See on väga hea. Anvar Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio eetris on ajakirjanikud Anvar Samost. Ainar Ruussaar tere. Aga me salvestame selle saate ette sellepärast, et selle saate tavapärasel ajal olen ma kusagil rongis. Nii et põhivahepeal, laupäeva ja pühapäeva jooksul midagi toimunud, mida me ei tea, siis arvestage sellega, et meie jaoks on siinse saate salvestamiseks reede pärastlõunal aga lähme oma plaanitud teemade juurde ja sel nädalal on olnud üks väga veider, et mitte öelda. Üllatav diskussioon selle üle, kuidas saada tulevad, eks Euroopa eelarveperioodideks Eestile rohkem eurotoetusi sel viisil, et kuidagi rehepaplikult või Münchausen likult iseennast juukseid pidi välja tõsta, joonistada koolidele üks mõtteline joon mööda Harjumaa piiri ja öelda, et Eesti jaguneb kaheks erineva ütleme, rikkusega regiooniks. Üks on siis Tallinn ja Harjumaa ja siis ülejäänud on kõik see muu. Kõlab nagu täiesti selline geniaalne igiliikuri moodi leiutis. Male hästi irooniline, ma vabandan ette, aga, aga ma kohe räägin, miks mõni irooniline tunnen, et ma olen läbi aastate suure huviga alati, kui kuskil minu meelest on, ongi kuskil veebruari keskel laekub see Eurostati aruanne erinevate euroop juba regioonide jõukuse kohta, mis sisaldab muu väga mitmekaardi hulgaski sellist kaarti, kus on siis need keerulise loogika alusel paika pandud regioonide kaupa ostujõu alusel ühe elanikuna elaniku kohta SKP näitajad, et nende suhe siis Euroopa Liidu keskmisesse. Olen seda kaarti alati suure huviga uurinud, seal nagu mingi lõunud Planeti reisijuht, et sealt saab mingi liigi kohta väga, väga huvitavaid asju teada, muide, sel aastal see kaart saabus kaheksandal veebruaril ja vaatasin seda selles mõttes suure huviga, et seal alati tasub välja otsida, mis on siis see kõige rikkam piirkond kogu Euroopas? See ei ole aastaid muutunud. Oskad sa arvata, mis võiks olla? Ma arvan, et see on Luksemburg. Ta on rikkamate seas, aga ei ole kõige rikkam. Kõige rikkam on regioon. On olemas muide, väga huvitav nomenklatuur klassifikaatori, mille alusel need regioonid on tehtud. See on Euroopa Parlamendi 2003. aastal kinnitatud. Kordan, selle üle klassik Katar on siis ostujõud võrreldes Euroopa keskmise ostujõuga selles piirkonnas. Regioonid on jagatud ühe kindla nomenklatuuri alusel ja see, mida sa nimetasid siin üks nagunii-öelda parameeter seal, et selle klassifikaatori või nomenklatuurse sellise regioonide jaotuse prantsuskeelne lühend ma julgesin eetrisse tähendama hakata, aga lühend on n UT-s ehk siis nuts eesti keeles kõlab väga mitmetähenduslikult inglise keeles k et see jagab veel omakorda regioonid kolme suurusjärku. Luts üks, kaks, kolm ja see, mille üle me siin praegu räägime, see, mille alusel tahetakse nagu hakata Eestit kaheks jagama, seal nuts kaks ja luts kahe alusel kõige kampiirkond Euroopa Liidu keskmise suhtes, mis on 100 protsenti, on selline piirkond nagu Innar London vast ehk siis siseLondon lääs. Ja kui Eesti puhul me oleme kuskil 75 protsendi juures Euroopa Liidu keskmisest rikkusest, siis sa võid pakkuda, et millise protsendimäära juures on siseLondoni lääneosa. Ma ei oska pakkuda, siseLondoni lääneosa on siis tegelikult Londoni. Ma saan aru London City Londonis. Jah, siis siis nii-öelda geim, oletan ma täpselt Timesi parem kallas, kui, kui sa ei tea, ühesõnaga kaardi pealt järgi vaatama seekord on hetkel ees ei ole, aga noh, see Londoni keskosa kõige rikkam osa see on 580 protsenti Euroopa Liidu keskmisest SKPst elaniku kohta 580 protsenti. Ja, ja nende nuts joonide selline elaniku arvu põhine määratlus ongi niimoodi, et alampiir on 800000 ja ülempiir on kolm miljonit ja noh, seal vahel nad varieeruvad enamus suuri riike jaotatud väga mitmeteks Cligioonideks. Kui vaadata näiteks seda kaarti suures plaanis ja seal on siis selline vaesem osa on selline purpurlilla rikkamad osad on sellised sinised siis helesinised ja tumesinised, siis see purpurlilla vöönd algab Soome lahest. Ülevalpool on Helsingi ja Uusimaa piirkond, mis on rikas, mis on sinine ja siis ta purpur linna lilla vöönd alla mööda Euroopa kaart ja umbes nii Eesti, Läti, Leedu, Poola läheb laiemaks järsult, eks ju. Kõik need muud ja selle poole all on siis selles lillas ribas on üks pisikene helesinine saareke Samprahh siis läheb uuesti lillan edasi. Vahemereni, mille seal mõlemal pool on ühelt poolt Kreeka, teiselt poolt Sitsiilia Itaalia saapakonts, mis on ka tumelillad põhimõtteliselt ja meiega ühte värvi on tegelikult ka suur osa Hispaaniast, Suur osa Portugalist. Ja siis on veel üksikuid laike ka sealsamas Suurbritanniast, muide mis on, nagu me siin kuulsime, koht, kuhu kuulub Euroopa rikkaim regioon, sinna näiteks kuskil veel siis on ka täiesti samasuguseid rikkuselt samasuguseid regioone nagu Eesti, kus on alla 75 protsendi Euroopa keskmisest, selline huvitav pilt, eks ju. Sinu poolt kirjeldatud kaardil on siis Eesti praegu ühte värvi. Ühte värvi seal ka Leedu ja Läti on selle kaardi pealt tegelikult 2015. aasta seisuga täiesti ühte värvi. Aga tegelikult meil ongi lihtne valikute koht, et kuidas ja kas üldse toetada elu nendes piirkondades Eestis ka Euroopa maksumaksja rahaga mis ei ole Tallinn, sest et midagi ei ole teha, eks meil on tõmbekeskused. Narvat toetab Eesti riik koos Euroopa Liidu rahadega päris hästi ja me näeme vähemalt visuaalselt, et kuidas kuidas Narva on arenenud Kuressaaret Pärnut toetavat, tõsi küll, episoodiliselt aga toetavad põhjamaised, turistid ja ka siseriiklikud turistid episoodiliselt ma pean siis silmas, et mõnel aastal rohkem, mõnel aastal vähem? Tartu ei ole just väga vaene linn, aga see, see jõukus läheb ikkagi mööda mööda elanike arvu ka natukene, eks ole ju, et Tallinnas elab 400000 millegiga tartus 100000 millegiga Narvas 60000 millegiga inimesteks, eks ta sealt lähebki, eks ole see piir. Et nii palju kui on elanikke, nii palju on ostujõudu, nii palju on ka maksutulu eeldatavasti. Ja, ja sealt see piir läheb. Aga nagu ma siin sõbrahvat nimetasin, sellise sinise saarekesena keset suurt lillat Medudeks et nii tegelikult enamuses suuremates riikides, kus on mitu regiooni, mille alusel siis nii-öelda jõukust arvestatakse ja mis on aluseks nende eurotoetuste määra arvutamisele, et pealinna regioon on reeglina ongi see jõukam regioon, noh samamoodi tegelikult London Suurbritannias eks ju, uusima ja Helsingi, Soomes, Praha, Tšehhis, eks ju. Mis on nende kõigi nagu erinevuseks võrreldes Eestiga, miks ma nii irooniline on see, et, et seal on neid inimesi, et nagu sai öeldud, sellele nomenklatuurse jaotuse aluseks on vahemik 800000 kuni kolm miljonit elanikku Eestis teatavasti on pisut alla 1,3 miljoni elaniku ja kuskil sinnakanti järgi kuidas ka ei jagaks seda kahega ühte koma kolme miljonit 800000 ei ole võimalik tulemuseks saada mitte mingi trikiga. Et ma saan aru, et, et kui valitsus on seda nüüd vist juba tegelikult mitteametlikult vähemalt kahel korral arutanud seda teemat siis on Neile ametnikud öelnud erinevaid asju, on öeldud ühel korral seda, et mingisuguse erandi taotlemine võiks olla äkki mingi nipiga võimalik, aga selleks läheb kindlasti nii kaua aega, et sellesse eelarveperioodi, mis algab 2021 see muutus kindlasti ei jõuaks, et see jõuaks kohale võib-olla 2028-st aasta eelarveperioodi, kui see peaks võimalik olema ja on, on ka nagu siin täiesti nagu öeldakse, on rekord rahandusministeeriumi osakonnajuhataja, kes on öelnud, et Eesti rahvaarv lihtsalt ei mahu sinna regioonide vahemikku ei ole võimalik jagada 1,3 miljonit pooleks niimoodi, et tulemuseks oleks 8000 ja seega kogu selle ideega tegelemine on suhteliselt mõttetu ajaraiskamine ja siin oletame veel ka seda, et mingil põhjusel peaks erand Eestile antava, ma ei kujuta küll ette, millise lobi või mis iganes tegevuse tulemusel ja oletame veel edasi, et see peaks juhtuma näiteks 2021.-st aastast, mis ma saan aru eriti ebatõenäoline. Et mis oleks siis see mõju Harjumaale ja Tallinnasse kindlasti siis mujale Eestisse, mille oleme ka teada saanud siis arutelu käigus, et Harjumaa ja Tallinn on 110 protsenti Euroopa Liidu keskmisest jõukusest ja ülejäänud Eesti on siis alla 75 protsendi et Harjumaale Tallinnasse, kuna me oleme selle näitaja järgi Euroopa Liidu keskmisest rikkamad, siis ilmselt enam ei antaks sarnasel viisil sedasama euroraha. Et mida, mida see tähendab Eesti puhul, kus väga paljud asjad ongi Tallinnasse koondunud. Et ma arvan, et tähendab seda, et meil on väga vähe abikõlblike projektide väljaspool Tallinna ja need projektid, mis tegelikult võiksid pälvinud Euroopa raha mis asuvad Tallinnas, ei kvalifitseeru enamrikkas piirkonnas. Nojaa, aga kui me vaatame nüüd nüüd lähme statistika juurde tagasi või õigemini jääme statistika lainele, siis ega, ega tegelikult nii ongi, et enamus Eesti väiksemaid tõmbekeskusi Rakvere, Valga, Kuressaare võõru, Jõhvi, Haapsalu, nende elanike arv ongi 14 ja 10000 vahel ja need on tõmbekeskused ehk siis tegelikult kui üldse mingisugused projektid tekivad, siis ilmselt on nad kuidagi seotud tõmbekeskustega mina eelnenud väljaspool Harjumaad, aga nad on kõik väljaspool Harjumaad jah. Ehk siis noh, ma ei kujuta ette, kuidas kvalifitseerub 14000-ga 1000 elanikuga piirkonda Euroopa Liidu abiprojekt selles mõõdus mees, mida nüüd sina nimetasite, mida valitsus arutas? Ma arvan, et ei kvalifitseeru või et see on selline tore poliitiline mõttemäng, millega on ilmselt paar erakonda, on siin omavahel võistlema asunud, et on teinud selle oma selliseks poliitiliseks nagu jutupunktiks, et ühelt poolt opositsioonist tundub, et Reformierakonnale väga see mõte meeldib ja koalitsioonist tundub, et sotsiaaldemokraadid tegid seekord seda nalja, et nad leidsid valitsuse nõupidamise päevakorrast mingi asja, mille nad käisid oma sellise poliitilise avanguna välja, et kas see mõistlik, et ma arvan, et tegelikult ei ole see arutelu mõistlik, et me tõenäoliselt ei saa seda erandite, selle erandi taotlemiseks vaeva nägemine on ka tõenäoliselt üsna tühi tööd selle asemel tegelikult peaks mõtlema, et kas me seda senist Euroopa raha oleme kasutanud mõistlikul moel, et kaks korda nüüd viimastel kordadel, kui seda eurotoetusi on jagatud selleks pikemaks perioodiks, siis mina olen vaadanud väga üksikasjalikult sinna sisse, kuhu see raha läheb osade asjade suhtes, mul on tõsine hirm, et kas me ikka ise saame aru ja kas me oleme läbi mõelnud, et mis nagu rahakasutuse nagu tulemuslikkuse efektiivsus, et meil on siin suuri sadu miljoneid, on kulunud kohta kulunud, sest et sõna investeeritud paindu nagu keel ütlema, selles kohas on kulunud sotsiaalselt kaasatud asutuse haldusvõimekuse, tööhõiveettevõttes ja mingite muude selliste meetmete peale lihtsalt öeldud, see raha on kas toetuste või palkadele välja makstud, ära söödud. Et mina olen kindlasti teist meelt, kui need inimesed, kes on siin kritiseerinud, et mingi, kas Eesti maksumaksja raha või Euroopa Liidu raha valatakse hästi kriitiliseks betooni kui raha betooni valatud, siis ta ikkagi mingi 50 aastat mingisuguse infrastruktuuriobjekti või kooli või veevärgi näol on nagu olemas ja seal on kasutuses ja ta tegelikult ongi investeeriks. Ta toob mingit tulu, kui me oleme mingisse, kuidas sotsiaalse kaasatuse või haldusvõimekuse meetmesse pannud 100 miljonit. Ja ma kardan, et seda on väga raske ikkagi investeeringuna väljaspool sedasama raamatupidamislik kui maailma nagu hinnata Seda on raske mõõta ka Euroopa Liit on päris heldelt jaganud raha nendele projektidele, mille mõju tegelikult ongi väga raske mõõta, olgu need erinevad konverentsid olgu see välireklaam, mis peaks sotsiaalset kasutus, sotsiaalset kaasatust, rästikud ja nastikud teadeks, vähendama vägivalda, see, mis on valatud betooni, ma olen nõus. Seda me kõik näeme, tunneme, asutame, kasutame, võib-olla mõned. Mõned veoautojuhid ei ole rahul mõnede sildadele ülesõitude parameetrid ja et nad on liiga kitsad või liiga keerulised, aga igal juhul me seda, seda näeme ja tunnetame välireklaami. Me ilmselt unustame üsna pea ära, kui see ei ole mingisugune ekstravagantne asi. Konverentsidel käime. Teeme märkmeid, unustame ka ära. Kutsume väliskülalisi, huvitav on jälgida, tsiteeritakse, unustame ära, et see ongi kahetine asi, tegelikult. Selle Euroopa Liidu maksumaksja raha laialimäärimine liikmesriikide vahel ei ole ühtlane ja ühetaoliselt mõõdetav aukas täpselt sama asi toimub Poolas, Leedus, Lätis. Kusjuures, kui vaadata Poolat, siis seal on kindlasti raha betooni pandud noh, vähemasti silma järgi empiiriliselt otsustades oluliselt rohkem kui Eestis. Tulemused on minu meelest nagu paremad ja selgemad. Et noh, see on vaidluse koht, aga minul meelest meil pole seda vaidlust kahjuks väga intensiivselt olnud, nüüd vaidleme selle üle, kuidas joonistada kaardi peale mingi joon, mille noh, mingi imaginaarne või tulemus võiks olla siis see, et me suudame Euroopa liidus veel rohkem raha saada. Ehkki enamus inimesi, kes asjaga kokku puutunud, ütlevad, et see ei ole võimalik ja rohkem raha ei tule. Teine asi on see, et kui me juba nagu oleme selle kaardi järgi tuvastanud ja selle 110 protsendi Tallinna ja Harjumaa kohta teame, et me olemegi nagu rikkadelt, äkki käituksin nagu rikas ehk et võtaks laenu näiteks kasutaks seda otata jajajaa? Ei vaata sest laenurahaga. Me käituksime hoopis teistmoodi selle Euroopa Liidu mina väidan, et me oleme käitunud ikkagi viisil, mis on rehepaplik selle sõna halvemas tähenduses, et ma olen vaadanud, et see raha nagu tasuta käes, et meil on siin projekt AFP Project C ja siis on veel mingi projekti, siis on veel projekt ja kogu eesti rahvas kirjutab vahepeal vahepeal projekte ja siis me oleme raha kätte saanud ja sellega pangalaenu tasunud toitu ostnud, autoliisingut maksnud ja ootame siis uut projekti, kui me oleksime laenuraha võtnud, kus on nagu see suhe on hoopis teistsugune maksumaksjana ja riigina. Et küllap me nagu kasutaksime seda oluliselt kriitilisema pilguga nagu vaadates, et mingid projektid, ma arvan, tuleks kõne alla, et kõik ütleksid muidugi, et ja selle rahastab sild, ehitada selle aasta tee, ehitada seal ahastavama koolihoone tehtud. Jah, aga kiusatus, kiusatus jagada see raha ikkagi laiali pensionitõusuks või, või millekski muuks ajutiseks on, on poliitikutel siin ja sealpool serva alati olemas. Mina ei ole sellega nõus, et et sa kasutad terminit meie, oleme seda Euroopa Liidu maksumaksja raha kasutanud rehepaplikult, ma arvan, et seda on teinud väga paljud riigid. Ma arvan, et kindlasti ma arvan, et kui, kui keegi räägib sellest, kuidas on Euroopa maksumaksja raha kasutatud rehepaplikult, siis on see kreeka kõige ehedam näide, ma arvan. Noh, jah, et kui negatiivseks me selle rehepapiku mõiste sisustamisega nagu lähme, aga tulles Eestile tagasi veelkord et tegelikult, kui me oleme nagu rikas riik nagu sealt euroop Euroopa statistikast selgub, et täituks siis nagu rikka riigina et lahendaks need nii-öelda regionaalse noh, nii-öelda mahajäämuse küsimused ära sellega, et me vajame selle regionaalse mahajäämuse vähendamiseks infrastruktuuride, ajame teid ja sidevõrk ja selleks võib tegelikult kasutada Euroopa raha, aga selleks saab kasutada ka laenuraha. Oluline on see, et see investeering saaks nagu tehtud, et see hakkaks nagu tagasi tootma, et ükski ettevõtja ei tegutse niimoodi, et ta teeb investeeringu raskesti nähtavas kauges tulevikus, sest investeering tuleb teha kohe, vajadusel peab selleks kasutama laenuriiki. Aga antud küsimuses noh, kui me ootame veel 20 aastat, millal me seal Tallinn-Tartu maantee valmis saame või Tallinn-Narva maantee valmis saame, siis võib-olla tõesti niimoodi, et 25 aasta pärast maanteel ei ole absoluutselt kellelegi vaja. Tegelikult on asi võib olla emotsionaalselt veelgi lihtsam, et nagu sa ütlesid, meid on 1,3 miljonit elanikku. Meil on 45000 millegagi ruutkilomeetrit pindala. Et mida me siin nagu jagama, et me oleme tegelikult nii väike, et sinna kuhugi piiri tõmmata, Tallinna vahele ja muu Eesti vahel oleks ise ja iseenesest juba natuke natukene totter. Ja teine on see, et kui ma vaatan statistikat, siis Tallinna elanike arvu ja Harjumaa elanike arv pidevalt kasvab, ehk siis meil ongi tegelikult midagi ja meil ongi üks suur tõmbekeskus, kes tõmbab kogu aeg igal aastal üha rohkem inimesi. Kusjuures nende kriminaalasjade menetlus eeluurimise korras on sisuliselt meil muutunud omaette karistuseks. Inimene olnud karistatud ammu enne kohut küla ajakirjanduse, küll tööandjad küll ei tea, kelle poolt. Kuusmorfi tsitaat. Minut minuti kestvus oleneb sellest, kummal pool peldikust sa oled. Mõistlik aeg näeb eeluurimisalusel ja e-uurijal välja väga mitut moodi. See oli siis Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin, kes sel nädalal võttis riigikogu kõnepuldist sõna selle seaduse toetuseks, mille tema ja veel mõned erinevate fraktsioonide esindajad on menetlusse andnud ja mille eesmärk on siis see, et kõikvõimalikke kriminaalmenetluse tähtaegu lühendada üsna radikaalsel viisil, et tegelikult võrreldes praegusega, kus tähtaega reaalselt ei ole vähemasti mitte selliseid nähtavasse ajapiiris, et suruda, et menetlused kõik vähem kui üheksa kuu sisse. Et ühest küljest on tõsi, et meil on siin mitmeid näiteid selle kohta, kuidas kuritegude menetlemine on kestnud väga kaua ja noh, näiteks siin kõige kuulsam on võib-olla Tartu abilinnapea Kajar Lemberi asi mis on tänaseks hakkab juba kaks aastat nagu üle kahe aasta isegi ja me ei ole siiamaani jõudnud kohtusse sellega. Ja neid näiteid on tegelikult veel, et see on, see on selles mõttes on käes ja tema mõttekaaslased on kindlasti õigus, et see on inimese suhtes väga koormav, eriti arvestades, et see inimene võib kohtus jääda õigeks võib selguda, et ta ei ole kuriteo toime pannud ja siis on tema elus lihtsalt mitu aastat sellise negatiivse tähelepanu negatiivse meediakajastuse ja muu sellise näol maha tõmmatud, rääkimata sellest, et noh, väga suure tõenäosusega inimene olnud avalikus ametis on mõnes muus ametis, kus kriminaalmenetlus on kuidagi segav häiriv, et ta ei ole saanud oma tööd teha, ta ei ole saanud sissetulekust ja nii edasi ja nii edasi, et see on kindlasti õige. Teisest küljest kui ma vaatan seda seltskonda, kes on need parandused esitanud, siis mul on tunne. Neid ei pane. Esmalt noh, võib-olla kõiki liikuma mure kriminaalmenetluse aluste isikute õiguste pärast, vaid need paneb ikkagi liikuma soov panna politseile prokuratuurile päitseid pähe, et teatud asju lihtsalt ei oleks nii mugav. Nimetame need nimed siis ära, kellele sa viitad või vähemalt mõned nendest nimedest, Igor Gräzin, kes esines meil tsitaadiga, Toomas Vitsut, Valdo Randpere, Artur Talvik, Peeter Ernits, Liisa Oviir, Martin Helme, Henn Põlluaas, EKREst need kaks viimased, nimelt siis. Ma arvan ka, et asi ei ole päris lihtne. Asi on selles mõttes keeruline, ei hakka kordama seda, mida sa juba ütlesid, et tegelikult teoreetiliselt on tänapäeval võimalik see, et inimeste vintsutatakse kolm ja rohkemgi aastat eeluurimise all. Siis kas kuritegu aegub või b. Inimene mõistetakse kohtus õigeks. Ja mida ta siis selle teadmisega peale hakkab, sest risti on ta löödud. Juhul kui tegemist on vähegi silmapaistva kuriteo kahtlusega, nagu enamasti on noh, ma ei tea, kasvõi vargus või, või kuritegelikku ühendusse kuulumine siis seda ongi keeruline uurida ja seda ongi keeruline uurida ja ilmselt pole ka prokuratuuril piisavalt Piisavalt jõudu, Neid menetlusi kiirendada, teistpidi on väga-väga palju lihtsamad, kuridad, eks, et kui sa oled roolijoodik ka politsei peab su kinni, sa puhud oma promilli välja, noh siis sul on raske vaielda, asitõend nagu olemas, eks. Et menetlus on väga kiire. Isegi pühapäeval viiakse sind valvekohtuniku juurde ja sa saad oma karistuse kätte, aga kui me räägime majanduse korruptsioonikuritegudes, see situatsioon on ikkagi selgelt teine, see on selgelt teine ja siin tõendeid hankida, noh, ongi väga keeruline, seda enam, et jälitustegevus Eestis ja kõigis demokraatlikes riikides on, on seadusega sätestatud, nii et seda lihtsalt niisama teha ei saa. Et selleks peab olema kohtu luba. Noh piltlikult öeldes keegi ei saa niisama lihtsalt Anvar sinu või minu magamistoa padja sisse panna mikrofoni. Tegelikult muidugi siin mikrofon on meile kõigile seal padja kõrval ühe telefoni näol olemas olemas, tassina seda vabatahtlikult iga päev kaasas, aga noh, see selleks. Et see ongi keeruline teema, aga ma olen nõus sellega, et tegelikult see selle seaduse algatuses on oma on oma iva sees. Ehk siis võiks olla mingi mõistlik aeg, mille mille jooksul kahtlusalust piitsutatakse või ei vintsutata, aga kusagil peaks olema piir. Peaks olema see piirelt. Jah. Nüüd on prokuratuuril kohustus anda toimik kohtusse. Ja edasi läheb asi kohtumenetluseks. Kas see piir on üheksa kuud või aasta ja üheksa kuud seal nüüd vaidlusalune teema, et ilmselt üheksa kuud on tõepoolest No tegelikult on seal seaduses lausa kuus kuud, aga üheksa kuud on sellise erandina võimaldatud Lase nüüd piisav aeg või mitte, kui me räägime näiteks kohalike omavalitsuste aastate jooksul väidetavalt toime pandud korruptsioonikuritegudest, millega on seotud väga paljud erinevad ettevõtted, ettevõtjad, inimesed siis ei ole õppinud jurist, ei tea, võib-olla see ongi nii keeruline uurida. Ma pigem kahtlustan seda, et neid kuritegusid on piisavalt palju. Ja kahtlustusi on piisavalt palju ja nende uurimiseks pole lihtsalt jõudu, muide vaatasin, et neid kahtlusaluseid statistiliselt, kes on olnud kahtlustatavate üle kahe aasta, neid on keskmiselt 260, Eestis? Kaks aastat on muidugi väga pikka, ainult kaks aastat pikka aega 260, see on siis see seltskond, kellele pole isegi süüdistusest A la tahvli alla Kajar Lember 260, keskmiselt Eestis tean ka päris suur suur arv, nii et tegelikult noh, teistpidi võttes see koormus on suur, aga aga kusagil peaks see mõistlik piir olema. Et ei saa lõpp lõpmatuseni lõpmatuseni üks üks asi venida, et ma, ma ise mõtlesin ennast, et kui ma peaks ma loodan, et seda mitte kunagi juhtub. Siiamaani pole juhtunud, olen 51 aastat siin ilmas elanud. Et kui peaks kunagi juhtuma, et mulle esitatakse kahtlustus ja siis ma peaksin elama selle selle kahtlustusega kaks, kaks, pool kolm aastat, et siis ma ilmselt igal õhtul vaataksin taevasse, paluksin jumalat, et saatke see asi kohtusse, saaks ükskord kaelast ära. Võib-olla, kui sa tegelikult vange vangi või, või öelge, et ma olen süütu, aga ma ei suuda taluda seda, et kõik ütlevad tänaval vaadeldud u vist varas. Ei, sa ei saa muidugi välistada, et, et inimene, kes on tegelikult ka kuriteo toime pannud ja teab seda mõtle kui hoopis teistmoodi, et vaatab kalendrisse, mõtleb, et oh, venitatakse prokuratuur ja politsei veel aasta või kaks, et siis saaks advokaat esitada kohtule taotluse mõistliku tähtaja ületamise, menetlustäht ületamist, asja lõpetamise kohtasin taotlusega, tegelikult ju on, tehakse muidugi, et, et see kõik õige minu meelest see küsimus on nagu laiem, kui see menetlustäht aeg-ajalt, see küsimus on selles, et kas prokuratuuril Eesti-taolises õigusriigis on liiga palju õigusi või need õigused on piisavad, et kas prokuratuuri nagu tööriistakast on piisavalt hästi tasakaalustatud, kuna põhimõtteliselt prokuratuurile antud ikkagi väga tugevad ja laialdased õigused inimeste elu peatamiseks mingil hetkel, nagu siin selle kahtlustuse puhul on, eks mina, mina ütlen, kui ma kõike kompleksselt vaatan, siis ma ütlen, et et see tasakaal on olemas, prokuratuuril ei ole antud liiga palju õigusi kaitsepolitseile antud liiga palju õigusi politseile üle antud liiga palju õigusi, et see on küsimus, et kas need õigused on liiga suured, kas nad on ühiskonna arengu ühel või teisel etapil, on nagu põhjendatud, et see on asi, mida peabki iga, ma arvan mingi paari aasta tagant uuesti küsima, antud juhul siis need riigikogu liikmed seal teevad. Ma arvan, et ka hetkel see vastus nende küsimusele on see, et ei, et tegelikult arvestades seda, missugused, missugune Eestis kuritegevus Eestis majandus- või korruptsioonikuritegevus, et et meil ei ole vaja neid prokuratuuri õigusi hakata niimoodi kärpima. Et võib-olla kahe aasta pärast meil või 10 aasta pärast, see vastus on teistsugune hetkel ma kardan, et see prokuratuuri tööriistakast mingist osast võib-olla isegi liiga nagu selline kitsukene, et seal on mingisuguseid asju, mida nad kindlasti nagu teha ei saa, et kui me mõtleme kasvõi sedasama Tallinna Sadama nüüd menetluse peale, kus on väga suurte summadega ja poliitiliste seostega korruptsiooniga tegemist, et ma arvan, et seal mingisugused süüdistused, mis võiksid saada esitatud, jäävad esitamata, kuna prokuratuuril ei ole perspektiivikas nendega tegeleda, sest et seadused ja, ja asjaolud ei võimaldagi võimaldagi nende süütõendite või kogumist või nende süüdistuste kohtusse toomist. Et samas, mis mind nagu, mis ma nagu jällegi pika aja peale vaadates tähele, pane need inimesed, kes tulevad või need huvigrupid, kust tulevad need nagu ettepanekud prokuratuuri KAPO õiguste piiramiseks, nüüd on kogu aeg ühed ja samad, et seal alati absoluutselt alati on seal mõni tubli reformierakond, Naatan, seal mõni tubli keskerakondlane ja siis on seal muidugi kaasas mingisugune Peotäis idealistlik inimesi, kes võib-olla siiralt mõtlevad, et prokuratuuril kapol on liiga palju neid õigusi, aga see kordub, et see kordub nagu erinevates vormides, et siin on meil olnud ju vaidlus selle kapo teabehankeõiguse üle ja on mingite muude prokuratuuri õiguste üle olnud neid asju iga iga nelja-viie aastaga, midagi tuleb kuskilt üles. Tihti ta on seotud mingisuguse poliitilise korruptsiooniprotsessiga, kus tuuakse näide, öeldakse, näed, et sind kuulatakse pealt liiga vabalt või või ma ei tea, ilma loata või see kohtu luba saadakse liiga kergesti või tõendeid säilitatakse liiga kaua ja muudame selle ära. Et kui ma ei näeks seal taga mingisuguseid selliseid noh, seoseid, mis näivad liiga ilmselt siis ma võib-olla kaheksateistsugusel seisukohal, aga praegu antud juhul ma ei suuda neid inimesi just väga tõsiselt võtta. Kahjuks. Võib-olla Anvar Me elame sinuga siin saate algul mainitud Euroopa Liidu suhteliselt jõukas Tallinnas ja Harjumaal mingisuguses mullis. Aga minu meelest on kõik korras ja korras on asi ka selle poolest, et kui me teatud regulaarsusega räägime ja arutleme selle üle kas ajakirjandus on vaba, kas ajakirjandus on läinud üle piiri. Kas prokuratuur on läinud üle piiri sinu poolt mainitud KAPO on läinud üle piiri, kas politseireidid on sellisel moel õigustatud või mitte, siis mina julgen küll, see on minu isiklik arvamus, mina julgen küll öelda, et tegelikult minu meelest on kõik korras. Kõik on korras ajakirjandusega, kui me räägime tõelisest ajakirjandusest, kõik on korras, politseiga kõik on korras, ka prokuratuuriga. Aga küsimusi tegelikult. Absoluutselt ja neid küsimusi tuleb regulaarselt küsida, sest see on ühe vaba maa tunnus, et sa saad neid küsimusi esitada, neid küsimusi küsida riigikogus, arutada Riigikogus seadust, muuta, ajakirjanduses arutada, küsida prokuröridega, milles on asi. Ja nii edasi ja nii edasi, see ongi vaba maa tunnus. Täna on põhjust rääkida ka kirjakasti rubriigist ja üks meie kuulaja, Harry on kirjutanud meil maksuteemadel ühe repliigi, mis on minu meelest täiesti tähelepanu väärne. Ja ta viitab sellele. Suurim suhteline, mitte absoluutnumbris. Tsiteeri nüüd meie kuulajad, Harryt eelarvestamise ämber sündis üle-eelmise ehk Taavi Rõivase esimese valitsuse ajal, kui 2014 detsembris kehtestati nii-öelda firmaautode käibemaks millega siis valitsus lootis koguda 2015. aastal 47 miljonit eurot maksuraha kuid laekus kolm korda vähem, umbes 16 miljonit. Minul oli see seik täitsa meelest ära läinud, aga tegelikult, kui nüüd meenutada, siis see oli tõepoolest üks neid maksu kehtestamise ämbreid, milles süüdistatakse ka praegust valitsust mitte küll siis automaksukogumises, vaid paljudes teistes aktsiisi kogumistes. Aga ega päikesele midagi uut. Jah, meenutagem. Meenutage seda. Ja seal pisut kivi minu kapsaaeda, kes ma ütlesin, et ma ei mäleta niisult maksudega möödapanekut eelarve planeerimisel. Osaliselt ma pean tunnistama, et jah, ka mul oli see episood nagu meelest läinud ja kui me vaatame absoluutnumbreid, et ühes kohas seisis saamata mingi suurusjärgus 30 miljonit kui me räägime sellest firmaautode käibemaksust teises kohas ikkagi 55 miljonit, kui me räägime alkoholiaktsiisist ja aktsiisi kokku 88 miljonit absoluutnumbrites, ma arvan jätkuvalt, ma jään oma väite juurde, et, et see on suurim suurim möödapanek, mis on olnud, aga mul on väga hea meel, et seda kirja me saame siin käsitleda, sellepärast et see põhjus, miks see möödapanek sündis, on nii, nüüd viimase valitsuse Jüri Ratase valitsuse puhul kui ka selle Harri tuule poolt viidatud Taavi Rõivase valitsuse puhul on täpselt sedasama. Need valitsused olid olukorras, kus pärast valimisi tuli mingite kallite valimislubaduste katteks ja väga viletsa majanduskasvu tingimustes kiirkorras leiutada mingeid eelarve katteallikaid. Exceli tabel ees lahti ja siis käidi välja mingisuguseid teid tõesti näe, firmaautode käibemaks või siis teiselt poolt seesama alkoholiaktsiisi ennaktempos tõuseks tabelis teatavasti numbrid vast ei hakka, et kirjutad suurema numbri sisse, kõik seosed jooksevad lõpuni välja, et tulemuseks ongi see, et saame rohkem raha tegelikus elus, nagu me näeme. Selline soovmõtlemine ei pruugi nagu tulemusteta. Värskenda mu mälu, kas seesama firmaautode käibemaksu kehtestamise katse, kas see oli seotud sellesama totrusega, kus kus maksuametnikud käisid päevasel ajal spordiklubide parklates pildistamas autonumbreid ja siis viima neid kokkuregistriga, et kas sul ametiauto või mitte, et see oli ka üks selline totter seiklus kus tegelikult ressurssi inimesi, kes peaksid tegelema maksupettuste uurimisega või siis maksude laekumise jälgimisega eriti noh, tegema täiesti totraid asju. Ma pean tunnistama, et neid autode nii-öelda maksuplaan on olnud nii mitu tükkinud erinevatel valitsustel, et ilmselt on identifitseeritud mingisugune koht, kus nagu võiks mingisugune paarkümmend miljonit välja pigistada mitmete erinevate meetoditega selle asja kallale mindud. Mina ei mäleta, kas seesama case või ei ole, et kahjuks tõesti ettevõtete autode erinevat maksustamist on erinevates variantides üritatud kehtestada nii mitu korda, et ma ei oska sulle vastata, kas see nüüd oli see case, kus maksuamet pidi käima kuskil Selveri parklas või spordiklubi ees autod numbreid vaatamas? Tegelikult see neid, neid makse, mis, mis väga suurt Võielamuste hulka inimesi absoluutselt puudub. Aga osasid puudutab, on päris palju. Rääkisin ühe ühe inimesega, kellel on üks väikeettevõte ühes maakohas. Ütleme nii, et ta peab muuhulgas ka talu. Ja siis on mingisugune erimärgistusega diislikütusemaks, et on mingisugune diislikütus. Mis on madalama aktsiisiga madalam märgistatud põllumajanduslikuks tootmiseks osutamiseks ja teine seal tavaline? Ja see ettevõte rääkis mulle, et asi on selles mõttes totter, et kui tal on üks traktor millega ta hooldab maad, mis kvalifitseerub põllumaks ja päeva teisel poolel hooldab näiteks maalapi, kus lambad söövad heina siis ta peab vahepeal kütusepaagist välja. Seda muidugi ta ei tee, aga seaduse järgi ta peaks seda tegema, sest see maatükk, kus piltlikult öeldes söövad lambad, ei kvalifitseeru selle odavama aktsiisiga diislikütuse alla, kui see maalapp, kui sa kasvatad kartulit, aga kohe. Kohe algab meil ju valitsuse valitsuserakondade vahel pikk selline pingeline periood, kus peetakse läbirääkimisi järgmise kolme aasta riigieelarvestrateegia üle. Et, et kindlasti on seal laual alkoholiaktsiisi teema, et kõik uued tõusud ära jätta, ma arvan, et see on tänaseks hetkeks nagu konsensus. Aga noh, tõenäoliselt mingil moel jõuavad ka sinna valimiste eelsel ajal vähemasti ideedena veel mitmed sellised, et teemad, mis potentsiaalselt nõuavad palju raha, õnneks meil majandus kasvanud on meil natuke teisest suurusjärgust, kui ta nagu siin veel aasta tagasi oli, aga, aga kindlasti võetakse sama exceli tabelid ette, hakatakse vaatama, et millistest kohtadest annaks veel nagu raha kokku korjata. Et noh, minu soovitus on küll see, et võtke rahulikult, et niikuinii nagu siin Jevgeni Ossinovski ütles, et kas oligi, et suured otsused on pausi peale pandud, mis enne valimisi on juhtunud mitmete erinevate valitsustega, ei ole siin midagi erilist uut päikese all, et ei ole vaja jälle inimestele peavalu ja endale nagu häda ja muret teha sellega, et leiutada mingisuguseid uusi maksuliike kust suure tõenäosusega ei ole võimalik, et saavutada poliitilist tulemust, ega ka tegelikult mingit nimetamisväärset rahaga. Kuule, mina püüdsin jälile jõuda, kuidas kujuneb riigieelarvestrateegia et ühtepidi kujuneb ta poliitikute ja erakondade lubaduste järgi, aga siis ma leidsin jumaliku tõeministeeriumi koduleheküljelt, see on siis rahandusministeeriumi kodutuluministeerium ja leidsin ühe lõigu sellest, et tegelikult ress, mida nad väga armastavad ise kasutada ja mis on väga keeruline sõna lihtsalt tõlgendada, siis riigieelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks ikka eestikeelse peab olema nuts kaks näiteks jah. Seab eesmärgid ja toetub nende kirjeldamisel eelkõige erinevate valdkondade arengukavadele. Ja siis nendest arengukavade vahel. Ma kirjeldan seda, mida ma lugesin. Nende arengukavade vahel teevad poliitikud valiku, mis annab siis võimaluse seada eesmärgi number üks eesmärgi number kaks. Ühtepidi küll maksude kogumine, aga teistpidi eesmärke, mis siis ilmselt nõuab ka mingeid mingit raha. Ja näiteks kaks aastat tagasi valminud riigieelarvestrateegia seadis peamiste eesmärkidena muide sündimiskordaja suurendamise ja rahvaarvu säilitamise praegusel tasemel või isegi selle suurendamine ehk siis selgelt demograafiline eesmärk oli sellel riigieelarvestrateegia etteotsa paigutatud. Nüüd me kuuleme erinevaid lubadusi, üks on rahva tervis, teine on pensionitõus. Nimeta mulle veel mõnda lubadust, mille puhul sa oled olnud skeptiline, öelnud, et ilmselt pärast valimisi ununevad nad ära ja meil on siin üks suur pensionitõusu lubadus, noh seda ma räägin ja pensionitõusu lubadus ja IRL-i poolt eelarve tasakaal, lubadus. On üks asi, mida muide mille ma leidsin riigieelarve strateegiast 2018 kuni 2021, mis on ellu viidud. Ja seal on palju asju ja, aga mis mulle kohe kohe nagu silma torkas, sest see lubadus ühtepidi on väga oluline ja teistpidi nagu ei puuduta kogu rahvast, see oli see algkooli lastele ujumisõpetus kohustuslikuks tegemine. Väga oluline lubadus. Aga mis ma ütlen, et kirjutage meile Samosti luusse, ratt, edel poee, et oleme tänulikud kõigi kirjadest ja mis pakuvad nagu pikemat sellist kõneainet, et need kindlasti loeme siin saates. Anvar Samost ja Ainar Meil on valitsus, kus päris mitmed ministrid on olnud ilgelt irooniliselt, et mitte öelda kriitilised näiteks Poola suhtes ja siis ka siis, kui siin Poolas hiljuti seadustati õigemini muudeti ebaseaduslikuks karistatavaks fraasi Poola koonduslaagrid kasutamine, siis ei kõlanud just väga palju poolehoidu valitsuse liikmete seast, nüüd me oleme kohas, kus seesama valitsus on noh, ei saa küll öelda, et ühehäälselt, aga siiski toetanud Eesti Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu hümniseaduse kohta kus siis noh, mingis mõttes väga sarnaselt sellele, kuidas Poolas sõnade sellist võrdlust, miks ma ei saa. Las ma toon sulle võrdluse ära ja ta ei saa tuua sarnaselt sellele, kuidas Ärapetas teel ei kuula nüüd sarnaselt sellele, kuidas poolasand keelatud teatud sõnade kasutamine öeldakse meile juhul, kui muidugi see seadus vastu võetakse, ka valitsus on öelnud, väga hea, öeldakse meile, mida me peame hümni kõlamis Alt tegema näiteks sina kui meesterahvas pead pea paljastama, ma teen seda niikuinii. Aga nüüd see on elementaar, nüüd ütleb seda seadus sulle nii, sa pead püsti tõusma, ei tohi istuda siin niimoodi, et kui praegu ja mis on ka loogiline, mis on ka loogiline, aga sa ei tea, kuidas aga pole seda, seda teada pole seaduses olnud, eks ju. Mis seal eriti tore, et seda toetas ka meie justiits Urmas Reinsalu, kes muidu on ju välja tulnud, sa kindlasti tead initsiatiiviga regulatsioonide üle reguleerimisel vähendamiseks, et ei ole vaja seadusesse raiuda kõiki asju, et tuleb vastupidi, mingid olemasolevad regulatsioone tuleb tühistada. Aga hümni ajal käitumise regulatsioon tundub nagu Fainov. Mina ei tea, mina olen oma lastele need, need nagu meil valitsus ja riigikogu tegelevad sellega sulla 400 hümni ajal pead tegema. Ma ma räägin sellest, et on mingisugust elementaarset asja, et kui sa kui sa istud söögilauda, siis sa võtad mütsi peast ära. Kui sa äkki peaks, seadustame selle, kui äkki peaks teadvustama, äkki äkki EKRE fraktsiooni ja valitsuse liikmed võtavad ette, kirjutavad seadusesse, et söögilauast nuditud söögilaud, mis praegu me istume laua taha laual ei ole sööki, aga kui taldrik küpsistega, kas see muutuks söögilauaks, vajaks regulatsiooni, ma arvan. Ma saan aru, kui sa rihid, saad aru, et sa rihid sinna, et selle asemel, et tegeleda tegevusega, tegeleb mingi seltskond asendustegevusega tegelevad lihtsalt sellise populismiga poliitilise populismiga, ehk siis ma olen selles mõttes nõus, et on asju, mida ilmselt peab seaduste maakonnaasju, mis, mis elementaarne. Oma tervise huvides tuleks seadustada käte pesemine. Pärast tualeti külastamist oled nõus? Miks, arvan, et sama lastele õpeta seda tuleb käsi pesta mitu korda päevas. Kunagi olen õpeta, kus su loogika siis nüüd nagu toppama jäi. Hammaste pesu hommikul õigesti paneme. Paneme seadusesse. Oh, ja siis on kohtu loaga, aeg-ajalt jälgitakse kedagi ja prokuratuur uurib, kas sa rikkusid seadust. Oletame, et see seadus hakkab kehtima, kehtestatakse seadused. Ma ei tea, miks mehed ja naised nagu võrdõiguslikkus on edasimehed paljastavad hümni kõlades, pea tõusevad püsti, eks ju. Seal vist veel mingisuguseid. Ma enam täpselt ei mäleta, missugused nõuded, eks ju. Et tuleb siis 2019. aasta esimene jaanuar Vabaduse platsil on kogunenud palju rahvast kesköösel mõned minutid pärast keskööd, noh väga suure tõenäosusega kõlab Eesti vabariigi hümni, kuna meil on sellega juba teatav kogemus olemas, eksju. Ja siis seal platsil on ka politseinikud, kes jälgivad avalikku korda pudeleid ja lõhutakse maha, lisataks rämpsu ja mingitel meestel mütsid peas, nad on pisut ebakained, mida peab politsei tegema, ütle mulle kinni võtma selle seaduse. Ei oota, oota, aga palju seal äkki siis kas siis põhimõtteliselt edaspidi on umbes iga pidutseja kohta üks politseinik, kes kontrollib, et tal oleks müts peast maha võetud õigel hetkel, kui on seadus nii, ja seda seadust ei täideta, seadust ei ole mõtet teha ja siis politsei läheb. Täiesti omadega sassi, sest mõnele inimesele mütsid peas keegi istub ja kõlgutab jalgu ja siis hakkab keegi plaksutama. Hümni peale ei plaksutanud ja sellega seoses on. See võiks olla, sest hümni järele plaksutada, see ei ole see kontsertteos, mille peale plaksutatakse. Iga jalgpallimatši ajal keegi laulab hümni, lauldakse hümni, muide, kui on rahvus ja ma tean ja plaksutatakse kogu staadion plaksutab mingil, kas kõik siis akustika, ma loodan. Üldiselt küll tai pohh, keegi seisab üldiselt. Politsei saab töödeldud. Politsei saab endale kõvasti tööd tegelikult teistpidi võttes, Anvar, meil on eesti lipu trikoloor, sinimustvalge jaoks on meil oma seadus. Aga see on kirjeldus on tehniline seaduste kirjeldanud. Milline on nende lipuvärvide proportsioonid, kuidas lippu heisata. Millal maha võetakse, kas peab olema valgustatud? See ei kirjelda, mida sa pead tegema. Kui sa lippu näed? Ja ta kirjeldab seda, kuidas lippu kasutada ja kuidas teda ei või kasutada ja kuidas ajahambast puretud lippu võib hävitada või olen kurss või kuidas Witte hävitud. Aga aga iseenesest isegi see lipuseadus, mulle tundub natukene selline asi, et kas teda nüüd nagu tingimata sellises mahus nagu vaja on, et võib-olla võiks olla kuskil seadus, mis ütleb, et Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Nende siilude proportsioonid on sellised, äkki sellest piisab. Aga noh, see selleks nüüd meil tahetakse ette kirjutada, et müts tuleb ära võtta, hümn kõlab. No Anvar, siin me sinuga vaidlema ei lähe. Me oleme mõlemad seda meelt, et on olemas mingisugused elementaarsed asjad nagu pärast tualeti külastamist, käte pesemine hommikule ja soovitavalt õhtune hambapesumütsiga söögilauda ei istuta. Kui hümn kõlab ametlikul üritusel, siis inimesed tõusevad püsti. Soovitavalt ei pea, aga soovitavalt laulavad seda kaasa. Kui viisi ei pea siis vähemalt maigutavat suud. Soovitavalt soovitavalt teavad hüübidis sõnu. Kirjutame seadusesse koos kohustusliku iga-aastase atesteerimisega. Anvar Samost ja Ainar Ja viimaks korraks veel valitsus otsuste juurde valitsus tegi hulga otsuseid siin sellel nädalal pärast pikka vaheaega, muuhulgas ka sellise huvitava otsuse toetab Dubai maailmanäitusel osalemist. Juhul kui Eesti ettevõtjad on valmis kandma poole maailma ehituse taseme kuludest, ulatuslikult neid kulusid võib-olla kuskil seitse kuni 10 miljonit, võib-olla rohkem eurot, ehk siis kuskilt peaksid ettevõtjad välja käima. Neli kuni noh, ma ei tea, kuus miljonit eurot selleks, et Eesti saaks osaleda Dubai EXPO. Väga tark otsus, suurepärane ja tark otsus, miks sa naerad, irooniline või ei? Kusjuures armas raadiokuulaja, armas vana sõber ütles, et see on tark otsus. Juhul kui meie ettevõtjad ei ole huvitatud maksma selle eest, et jõuda araabiaturgudele siis kulutama ei peaks selleks maksumaksja raha kulutama ja thats it. Nii lihtne ongi, kui meil on ettevõtted, kes näevad Dubai EXPO-s võimalust vallutada uusi turge ja üks ettevõtte IT-ettevõtte Nortal vist on juba kusagil avalikult öelnud, et jah, nemad on huvitatud sinna panustama, jutt ei käi küll mingitest summadest veel neli miljonit eurot. Okei. Aga nad juba on araabia turgudel seesama Nortal minu teada, ehk siis, kui Eesti ettevõtjad ei ole valmis panustama oma raha selleks, et riskida sellega, et võita uusi turge Araabia eelkõige araabia riikides siis siis jätan ära, siis ärme lähe sinna, nii lihtne see ongi, ärme tee oma paviljone, kus katusel keerlevad porgandite pärast, mida Saksamaa turgudele ei jõua ükski Eesti ettevõtja sellise eduga, et sealt tuleks korralik kasum või vähemasti mainet. Ja mul on raske midagi siin lisada, et ma ütlen lihtsalt, et tänane saade olime salvestatud stuudios olid Anvar Samost ja Ainar Ruussaar järgmised kaks saadet. Mind ei ole siin stuudios, aga need saated on loodetavasti otse selle üllatuse, kes minu asemel on. Selle, ma jätan pisut ootele, et eks te kuulete, seniks. Kõike head jah, aga soovin ka omalt poolt head. Järgmised kaks saadet on tõesti ilma Anvarit, aga ma luban, et on otse ja külaline on vana sõber. See on väga Anvar Samost ja Ainar Ruussaar