Sotsiaalminister Jaak Aab eile tee esinesid riigikogu ees poliitilise avaldusega pensionitõusu seadustava eelnõu toetuseks. Teatavasti tänavu esimesest aprillist toimunud pensionide indekseerimise järel veel on keskmine vanaduspension Eestis 2446 krooni. Kuidas seaduseelnõu pensione nüüd tõstma hakkab? Antud seaduseelnõusse on siis riikliku pensionikindlustuse seaduse paragrahv 61 muutmise seadus on siis ette nähtud täiendav pensionitõus, ütleksin niimoodi esimesest juulist 2005. Ja esimesest aprillist 2006. Ja samas edaspidi jätkub indekseerimine nii nagu ta on olnud esialgu. Ja kas nüüd indekseerimise muudatusi on vaja teha, see on nagu tuleviku küsimus, aga igal juhul ka indekseerimine annab suurema tõusu suurema baasi pealt, nii et kui me need kaks erakorralist tõusu oleme teinud, siis indekseerimine edaspidi annab suuremat tõusu. Ja esimesest juulist 2005. Aastal tõuseb siis keskmine vanaduspension 2726 kroonini. See on siis lisaks aprilli tõusule 280 krooni ja esimesest aprillist 2006 tõuseb 3008 kroonini ehk veel 282 krooni. Nii et kokku tõuseb keskmine vanaduspension 2005. aastal 434 krooni ja 2006. aasta vähemalt esimesel poolel 282 krooni. Me teame, et hinnang, et isegi need, mis on ka riiklikult administreeritavad, tõusevad, viitan siin küll teisele hinnatõusule nimelt bensiini hinnatõus, mis omakorda kerib hindu üles kõikjal. Kas nüüd see pensionitõus katab kuidagi selle hinnaralli, mis ümberringi on? No kuna need kaks tõusu siiski selle aasta juulis järgmise aasta aprillis tõstavad keskmiselt vanaduspensione üle 20 protsendi, siis, siis see tõus edestab nahka kõige hullemaid hinnatõusu prognoose küll. Ja võib-olla kõige probleemsem pensionäridele ongi olnud niimoodi administratiivselt kehtestatud hindade tõus näiteks eluaseme kulude tõus. Sest ei ole ju saladus, et vee kanalisatsioonihinnad tõusevad, tõusevad sooja hinnad kiiremini kui tavaline tarbijahinna indeks. Aga need kulutused, mis, mis pensionär peab tegema ühte eluasemele, näiteks on, on küllaltki suur osa sellest sissetulekust mis ta siis peab katma. Eile riigikogus pärast teie esinemist järgnes ka fraktsioonide esindajate niisugune sõnavõtuvoor ja eelmine rahandusminister Taavi Veskimägi esines avaldusega, et praegune võimuliit ei hooli sellest, mis saab aastal 2010 või 2015, viidates sellele, et eelnõu võib pensionikassa viia suurde defitsiiti kust valitsusliit leiab raha selle pensionitõusu jaoks. Ka selle võimaliku defitsiidi Kotmisest on juba küllalt palju räägid. Esimene allikas, ma kordan siin ka peaministri sõnu, kes on sellest rääkinud, on kindlasti eelarve laekumised. Eesti majandusel läheb endiselt hästi ja maksud laekuvad hästi ja ka tundub, et selle aasta eelarve tuleb kuhjaga täis. Kõigepealt kaalutakse ikkagi just jooksvate ülelaekumiste arvelt seda katta. Ja siis perspektiivis, sest ka see süüdistus, et valitsuskoalitsioon jälgib ainult kahte aastat, mis ta nagu võimul peaks olema, see pole kaugeltki nii. Me vaatamegi seda probleemi perspektiivis ja, ja kindlasti need lahendused, õmberspektiivsemad, kuidas neid vahendeid kaetakse ja tuleb kaaluda pikemas perspektiivis ka reservide kasutuselevõtu sees tegelikult ju ka stabilisatsioonireserv on just nimelt tekitatud ja siin on raha kogutud selle eesmärgiga, et suurte struktuursete reformide puhul kata võimalik auke võimalikku lisaressursivajadust ja kõigepealt oli jutust pensionireformist, kui pensionireform läbi viidi, ehk toodi sisse ju teine sammas kohustuslik, kuna nendele, kes tööturule sisenevad ja vabatahtlikuna nendele, kes juba tööturul olid siis riik lubasid, et tema maksab vähemalt praeguse kehtiva seaduse järgi neli protsenti, kui see töövõtja maksab kaks protsenti sinna teise sambasse. Et siis tulevikus kindlustada oma oma sissetulek, oma pension ja riik nendest lubadustest kindlasti peab kinni. Praegune koalitsioon on öeldud, et neid makseid jätkatakse kuid samas tuleb kaaluda seda, millistest vahenditest tehakse teise samba makseid. Ma olen seisukohal, et et õiglane on see, et neid teise samba makseid, mida riik teeb, ei tehtaks selle 20 protsendi arvelt, mida kogutakse sotsiaalkindlustusmaksuga pensionideks. Et siis üks põlvkond ei elaks teise arvelt? Ma ütleksin küll noh, ei tahaks vastanduda põlvkondi, see on ka niisugune meelevaldne vastandamine. Ma tahaks tulla meie riigi põhialuste juurde, kui meil koostati põhiseadust, siis üks poos. Põhimõte oli see, et Eesti on demokraatlik sotsiaalne õigusriik. Mul on selline tunne, et sotsiaalsusest on meil veidi puudu jäänud solidaarsus, sotsiaalsus. Me peame tulema nende põhimõtete juurde tagasi. Ja solidaarne on ka see, et praeguse põlvkonna poolt kohutavatest vahenditest maksudest siiski kindlustada selle vanemale põlvkonnale, kes enam ei saa ju ise oma tulevikku kindlustada, oma pensioni, kindlustada sammastega raha, koguda inimväärne normaalne elu. Ja nagu ma aru saan, siis riigikogu enamus toetab antud eelnõu. Ma olen veendunud, et seda toetab kindlasti koalitsioon, kuid ma olen veendunud, nii nagu ma ka oma avalduse lõpus märkisin, et see on nii oluline otsus. Ja seda tuleb ka kiiresti menetleda, seda tuleb toetada, see pensionitõus juba esimesest juulist saaks toimuma. Ma usun, et selle otsuse puhul ei saa olema piire opositsiooni ja koalitsiooni vahel, ma loodan, et siin ka opositsiooni poolt tuleb toetust.