See on väga hea. Ainar Ruussaar ja Hannes Rumm Tere ja ilusat pühapäeva kell vikerraadioseinal näitab 13 null viis. Mina olen ajakirjanik Ainar Ruussaar ja minu tänaseks külaliseks on külaliseks vabadust kaassaatejuhiks. Hannes Rumm. Me oleme tõesti tegelikult ka vanad sõbrad, me tunneme 11 veerand sajandit oleme õppinud samal ajal ülikoolis. Aga nüüd full disclosure ehk siis ava, et sa ei ole ajakirjanik. Ei, ma ei ole praegu ajakirjanik, olen välisministeeriumi ametnikega, alustasin seda saadet Anvariga siin poolteist aastat tagasi ja olen nüüd sel ajal, Anvar on puhkusel teda kaheks saateks asendamas. Ainar alustas saadet sellega. Ta ütles, mida näitab kell meie seinal. Aga meil on stuudio seinakalender ja kalender näitab meile teadupärast Eesti riigi teise aastasaja esimest päeva. Nii et uhke on seda saadet teha. On küll, jah, on küll uhke teha ja ootused selle eilse tähistamise puhul olid päris suured, eks ju. Ja ma arvan, et üldjoontes läks korda. Aga alustame võib-olla presidendi kõnest. Jah, mina võib-olla alustaks sellest, et kui ma oleksin presidendi kantseleiametnik ja läheksin esmaspäeval, homme siis tööle siis ühe esimese asjana ma võtaksin lahti sellise arvutikalendri, võtaksin lahti aasta 2118 24 veebruar ja kirjutaksin sinna, et kindlasti tuleb sellele vastuvõtule, mis on pühendatud Eesti vabariigi 200.-le aastapäevale. Kutsuda mees nimega Johannes Mart Hanso, kes on sel hetkel 100 aastat ja 12 päeva vana, kes oli eile siis kõige noorem presidendi vastuvõtukülaline? Ma olen kindel, et et Johannese geenid on nii head, et ta kestab need 100 aastat ära ja ainsana meist tõenäoliselt eilsetest Eiselt eilsetele sündmustele kaasa elada saab kaasa elada. Isale juubelile seal ilmselt tõsi, aga kui, kui rääkida Eesti riigipea kõnest, siis. Minu meelest oli, oli terviklikult hea kõne ja, ja ma saan aru presidendi kantselei riigipea enda poliitilisest otsusest pöörata tähelepanu võimalikult paljudele eestikihtidele eesti inimestele erinevatele spetsialistidele, see oli nii kõnes. See oli nii vastuvõtul, aga mule sellest kõnest küll paar väga head tsitaati kõrvu. Aga palun jaga neid meiega, sest minu arust mõtlesin Ainar, et et kõne iseenesest tervikuna oli hea, aga ma vaatasin ka üle selle, mida me Anvariga rääkisime. President Kaljulaidi esimest aastapäeva kõnest aasta tagasi. Ja siis me rääkisime aasta tagasi sellest, et tegelikult kõne oli ka korralik, aga president kukkus läbi nii-öelda kohvinurgad Eestis ehk et kui homme saavad inimesed tööl kokku oma kolleegidega, lähevad hommikul kohvinurka kohvi võtma või üksteisega niisama väikest hommikust smart toki tegema. Et siis ma arvan, selles kõnes ei olnud ühtegi nii selgelt välja tulnud mõtet või, või kujundit, et millest inimesed räägiksid, et ma kardan, et kohvinurgas räägitakse ikka rohkem kleitidest, glamuurist ja kõigest sellest, mis seda presidendi teksti ümbritses. Nii Hannes. Nüüd ma hakkan sinuga sõdima. Esiteks nõudlik rahulolematus. Oli selline tsitaat, nõudlik rahulolematus, mis tegelikult. Ta võiks olla kohvinurga üks teemasid, et inimesed nõudlikult rahulolematud nõudlikult rahulolematud. Kas sa mäletad, mis oli presidendi läbiv mõiste selline uudissõna, mille ta tõi eesti keelde eelmise aastakõnes õmblusteta ühiskond ei säili komberuum, seda korduvalt rõhutas oma 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sõnal mõistet komberuum ja tegelikult seda komberuumi natukesega pruugita üldkäibes seda ei läinud ja ma vaatasin teksti üle tänavu. Kersti Kaljulaidi kõne pluss oli kindlasti see, et ta oli väga järjepidev. Ta oli hoolega vaadanud, kus ta eelmisel aastal 24. veebruari õhtul lõpetas ja sealt kohalt kaile alustas. Metsale komberuumi korrada. Selle sõnade märkis korra oma oma kõnes ära, kuigi see üldkäibesse läinud agaga. Kiitus selles mõttes presidendile, et kui, kui vaadata kõiki tema eelmise aasta olulisemaid teemasid perevägivald, koduvägivald, kodanikuühiskonna areng, siis need teemata käis sellel aastal oma tekstis ka järjepidevalt üle ja see näitab, et ei ole niimoodi, et ta lihtsalt eelmisel aastal esimese hooga noore presidendina noore tiimijuhina midagi nad panid paberile, unustasid selle hästi ära. Tegemist on järjepideva süstemaatilise tööga, mis kindlasti riigipea puhul on väga tunnustust väärt. Kuidas mina seda nõudlikku rahulolematust? Just enda jaoks lahti mõtestada, siin oli see, et et kui me oleme nõudlik, nõudlikult rahulolematud, siis me tahame saada jõukaks. Me tahame, et meie elu oleks lihtsam. Me tahame, et meil oleks parem. Aga kuidas pagan, sa saad jõukamaks? Kui su elu tehakse läbi maksude keerulisemaks, kui sa ei saa teha abikaasadega ühe ühisdeklaratsiooni, kui sa pead maksuamet diees tegema sihukest asja, et üks laps, kes käib ühes trennis, teine laps Key kesket teises trennis, siis lapsevanemad jagavad nende trennide maksud omavahel ära, selleks et saada natuke tulumaksu tagasi ja nii edasi. Et vot see ongi nõudlik. Aga seda ise president oma kõnes ei ilmutanud, nagu ta teraselt, märkis Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kes ütleb, et ütles, et president oma kõnes liiga vähe kritiseeris valitsust ja tõi seal mitu head näidet, kuidas oleks võinud valitsus kritiseerija? Kersti Kaljulaid ütles poole lausega, et Eesti riik on läinud segasemaks ja keerulisemaks ja ma ei räägi ainult maksudest ning läks oma jutuga üle Eesti riigi peale. See ja ma ei räägi ainult maksudest, oli pool lauset, mis oli ilmselge näide sellest, et president hoolega hoidub ametis olevat valitsust kritiseerimast. See oli tema selge valik, et sellega võib nõus olla või mitte nõus olla, aga täiesti teadlikult. EbaLennart Meriliku ei hakanud valitsust ründama kuigi selle arvelt saab nagu Lennart Meri edukalt tõestas riigipea kõige kõige lihtsamini populaarsust. Väga hea, et sa jutu Lennart Merile viisid, sellepärast et lõppeva nädala küsisin ütlus, mille tellisid Postimehe BNS. Kantar Emorilt näitas, et Lennart Meri ongi siiamaani kõigis sotsiaaldemokraatlikud graafilistes gruppides kõige populaarsemad president. Aga ilmselt sellepärast, et ta viskas nalja, viskas vimkasid. Julges väga otseselt kritiseerida valitsust erinevalt hilisemates ausalt öeldes Mart Laari esimese valitsuse kritiseerimiseks ei olnud julgust vaja see, see tol hetkel, kui te vaatate näiteks Kiur Aarma, Raimo Jõerannafilmi rodeo, siis te näete, et selleks on vaja mitte julgust, vaid Mart Laari valitsuse kritiseerimine oli maaslamaja jalaga peksmine, et noh, see on nagu, kas see nüüd on nagu eriline riigimehelik kvaliteet, ma ei tea. Aga hüpates tagasi sellelt kõrvalt märkuselt president Kaljulaidi eilse kõne juurde, siis ta, kui ma just vaatasin ka kõne puhul alati on oluline, keda tsiteeritakse. Et tema eelmise aasta kõne tsitaadi valik oli minu meelest suhteliselt juhuslik, et seal olid sellised siis eesti kirjandustegelased nagu Friedebert Tuglase, Ernst Enno ainsa poliitikuna selline tegelane Otto von Bismarck, kes on legendaarne 19. sajandi saksa poliitik, aga eilses kõnes president täiesti teadlikult siis asetas ennast nagu inglise keeles öeldakse, oma eelkäijat õlgadele. Ta rõhutatult tsiteeris erinevaid varasemaid eesti riigivanemaid ja president August Reid, Konstantin Päts, Jaan Tõnissoni, Arnold Rüütlit, Lennart merd, Toomas Hendrik Ilvest, et noh, et püüdis võimalikult laiaks vedada selle listi siis oma eelkäijatest, kellele ta oma kõnes viisakalt tugines. Mulle jäi kõrvu ka Teine väljend, mis mulle väga meeldis ja mis võiks olla tsitaat, mida kohvinurgas homme hommikul erinevates asutustes ja ettevõtetes tsiteeritakse. Kohaliku hetkekuningad. See oli minu meelest väga hea termin, ta pidas sellega silmas ja president viitas sellega kohaliku omavalitsustegelaste ja kohalike omavalitsuste suutmatusele hoolitseda või täita oma kohustusi kõigi inimeste ees. Ehk siis kohaliku hetke kuningad on tegelikult minu meelest suurepärane. Oled minuga nõus, olen sellega nõus ja jääb loota, et võib-olla seda nähtust natukese aja loksutab. Palju kritiseeritud, et omavalitsusreform, mille, mida mina pean igati põhjendatuks ja vajalikuks. President küll sellesse kov reformi teemasse nüüd nüüd sisse ei läinud. See oli tal ka selline, pigem pigem selline nagu kõrvalteema, aga ma arvan, et tegelikult selle kõne võib olla korraks talle kohvinurga kujundi juurde tagasi tulla, et selle kõne kõige nõrgem koht oligi see, et ta proovis sidustada ennast erinevate inimeste rühmadega katta erinevaid teemasid ja seal ei olnud nagu sellist keskset fookust, et võib-olla minu jaoks kõige kesksem fookuse koht oli see, kus kus president jällegi mitte otsesõnu, aga väga selgelt tuli tagasi oma esimestest ametioleku päevadest jutuks olnud ja selgelt esil olnud sellise väärtuskonflikti juurde Eesti ühiskonnas, kus ta rääkis siis sellest tänapäeva 21. sajandi eestlus peaks olema avatud eestlus. Ta kaitsekilbina kasutas Konstantin Pätsi kõnet 1922.-st aastast, kus siis riigivanem Konstantin Päts rääkis sellest, et talle käib kõige rohkem närvidele selline kitsarinnaline šovinistlik rahvuslus mis oli omane Tsaari-Venemaale. Siin võib arvata siis, et varjatult Kersti Kaljulaid astus dialoogi EKRE ja EKRE valijatega, kes on sellise kitsa rinnas lisa rahvusluse poolt. Ja teiselt poolt öeldes muidugi ka, et, et huvitav asjaolu, mida ma olen täheldanud viimasel paaril kuul presidendi puhul temast endast sõltumata on siis see, et kui tavaliselt Eesti poliitikas erakonnad vastandavad omavahel, et riigikogu valimiste tavaliselt edukalt on üksteisele vastandunud Keskerakond ja Reformierakond erinevatel teemadel eelmise aasta kohalikel valimistel proovisid üksteisele vastanduda sotsidega kre, mitte küll edukalt, aga siiski ja nüüd on ekre võtnud sellise uue poliitilise strateegia, et nad vastanduvad presidendi isikule. Nad siunavad isiklikult president Kaljulaidi heidavad talle ette kirikus mitte käinist liberaalseid põhimõtet, täid, seitset erinevat surmapattu. Osad neist on põhjendatud, kuna president tõesti kannab neid väärtusi osad mitte, aga EKRE, siis selline käitumine on olnud selline, et mugav on vastanduda mitte mõnele teisele erakonnale vastanduda ametis olevale presidendile ja püüda siis sealtkaudu oma ühiskonna avalikus ruumis oma kuvandit. Ta on nagu luua ja väärtustada oma oma sõnumeid välja tuua seal mingis mõttes ja, ja ma kindlasti tahan öelda, et, et see ei ole nagu ma nüüd ei räägi sellest, et Kersti Kaljulaid on kuidagi aidanud alatu poliitrünnaku alla, et mingis mõttes on see talle ka tunnustus, sest et kui tegemist oleks väga nõrga ja, ja ühiskonnas mitte tunnustatud presidendiga, siis poleks põhjustavale ka vastandada, et selline EKRE vastand jõuline vastandumine igal ettekäändel seal omas omas mõttes nagu parimaks komplimendiks Kaljulaidi senisele tööle pikalt Süda-Euroopas töötanud inimest. Esimesena proua riigipea Ei tagane oma põhimõtetest ja ta on, ta on tõepoolest liberaalne ja ta rõhutas oma kõnes mitmel korral ja mitmel puhul seda et sõltumata rahvusest, kes Eestis elab oleme me ikkagi kõik nagu võrdsed. Üks ei ole tähtsam kui teine. 1,3 miljoni elanikuga riigis. Eesti on meie kõigi tegude summa, see on tsitaat. Kas eestlane olla on kohustus? Ka tsitaat, ehk siis tegelikult seal oli, oli päris palju. Tsitaat. Nii ta ütles. See oli läinud aastasaja kolmandat. Ta veerandi lobul. Päike lähenes silmapiirile seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatanud valgustama ei mäkke ronima hobust kes puudele kedega vankrit vedas. Ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolme kümnelist meest, kes kõndis vankri korva. Naina Lota Viron kaasalis kiri oli ja Anton Hansen Tammsaar. Tarinan, kolin Ragendamisesta, teoksessaan Todus jaoigevus. Sama Raivo ukseni ja kuvand kuvaus voosikerdoomeile soomlaste tarina. Ei vain, sanan Vanjossadoimboosi naljana, oleme sagedane kude, jame, rinnak aine. See oli siis Soome president Sauli Niinistö, kes luges eesti keeles, et Anton Hansen Tammsaare tõde ja õigust ja seletas, kuidas meie kodud on tegelikult üksteisele lähemal, kui me igapäevaselt mõistame ja palju õnne sünnipäevaks süüdis siis ka Soome peaminister koos oma oma kantseleiga. Tõsi, soomlased ei olnud ainsad, väga armsad žestid, tegid lätlased ja leedukad. Rootslased Rootsi peaminister ja välisminister avaldasid ühe südamliku artikli ja Euroopa Komisjoni president saatis sooja videotervituse, nii et, et iseenesest oli ju tore, kuidas, kuidas Eesti sünnipäevale rahvusvaheliselt tähelepanu pöörata ja ja see võib olla emotsionaalselt, et just siuksed, sellised emotsionaalsed, ebatavalised asjad olid palju paremini inimestele tajutavad kui need rutiinsed, tervitustelegrammid, mis saabuvad alati iga riigi rahvuslikuks tähtpäevaks ja kus on siis terve protokolliosakond erinevates välisministeeriumi selles või presidendi kantselei, kes siis neid vormivad, kuna riike maailmas on teadupärast peaaegu 200 ja enamusele neist saadetakse suuremad riigid, vähemalt saadavad enamusele neist ka tervitustelegramme ja keegi ei viitsi enam lugeda uudist, et Putin õnnitles Eestit. Eesti vabariigi aastapäev. No nii totter uudis, et see kuulubki protokolli kui Põhja-Korea liider õnnitleja küll küll, eks ole omal moel omal moel siiski sellel aastal ka kreml saatis oma sellise erandliku tervitused, 23. veebruaril toimus Ivangorodi suur sõjaväe vene sõjaväe demonstratsioonesinemine, kus siis eriväelased ja tankid olid inimestele näha. Kohale oli kutsutud ka hulgaliselt Narva inimesi, kahjuks ERR-i uudisest ei selgunud, kui palju siis tegelikult neid Narva inimesi oli, kes käisid Ivangorodi poole peal vene armee jõudu ja ilu nautimas, aga ilmselgelt oli tagamõttega tehtud, et just just just sellel aastal tänavu 23. veebruaril panna siis Ivangorodi selline panus, et ega nüüd kui me vaatame Venemaakaarti, siis on selgelt Ivangorodi just nagu eriline. Selline koht, kuhu panustada vene armee poolt oma jõu näitamiseks ei ole, et eks ta oli ikkagi mõeldud sellele, et kuna Narva-Ivangorodi piiril need Euroopa Liidu ja NATO vahel, et teeme siis seekord sellise erilise erilise musklinäitamise just eesti piirile. Noh, ei olnud see mingi musklinäitamine, musklinäitamine toimus eile, 24. veebruaril Vabaduse väljakul kus oli maailma ilmselt kõige moodsam raki õhutõrjekompleks Patriots mille ameeriklased siia tõid ja kust vuras läbi väidetavalt maailma kõige võimsam laskursuurtükk mitte tank, mitte segamini ajada. See oli musklinäitamine, see, mida me Ivangorodi nägime Ei olnud musklinäitamine, see oli kolm kätekõverdust ja kaks lõuatõmmet. Väga armas oli siiski ka see, et Vabaduse väljakul marssisid eile viis koera, kellest kolm olid kogenud paraadil osaled. Kaks tegi ta debüüdi kommentaarist aru Tsahknat, et naerame siin võib-olla selle koha pealt tõesti, et et natukese, võib-olla raadioülekandest rõhuasetused läksid paigast ära, et inimesed jätsid meile viie koera, nimetataks, ma ei märganud seda, et seal oli ka maailma võimsam liikursuurtükk, aga tegelikult maailma võimsamad Relva võimsam liikursuurtükki ja võimsam õhutõrjekompleks Patriot. Jah, aga tagasi tulles korraks presidendi kõne juurde. Ma tahtsin märkida ka seda, et et Kersti Kaljulaidiga kõne puhul väga palju sõltub sellest, kuidas seda kõne ette kantakse. Taali väljendas esituslaadilt oli väljendusrikas arusaadav, muljetavaldav kindlasti oma eelkäijatest, et selles mõttes tugevam. Üks asi, mida presidendi kantselei inimesed peaksid tõsiselt mõtlema ja mis on kaks aastat läinud ühteviisi minu meelest vildakalt, on see, et president ei anna oma kõne jooksul ühtegi publikule ühtegi hingamishetke ega ühtegi võimalust aplodeerida teda tänada ei ole nagu selliseid kõrgendatud meeleoluga kohti kõnes. Teine asi võib olla, mida mõelda on ka see, et, et Eestis on halvaks tavaks, et presidendi aastapäeva kõne peabki olema selline. Lennart Merilikult manitseb noh, vaikselt kaljulaid on sellest stiilist eemale nihkunud, erinevalt oma eelkäijatest, aga korduvalt naeratab kõne ajal aga siiski siiski, et maailmas on olemas ka selline nähtus nagu motivatsioonikõnekõnelejad, kes siis käivad ürituselt üritusele, nad ei pruugi olla mingi valdkonna spetsialistid. Nad tulevad kohale, nad on sädelevad isiksused. Nad räägivad tega inimestele teemal, mis nagu annavad neile energiat, annavad neile julgust, annavad neile tulevikuoptimismi. Ja see on nagu terve selline terve selline elukutse, et, et võib-olla Kadriorus võiks ka mõelda, et, et kas siis nagu aastapäeva kõne peab olema selline tõsimeelne morn või peaks, eriti näiteks 100. sünnipäeval oleks, oleks see kõne pidanud olema rohkem nagu selline motivatsioonikõne, mis annab inimestele eneseusku, elu, jaatust. Aga noh, kui me võrdleme muidugi kõne selle suurepärase NO99 kontserdiga, siis president oli ikkagi erakordselt helge meeleolus võrreldes selle ängi ja masendusega, mis meile vaatas vastu vastu teleekraanilt ja mis oli selles mõttes veel eriti üllatav. Et kui ma nägin Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper rit enne kontserti ööpäev enne kontserdit rääkimas, siis küsiti, et noh, et kas tuleb jälle selline Kontsert teemal must lagi on meie toal ja meie ajal ka ja siis nad ütlesid reipalt, et ei, et selle faasine ettevalmistuses käisime läbi ja tuleb tegelikult niisugune elujaatav ja tore ja rõõmus. Mulle tundub, et võib-olla siis see, mis on teatri professionaalse teatriinimese jaoks helge, elurõõmus on midagi muud, kui minul on sinu jaoks minu jaoks oli see küll A igal juhul mitte sünnipäevale paslik ja teiseks oli ta minu meelest ka ausalt öeldes see kontsertaktus kunstiliselt läbi kukkunud, et kui NO teater ütles, et nad panevad käsitlevad seda vabariigi aastapäeva kontserti ühe etendusega, mille võrra siis NO loeb oma oma etendusi siis ülevalt 90.-st nulli poole. Et siis kui vaadata etendusi, mis on suurepärased reeglina siis see eilne etendus küll ei kuulunud no etenduse tugevamate tugevamalt poole, vaid minu meelest sinna nõrgemasse pool oli eelkõige just kunstiliselt nagu läbi kukkunud. Vaata Hannes. Eesti võlu on Eesti valu. Sa võid seda ka niimoodi võtta ja. Eile ja ka täna enne saadet mõtlesin pikalt, et kes mina selline olen. Et võiksin anda hinnangut teatrikunstile lavastusele ma, ma ei ole mitte keegi, kes võiks seda hinnangut anda. Aga ma siiski teen seda. Minu esimene hinnang on see, et tegelikult oleks tahtnud näha ühte korralikku, väga kihvti, väga vinget kontserti. Ja selliseid on tehtud aastate jooksul ja need ei ole olnud, ei ole olnud sellised yllala trailer la mängime paremat osa eesti estraadist, vaid on tegelikult olnud väga tõsised muusikateosed, väga hästi välja lavastatud tempokad, meenutame kasvõi Chalice'i luku legendaarset lugu, minu inimesed, mis oli, mis oli omas ajas ja siiamaani on tegelikult nagu väljapaistev teos, mis on loodud just 24.-ks veebruariks. Seekordne paraku midagi selliste leidnud, aga ma vaatasin ka seda. No etendus siis siis mulle meenus minu eelmise aasta üks eredamaid lugemiselamusi, mis on siis ühe no teatri ühe juhi Eero Epner raamat Konrad Mägist raamatut tohutult hea, soovitan kõigil lugeda. Üks kihistus selles raamatus on siis see, et Eero Epner sõidab Lõuna-Eestis ringi nii nagu eile siis sõitsid teleekraanil, no teatri näitlejad. Ja erinevalt siis näitlejatest Eero Epner sõitis ringi, valmistades ette oma raamatut, külastas selliseid kohti nagu Uderna pühajärve, kus Konrad Mägi, kunstnik Konrad Mägi veetis olulised etapid oma elust ja proovisin sealt kohapealt otsida seda erilist tähendust, et mida need kohad, see Lõuna-Eesti eriline vaimulaad andis Konrad Mägi eluteele kaasa, temast sai nii andekas ja loovisiksus. Aga kui ma vaatasin seda, mis seal ekraanil oli, siis ma arvasin. Mul mul tekkis tunne, et see kontsertõhtu oleks paremini korda läinud, kui seal laval oleksid istunud. Nood oleksid no teatrilaval istunud, lugenud eTre Eero Epnerile teksti, mis on Lõuna-Eesti eripära, mille poolest on eripärane pühajärv? Pühajärve kant, mille poolest Uderne, need teised kohad? See oleks olnud palju ehedam ja arusaadavam niisugune lõuna Lõuna-Eesti eripära väljatoomine, kui see. Videopiltide jada, mis millest minu meelest küll mingit olulist tervikut kokku ei tulnud. Hannes selgelt valel erialal sa peaksid minema lavastama Omalt poolt soovitan. Ma ei ole sellega nõus, Ainar sellepärast, et ma käin aeg-ajalt restoranis söömas. Ei, tähendab ma peaksin minema restorani kööki kokkama. Ma tuletan sulle meelde, et inimesed, kes on 60 ja üle selle, on üles kasvanud eetsee muusikaga, me peame sellega nagu leppima ja nii see on. Aga jah, mul tekkis ka eile tunne, et tegelikult oleks võinud väga väikese raha eest vedada läbi mustvalge filmilindi surnud koera nööri otsas, mille peale on kirjutatud sadam. Aga tuleks korra tagasi veel. No enne, kui me järgmise teema juurde läheme, tuleks korral tagasi põhjanaabrite juurde. Kas panid tähele Soome presidendi Sauli Niinistö intervjuud rahvusringhäälingu ajakirjanikule Rain koolile parkmite? Ta ütles seal ühe asja ja kuna me oleme sinuga eakaaslased, siis Sauli Niinistö ütles, et tema esimene kogemus on pärit 90.-te aastate algusest, kogemus poliitiline kogumis Eestiga kus ta toeta tas sellise erakonna nagu kogemuse delegatsiooniga Mart Laari. Aga ta ütles, et ta ei taha sellest toetusest rääkida, et mis asi see võis olla? No ma usun, et see on üks sarnaseid asju, mida tegelikult on kirjutanud millestki, tegelikult on kirjutanud Mart Laar Isamaa raamatutes Kalle Muulikümnendatest aastatest aastate algusest rääkides raamatutes ja, ja eelkõige on seda siis võib-olla soomlased on siiamaani alalhoidlikumad näiteks karv pilti puhul on ju on ju sellest avalikult räägitud, kuidas siis tehti ühe mehe seminar Mart Laarile Rootsis karbilti poolt, kus parimat majandusinimesed rääkisid ajaloolasele Mart Laarile, et kuidas riigikapitalistliku vaba turumajandust võiks üles ehitada ja ma eeldan, et see oli midagi midagi sarnast. Aga kui me nüüd tegelikult vaatame siit 24.-st ja 25.-st veebruarist edasi, et vabariigi oma riigi juubelipidustusi tuleb veel? Ma loodan, et järgnevate pidustuste jooksul me siiski suudame rahvana endale tõestada, et me oskame ka sünnipäevast rõõmu tunda mitte ainult muretseda ja ennast haletseda. Aeg pakub selliseid võimalusi küll ja veel. Ma toon siia ka võib-olla sellise näite, et kui sa rääkisid põhjanaabritest et meie lõunanaabrid lätlased, kes ju tegelikult samamoodi tähistavad oma 100. oma riigi sajandat sünnipäeva, nemad näiteks on välja mõelnud uue riigipüha, mis toimub neljandal mail ja seal on siis nagu mitu sellist varjatud tagamõtet, et üks tagamõte on see, et kuna ka Lätis on samasugune probleem nagu eestlased, paljud inimesed kipuvad tähistama üheksandat maid vaatajat riigipühana, siis, et teha neljandaks maiks ette üks nagu selline Läti rahvuslik täht päev, mis seob nii lätlasi, venelasi ja selle asja olemas on siis see, et seda tähtpäeva nimetatakse valge laudlinapäevaks. Ja teine selle uue rahvuspüha mõte ongi siis see et see toimub kevadisel ajal, kus saab juba välja minna värske õhu kätte nautida päikesepaistet, loodetavasti, ja pidada piknikud, täitsa piknik, oleksis pidulisi siis tingimata kõik piknikutegijad panevad välja valge laudlina ja söövad valge laudlina pealt, et oleks ikka tõesti pidupäev. Ja kolmas asja mõte ongi siis see, et ta ei oleks selline selline kitsalt eliidi üritus, vaid et iga inimene igas külas või linnas saab teha oma pikniku ja kõik lätlased saavad siis üle maailma tunda ennast neljandal mail ühtemoodi. Ja siis, neljandal mail Vabaduse samba juures Riia kesklinnas toimub leegionäride marss, mis ei toimi planeerida. Etud näis, kuidas selleks päevaks Kuidas ratastel läheb, siis me näeme seda Rašetu teist ja vestist ja igalt poolt mujalt, mis asi see neljas mai tegelikult on? Anvar sinna me Ainar, et sinna me veel jõuame, mida ma raseda teist näeme, kuna raseda teile Läti on pakkunud sel nädalal kahjuks uudismaterjali rohkem kui küllaga, aga tõesti oleks huvitav näha, mida siis lätlastel need, kuidas lätlastel sel aastal neljas mai läheb, sest eelmisel aastal nad tegid seda valge laudlina pidupäeva esimest korda, esimene kord ei tulnud väga hästi välja, ehk siis 2018 on näha, et kas see läheb neil nagu käima või ei lähe käima. Ainar Ruussaar ja Hannes Rumm. Räägime siis sellest, mis Eestis tegelikult toimub. Erakondade toetusuuring aga räägime sellest, millest peavoolu meedia ei räägi. Eraoleme eetris. Erakondade toetusuuring, mille tellis rahvusringhääling lõppeval nädalal näitas näitas minu meelest kolme olulist asja. Ta näitas seda, et ka Keskerakonna ja Reformierakonna toetust nii naljalt ei kõiguta mitte miski. Vaatamata sellele, et üks on võimul ja teine opositsioonis opositsioonilise reformierakonnal olla lihtsam kui Keskerakonnal võimul, seda ma julgen küll öelda. Näitas teist asja, et et sotsiaaldemokraadid, kes on ka võimul kaotavad oma populaarsust täiesti metsiku hooga. Näitas kolmandat asja, mida on näidanud juba kuid ja kuid populaarsusuuringud Eegaaerree toetust kasvab. Me oleme siin saadetes rääkinud Anvariga ja vist isegi kolmekesi saates olles sellest, mis see fenomen on, mis, mis fenomen ikka olla saab, aga aga sotsid on nüüd küll langenud selle piirini, kust on juba alla langenud vähemalt selle küsitluse järgi, mille tegi Turu-uuringute aktsiaselts. Selle piirini, kuhu on jõudnud Isamaa ja Res Publica Liit ning vabaerakond. Omalt poolt ütlen ainult seda, et tegelikult mida see viimane toetusreiting näitab ja kohe tuleb vist peale ka konkureeriva firma toetusreiting, mille tulemusi Me veel ei tea, et need peaks tulema siis homme-ülehomme välja. Aga et metoodika on erinev jah, et kui see, kui see sotsiaaldemokraatide toetusnumber selgelt alla 10 on ka seal sama, siis kõige olulisem järeldus on see minu jaoks. See, mis toimus 2016. aasta sügisel, kui sotsiaaldemokraadid ja IRL otsustasid valitsusest välja lüüa Reformierakonna asemele võtta Keskerakonna siis selle asja strateegiline eesmärk oli see, et nõrgestada Reformierakonda ja Reformierakonna arvelt oma toetust kasvatada. Nüüd on selgelt nii IRL kui sotsiaaldemokraadid on selles ülesandes totaalselt läbi kukkunud. Nii uskumatu kui see ka ei tundu tegelikult opositsioonis olemisest on võitnud selgelt Reformierakond ja ei sotsid ega IRL ei ole osanud ära kasutada seda võimalust, et nad on nüüd valitsuses ilma reformierakonnata. Tegelikult see suur plaan, mis neil oli, see plaan on selgelt läbimata ja siin ei ole neil ka kellelegi midagi ette heita. Sest sest kui vaadata, kuidas siis IRL ja sotsid on valitsus käitunud siis mida on tehtud, on see, et kui lepiti kiiruga ülepeakaela kokku valitsuskoalitsioonileping, siis seda on täidetud. Ja pärast seda ei ole suutnud ükski erakond tegelikult Eesti ühiskonnale välja pakkuda, kui ta ühtki nagu sellist mõtet või tegevust, mis koondaks nende taha nende valijaid või vähemalt hoiaks nende taga nende põhivalijaid Nathan järjest valijaid kaotanud. Ja see on see koht, kus mõlemad erakonnad peavad sügavalt peeglisse vaatama ja mõtlema, et mida teha, et see on nüüd IRL-i jaoks äratuskell kõlises juba ammu. Nüüd mulle tundub, et ka sotsiaaldemokraatide jaoks on äratuskell veebruaris 2018 kõlisenud, sest järgmiste valimisteni on täpselt aasta. Ja kui nüüd midagi oluliselt ei muuda, siis ei ole ka põhjust arvata, et valijad 2018 2019 märtsis leiavad taas üles valimissedelit. IRL-i ja sotsiaaldemokraatide kandidaadid. Mida siis sotsioloogid ja ka ajakirjanikud neile kolmele parteile, kelle kelle reitingud noh, ütleme, kas langevad või ei või ei ela ja ei sure ette, heidavad sotsidele heidetakse ette seda, et. Üks inimene. Jevgeni Ossinovski, minister. Kelle alkoholiaktsiisipoliitika on võib-olla liigselt ülepaisutatud? Ja kelle süüks pannakse ka piiriülest kaubandust, ehk siis neid Läti alkorallisid? IRL-i puhul on täpselt sama lugu, et kus on need tuntud nimed ja vabaerakonna puhul täpselt samamoodi, et nad peavad leidma tuntud nimesid, aga muide Hannes minu vene tuttav paar päeva tagasi ütles, et tema jaoks ele absoluutselt probleem. Piiriülene alkokaubandus. Et all on 19 või 20 aastane laps ja 19 ja 20 aastased, sa mäletad, ise Hannes Tartu aegadest ikka läksid, ostsid vahel õlut ja ja tegid sellega lahti, eks. Probleem pidi olema selles, et kui on nõudlus, siis on ka pakkumine. Ja kuna alkohol on läinud liiga kalliks, siis on tulnud turule tõsine probleem. Ehk siis sünteetilised narkootikumid mida lõppkokkuvõttes on osta odavam kui õhtuks sõpradega mingi, ma ei tea, 10 õlut. Ja vot see ei ole rahva tervis, see on probleem, see on katastroof. Vaat ma ei oska seda katastroofi teemat hinnata, sest et mul ei ole mingit ühtegi tuttavat ei eesti ega vene rahvusest, kelle üheksateistaastased lapsed oleksid tarvitanud narkot narkootikumi alkoholi asemel. Mul ei ole mingeid andmeid oskama seda öelda, eks ole, et noh, iseenesest alkoholipoliitilised näitajad lähevad paremaks, alkoholisurmade arv Eestis väheneb ja ütleme sellised sellised, et tervisenäitajad valitsuse, praeguse valitsuse alkoholipoliitika tulemusena paranevad. Aga et siin on ka poliitikas, on see on asjad, mis juhtuvad päriselt ja on need, mis on imagoloogilised ja mis mõjutavad tegelikult tõeliselt valijate käitumist. Jällegi olles vaadanud filmi rodeo Mart Laari esimesest valitsusest, siis meenus mulle hästi, et väga edukalt Mart Laarile kleebiti külge silt, et Mart Laar hävitas Eestis põllumajanduses põllumajandushävis sotsialistlik põllumajandushävis. Alates Eestist kuni Bulgaaria, nii kõigis endistes NSV Liidu liiduvabariikides sotsialistlikes riikides siis lihtsalt selline põllumajandussüsteem sõltumata sellest, kes siis 91.-le sel aastal mingis riigis valitsusele võimule sai. Kas need olid ekskommunistid või paadunud antikommunistid igal pool põllumajandusvanas mõistes hävis ja, ja need inimesed, kes olid põllumajanduses hõivatud vaesed ja elasid oma viha välja parasjagu võimul oleva valitsuse peale, sõltumata sellest, kas siis Mart Laari valitsus Eestis või, või kuningas Symehhani valitsus Bulgaarias. Aga, aga mida nagu tänapäeva tulles, et see on paraku, ma olen sinuga täiesti nõus, et sotsiaaldemokraatide ja eriti erakonna esimehe probleem, et kui erakonna esimehe imidži on selline, et ta on ühe teema inimene, sest teema on ühiskonnas erakordselt ebapopulaarne siis ta vastutab, siis on see asi, millega ta peab elama järgmiste valimisteni. Ossinovski puhul on see teema, et on lasknud ennast maalida. Kas ta on lasknud ennast teha ühe teema Erakonna esimehe, mis on suur miinus talle isiklikult erakonnale tervikuna. Ta ei ole suutnud välja tulla ühegi poliitilise algatusega mõttega, mis oleks viinud juhtinud tule tema ära sellelt alkoholiteemat, mis on tal nagu veskikivi kaelas. Ma ei tea, miks ta ei ole seda teinud. Igal juhul annab see nagu selgelt tunda erakondade toetus reitingutes. Ja kui nüüd vaadata ka laiemalt, et meil on siis ametis valitsus. Ma arvan, et võimul tiba üle aasta peaks olema veel täpselt aasta võimul. Kui võrrelda seda praegust keskerakonna, sotside, IRL-i ja valitsust kolme jalaga tabureti ka siis taburet, mille peale istuda ei saa, sellepärast et seal on üks jalg, mis on normaalse pikkusega Keskerakond, kes tunneb ennast tugevalt, Nende valijate toetus on alles sõltumata sellest, et Keskerakond on läbi elanud viimase pooleteist aasta jooksul või kahe aasta jooksul tormilisi muutusi alates sellest, et erakonna elupõline esimees on välja vahetatud Jüri Ratase vastu ja kõik need muud erakonna sisetülid ja muutused seoses sellega, et erakond andile valitsusse ja siis on kaks väga lühikest jalga, mis on avalikult toetusprotsentides seal üks, IRL viie protsendi piiri peale sotsid, kes on kukkunud alla 10 protsendi. Ja reeglina kui mõne eravalitsuserakonna toetusreiting kukub, siis see on ka asi, millest on Eestis väga palju. Räägiti IRL-i puhul, et IRL hakkab käituma meeleheitlikult. Otsime igasuguseid võimalusi, kuidas ennast pilti viia, see rikub valitsuse töövõimet. Kui nüüd on juba kaks erakonda, kes on sellise kriitilise piiri lähedal siis on väga raske ennustada, et Jüri Ratase juhitud valitsus oleks oleks järgmisel aastal väga töövõimeline, koostööaldis. Pigem võiks ennustada, et kui kaks kaks osapoolt kolmest võitlevad elu eest, et siis valitsus ei ole väga selline ratsionaalne, terve mõistusega. Riik on ka moodne riik on ka suhteliselt rikas, kui vaadata lõuna poole. Lätit, Leedut, sinu poolt mainitud Bulgaariat. Mida, mida ta aastapäevakõnedes peaaegu kõik inimesed mainis, et Eesti pole kunagi elanud nii hästi kui varem selle peale sotsiaalmeedias puhkas alati mingi tohutu kiun, et teie seal võimu juures ei saa aru, kuidas elad tegelikult lihtrahvas. Ja kuidas meie elu nii pikk on, aga mälu, nii lühike on, et 90.-te esimesel poolel istus Mart Laari valitsus, mitte sinu poolt mainitud tänase kolme jalaga tabureti peal, vaid ühe jalaga tabureti peal kõikus, tegi vigu, tegi väga õigeid otsuseid, tegi väga suuri lollusi. Aga viis Eesti siis sinna, kus me täna oleme? On ju nii? Jäävad võib-olla Laari poolse tabureti võrdlus ei kehti, sest seal oli ka üks jalg. Et eile oli, seal oli, esiteks oli seal muidugi peame noorematele inimestele meenutama, et seal osalisi erakondadena oli palju rohkem kõigi toetada erakordselt madalale, seal olid nagu pigem nagu selline. Kui nüüd tabureti võrdeliselt mingi istumise materjaliga edasi võrdlusega edasi minna, siis pigem nagu selline väga madalate jalgadega, ühte ühtlaselt madalate jalgadega järi või midagi sellist. Aga eks inimeste emotsionaalne taju erineb alati sellest olukorrast, mis ühiskonnas tegelikult valitseb, et noh, näiteks psühholoogid on ammu välja öelnud selle, et et kui ükskõik millisel inimesel tema ülemus tõstab töö juures palka, siis see nagu motivatsioon sellest, et mul on nüüd kõrge palk, et see kehtib, kestab kaks kuud, kolm kuud, neli kuud ja siis ikka 90 protsenti inimesi hakkab mõtlema. Ma arvan, et ma olen siin, teen tööd ja näen vaeva, aga palk on ebaõiglaselt väike, et, et isegi kui see palk on ka võrdles oma kolleegidega suurem või mingite teiste elualadega suuremat. See on selline psühholoogiline fenomen, millega iga valitsus peab elama ja ja mulle tundub, et mõned praegused valitsusparteid ei ole osanud selle asjaoluga arvestada. Kuulajatele lohutuseks, et kui Eesti vabariik saab 200 aastaseks siis on täpselt samad probleemid õhus. Ainar Ruussaar, Johannes Rumm taas eetris eelmise saate, Ainar, te tegite linti, sest sina pidid Eestist ära sõitma. Enne saadet sa paari sõnaga ka muljetasid teemal, kus olid ja mida sa nägid? Ma arvan, et sissejuhatus meie järgmisele teemale, mille üldnimetaja on korruptsioon. Võib-olla alustaksime sellest, et, et kus sa olid ja mida sa nägid viimasel nädalal. Sel ajal, kui eelmine saade pidi eetris olime, olime rongis. Rongis, mis sõitis Kiievist Mariupolis. Rongi teekond oli kaheksa 18 tundi pikk. Head kuulajad ei peaks praegu nägema aineri nägu. Ma 18 tundi tulid tagasi kaheksa tundi pluss veel kaks lennukit. Aga. Et kõige lühemalt öeldes ma olin Ida-Ukrainas, mitte pealinnas maid Ida-Ukrainas, Mariupolis ja seal Lähedastes piirkondades, kus aeg-ajalt käib ka lahingutegevus, kus sisuliselt ei ela enam inimesi sest nad on sealt kas lahkunud või evakueeritud ja ma pean tunnistama, et Eestis on ikka paganama hea elada. Nojaa, aga see muidugi tore riik, kõik meie kuulajad ütlevad nüüd praegu hallo hallo, mis ta seal vikerraadio eetris teete, et võrrelda Eestit mingi riigipiirkonnaga, mis kus on sisuliselt toimumas kodusõda, et see, seda ei ole mõtet teha. Vabandust, aga kui me tuleme tagasi selle korruptsiooni tema juurde, siis aeg-ajalt ikkagi Eestis räägitakse, tehakse etteheiteid. Üks NATO, miks Euroopa liit, miks USA, miks Eesti ei toeta piisavalt Ukrainat, et nii nagu Einar olen ka mina Ukrainast päris sage külaline olnud ja ja pean ütlema, enne kui sa oma jutuga jätkad, et head kuulajad, uskuge, et Ukraina kõige suuremad vaenlased islamite Kremlis, Ukraina kõige suuremad vaenlased istuvad Kiievis istuvad paljudes võimuinstitutsioonide kabinettides. Need on inimesed, kes on kunagi üheksanda, tal ennast väga ülisaanud ülirikkaks erastades mingeid ettevõtteid, kontrollides nüüd ukraina majandust ja poliitikat moel mis on teinud selle ülimalt korruptiivseks ülimalt ebaefektiivseks, mis tavalise ukrainlase jaoks tähendab seda, et nende elujärg on väga vilets ja mis hoolimata kahest suurest sotsiaalsest revolutsioonist Maidanil ei ole tegelikult suutnud seda ühiskonda mülkast välja tõmmata. Jah, need on ühed vaenlased, aga teised, need, need ühed vaenlased, keda sina nimetasid, kes on tõepoolest oligarhid, kes on suutnud, et enda taskusse pista maa, lahmakaid, tehaseid ja, ja pankasid ja, ja ka ilmselt suure hulga abiraha. Aga, aga on ka väikesed väikesed ukraina vaenlased, kes on. Kes on taksoroolis või kes on vagunisaatjad või kõik varastavad, kõik, kõik varastavad, aga kõik varastavad, sellepärast et kui nemad seal üleval sinu poolt mainitud inimesed varastavad, siis võib ka vagunisaatja varastad. Tõsi, ta varastab vähe, ta varastab viis eurot või 10 eurot, tema jaoks on see suur raha ukraina mõistes. Aga kõik varastavad. Ehk siis see on nagu, see on nagu selles mõttes õudne koht, et, et kui, kui sa saadki aru, et kõik varastavad, kui seal. Kui sa lepid taksojuhiga, kui et sõit ühte sõjakoldesse maksab noh näiteks 50 eurot edasi-tagasi. Ja kui ta siis su su tagasi toob ja ütleb, et ei, ei, et see maksab ikka 150 eurot. Et siis on see ebaõiglane, ma tunnen ennast nagu haavatuna või. Kuule, minu Õudle balti aktsent reedab ka seda, et ilmselt taskus natuke rohkem raha kui kohalikul, eks siis ma saan aru, et kõik tüssavad mind. Vastik tunne. Jah, aga tuleme tagasi nüüd kodumaale või vähemalt kodumaale lähemale, et lõppev nädal oli väga kurb rataste jaoks kahel põhjusel. Et need maailma avalikkuse jaoks on kokku mätsitud kaks Läti probleemi, üks probleem oli siis ühe Läti pakang pangaga, mille nimi oli ABLV pank, mis oli siis selline suurpank? Suhteliselt lõdvalt seotud Läti pangandussüsteemiga, neil oli Läti pangandusturul suhteliselt vähe kliente, et nemad olidki siis üks järjekordne näide sellest, mida, mida lätlased hakkasid 90. aastate lõpul uhket looma, et nad rääkisid siis sellest, et kui maailmas on kurikuulus-kuulus Šveitsi pangandus, mis on läbipaistmatu ja mida siis mille teenuseid kasutavad maailma ülirikkad oma kahtlaste tulude varjamiseks, et siis Riiast saab ühel hetkel Ida-Euroopa või vähemalt SRÜ Šveits ja siis Läti pangad pakuvad vähemalt mingi osa Läti pankadest pakuvad samasuguseid teenuseid, aga mis sinna uut on Hannes ja meenutagem nüüd ajalugu, meenutagem Panka, Baltijat. 95 meenutame umbes viis aastat hiljem seda, mis juhtus Parex pangaga. Kas sa mäletad seda, mis juhtus Parex pangaga kus pank oli üles ehitatud suuresti ühe inimese hoiustele ja see inimene oli, oli usbekistani juht, president, president ja, ja kui ta hoiuse välja viitsis, Parex Pank kukkus kokku, mis oli minu meelest Läti tookord suuruselt esimene konkurimist? Esimene, esimene, esimene või teine. Kas, kas sulle meenub Läti Panga jooks? Pangajooks oli see, kus ühel pühapäeva hommikul hakkas levima kulutulena uudis et Läti kõik suuremad pangad on pankrotis. Inimesed jooksid ja kuulsid seda uudist läbi läbi läbi raadio või lugesid internetist? Jooksid pangaautomaatide juurde, see oli pühapäev. Võtsid metsiku hulga sularaha igaks juhuks välja, sest nad uskusid, et kõik pangad lähevad pankroti. Mis juhtus, juhtus see, et sularaha lõpes automaatides otsa. Sularahakullerfirmad pühapäeval ei, ei töötanud ja inimesed. Kes ei saanud enam pangaautomaadist sularaha kätte, Te hakkasite uskuma, et pangad ongi pankrotti ja nii edasi? Retooriliselt, kas ma mäletan, mina ütlen, jahmadalate ta on ja seda enam häiris mind see, kui ma vaatasin sinu kolleegide Aktuaalse kaamera toimetajatööd. Kes siis pärast seda, kui Lätis oli tekkinud probleemid ABLV pangaga ja pärast seda, siis küsisid korduvalt ja korduvalt oma uudistes, et aga mida see tähendab Eesti pangandusele? Mina mäletan seda ka, et viimati Eestis oli suur panganduskriis 99. aastal, kui üldine majanduskriis, nii nagu Lätis ja pärast seda on Eesti ja Läti pangandus suuresti erinev, erinenud Ors arenenud selles mõttes, et on olnud Eestis tervet pangandusturgu kontrollivad suured Skandinaavia pangad, nii ka Lätis, puhtalt osa pangandusturust, kontront kontrollivad Skandinaavia pangad, SEB ja Swedbank on ja nendega ei ole mingeid probleeme hoolimata ka sellest, et, et ka nende Skandinaavia pankadel on olnud probleeme pesus skandaalidega viimastel aastatel, aga need ei ole olnud väga mõjukad ja siis on Läti panganduses osa selliseid pätipanku mille puhul mul tekkis küll nagu küsimus, et mis mõttes siis Eesti ajakirjanik ise kleep, kleebivad Läti probleeme Eesti pangandusturule külge, aga asjad läksid veel hullemaks. Sellel hetkel, kui siis Lätis on selline Eesti mõistes eripärane nähtus nagu korruptsioonivastase võitluse büroo Ignaad, kuidas nad nagu teda kutsuvad kurikuulus organ, institutsioon Läti riigis. Ja see siis võttis, võttis vahi all Läti keskpanga presidendi Ringhewitzi ja süüdistades teda altkäemaksu võtmises ja, ja selle koha peal läksid asjad tõesti kurjaks ja nüüd ongi nagu raske aru saada, et mis siis Lätis toimub. Ühelt poolt siis korruptsioonitõrjujad võtsid, kahtlustavad keskpanga president altkäemaksu võtmises, kujutage ette, milline skandaal oleks Eestis kui Ardo Hanssonit süüdistatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja ta veedaks öö kusagil arestikambris. See oleks nagu pöörane, see oleks aasta kõige suurem suurem skandaal Eestis ja ta on sama magnituudiga tegelikult Lätis ja Lätis on nendel kaks asja kaks asja kokku pandud ja Läti valitsus tuli siis välja väitega, et tegelikult on tegemist balleti vastu suunatud infooperatsiooniga, mis teadupärast kust see infooperatsiooni meil ikka tulevad kui mitte idanaabrite juures, ilmselt mitte Eestist ja Leedust. Et lätlased on selles mõttes tõesti tohutult tohutult täbaras seisus. Meil on tulemas ka valimised, sügisel see Nende vastu infooperatsioon ette võetakse, oli niikuinii selge. Nüüd ongi arusaamatu, et kas see juba oli info infooperatsioon või lihtsalt Lätis puhkes mingisugune siseriiklik jama ja meie ja lätlaste head sõbrad kasutavad selle siis 100 siis ära, et nende vastu nende rahvusvahelist mainet õõnestada tõesti, ka täiendavate infooperatsioonide läbiviimisega, kusjuures. Mille omastamises või altkäemaksu võtmises Läti keskpanga juhti süüdistatakse, ei ole ju tegelikult? Tegelikult väga suur, 100000 eurot palju Tallinnas. Juhtide kahtlustas, oli jah, et selle, eks ole, jah, no mis sa triljoneid, kui suur on Läti keskpanga presidendi aastapalk? Ma ei tea, ma vaatasin järgi, et see on, see on päris kopsakas, arvestades läti suurust ja inimeste elatustaset, see on veidi üle 150000 euro aastas, ehk et ta siis võttis väidetavalt vähem altkäemaksuga, kui oli tema ühe aasta aastasissetulek ja sel juhul on ju tegemist sulaselge lollusega. Jah, oleksid, võib-olla siinkohal on ka oluline tähelepanu, minu jaoks oli märgiline see, et kui siis Läti keskpanga presidenti Ringhewitzi süüdistati, siis väga kirglikult väljus Twitterisse Eestiski tuntud Eestiski paremini tuntud maailma ajakirjanik Edward Lucas, kes ütles, tema isiklikult tunneb rindževitš 90.-te aastate algusest läti laulva revolutsiooni ajast. Tema usub selle inimese aususes ja palub mitte kellelgi mitte hüpata ennatlike järelduste juurde, enne kui, kui uurimine on ametlikult lõppenud. Et ma arvan, et see on see hoiak, mille võis ka, võiks ka Eesti ajakirjandus Eesti avalikkus võtta, et ärme siis nagu tõtta järeldustega, arvestame ka seda konteksti, millesse need Läti sündmused praegu praegu asetuvad ja käitume, suhtume asjadesse rahulikult ja mis veel eriti oluline on, et ärme siis nagu hakka ise nagu kusagil kusagil nagu imagoloogiliselt Eesti ja Läti pangandust väga kokku pressima ühe ja sama mõiste alla balti pangandus, et seda ei ole nagu mõistlik teha, et see on sama tark, kui ise endale jalga tulistada. Homme kohvinurgas on lisaks saate alguses mainitud sitaatidele ilmselt veel üks sinu poolt öeldud tsitaat pätipank. Ma ei saanud täpselt aru, mis, Tibank tähendab, aga Eestis Banki pankasid ei ole, see on see pank, mille puhul siis Ameerika Ühendriikide võimud väidavad, et see on pank, mille kaudu toimus varjatult Põhja-Korea Gadjotad, kaubandustehingud rahastamine. Ilmselgelt on see rahvusvahelises mõistes ebaseaduslik tegevus ja selle tõttu ma arvan, et see ta Läti ABLV panka võib ka rahulikult nimetada pätipangaks. Eks ma siis näen, kui kas, kas panga advokaadid pöörduvad minu vastu laimu pärast kohtusse või mitte. Hannes. Pool minutit. Sa rõhutasid, et sa tahad rääkida olümpiamängudest, minust on need olümpiamängud kuidagi mööda läinud, ma olen küll õnnelik. Eesti naissportlase neljanda koha üle, aga. Ma isegi ei meenuta sulle, nimetan Saskia alusalu. Aga olümpiamängudest saate lõpuks nii palju, et tõepoolest praegu käib Ben Changi olümpiamängude lõputseremoonia ja mul on hästi meeles see, et mis toimus pärast Sotši olümpiamängudele taliolümpiamängude lõppu neli aastat tagasi. See oli suur sporditriumf. Dopingusüüdistusteni ja paljastustena oli siis veel aastaid aega. Venemaa kasseeris sisse sellise rahvusvahelise mainekapitali, nende olümpiamängude korraldamisest. Ja ma ei mäletagi, kas, kui olümpiamängud lõppesid nagu ikka pühapäeval, kas oli teisipäeval või kolmapäeval, kui ilmusid krimieri linnade tänavatele rohelised mehikesed või nagu neid vene keeles nimetatakse veesley, võimusidki viisakad mehed. Ja algas Krimmi annekteerimine. Et selles mõttes ka praegused olümpiamängud on erakordset politiseeritud, et Venemaa on kasutanud olümpiamänge ja vene paljude vene sportlaste kõrvalejätmist selleks, et siis täiendada sellist ohvri kuvandit endast kui riigist mida ümbritsevad vaenulikud jõud vaenlaste hulka. Nüüd lisaks NATO-le ja USA-le, Euroopa liidule on sattunud ka rahvusvaheline olümpiakomitee ja teistpidi siis Põhja-Korea, kes on suutnud nagu leevendada oma sellist sõgedad imidžit rahvusvaheliselt külastades, olles nagu koostööaldis Lõuna-Koreaga olümpiamängude ajal. Jääme huviga ootama, mida siis Põhja-Korea ette võtab pärast olümpiamängude lõppu ma kardan, et see ei ole enam nii soe, sõbralik nagu me nägime Põhja-Korea käitumist viimaste nädalate vältel. Hannes Rummi Ainar Ruussaar taas teie ees järgmisel pühapäeval kohtumiseni. See on väga hea jalgisikust. Ainar Ruussaar ja Hannes Rumm.