Viiendail mail käesoleval aastal möödub 150 aastat suure revolutsionääri maailma proletariaadi juhi Karl Marxi sünnist. Selle sündmuse tähistamiseks on Eesti raadio propaganda toimetusel kavandatud rida saateid, kus tuleb jutt Tugarl marksist kui suurest inimesest ja tema teoreetilisest parandusest. Täna alustame sarja, mis käsitleb Marxi teoreetilist pärandit täpsemini Marxi teoste ja ideede levikut Eestis. Selle küsimuse arutlusest võtavad osa akadeemik Joosep Saat ja NLKP keskkomitee marksismi-leninismi instituudi Eesti filiaali vanem teaduslik töötaja, Frieda Teder. Niisiis alustaksimegi tänast vestlust võib-olla küsimusega, et millal hakkas kommunismitont Marxi teoste näol Eestis ringi käima. Esimene seni teadaolev Karl Marxi teos jõudis Eestisse juba 1000 848. aastal. See oli filosoofia viletsus, milles märks esitab teadusliku sotsialismialused. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ja ilmus 1000 847. aastal Pariisis ja Brüsselis. See raamat on ka praegu alles ja asub Tartu Ülikooli raamatukogus. Seega võime öelda, et esimene Karl Marxi teos jõudis Eestisse täpselt 120 aastat tagasi. Millal siis ilmus esimene eestikeelne teadaanne marksist kui revolutsionäärist? Eesti trükisõnasse ilmus Karl Marxi nimi möödunud sajandi 80.-te aastate algul. Esimesena kohtame teda ajalehes virulane, mida andis välja Jaak Järv. 22. märtsil 1883 ilmuski Sis virulases teade sel juhul kurb teadet Marxi surmakoht. Kuna see on need juba niisugune väga vana ajaleht ja käeulatuses teda naljalt ei ole, siis ma kirjutasin siit mõned kohad välja ja ma loeksin teda, on nii ette, nagu see virulases kirja on pandud. Sotsialist laste õpetuste kuulus prohvet ja kirjanik Karl Marx, kes paari nädala eest Inglismaal ära surra, on palju oma meelelisi leinama jätnud. Seejärel räägitakse, kuidas mitmed kaugemad ajalehed marksist väga austavalt kõnelevad ning öeldakse, et Markson palju kirjutanud, mis teadusi ilma ees ja nimelt rahvamajapidamise ning Seltsliku elu asjus nagu kuld pidada hiilgama. Seepärast olevat temal kõiges Euroopas palju leinajaid. Ka Moskva ja Peterburi ülikoolide õppijad on tema haua peale aupärjad saatnud. Lõpuks esitatakse lühidalt Marxi elulugu. Kui virulane trükkis ära nekroloogilises, arvatavasti ta eeldas teatud arv, lugejad on ka kursis Marxi ideedega ja me võime rääkida juba tolle perioodil marksistlik ideede levikust Eestis. Kui rääkida marksismi ideede levikust, siis ma tahaksin kõigepealt märkida, et kõigi ideede levikuks peab teatud pind olema. Kui küsida, kas marksismi ideede levikuks Eestis juba pinud, tekkinud, siis jaatavalt vastama. Marksism on kõigepealt töölisklassi vabastusvõitluse ideoloog ja seega peab olema töölisklass, et need ideed leviksid. Peab vastama selle peale, et tõepoolest Eestis möödunud sajandi algul juba hakkas töölisklass tekkima, aga eriti kiiresti möödunud sajandi teisel poolel tekkisid suured vabrikud ja tehased. Nüüd siis natuke ideede levikust endast siin juba seltsimees Teder, märtsis, millal tuli esimene teos? Tahaksin meelde tuletada, et 1800 49. aastal aasta pärast seda, kui seltsimees Teder märkis esimeste teost sandarmi, panid DOS toime läbiotsimised raamatukauplustes ja võtsid sealt ära korjasite 1000 raamatut, et on aruannetes, aga seda ei ole nimetatud Nende nimesid, mis, mis nende nimed olid. Nii et aga arvata võib, et kui juba 48. aastal oli üks esimene raamat, et siis 49. seal läbiotsimisel leiti ka ikka leiti ka teisi, aga siis veel on huvitav märkida, et 1840 10 üheksandal aastal Tartu ülikool kuulutas välja võistlustöö niisuguse pealkirja all sensimonismi sotsialismi ja kommunismi kriitika, kus nõutakse mahategevat kriitikat. Seal on seletus ka juurde pandud. Selle eest lubati auhind anda ja need on siis teateid 40.-te ja 50.-te aastate kohta. Aga siis kiiremini hakkasid need levima nüüd, kaheksakümnendatel aastatel. Ja kõigepealt on teateid, et nad Tallinna ja Riia sadamate kaudu levisid. Näituseks 1882. aastal pandi Tallinnas meremeeste hulgas läbiotsimine toime sandarmit poolt. Need olid teatanud, et need toovad keelatud kirjandust ja neilt võeti ära keelatud kirjandust. Ka ei ole jälle teada, missugune keelatud kirjandusse oli, aga Saksamaalt tuli sel ajal. Kui me nüüd seostame marksismi ideede leviku konkreetselt töölisliikumisega, siis milliseid etapid või tähised võiks siin esile tuua? Töölisliikumisega hakati Eestis marksismi siduma alles 1895.-st aastast, kui Lenin asutas töölisklassi, vabastas võitluse Liidu Petrogradis, aga tõeliselt, kes tegi teadlikult seda marksismi hakkas siduma töölisliikumisega. See oli Mihhail Ivanovitš Kalinin. Mihhail Ivanovitš Kalinin 1902. aastal. Juba ühendas mitu marksistliku ringi, mis ta oli siin Tallinnas tanud ühendas ühtseks suuremaks ringiks ja sellega pani juba aluse Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste parteile. Siis peab märkima veel Lenini nooremat venda. Dmitri Uljanovid, kes õppis sus lõpetas Tartu Ülikooli 1901. aastal. Ta oli seotud Leniniga, kuidas leni kirjavahetus ja levitas ka Lenini ideid. Nüüd, kui saabus revolutsiooniline situatsioon 1900 neljandal-viiendal aastal, siis juba võttis töölisliikumine kindla kuju. 1905. aastal levitasid EAS-i bolševikud kui ka oportunistliku voolud mitmesugust kirjandust. Bolševikud levitasid ajakirjanduse kaudu revolutsioonilise marksismi ideid. Neist peaks nimetama Julius Eduard sõrmust, kes Peterburis hakkas eestikeelset marksistliku ajalehte välja andma. Siis levitasid marksismi ideid Jaan Sihver ja Hans Pöögelmanni. Hans Pöögelmanni õppis 1904. aasta lõpul Leipzigis majandusteadust. Tema astus seal tihedasse kontakti ja Saksamaa sotsiaaldemokraatidega ja on andmeid, et ta 1904. aasta lõpul saatis VTB Tallinna komiteele marksistliku kirjandust. Saksamaal. Pärast 1905. aasta revolutsiooni marksistliku ideed hakkasid järjest rohkem ja rohkem levima, arvatavasti tekkis vajadus juba hakata välja andma eestikeelseid Marxi teoseid. Esimene Karl Marxi teos, mis omaette väljaandena eesti keeles trükivalgust nägi, oli palgad ja kapital. See on haruldaselt selgelt ja populaarselt kirjutatud teos. See brošüür ilmus 1906. aasta detsembrikuu esimesel poolel Peterburis kirjastus edasi väljaandel. Tõlkijana on märgitud seal linitsiaale Ell ja brošüüri, lisas on muuseas avaldatud üks osa Engels'i artiklis tööliste kalendrist. See kujutab endast tegelikult Marxi elulugu. Meil on kindlaid andmeid, mis näitavad, et Marxi palga tüüja kapid Dali peljandmisega eesti keeles kuuendal aastal olid seotud eesti bolševikud ja muide ka Hans Pöögelmanni. See tõlge ilmus legaalselt. Leningradi riiklikus ajaloo keskarhiivis on säilinud ilmumiseks lubatud eksemplar. Selle juures on ka tsensori luba. Sensoriks oli Harry Jannsen kes suhtus oma ülesandesse kiiduväärse lohakusega. Ta kirjutas ette eestikeelne brošüür, töötasu ja kapital kujutab endast saksa sotsialist Engels'i tööd ega sisalda midagi seadusvastast. Sensori niisuguse õnnistusega pilt märksi, palkade ja kapital ilmuda kuuendal aastal eesti keeles kuues 1000. eksemplaris, mis oli küllaltki suur tiraaž, kuid vajadus emakeelse marksistliku kirjanduse järgi oli tol ajal ka väga suur. Marxi palgatööd ja kapitali lugesid paljud ametiühingud ja haridusseltsid muretsesid seda oma raamatukogudesse. Aga mõne aja pärast alustas reaktsioon rünnakut esimese Karl Marxi eestikeelse tõlke vastu. Brošüür pandi aresti alla ja 31. jaanuaril deep Peterburi kohtupalat otsuse brošüür, kus stereotüüpidega hävitada need eksemplarid midagi ette ei saadud, pandi keelatud raamatute nimekirja. Ja ometi on mõned eksemplarid tänapäevani säilinud. Järgmiseks eestikeelseks maksiteoseks oli katse tõlkida kapitali. Jah, see katse tehti juba 10. aastal, see oli üks julge ettevõtmine sellel ajal. Aga väikseid brošüüre oli nähtavasti tol ajal veelgi raskem välja anda, sest need äratasid sensoris suuremat kahtlust. Ja selle tõttu vist Johan Lilian Bachist tekkiski see mõte, et anname välja suure ja teadusliku töö. Siiski ei paista kahtlane olevat. Seda mõtet toetasid töölised ja mitte ainult sõnades. Kui Eestimaa kuberneri korraldusel 10. aasta märg, siis suurem osa ametiühinguid. Kinnibändi otsustasid mõned neist anda osa oma varandusest Marxi Kapitali väljaandmiseks. Metallitööliste ametiühing määras selleks otstarbeks näiteks 300 rubla, puidutööliste ametiühing kandis raha ja nii edasi. Marxi Kapitali esimese eestikeelse tõlke esimene vihik sai trükiasjade inspektorilt Tallinnas ilmumisloa kolmandal detsembril 1910. Veljeande tiraaž oli 3000. Olgu öeldud, et esimese saksakeelse väljaande tiraaž oli kõigest 1000. Juba enne, kui see vihik õieti esimene väljagi jõudis oli juba Päevalehes artikkel, milles hoiatati, et kapital olla töölistele üle jõu käiv raamat. Ja et eesti keel ja iseäranis majandusteaduslik keel olla nii arenemata, et ei saagi tõlkida ja pärast vihiku ilmumist läks vaidlus tõlke üle ajakirjanduses üsna ägedaks. Kodanluse ideoloogid ja Mentševikut võtsid sellest ka osa, sest nad said nähtavasti väga hästi aru. Marxi Kapital on üks väga tugev ideeline relv tööliste käes ning ruttasid seda mõju vähendama. Näiteks reisugune kaval mees ei hakanud kapitali eestikeelset tõlget laitmatu vaid vastupidi, kiitis seda taevani kuid kuulutas sealjuures, et meie oleme muidugi marksist juba ammu. Vot, ma tahaksin siin veel tagasi tulla. Ma jätsin hoopis nimetamata Tartu marksistliku riigid, et Tartus oli marksistliku dringid, mis avaldasid väga suurt mõju. Marksismi levik. Kuule vanake, lühidalt, nimetaksin selliseid nimesid nagu 1888.-na aastal lesniku ring. Lehmik tuli pirnist ja tema tundis hästi kapit. Taali levitas siin Saksa Sotsiaaldemokraatliku ajalehte nõiad said Tartus ja nüüd lähemalt tema ringi tegevusest ei ole teada, aga rohkem on teada ta vöödovi lingist 1892. aastal. Ta võidu puutus Lenini ka Moskvas kokku ja tema pidas võitlust Narootnikute vastu ka. Pluss siis nimetada šantseri ringi 1895. aastal. Šansselil oli juba sidemed Läti ja Eesti üliõpilastega, Läti üliõpilaste ringist võttis muide osaga Eduard Vilde-Wilde seda oma mälestustes kirjutab ja ta ise ütleb, et need avaldasid tema peale suurt mõju. Nüüd veel nimetaksin Tartu perioodist seda eesti haritlaste grupp Pille Richard haavahhiviga eesotsas, kes andis välja rahva lõbule samast ajakirja ja siis kogumikku lõbu ja teadus. Neis levitas tarvinismi ja materialismi ideid, kuid tugevasti on tunda marksismi mõju. Nüüd hilisema ajajärgu juurde tulles peaks nimetama eriti Narva kiirt mis hakkas ilmuma 1912. aastal. Sealt seda toimetajaks oli Jaan Anvelt. Pidevalt tegi aastajad Viktor Kingissepp. See oli juba bolševistliku ajale ja tema oli ühtlasi kollektiivne propagandist ja agitaator ja organisaator ja omas Marxi ja Lenini tööde levitamises väga tähtsat osa. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni aastal. Sel aastal sai eesti lugeja emakeeles kätte teadusliku kommunismi dokumendi Karl Marxi ja Friedrich Engels'i kommunistliku partei manifesti. Manifest ilmus Hans Pöögelmanni tõlkes seitsmeteistkümnenda aasta novembris. See on otse imekspandav, kust Pöögelmanni selle aja võttis sel ajal, et niisuguses ägeda võitluse keerises sellist teost nagu manifest tõlkida. Kommunistliku partei manifest on tõlkimise seisukohalt muide väga raske teos. Seda raskem pidid olema seitsmeteistkümnendal aastal kus mar Xistlik terminoloogia eesti keeli Talle kõige puudulikult oli välja kujunenud. Ja ometi on Hans Pöögelmanni ülesandega oma aja kohta väga hästi toime tulla. Märkasite jutti eestikeelseid tõlkeid, eraldi väljaannetena rohkem enni oktoobrirevolutsiooni ilmunud väiksemaid kirjutisi, üksikuid tsitaate avaldati töölisajakirjanduse veergudel. Ilmus ajalehes uus ilm, ajakiri, töö, Narva kiir ja mujal. Narva tõi ära huvitava materjali, see on kannab pealkirja kaks kuna seal on toodud Marx'i ja Engels'i kirjavahetus, nii et tutvusta pat, Marx'i ja Engels'i elulugu. Ja veel enam nende õpetusest tihti põhilisemaid momente. Nõukogude võimuperiood pärast oktoobrirevolutsiooni oli liiga lühike selleks kolm ja pool kuud ja sellepärast ei jõutud sel ajal veel midagi välja anda. Välja arvatud see kommunismipartei manifest. Saksa okupandid tungisid Eestisse ja likvideerisid ajutiselt Nõukogude võimu nii-öelda 29. novembril pärast Narva vabastamist Saksa okupantidest ja nende käsilaste Eesti Valga tartlastest. Siin kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuuni valitsus, Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu, see Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu. Varsti otsustati hakata marksistliku kirjandust välja Marx'i ja Engels'i ja Lenini töid, et, kuid ka see aeg seitse kuud, mis Eesti Töörahva kommuun kestis ka sel ajal ei jõutud veel midagi välja anda. Kuid ettevalmistus tööd selleks olid tehtud ja eesti kommunistid Leningradis juba hiljem harrastada. Rahu jätkasid seda tööd, millele kommuunivalitsuse ajal oli alus pandud. Lõpetuseks võime öelda, et Saksa okupatsioon tõmbas laiemale marksismi ideede levikule ja Filse Marxi eestikeelsele väljaandmisele teatud ajaks kriipsu peale. Aga marksismi ideede levik sügis siiski saavutas oma eesmärgi ja selleks eesmärgiks oligi, nagu te ütlesite, eesti kommuuni kehtestamine, nõukogude võimu kehtestamine Eestis. Ja, ja, ja muidugi, see kestis, aga põranda all kestis muidugi ideede levitamisega pärast seda edasi juba siin kodanliku diktatuuri ajal, kuigi väga raske oli sel ajal siis raamatuid välja anda ja neid levitada. Aga sellest teeme juba lähemalt juttu. Järgmisel korral.