Päeva südamekülaline. Tere tulemast vikerraadio päeva südamekülaliseks kirjastaja Enno Tammer. Me teame, et aasta tagasi veebruaris tuli meie raamatulettidele paks ja väga huvitav raamat pealkirjaga elu jõud, tuntud eestlaste elulood ja seal olid pikad isiku intervjuud Kaljo Kiisa, Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, bee Valve Kirsipuu, Jaan Taltsi ja Ivo Linnaga. Ma hakkasin seda raamatut lugema väikese eelarvamusega, mõeldes, et no kes siis Eestis ei tunne Jaan Taltsi või kes näe Helgi Sallolt, et mida uut siis ikka. Aga ma pean tunnistama, et iga portreteeritava iseendast rääkinud niivõrd köitvalt ja kuidagi niivõrd ehedalt ja ilma Tiiskluseta. Et vahepealse aasta jooksul ma olen seda raamatut mitu korda lugenud. Aga miks oleme kutsunud Enno Tammeri täna külaliseks? Põhjus on siin stuudiolaua peal. Taas paks raamat, kuid pisut muutunud pealkirjaga elujälg. Samamoodi sisaldab nelja tundi tud eestlase eluloo. Miks raamat pealkirjavahetus? Raamat vahepealkirja väga selgel põhjusel kaks inimest, kellega ma alustasin 2004. aasta alguses, need on siis Liia Laats, Kalmer Tennosaar, no tänaseks meie hulgast lahkunud ja see saatis mulle teatavaid takistusi, teatavaid lisamõtteid raskusi, kuigi nad mõlemad olid minu jaoks ja püsivad siiamaani minu jaoks ääretult elujõuliste inimestena, kui ma nendega rääkisime, vestlesin, aga ikkagi täiendavate mõtiskluste käigus, ma jõudsin järeldusele, et ei oleks ilmselt päris korrektne ja, ja ilus panna elujõud nimeks raamatule, kus ikkagi on kaks, kaks meie hulgast lahkunud inimest. Ja selle üle mõeldakse, mõeldes turgatas mulle tegelikult isegi lähtuvalt Kalmer Tennosaar enda ühest saatest, mille nimi, Eli jälg mõtteta, miks mitte ei võiks selle raamatu nimi olla siis elujälg ta mingit pidi, ta kannab ikkagi sama, sama mõtet edasi, mis oli mul kunagi ka esimese raamatu too puhul ju kavas ja plaanis. Ja mul see elu pähe kargas, siis ma leidsin, et võib rahulikult edasi minna, selle raamatuga ta ikkagi valmis teha. Sest ma vahepeal hakkasin juba kahtlema, kas üldse kasutada seda materjali, mis mulle jalatsi ja Kalmer Tennosaar puhul riskilindis oli ju neid linte oli ikkagi tunde ja tundunud. Tähendab sina kui kirjastaja nagu võidu jooksid ajaga. No mõnes mõttes läks nii jah, et kahjuks ei ole seda võimalust, mida Liia Laats, Kalmer Tennosaar mõlemad muidugi hirmsasti tahtsid, et nad oleks näinud ka selle raamatu sündi ja nad oleks oleks täna ka selle raamatu esitlusel, aga aga kultuurilooliselt või, või Eesti jaoks isegi märgiliselt oluline on ikkagi see, et ma sain nendega räägitud. Niimoodi, et sa jõudsid siiski need intervjuud teha lihtsalt selle raamatuks vormimine, nende kahe inimese puhul jäi hilisemaks Ja jäi, jäi ära pükse võib-olla isegi kõige tähtsam asi, mis, mis tekitas ka palju peavalu, et et ma sain linti. Aga, aga ma ei saanud nendega enam läbi arutada seda teksti, mis lõpuks nüüd ilmunud on, eks ole, ja see tähendas ka, ütleme teatavaid lisaraskusi ka facto loogilises plaanis. Et, et see üle kontrollima faktide või inimeste nimede üle kontrollima tekitas nagu selliseid lisaraskusi, et oli vaja täiendavat abijõud, aga, aga ma sain, sain tegelikult need jutud räägitud Kalmer Tennosaare ja Liia Laatsi lähedastega, et me ikkagi jõudsime mingisuguse vastastikku rahuldavale tulemusele. Kuidas kirjastajana käitusid, sel puhul, kui inimene mäletas mingit episoodi, ühtpidi, aga ütleme, lähedased või või teatmeteosed kirjeldavad seda Teatmeteosed esitavad valdavalt fakte, eks teatmeteostest oli võimalik teatud fakte kontrollida, aga kindlasti on siin mingisugused sellised hetked või mälukillud sees, mis ei tarvitsenud võib-olla ollagi tegelikkuses. Nii, aga aga need masseedisin ütleme, mitu korda enda jaoks läbi, kuidas ta nüüd esitada ja ma jäin mõnes kohas isegi sellele seisukohale, et ta peab olema esitatud nii nagu nii nagu inimene seda ikkagi enda jaoks Mäeletas. Sest võib-olla inimene tahtis ka seda mäletada just nii, nagu mäletas ja just nii nagu ta rääkis, et noh võib-olla just Kalmer Tennosaare puhul seal mõningad mõningad hetked pärast seda, kui ma olen teksti näidanud tema lähedastele, tekitasid eriti suurt kõhedust, et lähedased tõst mäletasid endiseid hetke ja sündmus hoopis teisiti, kui kui Kalmer mäletas, aga aga valdavalt ma andsin selles mõttes nagu kalmerile õigus siit-sealt kohendada lähedaste arvamust, nagu arvestades Ja kaks ülejäänud portreteeritavatest on siis arst Toomas Sulling ja sportlane Allar Levandi. Ikka tekib küsimus, et kui nii paljudest huvitavatest inimestest tahaks kirjutada, siis kuidas sa selle valikud. Kadri noh, valik on valdavalt ikkagi minu sees kusagil kinni, et mul on kogu aeg, kui on mingisugune inimeste kava Silmes, kellega võiks rääkida, kellega peaks rääkima ja ja mõnes mõttes ma muidugi teda teist raamatut tehes avastasin, et see on omamoodi protsess. Et kui päris aus olla, siis Allar Levandi, Toomas Sullinguga. Ma tegelikult alustasin juba 2003 esimese raamatu jaoks, aga siis teatavatel põhjustel, et mul hakkas tunduma, et ei mahu ja, ja teiseks, kas see tundus, et ma ei ole veel kätte saanud seda, mida ma tahan, siis ma panin nad natukene nagu kõrvale seedima ja siis ma võtsin nad uuesti selles mõttes jälle käsil, et rääkisime paljud asjad uuesti üle. Aga miks just nemad, noh mõnes mõttes kannab see ütlen, et minu jaoks seda teist plaani või teist mõtet, mis mul kogu aeg olnud, et et kui sedalaadi raamatut teha, siis peaks ka olema läbilõike liis n, et on erinevate elualade inimesed, et ta ei oleks, ei kukuks ainult välja, nii et sul on levi lauljat või, või ainult näitlejaid või, või noh, et see läbilõige oleks suurem, see annab nakku tegelikult sellise täiendava mõõtme. Minu tunnetuse järgi. Ja et oleks ka põlvkondliku erinevust Seal silmas pidanud mõnes mõttes küll jah, selles mõttes, et ma vaatasin natukene Liia Laats, Kalmer olid juba nii-öelda eakamad inimesed, siis, siis ma ei tahtnud võib-olla tõesti tippsportlast, kes oleks hästi eakas, vaid ma just nimelt tõesti nimme ikkagi jäin Allar Levandi juurde, kes kes on võib-olla niisugune omamoodi päikeselaik kaheksakümnendatel keskelt-lõpust. Ja, ja noh, kindlasti 20 aasta pärast Levandi räägiks, räägiks võib-olla oma elulugu hoopis teistmoodi või hoopis teiste rõhuasetust, aga minu jaoks on oluline, et et ta räägiks just praegu ja nende rõhuasetust. Raamatu teeb täiesti unikaalseks see fotode valik, tegemist on isiklike eraeluliste fotodega suures plaanis, mida ju varem ajakirjanduses ei ole avaldatud. Ja seda kindlasti neid fotosid oleme koos lähedaste ja kangelastega otsinud ja vaadanud ja neid fotosid tegelikult on, oli hästi palju ja siia mahtus neist hästi väikene valik. Sa oled jätkanud seda stiili, mis oli sul esimeses raamatus, et konkreetne intervjuu vaheldub niisuguse jutustava tekstiga, kuidas sa selle kompositsiooniliselt oled korraldanud? Ma ei oskagi vastata, eks see on jälle niisuguse sisetunde sisetunde küsimus, kuidas sa selle kirja malet ma noh, kindlalt mulle meeldib ja istub, see vormeta peab minu jaoks algama nii, et inimene noh, ikkagi läheb nagu ise käima ja räägib ja räägib oma elust alates lapsepõlvest kuni mingisuguse hetke, aga aga jah, ma vahepeal nagu kirjapaneva autorina sekkun teatavates hetkedest, mida ma ise pean võib-olla oluliseks, et et see asi läks võib-olla lugeja lugeja jaoks selgemaks, need sekkumised on noh, eelkõige selles mõttes tingitud, et vahel ei saa seda mina vormi päris hästi võib olla kirja panna tarvitusega luge jaoks päris selge olla, et siis siis ma kuidagi küsimusega püüan. Püüan lugeja taas selgema ree peale tuua, et lugeja saaks paremini aru. No nii nagu esimesest raamatust kandus persoone üle teise raamatusse, kahtlustan ma, et siit teisest raamatust, mis algselt pidi siia kuuluma, kaldunud persoone ja võtteid juba kolmanda raamatu jaoks Loomulikult mõtlen ma kolmandal, aga ma ei taha kuidagi lubada midagi ette või nimi, aga jah nagu ma ennist tunnistasin, et mingil määral on tunne, et see on nagu mingisugune protsess, eks ole. Et millal see raamat selle protsessi käigus ilmub, et see võib-olla ei olegi nii oluline, aga noh, et see protsess, käiksed, sa saad natukene jälle võib-olla kellegagi, kes on Eesti jaoks tähtis, keda saab peadest jaoks tähtsaks, nagu nüüd jutt vaikselt edasi rääkida ja samas vormis, et siis vaadata, millal midagi kokku tuleb. Aga inimesed räägivad endast meelsasti või on mõni inimene, kelle puhul sa väga kaua pead teda veenma, et ta räägiks iseendast põhjalikumalt, kui on tavaline lehe või teleintervjuu. Kui lõpuks on mingisugune ja käes ja ja sa oled alustanud, et siis üldjuhul oleme tähele pandud, et nad hakkab sujuma küll, et võib-olla see esimene ja inimesel on raske öelda, esimene ja et ma nüüd hakkan hakkan oma elust rääkima seal lapsepõlvest peale saada see esimene ja kätte, see on raske võib-olla vahel. Ja võib olla ka see esimene jutuajamine, esimene kohtumine, jutuajamine vahel on raske, aga, aga kui ikka vaikselt saad jutustama, siis, siis siis ma arvan. Me oleme jõudnud selles mõttes vastastikku selgetele arusaadavatel tulemustel, et ma nagu ei püriiuga mingisuguse väga-väga selliseks nii-öelda eraeluliselt kollaseks, vaid noh, mingisugust ma teen ikkagi seda teatava missiooniga. Inimene, kellega ma räägin, ma usun, ta saab lõbus lõpuks sellest aru. Enno Tammer, aitäh selle raamatu eest aitäh eelmise raamatu eest ja jääme ootama kolmandat. No tänan, aga ma ei lubata niipea, tuleb.