe, eri. Viimane saade eelmine eelmine osa oli tüng eri mina olin täiega. Aga mul oli rannakott valmis pakitud, ma olin valmis minema puhkusele, Mulleli jäätised ostetud, mul oli kapis neli jäätist. Kurb, jah, ma vaatasin, kuidas sa lõpuks, kui ukse peal öeldi meile, et ei lähe kuskile. Vaadake kalendrisse, teil ei ole kõik saated tehtud. Et kuidas see, see, mismoodi sul see rannakott lihtsalt need maha maha kukkus ja kuidas, kuidas need plätud jalast võtsid. Kuidas ta kinga tasemele panid ja ülikonna, noh nagu me oleme siin tööl, eks ole, et ülikonnas kingades, et ikkagi rahvusringhääling jäätised ja nüüd mul on, mul on kõht valus. Et kuidagi hästi halb tunne on praegu olla stuudios ikkagi, et midagi natuke nagu oleks jäänud suvetööle vaata või midagi siukest. Aga see ongi nii, et kui nagu kehvasti teed, siis jäetaksegi nagu mõneks nädalaks veel veel siis, kui teised saavad minna juba, eks ole, Pralletama, et siis sind jäetakse nagunii-öelda tasuma seda võlga, mis, mida sa oled aasta jooksul tekitanud oma kehva tööga. Ma kuidagi arvasin või eeldasin, et see jama lõpeb ära pärast kooli, aga näed siis, mis on jälle järjekordne õppetund, et ei maksa eeldada elukool. Elukool jah, ja ma kuulasin eile elu koolis järel järeltundidesse. Võistlesin üks päev ühes kohvikus ja kuulsin, kuidas kaks keskkooli lõpetajad rääkisid nende koolieksamitest niisuguse sellise intensiivsuse õhinaga, et mul tuli nagu see aeg meelde, kui ma ka veel pidasin koolieksamid ääretult oluliseks osaks oma elukas elust. See oli kuidagi ilusam aeg. Või ma ei tea, äkki ei olnud ka nii ilus, mul on need roosad prillid. See, mida sa praegu räägid, see tuletab mulle meelde ühte tviiti, mida ma nägin Twitteris, mis on koht, kus avaldatakse, et huvid ja olen kuulnud, keegi keegi kirjutas mingi siukse? Ma ei tea, siukse nagu veidi manitseva tooniga, siukse tviidi, et et inimesed, kes viskavad oma koolivihikud ära, et küll te veel näete, et paari aasta pärast nutate taga, et ei ole, ei ole midagi, mille pinnalt nagu meenutada, et mis kõik oli. Ja siis selle peale meie armastatud räppar, reket vastas midagi sellist, et loodetavasti paari aasta pärast sul on palju muid põnevaid asju peale mõelda. Mida meenutada, ütles, et viid sai palju laike. Kas sa oled kunagi oma koolivihikuid kas, kas isegi näiteks suvevaheajal kasutanud, et uurida, mis, mis sa nagu õppisid eelmisel aastal või siis üldse hilisemas elus oled sa kunagi avanenud? Vaadanud Ivo tead, on seal palju asju, mida ma oskan meisterlikult. Ja ma tean, et kõik on nõus sellega jah, aga on üks asi, mida ma tõesti nagu ei oska nii hästi, kui ma tahaks ja joonistamine. Ja ma mäletan, et kuna koolis mul oli õudselt palju nagu raskusi kuidagi-keskendumisega jama nagu ei olnud väga hea õpilane, et siis joonistamine oli see, mis kuidagi aitas mul nagu keskenduda, rahuneda ja olla kuidagi olla nagu vagusi tunnis ja siis ma mäletan, et noh, mul oli üks klassivend, kes joonistas nagu fenomenaalselt hästi noh, tõesti niimoodi, et et ta oli sündinud geenius ilmselgelt. Ja samas no ühesõnaga ma tea, käisime teises klassis enam-vähem ja siis ta juba joonistas Simpsonite karaktereid nagu täpselt nii nagu Simpsonite animaatorid seda teevad ja ja noh, sealt edasi läks asi nagu veel, väga palju pöörasemaksed arenes tohutul kiirusel samal ajal, mina nagu joonistasin ikkagi väga primitiivselt ja teen seda siiani niimoodi. Ja Ühes tunnis, kus ma ei suutnud keskenduda, ma joonistasin ühe hullult laheda roboti kes meenutas natuke seda Robogopi vaenlast, vaata, kes kõndis kahel jalal, oli ikka nagu tegi mingit siukest hobuse häält natuke. Et, et see ja sinise pastakaga joonistasin ja veel varjutasin tema siukseid erinevaid külgi ja varjutada. Mina oskasin, korrake. Ja see oli mingi taevast tulnud, selline valgus paistis peale ja järsku sa suutsid. Võib-olla see geniaalne klassivend, ma tea, aevastas mu poole ja siis ma sain natuke tema neid geniaalseid pisikuid või ma ei tea. Ja, ja nüüd see on ainus vihik, mida ma olen aastate jooksul nagu taga igatsenud või mida ma olen käinud vahepeal kuskil suvilas otsimas ja noh, et mul on igasuguseid mingeid suvalisi töövihikuid vihikuid alles jäänud ja ma ei suuda leida seda ühte vihikut üles ja ma ei tea, kus see on, aga ma nii väga tahaks, sest et minu minu mälestustes see pilt on juba ületanud, igasugused nagu geniaalne meistriteos on see, mul on täpselt selline tunne, et mu meistriteos on seal, et ma saaksin nagu mu elutöö oleks tehtud, kui ma saaksin selle pildi kätte, saaksin selle lihtsalt panna kuskile muuseumisse üles. Kord 100 aasta pärast leitakse siis seda nii-öelda näidatakse muuseumis kõvahhilevi parim. Ja ma loodan. Ja siis ma tulen vaimule, vaatan ja ja pean heaks, kiidan heaks. Ja minu vihikud on suhteliselt mitteloetavad ja, ja mingi osa neist on kuskil alles. Põlema ma neid ei pannud, ma mäletan, et mingi teema oli, kui kui kool lõppes, et, et justkui peaks nüüd kõik töövihikuid, vihikuid ja muud asjad põlema panema, aga see tundus kuidagi siukene materjali raiskamine, mitte selles suhteliselt, ma tahaks seda materjali nagu sisuliselt kunagi kasutada, aga aga mis ma ikka neist ühikutest põletan, eks ole. Aga, aga ütleme sisuliselt sealt midagi välja lugeda hiljem mu käekiri oli nii kohutav ja, ja nagu sinagi, minu kunstioskused olid ääretult nõrgad. Aga ja on tänini. Aga see ei tähendanud, et ma, Ma ei oleks tahtnud terve, terve aja nagu koolis kritseldada erinevaid asju, et need ei olnudki niivõrd joonistused, kui see oli nagu selline stressi maandamine või mingi fookuse otsimine, et põhimõtteliselt ma lihtsalt tegin ruudukestest mingisuguseid geomeetrilisi kujusid, tõsi, mis olid ebamäärased ja lihtsalt sodisin. Varjutamiseni ma ei jõudnudki. Aga noh, ütleme vajadust nende järgi pole olnud, ma olen mõned ülikoolist alles jäänud, õppematerjalid magistriõppest, mida ma olen arvanud, et äkki ma kunagi veel vaatan, aga ka neid olema väga vaadanud. Nii lahe särk seljas, et ma olen sõnatu, maitu fikarus, jälitatavalduse Nikorus, kes siin lendab keset tuld ja, ja, ja, ja kaljusid kuivas Ricors, kes alla kukkuma ei saagi aru. Iron, Iraan, Mayden irooniana lauad Iron Mayden on selle pildi kohal, kas see on selle kunstniku nimi? Iraan on jah, selline lahe tüüp, teeb mussi teeb mussi ja, ja siis särke. Aga see on nagu mingi sünge muusika või? Tundub seal, et ei, siuke tempokas ja mõnus seal pildi peal justkui nagu madin käib, et ikkagi siuksed nagu punas punakad, kollakad-oranžid, toonid sihuke põrgu. Põrgutants. Lihtsalt käib siin niimoodi, see on niuke aplifting värk. Ma ei tea ma kuidagi tõlgendada hoopis teistmoodi seda meeleolu peal. Seal võib-olla pole kuulanud Iranit. Mina olen hästi kaua esimest korda ma käisin Ayron Meideni kontserdil siis aastal 1999, ma, kui ma hakkan nüüd arvutama tagasi, ma ilmselt see toimus sellel aastal enne minu sünnipäev, nii et ma olin 11 aastane vist, kui ma esimest korda käisin Heromeetrine kontserdil sellises Helsingis Hartwalareenal ja mäletan, sest see oli nii nii oluline. Selle esimene niisugune suur kontsert, kuhu ma läksin üldse oma elus sest enne seda ma olin käinud mingitel mingitel festivalidel ala Keilas, vist kunagi toimus õhupallifestivalil, seal esinesid mingi meediale, ei seal seal oli nagu Black Rocket ja muud siuksed siukseid artistid. Ja, ja siis see oli nagu esimene niisugune suur suur tähtis läänebändi kontsert, kus ma käisin ja ma töötasin suvel terve tervelt mitu nädalat, et saada raha, et sinna kontserdile minna, siis ma käisin seal ära, see oli nagu niisugune elumuutev kogemus. Ja pärast seda ma käisin veel mitu korda Iromeedioni kontserdil, täna ma olen viis korda neid live'is neli, viis ja see nüüd oligi nad just hiljuti siin Tallinnas esinesid, mul on, me rääkisime siin ka mõned osad tagasi, kuidas mul kuidagi see, see fakt üldse, et see kontsert oli tulemas Läks kuidagi kogu aeg meelest ära ja ma ei mõelnud sellele üldse nii nagu, nagu teisme teismelisena. Millal see oli nagunii oluline osa minu elust, oli see bänd ja, ja üldse kogu see hevi metal-muusika, aga Ma pean ütlema tõesti, et kui ma sinna kontserdile jõudsin, kusjuures ma olin seal kontserdil, juhtumisi ma üldse ei planeerinud seda, aga aga noh, see oli ilmselge, et ka need inimesed sinna tulevad. Ma veetsin selle kontserdi inimestega, kellega koos ma käisin Helsingis aastal 1999 sedasama kontsert või noh, sama bändi kontserdit vaatamas. Et see oli kuidagi selline selline taasleidmine ja ja lisaks sellele kuidagi kogu see kogu see, nagu kontserdil olemine oli nii palju meeldivam kui, kui ükskõik milline teine kontsert, kus ma olen viimasel ajal käinud, sest seal oli see see nostalgia pool ja, ja kuidagi fact, nad mängisid kõiki lugusid, mida ma teadsin, ma sain kõigega kaasa laulda, kaasa hüpata ja kuidagi tundsin ennast nii mõnusalt ja vabalt, see oli nii positiivne kontserdil käik. Ja ja terve kontserdi ma kuidagi isegi mõtlesin oma teismepõlvele, mõtlesin sellele, kuidas omal ajal sai istutud arvuti taga ja joodud Fantat ja, ja mängitud mingisugust istutud mingites jututubades mängitud mingisuguseid mänge ja, ja kuulatud siis sellist hevi, metal muusikat ja kindlasti mu kõige suurem lemmikala erameediale, et see oli kuidagi selline. Ma ei tea, selline nooruspõlve meenutus või teismepõlve meenutuskontsert minu jaoks. Aga vaata, kuna mina üldse Iron näidendit ei ole kuulanud ega ega tea väga neist midagi peale selle, et need särgid on terve elu mulle silma hakanud, sest Iron Meideni särgimäng on ikkagi nagu üks, üks parimaid, üks parimaid, ütleme nii ikkagi kõrgliiga. Olenemata sellest, kas sind köidab see muusika või mitte, siis ikkagi sa tunned ära särgi ja, ja noh, mu küsimus sulle olekski, et et kas see bänd on praeguseks hetkeks ongi nagu selliste nostalgitsejate pärusmaa nagu sina või, või nad ikkagi püsivad relevantsus ja relevantne, see on nagu mul on probleeme selle sõnaga see ükskord ütlesid ka mingisuguse sisikaanivasti kohta, et ta ei ole üldse relevantne enam nagu seal täitsa eraldi saate teema. Et kes on relevantne, kes otsustab, kes on relevantne, aga et sa oled neid nii palju näinud ka laivis, et kuidas, kus nad üldse oma arengus ja ja loomingus, et mis see praegune Iron meid on, kes nad on praegu, kes on või ongi nagu nostalgia festival alati. See kontsert oli pigem nostalgia sellepärast et nad tegelikult selle kontserttuuri nimi oli legessi of the piis, ehk siis ehk siis see nii-öelda kuidas lekas eesti keelde tõlgitakse, pärand, koletise pärand või kuidas nad seda ka ja siis niimoodi ilusast eesti keelde tõlgitakse. See bänd on tegutsenud aastast 1975 minuarust see põhilaulja, kes meil täna on bluus, Dickinson ta on, ta on äkki 60 aastat vana noh, enamus neist on ikkagi juba juba ka läbinud teise nooruse ja nii edasi, et nad on ikka küllaltki vanad vanad mehed, aga see kuidagi sellel kontserdi ajal ei tundunud üldse teemana või olulisena, et kui ma käisin. Ma käisin hiljuti Yen Andersoni kuulamas, kes on retrotulli laulja. Ja Jetrodullil oligi siis mingisugune 50. on nagu bändi viie 10 tegutsemisaasta tähistav tähistamise tuur ja siin Anderson, kes Eestis ka seal tõesti, mul on isegi raske, ma pidin isaga kokku saama, seal oli, oli raske isat üles leida. Sellepärast et kõik, kes seal kontserti kuulama tulnud olid enam-vähem, olid minu isa vanused mehed suurema osa oma välimusega, väga-väga sarnased, eks ole. Et et raske linaga isa leida, aga, ja, ja ma arvasin, et kui ma lähen nüüd Iron meetodit kuulama Tallinnat, siis kordub midagi sarnastest vanade metal bändide kontserdid, tihtilugu võiks nagu eeldada sellist asja, kas publik oli küllaltki noor minule suureks üllatuseks minu minu ümber olevatest inimestest enam kui pooled olid, olid enam-vähem minuvanused või, või natukene isegi mõned nooremad. Ja, ja seda oli nagu huvitav vaadata ja seda bändi laval samamoodi, et ta tõesti see laulja on 60 aastat vana, ta taastus just kas tal oli kõris vähk või, või oli tal keele peal talvist keelel keelevähk. Ja ta taastus, sellest on siin mõni aasta tagasi või mõne mõne aasta vältel ja no selle selle kaks tundi või, või natuke rohkem, kui see kontsert kestis terve bändi jooksis möödudes eritise lauljast, jooksid mööda lava ringi, hüppasid karistuste laulja, suutis laulda neid samu laule, mida nad kaheksakümnendatel laulsid. Ma ei tea, kas nad on nad võib-olla mõni mõni noh, nagu toon nagu allapoole toonud, et lihtsam oleks, aga ei noh, tähendab ta suutis võrratult hästi laulda ja võrratult tugevalt laulda, kogu bänd lihtsalt mängis väga kõrgel tasemel samamoodi. Nende lavakujundus oli üks parimaid, mis nendel on läbi aastate olnud, seal oli vahepeal sõjalennuk, lendas lava kohal ringi ja mingi hetk oli suur, selline Ikarus oligi lava keskele ehitatud, kes siis nagu mingi hetk, kui päike liiga lendas päikesele liiga lähedale, kukkus sealt niimoodi alla, vajus alla tiivad, nagu langesid selle suurepäraselt tehtud kontsert tegelikult kogu see produktsioon. Ja, ja üldse ei tekkinud sellist tunnet, et ma vaatan mingisuguseid 60 pluss härrasid lava. No see on ikka vägev, see on aukartust äratav, võib-olla ma vaatan seda kõike läbi fänniprillidega, mul mul siuke teismepõlvkonna lapsepõlv tuli meelde. Minu arust fänniprillid on ju ühed parimad prillid mida sa ikka irised võib-olla tõesti, et et noh, see on väga lahe ja üleüldse vaata nad ongi ju ka siuksed nagu dinosaurused, Külli sihuksed, rockidinosaurused. Ja siia võib võrdluseks tuua ka küll teise nurga alt, aga Rolling Stones, näitleja, kes samamoodi. No mehed on ikka nagunii kordsuse vanad, et kuidagi imestada niikordselt siis kas kas saab veel rohkem kortsu minna ja ikka Mick Jagger teeb oma seda puusanõksu on ju, ja ja mulle meenubki, kuidas. Koomik Mark Marran, kellel on siis maailma üks populaarsemaid podcast tabili Chief. Et Marek Meren rääkis oma Stonzi kontserdikogemusest ühest hiljutisest, kuidas ta on eluaeg olnud meeletu Rolling Stonesi fänn ja kuidas ta nüüd kartis minna sinna kontsertile, sest et ta ei tahtnud, et see lavalt näeb. Kuidagi rikuks kogu seda tema sidet seda hundiga või seda, seda mälestust, mis tal on nagu elu jooksul tekkinud Rolling Stonesi ka seoses. Et ta ei tahtnud põhimõtteliselt minna sinna ja näha päriselt, et nad ongi. Aga vanemad on liiga vanad, et ta ei tahtnud, et Mick Jagger tuleks lavale, teeks sama puusanõksu ja siis kuidagi käiks mingi krõksatud. Ja midagi oleks sellel puusal nagu katki, et, et seda hetke ta ei tahtnud nagu minna vaatama. Aga ometi ta kuidagi leidis endas selle julguse ja tuli kohale ja, ja sai elamuse. Aga, ja et see on alati kuidagi imekspandav, et noh, jällegi ega noh, ajaloos lihtsalt pole olnud sellist sellist ajajärku lihtsalt varem, kus me saaksime näha nii vanu inimesi rokkimas laval, eks ole, see rocki põlvkond, kes kogu selle värgi leiutas. Noh, nad ongi siiamaani elus ja kõige vägevamad neist tegutsevad siiani nagu ajunud meid on nagu Rolling Stones ja seal lihtsalt varem ei ole olnud seda aega, kus 19. sajandil me ei näinud 70 pluss mehi elektrikitarride laval rokkima sead trummikomplekte trummikomplektidega raiumas. Jah, see on väga huvitav, sest tegelikult me ei ole harjunud nägema siukese asja. See on, see on hästi kindlale sihtrühmale, see ongi need, kes seda oma nooruspõlvest mäletavad ja need, kes seda hiljem kuidagi on avastanud. Sellel muusikal aga aga justkui nagu seal hevi metali. Ma olen täheldanud, et viimased aastad nendele vanematele bändidel on väga-väga kihvtid siiani ikkagi veel olnud, näiteks stristi viimane album oli, oli väga hea album ütleme igas mõttes, ta oli küll väga niisugune kitsas žanri album hevi metal, nii nagu juudas Bristoli oma oma algusaastatel väga sarnane stiil, aga see oli väga nauditav album. Sina käisid ka vahepeal siin, meil oli sihuke kontserditel käimise paus. Kui, kui meie viimane kord lindistasime, sa nägid kõhe, tühjad oma suured iidolid ära. Ja ma nägin, ma käisin piirandhi kontserdil, aga enne kui ma sellest muljet ma tahtsin lihtsalt, enne kui mul see mõte meelest läheb. Et vanadus ja rokkimine, et mulle väga meeldib, et selline asi, et, et ühesõnaga vananemise ja vanaduse tähendus või, või, või see, mismoodi me vanadus vananemise suhtume, mulle meeldib, et see on muutumises. Et me oleme, et me üha rohkem kuidagi harjume sellega, et et inimesed nagu vananevad aeglasemalt, tegelikult on ju inimese eluiga on pikem ja see, mida tähendab olla vanainimene, see ei ole enam sama, mis ta oli, varasemalt oled sa kindel, et mulle väga meeldib see mulle väga meeldib, et need rokkareid ei ole nagu alla andnud, et nad rokivad tõesti nagu surmani, noh, nii ongi, nagunii ongi õige nii nagu peab, et see justkui ju käibki kogu selle asja kuidagi see käibki selle asja juurde, see ongi see, mida algusest peale lubati ju. Et ja, ja hästi huvitav on lihtsalt jälgida, kuidas näiteks me ei ole veel näinud, kuidas mingeid trummi ja bassi artistid on nagu rauga ikka jõudnud, onju, aga see aeg on väga lähedal või millal, kui, kui teed Mousson, üks kord 60, mis ta siis teeb? Super põnev, see on väga lahe nagu millil, kui, kui kaua Björgen edasi kütab, on ju tal algasse utoopia tuureni noh, nooruslik nagu alati on jäänud ja see on nagu hullult äge, kuidas? Ma, ma tervitan avasüli seda tulevikku, kus me kõik oleme väga vanad ja kus meile tehakse eraldi mingisugune internetiraadiojaam või mis iganes ma ei teki, singel lastakse signaaliga pea pea sees olevasse kiipi mingisugust playlisti trumme ja kuulame siis jah, Britpopijad, drum, n bass ja ma ei tea käberit mingid mammid, romina räppija tahab seda stepi ja see kõik on. No küllap on nii armas. Nii. Ja see kõik on nagu Raukkade muusikat tuleb mu, ma ei tea. Lapselaps, ja nagu ma ei tea, pane vaiksemaks või pane uks kinni, nagu et ma ei taha kuulata seda Viksalt Elmari materjali põhimõtteliselt, et et see on lihtsalt nii äge asi, mida ette, et on küll kuidas, kuidas ütleme, trumm ja bass muutub vanainimeste muusikaks ja kuidas ronis sai, see Goldi on ühel hetkel mingid vanad pässid. Kes ikka veel kütavad mingisuguses klubis mingeid selliseid piita ja, ja seinad rappuvad ja, ja krohvi kukub laest. Varem varem mainitud ansambel Tšetro tulla niisugune kõva lugu nagu Joe tsükloult rock n roll tõi antud aeg, mis on niisugune natuke Pilav lugu, aga ma usun, et sängi lõpuks, et lõpp lõpuks me keegi ei ole kunagi liiga vanadat. Ja et no loodetavasti loodetavasti, ega me ei tea, ei tea veel, aga jaajaa ma käisin, ma käisin Diohantry kontserdil ja Johan on mitmel põhjusel ülioluline bänd minu jaoks ja, ja mitte ainult see kooslus, vaid kaadi, Johan triliikmed eraldi on ülimalt andekad muusikad. Muusikud solist Bradford kaks on juba ammu väga ägedaid sooloasju teinud. Bändi kitarrist Lockethanud on oma sellist nagu indi mussi nokitsenud ka natuke teistes kooslustes. Bändi trummar Mõuses atchel ära on teda ma olen lasknud meie saates ka sellest, et ta tegi siukse väga mõnusa siukse. Ma ei teagi, mingi sihuke hüpnagoogilise siukse nagu öörütmimuusika albumi nagoogiline sõna nime all nimel muundaja grams, et seda me oleme ka siin saates kuulanud, et nad on, nad on väga-väga kihvtid, muusikud väga inspireerivad. Ja mina avastasin nad 11 aastat tagasi. Ma mäletan seda hetke hästi, kuidas ma avastasin nende albumi krüptogramm, mis, mis nende teine album. Ja, ja okei lühidalt, kokkuvõttes ma, ma just läksin teatrikooli, kui ma nad avastasin. Ja nüüd, vahepealsetel aastatel mul on olnud selline teatripaus, et ma, sest ühel hetkel väsisin väga teatrist ära ja nüüd, kus ma olen jälle tagasi teatris nii-öelda, kus ma olen hakanud jälle tegema just väga värskelt, siis nüüd ma järsku sain minna nende kontserdile ka, et nagu et see on näiteks üks seos, miks nad on kuidagi minu jaoks nagu märgiline ansambel või kuidas nad kuidagi püsivad mu elus läbi erinevate perioodide ja selliste eluvaatuste, ütleme nii, et just nüüd, kus ma olen jälle tagasi, on ka nemad mulle lähemal kui kunagi varem, mingis mõttes. Teater ja Tyr, varem sa neid laivi seal näinud. Ma ei olnud ja ma olen väga kehv kontserditel käia, sest ma ei suuda planeerida selliseid vabaaja tegevusi oma oma nädala graafikusse. Mul on mingi sihuke puudus, see on väga sarnane jah, ja siis ma ütleks, et see on üks mu suurimaid miinuseid. Selle pluss pool on see, et ma olen alati avatud nagu mingitele spon spontaansetelt võimaluste lained, et siis nagu Saka üllatuda, võib-olla rohkem. Aga. Ütleksin isegi miinus on võib-olla väga produktiivne ja kuidagi mul on sama asi, aga ma enda puhul seda väga miinuseks ei pea. Aga no ma ei tea, mu õde käib näiteks väga usinalt erinevaid festivale pidi ja käib erinevatel kontserditel esinemas. Käin esinemas nüüd viimasel ajal eriti palju, aga aga noh, ta ka on väga nagu sihipäraselt alati nagu läinud ja kuulanud oma lemmikartiste, siis ma alati on kuidagi nagu kadestan teda ja siis ta nagu ütleb nagu, et lihtsalt mine. Värk on osta pilet, ära pilet ja mine nagu, et ära maga kogu aeg maha ja nagu kõik teised, et see oli nagu üks sihuke sihuke haruldane, kus ma siis Londonis Ko-nimelises sellises väga kihvtis saalis sain, sain neid kuulata ja ma pean ütlema, et see kontsert ei jätnud mulle sügavat muljet ja seal oli nagu erinevaid põhjuseid jällegi ja, ja kuidagi ma ei, ma nagu ei saavuta Nendega seda sidet, mida ma lootsin, võib-olla see ongi see, et kui sa lähed mingitel megaootustega, kui sa oled 11 aastat oodanud, et kedagi nagu näha, on ju ja siis võimalik, et see vastaks ootustele, sest niikuinii tuleb midagi muud. Oli oli kehv, natuke lärmakas, üldse. Kusjuures, ja nii oligi, et heli oli natuke liiga lärmakas, siis ma olin nagunii ärev, et ma mõtlesin, et okei, ma pean kuidagi nagu ma olin seal ihuüksi, siis ma mõtlen, et noh, oleks võinud kellegagi koos tulla, aga mul ei olnud kedagi, keda sinna võtta, kaasa kuidagi tekkis tõdemusele või äratundmine mis oli selle vaat see tuntud raamat, mille põhjal tehti ka film intsed õuaield, ahah, sellise, kus siis lõputõdemus, mees läks ekslema loodusesse, onju, ja otsustas eraldada ühiskonnast lõpuks, enne kui ta seal maha küngas seal metsas kirjutas oma päevikusse siis, et et õnn on tõeline ainult siis, kui see on jagatud mingi mingi sarnane lause. Et siis ma kuidagi seal tundsin ka, et noh, et ma tahaks seda õnne jagada. Mul on soovitus, kui sa käid rohkem sellistel paljudel kontserditel, vot sa võiks nüüd minna eriti eriti rock metal kontserditel, mine muusikariistade poodi ja osta omale siuksed, nad on üldiselt bändimeestele mõeldud sellised kõrvatropid ja seda, seda noh, üleüldist volüümi nagu natuke alla ja just neid, eriti neid teravaid ja valusaid kõrgeid Toon, see on, see on nii tõsi, ma ei saa tegelikult enam hästi aru, et mis põhjendusega pannakse heli nii valjuks, et kõrvad peavad taastuma paar päeva pärast, et see on ju noh, see on reaalne kuulmiskahjustus ja see ei ole isegi mingi vanainimesed, ütlevad kui reaalne, nagu, et sa lihtsalt kuuled halvemini edaspidises elus. Et see ei ole ju nagu äge, noh, sama hästi võiks ju minna nagu kinno. Vaata ma aineks sisse, mingeid eriti võimas või põhimõtteliselt mingit asja on ju siis selleks, et oleks veel võimsam, lükatakse kuidagi eredus nagu põletatakse silmas jah, et pannakse nagu pannakse ekraani etega üks projektor, mis laseb sulle otse silm seda reaktsiooni ka, et oleks nagu veel vägevam tunne nagu laserprojektor silma, et noh, et on nagu veits nagu aru saate, et ainus bänd, ainus kontsert Eestis kus on olnud mingi välismaa artist, kus heli oli väga hea, niimoodi, et kõrvade pärast taastuv Massive Attack, ma arvan, et see oli võib-olla mingi seitse aastat tagasi. Kadriorus oli ka suurepärase heliga, ma pean ütlema, aga judos priistkonnad käisid Tallinnas ka esinesid Saku suurhallis, see oli nii valus kontsert. Sest see heli just ma olengi kuulnud tõesti, palju kaaskondlased käisid ka samal ajal hästi paljudel nendel kontserditel ja kui olen kuulnud mitu korda judos priislaneks kohutavamaid helisid olnud ja, ja tõesti, see läks nii üle võlli, et mitu-mitu päeva pärast seda kõrvad valutasid ja nüüd Airammeetrile minnes õnneks mu abikaasa Eeva tuletas mulle meelde, et võta tropid kaasa. Sellist suurepärane otsus, sest pärast seda otsinud tropid ära. Kõrvad olid täiesti Faini, mingit vilinat ei mingeid probleeme. Super vot ühesõnaga olin seal nagu erinevate küsimuste ees ja nagu kuidagi tõmblesin seal iseeneses sotsiaalset rolli ja siis ma mõtlesin, et okei, ma nagu selleks, et võiks nagu seda tõmblust alla võtta, et, et ma mahendan seda ühe õlukesega. See oli vale otsus, sest et ma jäin selle pooleliitrise õlle ära, ma olin, ma olin seal varakult kohal, nii et panin nagu täitsa lava ees, võiks öelda, on ju mingi paar inimest seisis minu ees. Ja selleks hetkeks, kui tihend peale tuli, oli mul muidugi hullult vaja minna vetsu. Ja siis ma ütlesin, et ah, vahet ei ole, et ma olen meessoost, ma pean vastu, mehed peavad vastu ka mitu päeva, kui on vaja, ongi nii või? No ma ei ole kunagi pidanud, aga, aga no meestel on kuidagi füsioloogiliselt lihtsam hoida kinni kui naistel, on ju üldjoontes, ma ei tea, sa seda ju ikka oled märganud. Ma ei ole proovinud olla, proovige meeskodile, proovige kodus ära, tehke võistlus, võtke aega, aga, aga kuidagi oli nii jah, et nad olid võib-olla mingi neli pala juba ära mänginud viis. Ja siis ma tundsin, et see on juba nagu väljakannatamatu, et ma ei suuda, ma ei jõua, nagu, et ma lihtsalt nagu ma isegi kaalusin seda, et okei, mul see tühi tops, ehkki noh, et ei pane tähelegi Et seal lava ees, noh ma ei tea, hõrest aia vastu, siis bänd vaatab, kuidas seal lihtsalt topsi, just, et keegi keegi fänn näitab, on ju solistile tisse keegi fänn nagu pistsid topsi nagu kõrval, noh, et et mis, mis seal ikka seal rock n roll'i rock n roll. Nii, aga ma ei leidnud endas üles seda rock n roll'i sädet niivõrd niivõrd topsi totralt leitud Tobsoni sealsamas nagu oli valmis juba, kusjuures tants oli valmis juba strateegiliselt õiges kohas, kõik oli nagu teese ära nagu lihtsalt tõmbelukk. Kallase status Frituse nii-öelda hirm, hirm tegutsemisele. Ma ei tea, võib-olla see oli midagi siukest, vaata esmakohtumine, sa toodang 11 aastat, et kohtuda oma lemmikuga, on ju oma iidolit iidolite ka tegelikult on ju. Ja mis sa siis teed, esmavaata esmamulje, et sa saad ainult üks kord elus jätta, on ju tõsi ja selline ja noh, ma ei tea, kas on see pilt, mida ma tahan, et meil nagu jääks mällu minust on ju, kes ma olen nende kõige suurem fänne Eestis. Et Ma kahtlesin selles, nii et suundusin hoopis saali tagaotsa ja läksin sinna vetsu, kus trobikond mehi, kes kõik nagu reas kusesid ja siis leidsin isend seal pissuaari ääres mõni sekund hiljem õlg õla kõrval teiste võhivõõraste meestega, samal ajal kui mu iidol bänd mängis kuskil kauguses ja mõtlesin, et et küll on nagu veider olukord, milles olla, et, et see on see hetk, mida ma olen oodanud. Kas seal samal ajal, kui gümnaasiumis seal pissuaari ees olid, kirjutasid, kas sa oled Twitti või oli seal telefon? Ei, ma tulin välja ja siis viitasin, ühesõnaga, et jah, et järjekordne veider asi, et ma olin nagu üle 10 aasta oodanud seda hetke ja siis ma hoopis nagu twitasin saali tagaotsas sellest, kuidas ma kusen. Et no ma ei tea, igatpidi kuidagi segadusse ajab nagu elamus minu jaoks, ma arvan, et me ei jõua seda lahti pakkida tänase saate jooksul seda kõike kõiki neid kihte, aga mida me saame teha, on see, et ma olin varakult kohal ja ma tahtsin olla varakult kohal, sest et ma teadsin, et juhend sellel tuuril müüb ühte ühte kassett, eebeed, mis antigi välja ainult kassetil. Seda praegu pole digitaalsel kujul ka nagu kuskilt saada ja nad andsid välja 300 eksemplari, ütlesidki, et ainult tuuril erinevates maailma linnades müüvad internetis seda tellida ei saa. Nii et mina nagu tõsise fännina sain, ikkagi sain kätte ühe eksami, Kari mis kannab järjekorra numbrit 228. Kokku on neid 300 300 on sihuke harilike Eesti luulekogu tiraaž on veel nii palju võrdluseks öelda, et. Ja ma ei ole seda kassetti siiamaani saanud kuulata, sest et mu pleier on ühes teises linnas ja ma saan selle paari päeva pärast, aga mõtlesin, et kasutaks seda võimalust, et teeme siukse esmakuulamise praegu, et kuulame näiteks avalugu kuulanud ja ma ei tea sellest kassetist suurt midagi rohkem, kui et see on nagu suuremalt jaolt instrumentaalne ja väga värske materjal see salvestada tõepoolest natuke rohkem kui kuu aega tagasi ookeani. Praegu on meil siis esimene juuni saarel salvestame, eetris on saade paar päeva hiljem. Aga esimene juuni 2018 praegu salvestab nii, et ülivärske materjal solisti enda kodus salvestatud kassett nimega tabelid viimaks Spring ja siit tulebki siis avapala, millel on väga keeruline peagi. Loroks friik korress. Panin kassetimängija siin krõbinal mängima ja midagi hakkab siit nüüd tulema. Niimoodi kõlab kõige värskem Johan praktiliselt Kuu aega tagasi purki saanud materjal väga eksklusiivne materjal. Kassetilt tabloo kliimat Spring, mida ongi maailmas olemas ainult 300 eksemplari. Ja see oli kahtlemata esmaettekanne Eestis vähemalt. Ma olen Dirhanterit väga vähe kuulanud, kas oskad mulle natukene võrrelda seda, seda lugu nagu nende muu loominguga, kas see on kuidagi väga erinev sellest, mida nad muidu teevad, või? Ja see oli praegu selline tihend millesarnast ma polegi ilik, nad on väga, kuidas ma ütlen, nende, see menüü on ülirikkalik, õlle, see, mida nad ise kuulavad, mida nad väljaspool Johan twitise teevad. Et neid mõjutusi on neil nii paljudest erinevatest suundadest ja ma tohutult hindan seda, mismoodi nad pidevalt liiguvad mingitesse mingitele uutele helilistele aladele. See on väga-väga põnev ja loomulikult selle tulemusena ilmub ju neil pidevalt mingeid asju, mis paljudele ei meeldi. Noh, ma kujutan ette, et et nad on niisugune bänd, kelle puhul sõltuvalt fänni oma maitsest on mingisugune konkreetne periood või mingi konkreetne album, Veebee, see, mis nagu täiega meeldib ja siis on mingid asjad, mis nagu, ei, ei, ei. Et et selline liikumine ja areng on, on üks, üks omadus, mida ma alati artist hindan, isegi kui nad lõpuks teevad midagi, mis mulle, mis mind üldse ei kõneta, siis mul on nagu olulisem see, et nad liiguksid ja katsetaksid, vaatame, rääkisime tšakvoidiga sõjas sedasama juttu. Et tema viimane sooloalbum on tekitanud vastakat vastukaja ja, ja on palju inimesi, kelle arvates kuidagi oleks võinud teada see album endiselt tegemata. Aga kumb on siis nagu olulisem, kas, kas sihuke riskimine loomingus on ju mingite uute alade avastamine või turvalises mullis püsimine? Ma olen sellele viimasel ajal väga palju mõelnud, sest ma kuidagi sattusin jälle kuulama ansamblit Iisraer ja nende albumitele on kuidagi selline asi, et nende esimesi albumeid hinnatakse väga. Ja siis vahepeal nad hakkasid tegema siukest väga kommertsliku siukest poprokki. Nendel oli see Beverly Hills lugu ja nii edasi ja ja siis vahepeal nad jälle tulid kuidagi nüüd viimased või, või ütleme, nende eelmine album, üle-eelmine album, olin nagu tagasiminek selle algse juurde, neid väga hinnati siis nüüd nende viimane album, mis välja tuli silmist kass. Ma ei tea aasta tagasi või vähem kui aasta tagasi seda jälle, see oli jälle väga kommertslik, väga poprock, ilik ja seda siis jälle nagu laideti maha ja sama täheldasin Becky puhul. Tema viimased kaks albumit on kuidagi jälle peetud igavamaks, vähemalt nagu mingite muusikakriitikute arvates eriti see viimane nagu kuidagi jällegi liiga magusaks, liiga pehmeks liiga popiks läinud. Aga minu meelest, et see ongi nagu see võrdlusmoment, et kas, kas alati peab nagu võrdlema sellesama bändi nagu muu loominguga, et see bänd tahab ise nagu areneda ja nad kuulavad ju ise ka popmuusikat vahel mõtlevad, et oh, et, et nagu need elemendid on kihvt, võiks neid oma muusikasse ka rohkem kanda, et see ei pea alati olema selline pahatahtlik, et et me nüüd teeme kommertsplaadi, et rohkem müüa või, või rohkem raadioeetrit saada, aga aga vahel tekib niisugune tahe natuke midagi magusamat või pehmemat või või popilikumat teha ja minu arust on see ainult nagu ainult lahe plaadid ega kuhugi, alati on võimalus jällegi midagi muud proovida ja, ja iga nagu asi, mis tuleb näiteks ühelt bändilt ei pea ilmtingimata sulle meeldima. No just jah, et pole mõtet nagu pettuda minu arust on, on pigem vaja just julgustada ja toetada oma lemmikbändaja lemmikartiste. Et nad julgeksid minna ükskõik kui kaugele oma otsingutes. Neid näiteid on nii, nii palju. Giidi Harvi tuleb praegu näiteks meelde, kes hakkas ühel hetkel, kui ta andis välja albumi Let inglane šeik soli saasta sallima, kohe guugeldan. Aga igal juhul vaata sinnamaani, ta oli olnud ikkagi sihuke. No siuke, ma ei tea, roki trikster või selline nagu sihuke naissoost sihuke. Et siis järsku ja sinna mainitud oli väga palju eksale laulnud, nagu ma ei tea kuidagi naiseks olemisest sellest, mismoodi on, mis on mingid naisideaalid üldse nagu kuidas sellele, kuidas neile ei pea üldse inimene nagu vastama, on ju kuidagi väga palju suhetest, ma tean murtud südamest, eks ole. Ja, ja siis inglane, šeik oli ühtäkki poliitiline album, mis rääkis sõjast rääkis ebaõiglusest vaesusest. Noh, et ja, ja täielik suunamuutus, eks ole, sellisele artistile ja ma usun, et ta kaotas väga palju kuulajaid sel hetkel. Sest et ta sedasama rada nagu jätkanud, nüüd näen, et 2011 andis ta välja selle albumi ehk siis praegusest seitse aastat tagasi. Ja, ja, ja ka mina hakkasin sellest hetkest teda palju, palju vähem kuulama aga sellele vaatamata ega need vanad albumid kuskile ei kao ja, ja ma ikkagi oma südames elan talle kaasa või mulle meeldib, et ta ei, et ta on leidnud jätkuvalt muusika tegemises midagi, mis teda sütitab siin ja praegu ja see on nagu ülioluline, sest kaks varianti ongi, et kas kas kuidagi tüdineda ära omaenda loomingust kuidagi, et noh, mul on kõik öeldud, mis ma siin enam või siis ikkagi nagu järjepidevalt otsida jälle leida midagi täiesti uut, jälle kuidagi murda välja mingisugusest oma noh, et ma kujutan ette, et ega ega vist autorina võib ka jääda kuidagi kinni omaenda kuvandisse. Või tekib mingisugune hirm, et äkki ma kuidagi, äkki nad pettuvad minus äkki mu kuulajaskond ei suuda haakida selle uue värgiga, aga, aga ei peagi ju, et tulevad uued kuulajad, kes, kes, kes võib-olla varem ei suutnud haakuda selle materjaliga, eks ole. Et peki puhul samamoodi pekk on üks suurimaid siukseid kameeleon või siukseid nagu kujumuutja popmuusikas ja jällegi mul mul ükskõik, et ta vahepeal ted tantsumuusikat ja vahepeal mingi kantriplaadionju siis eks me ise siis valin sealt, aga, aga laud on rikkalik. Sealjuures on ju põhiäge asi. Sa ütlesid, siin saate alguse pooled läbi, fänniprillid on äsja tore vaadata. Ma, ma tahtsin siis juba natukene vastu vaielda, aga ma mõtlesin, et see ei ole nagu võib-olla tänane teema ja, ja nüüd, kui saade on lõppemas, siis on ta veel vähem tänane teema, et ükskord võib-olla rohkem, aga ma arvan, et sellise bändlusega asjadele lähenemine on, on pigem nagu just toobki kaasa kogu selle selle negatiivse poole ka, et noh, tõesti nii lihtsalt ju pöörduvad fännid oma artisti oma oma nii-öelda iidoli vastu, kui, kui see enam ei vasta nendele ootustele. Bob Dylan on ääretult hea näide, et Bob Dylan hakkas, võttis elektrikitarri, hakkas bändiga esinema, siis need esimesed kontserdid lihtsalt karjud lavalt maha. Sest sest ta oli üks suuremaid ja tähtsamaid artist Ameerikast. Ja nüüd ta tuleb teistsuguse bändiga lavale või üldse kasutab bändi teistsuguse kidraga ja see on probleem ja see oli suur probleem ja, ja ma ei ole nagu kunagi sellise lähenemisega väga nõus mulle vot vot see fänniprillide nagu see negatiivne pool. Ei, no lõppkokkuvõttes ja niimoodi tagasi vaadates on ju iga tori iga kunstnikku iga iga bändi iga režissööri noh, iga näitleja puhul lõpuks kuidagi kujunenud välja mingi konkreetne periood või ajajärk, kus ta oli, kasutades seda sinu sõna kõige relevantsel kus ta kuidagi kõige täpsemalt tabas mingit selle aja närvionju, kus ta kuidagi kõnetas võib-olla, šokeeris nagu kuidagi raputas ja, ja siis on see muu aeg, kus nagu ka tehti igast asju, aga see ei olnud, see nagu ei jätnud jälge niimoodi, onju. Aga see ongi kõik sihuke nagu tagantjärele tarkus on muidugi, et kuidagi. Et, et noh, ma usun seda, et lõppkokkuvõttes, ega, ega jõuagi ühegi autori puhul mäletada kõike, mis ta on teinud, on ju noh, ma ei tea. Oskar Luts. Me teame ikkagi kevadet. See ta kirjutas ka näiteks romaani nimega soo. Ma ei tea, kas seal kulla, mina tean seda sellepärast, et ma pidin filmikoolis, pidin seda romaani lugema. Ta kirjutas ka ju, eks ole, neid teisi hooaegu need või. Kellelegi teisele suvisele üldsegi selle kevade oli, siis on üks siis tuli, siis on kaks, siis on 34, aga siis ma olen õigesti aru ja et nii oli ja ikka veel Netflixi ei saa vaadata, ma ei saa aru mille tahes ja nullpunkt on Netflixi olemas, Eesti filmidest ma ei tea, kas rohkem on jaa. Et ja noh, et et me ei saa jah kõike mäletada ja ei peagi kõike mäletama ja hea, kui hea, kui isegi üks album lõpuks jääb pinnale nii-öelda hea, kui me nagu, ma ei tea, 100 aasta pärast kas või ühte Becki albumit mäletama on ju hea, kui me kas või noh, okei, Dylani puhul oleme natuke helduvat hea, kui me kas või kahte Dylani albumit veel nagu kuulame, 200 aasta pärast. Ei no lõppkokkuvõttes on artistile ju suurepärane seegi, kui sinu ühte lugu kõik maailma inimesed või ütleme, suur osa läänemaailmas näiteks teavad need need nii-öelda ühe hiti liblikad ja et nende ju ütleme seegi on väga suur asi. Kui sa suudad nii paljudele inimestele mingil hetkel kordamine. Ja täpselt juhatuste Foxay ja sedasama võib öelda ka meie puhul, et hea, kui kas või üks popkulturistid episood pressitakse lõpuks vinüülile kuldse läbinüülile ja müüakse maha mingil meeletul boot käestide oksjonil, eks ole. Näiteks 30. sajandil, et vaadata nagu kes olid need, kes olid need avangardist, kes olid need eestvedajad, need suunanäitajad? 21. sajandil, kui Boot kastindus tõusis lendu, eks ole, et me olime ka ikkagi seal alguse juures, siin Eestis on ju, ütleme kohe ära popkulturistid punkt com on näiteks varamu, see varamu aadresse, kust saab suve jooksul ilusaid läbi kuulata, kogu meie arhiivis on juba väga võetaks. Külluslik arhiiv on ju see, et meie ei ole ühehiti libikatseni, väga ilus. Panen selle kirja ühe hiti Ühe hipiliblikas, ühe hipiliblikad me ei ole. Nii et hea, et ühesõnaga neile, kes kuulavad meid sellele kuldse vinüüli pealt, mille sa väga rikas inimene ilmselt ostsid kirjeldamatult suure hinna eest, et oksjonilt Me tervitame sind siit kaugest minevikust. Ja neile, kes kuulavad meid olevikus siis head suva, head suve, ärge kartke muutuda. Suvi tihti muudab, eriti kui sa oled noor, rool on lõppenud, liigud proovime pruunimaks muuta, kui sellest väga päikese kreemiale minul läbi aastate suutnud olla väga selline hele ja, ja mitte üldse suvine välja näha. Lausa kole võiks olla. Minu puhul vahel inimesed koguvad, kuid julgust ja siis lõpuks küsivad, et kas ma lähen ka pruunimaks, kui on palju päikest kõigile teile, kes te ei ole suutnud seda mult küsida. Jumala olevat mõelnud. Olete üle mõelnud juba selle küsimuse? Vastus on jah. Ka mina lähen suvel pruunimaks selle mõttega lõpetamegi ja nüüd lähme päriselt suvepuhkusele. Meie saadet jääb lõpetama oma väga rariteet Se teosega kassetiga tablett kliimast Spring, kust siis tuleb edasi seda mõnusat tulva?