Tere kuulama 10. mai argipäeva. Me räägime tänases argipäeva saates Tallinna ülikoolist. Stuudios on Tallinna Ülikooli rektor Mati Heidmets ja humanitaarinstituudi rektor Tõnu Viik. Mina olen saatejuht Tiit Karuks. Meenutagem, et 16. veebruaril aastal 2005 võttis riigikogu vastu ülikooliseaduse paragrahv kolme muutmise seaduse, mis andis aluse Tallinna Pedagoogikaülikooli ümbernimetamiseks Tallinna ülikooliks. Nimemuutus hakkas kehtima 18. märtsil. Kõrvuti Pedagoogikaülikooli nimemuutusega tähendab Tallinna Ülikooli moodustamine ka mitme akadeemilise asutuse liitmist selle ülikooliga. Eesmärgiga koondada ressursse ning seeläbi tõsta nii õppe- kui teadustöö kvaliteeti, ühinevad Tallinna ülikooliga, ajaloo instituut, Eesti humanitaarinstituut. Ta oli ühinemas ka Viljandi kultuuriakadeemia, aga paraku seda siiski ei toimunud, aga sellest räägime hiljem. Kõigepealt küsiksin rektoritelt, et miks toimub see ühinemine niimoodi järk-järgult, et kõigepealt Tallinna pedagoogikaülikoolist sai Tallinna ülikool 15. mail. Siis jõustub kokkulepe, kus ühinevad ka humanitaarinstituut ja ajaloo instituut. Eks see oli selline. Juriidiline skeem, sest et kogu see Tallinna Ülikooli kujunemise skeem ja, ja kord oli päris keerukas selles mõttes, et tegu on ju erinevate ja erinevaid selliseid õiguslikke nišše katvat asutustega üks avalik-õiguslik ülikool, üks eraülikool, ajaloo instituut on riigi teadus- ja arendusasutus ja neid lihtsalt kokku panna lihtsalt Eesti seadused ei võimalda ja see skeem, mis nüüd tegelikult realiseerus, et kõigepealt nimetati Pedagoogikaülikooli ümber ja siis teised osapooled liituvad selle juba siis ümber nimetatud õppeasutusega osutus kõige tehtavamaks ja sobivamaks Eesti õigusruumis. Tõnu Viik kui see idee tuli Tallinna Ülikooli moodustamiseks, siis oli humanitaarinstituudil teine rektor. Kui teie tulite rektori kohale, kas kõik kulges ütleme sama sujuvalt edasi? No kui mina rektoriks tulin, siis see oli muidugi juba plaan, et humanitaarinstituudi ühineb Tallinna ülikooliga. Minul jäi see suund ainult üle võtta ja eks ma sellise tingimusega selleks rektoriks muidugi saingi. Aga ütleme, mis annab, see humanitaarinstituudile. Võtame, võtame, ütleme väiksemate osapoolte seisukohalt. No Eesti humanitaarinstituut on alati alati lootnud oma volüümi suurendada nii-öelda ühesõnaga me oleme jäänud pidama tudengikoosseisu juurde kuskil 300 400 tudengi vahel. Ja me näeme, et see meie arenguks ebapiisav, me tahaks hea meelega, et teda niisuguses laiemas, suuremas akadeemilises ruumis seda see Tallinna Ülikool meeldis, loodetavasti võimaldab. Ma loodan, et meie tudengitele tuleb gaasi kasuks, nad saavad. Ma, ma tean, et juba praegu humanitaarinstituudi ja endise TTÜ tudengiesindused tegutsevad koos, moodustavad seal oma pidusid ja ühinguid, ühesõnaga mulle tundub, et tudengitel läheb paremaks, nende nende akadeemilised võimalused kasvavad tänu tänu valikutele, mis nad saavad Tallinna Ülikoolis teha. Ja õppejõududel õppejõududel FK. Milline on teie staatus? Tõnu Viik pärast seda, kui nüüd ühinete Tallinna ülikooliga, sest Tallinna Ülikooli rektor Mati Heidmetsaga, kes saab olema siis ametinimetuse poolest Tõnu Viik Selles on kokku lepitud, et ma siis sellel hetkel rektori positsioonilt Ast on tagasi. Eesti humanitaarinstituut ühineb Tallinna ülikooliga tervik koosseisus instituudina alles. Küllap ma olen selle instituudi juht kuni selle kuni oma rektoriaja lõpuni. Kunstiakadeemia oli samuti kui aastal 2001 löödi käed kavatsusega moodustada arvestatav ülikool, ütleme nii. Aga mis põhjustel kunstiakadeemia siis ikkagi võib-olla tagalas veidi. Kui me vaatame? Päris selle protsessi algust siis, siis me peaksime vaatama ju veel rohkem tagasi, inimesed, ideed siin Tallinna Ülikooliteemalised hakkasid liikuma juba 10 12 aastat tagasi ja siis siis neid variante. Versioone, kes võiksid liituda, oli, oli hästi mitmekesiseid. Kõigepealt räägiks nii, et võiksid kokku minna tehnikaülikooli pedagoog tuli välja teha, teha teha üks suur Tallinna ülikool. Siis 2002, kas oli tõesti viis asutust, kes kirjutasid alla kavatsuste protokollile, nad olid siis pedagoogikaülikool, ajalandsitud humanitaarinstituut, kunstiakadeemia ja Eesti akadeemiline Raamatukogu. Selle kolmeaastase tegevuse käigus on üks liitumine tegelikult juba toimunud akadeemiline Raamatukogu, kui aastal kakstuhatkolm liitus Pedagoogikaülikooliga. Nüüd kunstiakadeemia mõtles sügavalt ja nende vahepealne soov. Eelmise rektori puhul oli selline lõpp seos ehk assotsieerunud liikmestaatus, aga nüüd on toimunud seal rektorivahetus ja eks siis selgub, mis on uue rektori huvid. Vahepeal käis meil nagu tõsiselt külas Viljandi kultuuriakadeemia, keda algul nagu seal nende algatajate hulgas ei olnud. Nemad käisid, uuri masinana, pidasime päris tõsiseid läbirääkimisi, aga ka see teema jäi pooleli, sest et siin tekkisid mitmed sellised puht praktilised probleemid õppekavade kokkupanemise mõttes, siis tuleks õpetamist näiteks ühitada ja Tallinna Viljandi vahel on seda suhteliselt keeruline teha. Nii et tänase päeva seisuga on kolme liitujat, tähendab üks üks liitumine on toimunud kolm liitujate ehk siis Tallinna ülikool ehk endine Pedagoogikaülikool ajal instituut ja tarintsitud ja ei ole ka mingi saladus, ütles, et praegu käivad meil läbirääkimised Audentese ülikooliga, kust praeguste plaanide järgi võiks Tallinna ülikooli tulla üle üks teadustuhande ehk siis meedia teete. Kas need Viljandi kultuuriakadeemia tagasitõmbumine oli puhtalt puhtalt nendepoolne idee? Minu ees on siin üks paber ka, kus on neljapoolselt allkirjastatud see või lihtsalt jõudsite ühisele seisukohale, et Viljandi kultuuriakadeemia koht ei ole seal. No see on algatajate poolt tehtud avaldus avalikkusele? Jah, see on Viljandipoolne, Viljandipoolne idee ja, ja mina. Mina tunnen küll suurt kahetsust selle üle, et Viljandi Viljandi otsustas, otsustas mitte mitte punti lüüa, ma arvan, et Viljandist oleks oleks palju kasu olnud ja nendeni sihukesest kõrgest aktiivsusest, nihukesest, kunstilist kunstilisusest ja loomingulisusest oleks olnud palju kasu siin Tallinna Ülikooli imidži kujundamisel. No ma olen kuulnud seda, et Viljandi kultuuriakadeemia tudengid ei ole selle otsusega Olge rahul, kas teie sellised kuuldused jõudnud minuni ei ole kuuldused jõudnud, eks siis kui tudengitele oma seisukoht on, eks nad siis pea seda välja ütleme ennekõike oma juhtkonnale, sest tõepoolest nii see, et Viljandi tuli siia läbirääkimisi pidama ja mõtteid vahetama, oli Viljandi initsiatiiv. Ja siitpoolt vaadates oli see väga positiivne initsiatiiv ja, ja ka see initsiatiiv, et need läbirääkimised lõpetada ja minu teada hakata mõtteid vahetama Tartu ülikooliga on Viljandi initsiatiiv ja loomulikult tuleb iga kooli Tausta ja Tartu ülikooliga on juba mõtteid vahetatud. Ma arvan, vahetatud, kuigi ma ei tea, kas nad on ka mingisuguste tulemusteni jõutud läheks nüüd tagasi ajalukku. Ega see tegelikult kerge protsess ei olnud. Ise ajakirjanduses olijana olen ma toimetanud ja olen ka lugenud väga palju arvamusartikleid, kus on avaldatud mõtteid seinast seina. On tundunud olnud sellist Tartu Ülikoolipoolset vastuseisu. Kas ka Tallinna Ülikooli asutajad ja sellega tegelejad on tunnetanud mingisugust mingisugust konkreetset vastuseisu või, või on see lihtsalt olnud loomulik protsess? Teie arvates? Ma arvan, et see kolm aastat. Tegelikult see, see tegevus selle Tallinna Ülikooli projekti raames on käinud olnud tõepoolest keeruline aeg. Mitmes mõttes, ühelt poolt on selge, et selline teistmoodi ja, ja uue nimega ka kooslused tekitamine vanadele olijatele tekitab kuidagi sellist ebamugavustunnet, et noh, asi nagu, võib-olla tahetakse ümber mängida ja, ja on, on muredit järsku nagu rahad hakkavad teistmoodi liikuma. Ja need mured onju saadavad ja need mured on olemas olnud ja neid on ka suhteliselt otsesõnu väljendatud siin, nii meedias kui mujal. Teiselt poolt on olnud suhteliselt palju tööd ka nii-öelda poliitikutega ja poliitilisel rindel, sest et see idee on tulnud nagu ära seletada ja, ja sellele ka teatavat toetust leida. Ja eks erinevad poliitilised jõud on sellesse suhtunud ka erineval viisil, mis lõppkokkuvõttes mind tegelikult isegi natuke üllatas, oli see riigikogu suhteliselt suur toetus, kui see lõpphääletus toimus, kui ma õieti mäletan, siis häälte vahekord oli 60 23, mis tähendab, et enamik riigikogu liikmeid leidis lõppkokkuvõttes, et see idee on mõistlik. Eestile on sellist asja vaja. Ja ja kogu see projekt kindlasti mitte sellisena täpselt realiseerituna, nagu ta kolm aastat tagasi vabandati, aga põhimõtteliselt suund selles selles suunas liikumine selles suunas, et tegelikult seda killustunud ülikooli maastiku tuleks Eestis koondada. Ja selline suurem ülikool tõenäoliselt saaks olla ka paremat kvaliteeti pakkuvam ja vastutusvõimelisem tudengite mõttes. Et see, see üldine mõttesuund, ma arvan, leidis ka Eesti poliitikas hästi suurt toetust ja selle üle on hea meel, sest et see näitab, et see tegutsemine on olnud ikkagi põhimõtteliselt õiges suunas. Tõnu Viik, kui palju on mänginud kaasa võib-olla teatud mullistustele ülikooli loomise käigus Tallinn Tartu suhete üldisem telg, sest noh, me teame, et ütleme, selline teatud pinged on olemas, mitte ainult haridusmaastikul. Kindlasti on mänginud kaasa minu jaoks minu jaoks tuli küll üllatusena, et see Tallinna Ülikooli tegemine niisuguseks poliitiliseks võitluseks osutus mina mina eeldasin, et kogu energia tuleb suunata ikkagi selle, selle ülikooli tekitamisele, nendele nendele programmidele ideedele misse tallel. Noh, mis ühe nihukese kvaliteetse ülikooli peaksid siis tagama mingi mingi aja jooksul. Aga no tuli välja jah, et tegemist on hoopis niisuguse poliitilise võitlusega, millele millele kusjuures, kui me ütleme, et Tartu on vastu või tartlasena vastu, siis ma ei olegi nii kindel. Nii paljud Tartu Ülikooli tudengid ja õppejõud avaldavad ju sellele ideele toetust. Mis nüüd meedias on nii palju kära tekitanud, on, on tõepoolest noh, ikkagi Tallinna või Tartu Ülikooli juhtkonna. Noh, ma ütleksin, hüsteeriline vastuseis sellele, sellele ideele miks see nii on, noh, tõepoolest vist on Tartu Ülikool esimest korda olukorras, kus kus sarnase nimekujuga ülikool on peale tema üks veel. Ja kunagi tulevikus tuleb hakata Ta mõtlemine sihukesele tõsisele sisulisele konkurentsile selle, selle ülikooliga No vahepeal ju liikus ka idee, see tuli ka tõenäoliselt Tartu poolt, et nimetus oleks veel Tallinna Ülikool vaid Tallinna linnaülikool. Kuivõrd tõsiseks selle nimel arutelu läks? Ma arvan, et see oli päriselt esinejal. Mina olen selle nimeversiooni suhtes olnud kogu aeg positiivne, sest ma tegelikult ka täna näen, et sellel nime versioonil olid ka oma plussid. Ja, ja kui me mäletame, siis tegelikult riigikogu hääletas ja kaks korda kõigepealt hääletasite nimel kahe versiooni vahel pakuti linna linna ülikooli nime ja, ja siis hääletati nii-öelda lõpphääletusele seda Tallinna Ülikooli kui tervikut või Tallinna ülikool kui põhimõtet, et mina arvaks küll, et, et jah oleme toetus lõpuks kujunes ikkagi Tallinna ülikoolile, aga asi ei ole nimes, asi on ikkagi tegelikult sisus ja idees ja, ja, ja see, et see seid p liita need tegijad siin Tallinna linnas ja, ja jõuda olukorrani, kus Tallinnas on tõesti Tallinn on üks väheseid Euroopa pealinnu, kus tegelikult linna nimega ülikooli veel siiamaani olnud. Et selleni jõuda. Ma arvan, et see, see, see idee oli, oli oluliselt tähtsam kui see kemplus nende nimede ja muude pisiasjade detailide üle või domeeninimede või mis iganes siin nagu käib, sest et noh, see on kõik nagu teisejärguline asi. Aga kas ta seostata ikka selle üldise võitlusega ka näiteks seda, et lasti sulgeda Jaak Aaviksoo initsiatiivil Tallinna Ülikooli internetilehekülg aga ma olin äärmiselt kahetsusväärne samm ja, ja minu jaoks tegelikult. Probleem on siin hoopis selles, et tänases Eestis on millegipärast kujunenud olukord, kus üks inimene otsustab selle üle, milliseid domeeninime siit üks või teine asutus või firma saab kasutada. Jaa, jaa. Ma arvan, et see on täiesti eba ebanormaalne olukord, kus, kus siis ühe mehe otsustuste järgi pannaksegi avatakse, kõigepealt lubatakse siis siis mõne aja pärast öeldakse ei, ma mõtlesin ümber ja, ja siis me paneme hoopis teilt kinni. Nii et kogu see süsteem, skeem on, ma arvan, täiesti ebakohaneb tänases Eestis ja tuleb ümber Te ütlesite ennist, et see nimetus Tallinna linnaülikool, et sellel on isegi mõningaid pluss, millised need plussid on harvad? Kunagi ma sellest isegi rääkisin, sest see on minu jaoks nagu niisugune natukenegi klassifitseerimise küsimus ja ja, ja ütleme pealinna ülikoolid sageli on sellised vanad klassikalised ülikoolid ja, ja kui me vaatame nagu linna ülikoolide klassi, siis, siis sinna kuuluvad sageli ülikoolid, mis on liitumise teel kujunenud uued ja nii edasi, nii edasi. Sellise klassikuuluvuse mõttes oleks see asi, mis meil siin on, siin on, siin on nagu sobivam, aga, aga see otsus on tehtud, siis ma arvan selle üle nagu uuesti tolmu emotsiooni tõsta ei ole mingit mõtet. No siin oli ennist juttu ka sellest, Mati Heidmets ütles, et võib-olla kedagi võis närviliseks teha noh, arvamus või, või eeldus või et rahade liikumine võib muutuda seoses uue Tallinna Ülikooli tekkega, et kuivõrd see rahade liikumine võimu No minu arusaamist mööda veel praegu mingisugust rahade liikumise muutust planeeritud ei ole. Järgmisel järgmises eelarve aastas jätkub, jätkub kõik nii nagu kõik, nii nagu kogu aeg on olnud. Iseasi nüüd, mis kaugemas tulevikus saab ja noh, tartu Tartu Ülikooli mure oma rahade pärast on arusaadav, eks kõik ülikooli tule selle pärast mures. Kõik meie ülikoolid on alarahastatud, võitlevad, võitlevad selle eest, et oma kinnisvara välja arendada, õppejõududele palka maksta, kõigil on sellega probleeme. Tartu on siiamaani selles osas kõige paremini toime tulnud ja ja noh, minul ei oleks midagi selle vastu, kui, kui tema tõesti niisugust regionaalset asendit arvestades just nimelt regionaalpoliitilistel kaalutlustel Tartu Ülikooli edaspidigi eelis arendataks tähendab, suunatakse sinna rohkem raha nüüd selleks, et meil see suur ülikooliga Tartusse jääks, siis tartus õitseks. Küsimus on selles, kes need rahad liiguvad mingisuguse selge ja läbipaistva skeemi alusel või, või mitte ja sellise skeemi tahaks küll kunagi jõuda. Mati Heidmets, kuivõrd palju on kohtunud omavahel vestelnud ja mõtteid vahetanud kahe ülikooli Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli rektor? Oleme regulaarselt kohanud, kohtunud. Ja vahetame regulaarselt mõtteid ja viimane kord siin nädal tagasi vist saime kokku, nii et nii et ega see nüüd, et siin käib mingi niisugune meedia kaudu ahendatav mingi erimeelsus või tähtsust, see ei tähenda, et ülikoolid omavahel ei suhtle või rektorid on kuidagi vaenujalale. Aga eks paljuski on ka ülikoolid pandud objektiivselt sellisesse seisu, kust nad on üksteise suhtes nagu konkurentsi konkurendid ja, ja aeg-ajalt tekib tõesti selline seis või olukord, kus jääb mulje, et riik mingisugustel põhjustel eelistab ühte ülikooli teiste arvelt ja, ja siis muidugi on vaja vaielda ja väidelda. Eesti on väike riik, kui Eestis on kolm sellist, ütleme suurt ülikooli isegi neli on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti põllumajandusülikool. Kas võib-olla ütleme neid? Oli nimetusega avalik-õiguslikke õppeasutusi ei saa liiga palju Eesti kohale? No ma arvan, et need nimetatud 1004 tõenäoliselt lähiperspektiivis kindlasti jäävad sellistena püsima, ma ei näe mingisuguseid erilisi jõude või võimalusi või ka vajadust, et neid kuidagi seda maastikku muuta. Tegelikult mõtleks hoopis selle peale, et tegelikult ametlikult on Eestis ju täna 12 ülikooli. Ja neistki Tallinnasse ja, ja mulle küll tundub, et pikemas perspektiivis kümmet korraliku ülikooli Tallinna taas üles ehitada on suhteliselt keeruline, kui mitte öelda võimatu. Ja 12 ülikooli eesti suguse riigi jaoks on ka natukene palju, nii et nii et sea veel kokkutõmbumise ja konsolideerimise ruumi. Kindlasti on. Räägiks nüüd sellest, mis Tallinna Ülikooli loomisega muutub. Meie kõrgharidusmaastikul ütleme, alustame näiteks juhtimisest. Tallinna. Kooli põhikiri, uus põhikiri sai kaks nädalat klaasi meie nõukogus vastu võetud ja praegu on ta ootamas registreerimist, haridus- ja teadusministeeriumis. Ja selle põhikirja järgi küll juhtimisskeem mõnevõrra muutub proovinud seda ülikooli üles ehitada, nii et akadeemilised otsustused põhiosas tehakse ikkagi nendes üksustes, kes siis vahetut õpetajat, läbiviijad, on need siis teaduskonna osakonnad või ka õppetoolid. Ja, ja selline tsentrum, kaalse juhtimise funktsioon funktsioonide hulgas on hästi tähtsal kohal kvaliteedi kindlustus. Ehk siis selle kontroll, et need diplomid need kraadid, mida Tallinna ülikool välja annab, oleksid ikkagi no vastavat kvaliteedimärki omavad. Meil on siin ülikoolis vees uue asutusena tekkimas eraldi kool, mille nimi on balti filmi ja meediakool, mis on uus asi ja ja millele me paneme päris tõsiseid lootusi, kuna selle kooli tekkimiseks läbisime ühe tekitamiseks loomiseks. Me läbisime ühe päris tõsise konkursi mille korraldas Põhjamaade filmifond, kes pani hästi suure raha välja selleks, et, et siis teha ühte Balti riiki filmi- ja meediaõpetust pakkuv kool, mis rahuldaks kõigi kolme balti riigi vajadusi. Konkursi võitsime ja nüüd tuleb siia Tallinnasse siis balti filmi- ja meediakool, keda kelle ülesehitamisest ülesehitamist kolme esimese aasta jooksul siis Põhjamaade filmifond finantseerib. Nii et selles mõttes on siin meid uusi uusi tuuli ülikoolis puhumas, teiselt poolt on ülikooli elu ju selles mõttes konservad, et kui me tahame näiteks uut õppekava avada või, või ka näiteks mõned olemasolevad õppekavad kokku panna, mille kohta meil on siin ka kavad olemas, siis tegelikult tähendab see seda, et seda on võimalik teha aasta ette. Sest et kui me tahame midagi teha aastal 2000 uus sügisest, siis see peab ju 2005 suvel või sügisel valmis olema, sest siis tuleb Kuulutama messidel käima, tudengeid informeerima ja nii edasi ja nii edasi. Nii et sellised sisemised ümberkorraldused on meil siin plaanist teha või suur osa sisemisi ümberkorraldusi on meil plaanis teha Tallinna Ülikooli esimese eluaasta jooksul, ehk siis alates 15. Mai 2005 kuni 15, mai 2006. Kommenteerige Tõnu Viik, võib-olla seda Tallinna Ülikooli juhtimist väiksema ühine ja seisukohalt. Seda on vara vara kommenteerida, kuna kuna me pole veel veel pole veel ühinenud ei tea, siis mispärast viieteistkümnendat main millegi milliseks juhtimine kujunes, aga aga siiamaani on koostöö küll Tallinna ülikooliga ja selle rektoraadi ka olnud väga, väga niisugune, viljakas ja tõhus. Muidugi on siin olnud omadkemplemised ja vaidlemise taga. Aga oleme ikkagi lähtunud sellest, et eesmärk on eesmärk on tekitada parema kvaliteediga õppekavasid, ühesõnaga, anda tudengitele paremat õpet, kui meil eraldi seni võimalik oli. Ja noh, ma loodan, et ma loodan, et nii ta ka läheb. Eks, eks muidugi muidugi tuleb nende muudatustega me siin kaks kohe peale hakata. Aga ma arvan, et ülikooli väljaehitamine on ikkagi selline heal juhul 10 aasta ja, ja protsess ja küllap ta võtab ikkagi veel kauem. Ajaloo instituut on üks ühine ja millise panuse annab need ajaloo instituut, ütleme selle suure Tallinna Ülikooli potentsiaal Ena seni tegeldi ainult teadustööga, aga nüüd muutub ka nende tegevus laiemaks. Ajaloo instituut on oluline park. Nojah, sest tegemist on Eesti tõenäoliselt kõige tugevam ajaloo uurimise keskusega üldse. Ja nende huvi Tallinna Ülikooli vastu on olnud seotud tud ennekõike sellega, ma saan aru, et et tänases Eestis puhtalt uurimistööga tegelemine jääb nagu väheseks ja nende nende huvi osaleda õppetöös, selle kaudu ka muuhulgas kasvatada omale järelkasv. Ja meie plaan ja tegelikult osaliselt juba realiseerunud plaan on viia see ajaloo õpetus, mis praegu toimub nüüd siin majas sotsiaalteaduskonnas, viia see aja lõpetamine õppekavade ajama instituuti ja jõuda olukorrani, kus siis ajaloo instituudist saaks Tallinna Ülikooli sellise ajaloo alase uurimistöö ja ka õppetegevuse keskus. Ja Ma arvan, et tudengitele võiks see olla hästi suur ja positiivne uuendus selles mõttes, et tal instituut juba oma oma keskkonnaga on nagu hea paik tulevaste ajaloolaste ja ajalooõpetajate ettevalmistamiseks ja, ja kõik need kogud, mis seal on, on, ma arvan, hästi-hästi hea materjal õppede õpetades kasutamiseks alla instituudiga, on probleeme, mida me hetkel proovime koos haridusministeeriumiga lahendada, see on kinnistute küsimus ja, ja see on ka nende kogude küsimus, sest et siin on meil tekkinud jällegi mõningad erimeelsused Tartu ülikooliga, kes on deklareerinud, et 40.-te aastate lõpul üle viidud arheoloogiakogu Tartu ülikoolist, ajaloo instituut ja Tartu ülikool tahaks tagasi saada või ta ei ole nagu väga rõõmus selle üle, kui need kogud saaksid Tallinna omandisse. Ja sellele küsimusele me proovime nüüd siis leida kõiki osapooli vastu võtta vastuvõetavat lahendit, on see lahend silmapiiril? Ma ei tea täpselt veel, meil on siin mitmed variandid, on räägitud Nende kogude tegelikkust füüsilisest tagasi andmisest, on räägitud nende kogude võimalikust jäämisest riigi omandisse. Siin on erinevaid lahendusvariante, aga, aga see on praegu üks, üks kivi, mille taga ka ajama instituudi liitum. Natuke seisab. On väidetud, et tudengitel tekib rohkem võimalusi õppeainete valikul, kui on olemas suur Tallinna ülikool, et võib-olla natukene selgitage seda Me näeme, et õppekorraldus selles Tallinna Ülikoolis peaks olema niisugune, et ta näeks, ta näeks, et suhteliselt vaba tudengite liikumist eri akadeemiliste üksuste vahel, niiet et õppekavas on tudengile teatud hulk vabu vabu aineid ning neid Peaksite siis tõesti saama piiramatult võtta ükskõik millisest keskusest. Ja juhul, kui, kui siin jäävad mingisugused dubleerivad osad, ütleme, filosoofiat õpetatakse nii sotsiaalteaduskonnas kui ka Eesti humanitaarinstituudis siis tudeng saaks lihtsalt valida, millise filosoofia kursuse ta võtab või soovi korral külastada mõlemaid. Tundub, et see peaks sellisele akadeemilisele elule igati kaasa aitama. Praegu asub või asuvad õieti Tallinna Ülikooli õppehooned 10. eri kohas võib-olla kirjeldate, millised on need 10 eri kohta, tahetakse koondada kolme põhicampusesse, et millised on need praegu ja millised on need kolm põhi-campust siis tulevikus? Jah, tõepoolest, praegu me oleme. Hajutatud meil on hoonet vanalinnas, siis on meil Lasnamäel üks suur täiendkoolituskeskus ja siis ka üks ühiselamu siis Kehakultuur asub Pirital, sinna romaan teel on terve rida hooneid. Viru väljak, kul, Viru väljakul töötab praegu siis kasvatusteaduste teaduskond, Estonia puiesteel on siis üks uurimisinstituut, kevade tänaval on teine uurimisinstituut, nii et selles mõttes on see suhteliselt selline kirju asetusega kool ja meie selge plaan on ja soov on koondada koonduda ja üks suur projekt selles osas on praegu käimas. Me ehitame siiasamasse peamaja taha, kus sadama viis krundile uut õppehoonet kuhu läheb sisse ka humanitaarinstituut. Sepp toone saab olema suure korralike ja ma loodan, et täiesti kaasaegne, kuna ka projekteerijad olid noored inimesed käisid enne, kui nad seda tööd ette võtsid. Mitmetes maailma riikides ülikooli arhitekt arhitektuuri uurimas. Ja ma loodan, tuleb hea õppehoone, kus siis kuhu siis tegelikult koondub küll mitte kõik, aga suur osa sellest laiali paisatud seltskonnast siia tuleb kasvatusteaduste teaduskond, siia tulevad kaks uurimisinstituuti Lasnamäelt tulevat, tuleb täiendkoolituskeskus siia. Selle aga on meil muidugi olnud probleeme, sest et seda maja algul hakkas riike innukalt kaasfinantseerima ja siis vahepeal mõtles ümber. Aga me loodame, et me saame ehk riigiga uuesti sel teemal kaubalasest, et hetkel käib see maja ehitus, nii et me oleme osa neid kinnistuid realiseerinud ja, ja kasutame seda ära ja pluss siis oleme võtnud laenu, mis on ülikooli jaoks muutus muidugi hästi niisugune raske raske otsus, aga kui ei saa kaubale maja, saab valmis selle selle aasta sügiseks kindlasti. Maja peab valmis olema oktoobri lõpuks ja on, noh, eks me siis mõtleme uusi lahendusi, aga ma loodan, et kuna, kuna see objekt ehitusobjekt on olnud juba õige mitu aastat riiklikus investeeringute programmis, millega on riik võtnud ka teatava kohustuse ja ülikool on usaldavalt suhtunud, sellesse, lõikan osa raha juba üle kandnud, nii et ma arvan, et me siin nagu peame tõsiseid sisukaid läbirääkimisi Milline on olnud teie koostöös haridusministeeriumiga, kas olete, olete sellega rahul, ütleme seda Tallinna Ülikooli tekkimise loomise protsessis? Eks see koostöö on olnud mitmekesine, selle aja jooksul on olnud õige mitu haridusministrit. Esimesena me läksime selle ideega Tõnis Lukase juurde kes suhtus positiivselt ja me kirjutasime esialgseid pabereid isegi temaga olla. Siis tuli Mailis Rand, kellega me kirjutasime alla 2000, et sul on natuke keerulisem asju ajada. Ja siis tuli uuesti mailis, kellega veel, Mailis Reps, Mailis Reps, vabandust ja kellega ei ole jõudnud veel väga sisulisi asju hakata ajama, aga tema suhtumine, hoiak tundub olevat positiivne. Tõnu Viik muigas, kui ma selle küsimuse esitasin, et võib-olla tahate midagi kommentaariks lisada. Mulle tundub, et kõrghariduspoliitikas meil on tekkinud olukord, kus haridusministeeriumil tegelikult mingisugust hariduspoliitilist rahvuslikest huvidest lähtuvat hariduspoliitilist joont ei ole. Meie hariduspoliitika on tähendanud lihtsalt kompromisse suuremate tegijate vahel siis kõrgharidusturul ja tähendabki neid kompromisse niisuguses majanduslikus mõttes. Meil ei ole veel olnud minu arvates haridusministeeriumid ja ministrid, kes oleks suutnud kes oleks suutnud nüüd kõrgkoolide huvidest sõltumatu Ta mingisuguse poliitilise kontseptsiooni kokku panna. Aines, mida, mida siis arvatakse suutvat niukse ministeeriumi tasandil teha on, on selline. Kvaliteedikindlustusharidusministeerium näeb ennast niisuguse hariduspolitseinikuna kõrgharidusruumis ja muidugi tegutseb äärmiselt ebaefektiivselt selle selle hariduse kindlustamisel. See on ju selge. Kõrghariduse kvaliteeti niisuguste administratiivset riigi bürokraatlike vahenditega minu arvates lihtsalt kindlustada ei saagi. Kui siis saavad need normid olla väga formaalsed ja mitte sisulised ning mida formaalsemad on, seda kergem on simuleerida neid, neid vastavaid näitajaid. Või kui asi läheb sisuliseks, siis ei jätku neil enam muidugi lihtsalt pädevustega ega võimet neid otsuseid teha. See on karm väide, haridusministeerium kui hariduspolitseinik. Eks ta natuke politseinik peabki olema, aga, aga selleks, et politseinik olla, peavad olema selged mängureeglid, mille alusel siis seda kvaliteedijärelevalvet tehakse, aga ma olen ka seda meelt, et, et hariduspoliitika ja haridusministeeriumi roll ei saa piirduda ennekõike kes selliste noh, järelevalvemeetmetega, aga, aga hariduspoliitikat ajav haridusministeerium ja hariduspoliitikat ajav valitsus peaks omama teatavat visioon ja arusaama sellest, kuhu Eesti haridus peaks liikuma. See visioon võiks olla kokku lepitud mingi strateegia või, või, või, või, või eesmärkide kujul ja siis nende kokkulepitud sihtide poole tuleks nagu minema hakata. Praegu sellist asja Eestis ei ole ja seetõttu tõepoolest need poliitikad, mida siin on aetud, need on rohkem sellised erinevate huvirühmade soovide ja tahtmiste kokkuviimise tasemega käinud asjad, sellise riikliku eesmärgipüstituse tasemel toimub. Kaevamine lõpetuseks mulle tundub, et tudenkond on tegelikult Tallinna Ülikooli tekkesse suhtunud küllalt entusiastlikult olen ma õigesti aru saanud. Minu arvates on väga positi. Aktiivsed ja, ja hästi innukad osalejad olnud kogu selles protsessis ja muuhulgas ka selle idee nii-öelda poliitilisel läbisurumisel, sest et tudengid käisid seal riigikogus ja tegid siin igasuguseid vahvaid üritusi, tudengite osa kogu selles protsessis, kui keegi kunagi hakkab nagu ajalugu kirjutama, siis ma arvan, et tudengid on seal hästi tugevalt sees. Alatonov. Jah, olen küll ehi poolt vaadates just nimelt tänu sellele, et need protsessid on nii poliitiliseks osutunud, siis siis see on liitnud jällegi esi- ja endise TTÜ tudengeid omavahel, mis on ka muidugi positiivne, sest samal ajal ehi erinevalt nüüd endise TTÜ tudengitest ehi tudengitel on ikkagi Selged hirmud selle liitumisega seoses, et kuidas, kas me ei kaota seda oma identiteeti ära, kas meest ei sõideta, ülekasse, mingisugune atmosfäär, akadeemiline õhkkond, seal on suudetud luua kas see jääb alles ja, ja nii edasi. Ja ma usun, et ma usun, et praktiliste koostegutsemist käigus niisugused hirmud nagu lähevadki üle Aitäh, Tallinna Ülikooli rektor Mati Heidmets ette, humanitaarinstituudi rektor Tõnu Viik. Ja no ma arvan, et teile peab soovima jõudu sellepärast et kõik ütleme niimoodi on alles ees on midagi tehtud, aga aga kõik on alles ees. Aitäh.