Rahvusooper Estonia on oma juubelihooaega pikalt ette valmistanud. Täna tutvustas teatri juhtkond ajakirjanikele eelolevat teatri sadat tegevusaastat tähistavas juubelihooaega teatri peadirigent ja muusikaline juht Arvo Volmer. Millega siis kaunistate seda juubelitorti, mida järgmisel hooajal publikule pakkuda? Juubelitähtaega juubelihooaega, need on niuksed, asendused, mis on, võib võrreldan aastatuhandevahetusega, et kes arvab, et see on siin ja kes arvab, et see on pärast seda ja ja ütleks, et valitsevatest demograafilistes tingimustes me üksmeelele päriselt ei jõudnudki. Ja las ta olla, nii ongi parem peame siis kaks aastatpidu, minu arm nägemuse järgi on kõige tähtsam kulminatsioon selles asjanduses sügisel 2006. Tõesti, 16. september on see märkimisväärne päev, kus peetakse esimeseks teatripäev Estonia jaoks. Nii et 2006 2007 hooaeg, võib-olla on isegi selles mõttes see õige juubelihooaeg, aga tõsi ta on, et me ei ole, hooaeg, on, on 100. hooaeg ja ja meie viimased mõned aastad on juba möödunud selles vaimus, et valmistada ette repertuaari sellisena, et ta oleks esinduslik ja hõim kõige iseloomulik eesti ooperiteatrile. Just nimelt sellepärast oleme uuesti toonud lavale Eduard Tubina Barbara von Tiesenhausen ja kohe-kohe-kohe varsti esietenduse saab või taas esietenduse saab. Eino Tambergi siranude perserakk. Järgmisel hooajal esietendub, saab maailmasid René Eespere gurmaanid olemasolevale ühele vaatusele. Nagu selgus, oligi ainult asja algstaadium ilmunud järg ja põnev tegevus jätkub edasi. Kahtlemata kuulub meie kohustuste hulka ka maailma ooperi literatuuri paremikku kättesaadavaks tegema ilma lennuki vahenduseta publikule ja selleks kutsume me alalõpmata igasuguseid huvitavaid külalisi ja selleks teeme me ka mõningaid asju, mida me oma laval teha ei saa, nimelt nagu eelmisel aastal oli selleks Verdi operaiidasesse aasta kahtlemata meie jaoks kõige suuremaks mahuliselt kõige suuremaks tegevuseks kujuneb Verdi hotello etendamine sellest samast tuttavaks saanud kohas ikka seesama tennisekeskus, kuna meie saal ei ole meie käsutuses, sest publiku osa nendest olekski tegelikult võib-olla pidanud alustama meie jutuajamist. Mis saab olema kõige suurem muutus, on see, kui publik tuleb 15. detsembril saalid oskaja etendusele, siis ma loodan, et nad on rõõmsalt üllatunud, nähes, et seal täiesti uutmoodi maja. Samas ometi seesama armas Estonia täiesti värskendunud, uuenenud ja teisele rõdule ei pea ka enam treppi mööda andsime mõnusasti liftiga sõita. Paar sõna ka veel Moskaini talupoja aus. Oma põhilaval on see teine uus ooper esimene neist on siis ees peale, nagu mainisin märtsis, teine on siis 11. mail esietendub ooperiõhtu, kus rannas kanni talupoja au ja pajatasid, nii nagu nad traditsiooniliselt on baaris käinud, et mõlemad ühevaatelised ooperid. Jah, see on niukene, mõnes mõttes traditsiooniline ettevõtmine ja ma arvan, et tuleb üks õhtu, kus on võimalik näha sama õhtu jooksul kahte pisut erinevat esteetikat ja kuulata ülimalt head ooperimuusikat, mis on stiililiselt lähedane, mõnes mõttes sarnane, mõnes mõttes ka erinev. Need peaksid olema väga mitmekülgne ooperit. Pressikonverentsil rõhutati, et 10 uuslavastust nendes viis eesti autorite oma on juba omamoodi märkimisväärne fakt. Lisaks teie poolt nimetatu lavastustele on Estonial kavas terve rida eriprojekte veel on. Kontsertettekandeid on CD-desalvestusi ja sellest kõigest me jõuame edaspidi rääkida ja balletiplaanidest. Ma palun, et räägib juba balletijuht. Tiit Härm. Eelkõige nagu Arvo märkis, et on tõesti tegemist kahe etendusega nii lühikesel perioodil, selleks esimeseks esietenduseks oleks siis teisel veebruaril ka meile ta etenduse kunstnikuks on Elbrus Venter. Selles etenduses on kasutatud sümfooniline muusika listi sümfoonilise poeemi näol. Ja ma usun, et see pakub meile kõigile huvi ja loodame, et me tuleme sellega kenasti toime. Selle poolaasta siis teine esietendus oleks juba kaheksandal juunil ja selleks oleks mingisuguse tankiga 250 aastat ja see teema köitnud balleti inimesi, koreograafia Rumeenias on pankrot olnud, me saame eelkõige rääkida Ta kirglikkust, niisugust tantsu, stiihia etendusest põneva sellise käiguga ja väga rõõmsameelne, väga temperamentne meloodiarikas ning kui see muusika. Ja ma usun, et ka publikule on seekord pakkuda igati positiivselt.