Tere, päikeselist laupäeva hea vikerraadio ja rahvateenrite kuulaja ning head uut algavat 2000 üheksandat aastat. Rahva teenreid alustavad selle aasta esimest saadet ning tänased rahva teenrid on Peeter Kaldre ETV-s, Sulev Valner Maalehest ja Lauri Hussar vikerraadiost. On ka lipupäev ja tähistatakse vaherahu algust. Vabadussõjas möödub siis 89 aastat või täpsemalt öeldes on juba möödunud sellepärast, et vaherahu hakkas kehtima 35 minutit ja 89 aastat tagasi, aga aga lippe lipupäeva puhul Te vist tänavatel näha ei olnud. Jah, aga ma ka ei pannud tähele, on ilmselt see sündmus, mis mis, mis vist ei ole inimestele niivõrd niivõrd oluline või siis nad ei oska seda endale teadvustada, et nad siis riigilipuga üles tõmbaksid, aga lipu heiskamine teatavasti on meil ju vabatahtlik. Siin on Sulevist ühte lippu, nägid et see maja küljes oli küll. Nii-öelda kuidas neid lipuga paremini tähistada või inimestele teadvustada, et lipud rohkem väljas oleksid. Nüüd uus aasta õnnitluste juurde ja kolleeg Toomas Matsanilt sain ühe sellise üsna iroonilises toonis uusaasta õnnitluse, milles ta leidis, et see 2009. aasta võiks ka siis võimalikult ruttu mööda või läbi saada ja, ja sisuliselt samas toonis on, siis on uusaastatervitust käsitlenud Oxfordi ülikooli professori ja natsivastase võitluse uurimisega tuntust kogunud ajaloolane Timothy kaatonaš, kes kirjutab tänases Eesti Päevalehes üsna põneva artikli, mis kannab pealkirja head uut aastat. Küsimärk on see nali ja püüab ta siis siin vaagida seda, mis järgneval aastal maailma ees ootab ja, ja leiab ta, et mitte midagi roosilist ees ei oota. Samas ei prognoosida aga seda, et kapitalistlik majanduskord päris lõplikult kokku kukub. Küll aga ütleb ta, et võib oodata ülemaailmset lähenemist. Euroopalik. Sotsiaalsele turumajandusele vaata, seal on üks huvitav sündroom, mis on, mis on nüüd tekkinud selle seoses selle majanduskriisiga ja, ja selle aastavahetusega. Mõtleme tänast ajas täpselt aasta tagasi. Laias laastus olnud ükski prohvet ei välismaa tasandile ka Eesti tasandil see, kes oleks ennustanud hukku ja kadu ja vähemalt sellist, selliseid kriitilisi sündmusi, mis on toimunud, ennustati ka valdavalt noh, nagu ikka uuel aastal ennustatakse, et noh, küllap asjad laabuvad ja nõnda edasi. Lõpus viimased kaks kolm kuud on antud turmtuld nende ennustajate analüütikute poliitikute pihta, kes ei suutnud seda, seda kriisi. Aga aga Peeter, mäletan, toona oli väga palju ennustajaid, kõik ennustasid, ütlesid palju, majandus kasvab, mis toimub, kui ma räägin, see pilt oli väga selge ja väga selgelt. Kõik läheb hästi ja, ja need said kõva kriitika osaliseks, et nad ei osanud nüüd õieti ennustada ja nüüd on kõik ennustajad, keda mina olen lugenud, alates vangist ja lõpetades juba sinu mainitud väärtunažiga, on ennustanud hukku ja kadu. Et minnakse kindla peale välja, sest on selge, et see aasta saab olema kehvem kui eelmine aasta. Ja täpselt aasta pärast ei saa enam keegi öelda, et mehed panid puusse, näed juba kartonašütlased kehvasti ja läkski kehvasti. Nii et selles mõttes on nagu see, see pendel jälle liikunud kuidagi natukene teises suunas ja liiga sellise noh, mitte tõsiseltvõetava argumentatsiooni. No kui siin juba Igor Mangi peale jutt läks, siis tegelikult küsiks kohe Sulevilt ära, et et miks te selliste morbiidset teksti üleüldse niigi raskel ajal avaldata ja milleks on vaja inimestes depressiooni tekitada, sest mang kuulutab ju hukkuja hädal igal, igal aastal mõnikord tuleb, mõnikord ei tule, aga iga kord on tagantjärele. Aga vaadake, ennustas inimesena. Nojah, ma pean kõigepealt oma sõbra Igor Mangi visi kaitseks ütlema siiski seda, et ta siiski kuulutas halbu sündmusi ka lõppenud aastaks selles mõttes erinevalt tõesti nendest roosades tanalüütikutest mis, mis tõsi, jah, nagu Lauri ütleb, et on üldiselt olnud omane tema tema ennustustele. Ja see on ju suhteliselt kindla peale minek, et ennustada, midagi halba ju ikka juhtub ja siis ütleb, et no, aga seda ma ütlesin, et noh, et, et kas see on poolkõva kõva, no seal ei ole vahet. Olnud ka varasemaid aastaid, kus talle on ette heidetud seda, et ennustused ei vasta sellele, mis aasta tegelikult toonud on. Aga ma arvan, et võib-olla me ei pea sellest nüüd nii noh et äkki äkki me rohkem nagu piirduks nende nende analüütikutega, sest noh, ma arvan, et tähe targaga vaidlemisel ei ole väga võib-olla siin nagu mõtet, et see, see on rohkem usu küsimus, kes usub, kes ei usu seda juttu, et et. Ma võin igal juhul öelda, et, et niisugust iga-aastast tiraaži hüpet nagu maaleht teeb Igor Mangi horoskoobi ilmumise numbriga. Ma arvan, et sellel ei ole kogu Eesti ajakirjandus pildil võrdsete. Et selles mõttes? Ei no aga selles mõttes, see on see, mida, mida. Võtavad ja noh, see on ka väga-väga lihtne vastus, et miks, miks seda tehakse või miks, seda noh, ütleme nii, et kui seda ei teeks üks ajaleht, siis teeks seda üks, teine ajaleht või kolmas ajaleht, eks ole, ja selles mõttes nagu noh, kui kuivanud olemas, ütleme, ühiskonnas üldse nii suur vajadus seda, seda tüüpi. Ja ütleme ja Igor Mang on siin kindlasti noh, nagu kõige kõige värvikam ja millegipärast ütleme siiski kõige usaldusväärsem järelikult nendest noh, omas omas tähenduse samas mõttes nendest ennustajatest antris vajadus selle järgi on olemas ja vajadust ütleme, tuleb rahuldada, aga noh, ma arvan, et ma arvan, et seda tuleb ikkagi käsitleda hästi rahulikult, nagu nüüd ütleme lahus nagu nendest majandusmudelitest ütleme, nagu majandusanalüüsidest, mida tõepoolest üritavad teha, ma ei tea, siin siin Swedbanki või Eesti Panga või, või mõnede institutsioonide rahandusministeeriumi analüütikud, eks ole, seal on nagu teised alused. Mul on ainult üks hüpoteetiline küsimus, et huvitav millised kokkuvõtted me teeme siinsamas laua taga, kui meil, nagu öeldakse, saatuse jumala annab siin veel kokku saada, täpselt aasta pärast. Siis kui kõik need ennustused, need morbiidsed, sünged ennustused tuleva aasta keskpaigaks näiteks lähevad kõik puusse ja maailma majandus hakkab jälle tõusma ja seda hädaõnnetust, katastroofi, üleujutust, maavärinat, mida iganes ei tulegi. Ei imestaks üldse, kui see siiski, et, et see kriis võib, võib osutuda ka, et hakkab, hakkab ju maanduma, aga noh, see on jälle, see on täpselt sama kohvipaks nagu selle vastupidine, eks ole. Et kui ma näiteks jälgin, mis toimub aktsiaturgudel siis Eesti Tallinna börsil detsembrikuus näiteks ei juhtunud enam noh, ütleme kõik halb tegelikult juhtus ära, võib öelda. September, oktoober, november detsembris on isegi nagu õrnalt juba olnud noh, ütleme ka õhkõrn hästi väike positiivsus hästi väike, olematu, aga ütleme igal juhul nii-öelda nagu või võib näiteks esitada hüpoteesi, mis, mis tõenäoliselt on vale. Et võib-olla näiteks lõppenud aasta novembris oli aktsiaturu põhi ära. Aga see võis nii olla. Ja, ja sel juhul on täiesti võimalik, et kui üldiselt öeldakse, et aktsiaturu ja selle suunas majanduses toimuva vahel on umbes pool aastat erinevust siis see tähendab, et majanduspõhi võib-olla ära umbes poole aasta pärast ja siis järgneb noh, ütleme mitte kohe tõus, aga noh, mingi stabiliseerumine et põhi on ära näiteks poole aasta pärast. Ja see ei ole minu meelest üldse väga katastroofiline. Väga julgen vähemalt ennustada. Toomas Hendrik Ilves ütles oma uusaastakõnes, et majanduslanguse sügavust ei julgeta ennustada või vähemalt ta ei, ta ei julge öelda, et kui me nüüd sinna nii-öelda majanduslanguse oru põhja laskume, kui sügavam org ja millal algab nii-öelda uuesti mäeseljak. Aga see oli muidugi hästi huvitav, Lauri, mis sa ütlesid alguses, et et kui eelmisel aastal Kuidas oli meil võtta tõesti, ma ei tea, kas kuskil kaheksa erinevat ennustust küll Swedbankil SEB-lt mingi taanlane, mingisugused, eks ole, ühed teised kolmandad ennustajad kõik ajalehed olid täis seda, eks ole, see pakkus viis protsenti SKP kasvu, see pakkus kolm protsenti, see oli ka väga ettevaatlik, eks ole, tooli julgen, pakkus ma ei tea, seitse, aga kõik nad olid olemas, siis ma nagu tänastes lehtedes ei näe praktiliselt ühtegi sellist pakkujat. Arvulist pakkumist ei ole kusagil, kõik räägivad seal nagu ilukirjandust, kaitseks tuleb kuristik, tuleb põhimillal, tuleb põhi ja nõnda edasi, et nad varjavad keeles, ei räägi enam praktiliselt mitte keegi. Kirjanduslikud kujundid on, on tõusnud hinda ja mulle tunduks hinnata, et võib-olla nii-öelda Literaatidel ongi praegu nagu kasulikum ennustada, kui majandusmeestel. No Eesti pank on siiski pakkunud, eks ole, nojah, tal oli seal kaks miinus kaks, oli see põhistsenaarium ja neli pool oli selline ütleme, halvem, mis tõenäoliselt täitub. Muuseas küsiks presidendi kõne kohta siis ka meie kuulajatelt, kas ette presidendi uusaastakõnega rahule vastusevariandid on ikka üleval meie koduleheküljele ja saate lõpus. Teeme sellest kokkuvõtte, aga küsiks teie käest, head kolleegid. Mida arvata siis presidendi uusaastakõnes, kas te saite aastaks või vähemalt sellele kõnele järgnevaks viieks minutiks mõtlemisainet? Ei, president vedas oma rolli ju väga kenasti välja, et noh, mis, mis sõnumeid me siis vana-aasta õhtul viis meetrit enne uue aasta saabumist, siis nagu presidendid ikka ootama, eks me siis ootame ikka sellist üldsõnalist piiride mahatõmbamist vaadet tulevikku, inimestele südamele koputamist, et üleskutseid säilitada rahu, säilitada ühtsus, teha koos midagi. Noh, selles mõttes president täitis oma presidendi rolli, sest presidendi roll teatavasti Eesti vabariigis ei, ei ole selline, nagu nagu on kasvõi peaministrile. Jah, ma olen täitsa nõus Peetriga, et, et see presidendi kõne oli hästi hea, ootuspärane kõne. Ei üllatanud selline suhteliselt kindla peale minek, eks ta, eks ta eelmisel aastal sain natuke valusa kogemuse, kus ta võib-olla natuke läks. Ütleme just seda aastapäeva kõnet, mida siin tänasest lehtedeski Talle meenutatakse taas, eks ole, et kuidas, kui julgelt ta ütles, et igasugune kriisist rääkimine Shallatandluse See oli täpselt aasta tagasi. Jah, et nüüd ta nagu tegi selles mõttes ilmselt nagu rohkem kindla peale esituse, mis, mis samas täiesti laitmatu, midagi. Mina siiski ütlen, et oleks pidanud selle kõne pidama juba aasta tagasi, sellepärast kui aasta tagasi toonast kõnet kuulasin, siis siis mind hämmastas, et miks seal ei olnud nagu neid punkte sees, mis kutsusid nagu pigem nagu konsolideeruma ja ja, ja, ja pigem nagu ühiselt rasketel aegadel vastu minema. Sellepärast mind nagu hämmastab, et ta toona ei suutnud õigesti seda olukorda hinnata ja, ja tegelikult kõik nagu majandusanalüütikute peale ajada, nii nagu ta Peeter sinule nüüd siin paar nädalat tagasi oma teleintervjuus ütles, et noh, see ei ole ka päris kohane, sellepärast et sellel hetkel ehk siis eelmise aasta lõpus, käesoleva aasta alguses oli juba kõigele pilt selge mis tegelikult võiks vähemalt Eesti tasandil, mitte küll maailma majanduses, aga vähemalt Eesti tasandil toimuma hakata, et toimub väga kiire majanduse jahenenud. Ma arvan, et ei tasuks üle tähtsustada presidentide aastalõpuläkituse. Need on niipalju, kui minu mälu mäletab, on kõikide presidentide loonud ikkagi need aastalõpuläkitused on olnud sellised seinast seina, mitte midagi ütlevad see, mida presidendilt oodatakse. Tavaliselt on tema vabariigi aastapäeva kõne, mis on ka oluliselt pikem ja, ja sealt tavaliselt tuleb selliseid kontseptuaalseid pärleid, millega eriti teatavasti paistis silmi silma president. Aga miks sa, miks sa alahindad seda võimalust? Seda tribüüni, seda kõnet vaatab tegelikult rohkem inimesi kui presidendi aastapäeva vabariigi aastapäeva kõnet ja, ja kui siin esitada nii-öelda üks või kaks kontseptuaalset mõtet, mis, mis oleksid ka nii-öelda nagu ajas ja ruumis veel edasi ka käsiteldavad, siis oleks see ju suurepärane võimalus oma oma sõnumiga ka väga laiade massideni jõuda. Noh, loodame, et presidendi kantselei ja presidendi nõunikud, sinu ettepanekud praegu kuulavad ja võib-olla aasta pärast siis on, võetakse aja Brasin presidendi aastapäeva kõnel uued suunad, et aga mina, mina, mina ei oodanudki ja arvan, et inimesed, kes lõõtsutasid diivani peale, olid vaadanud ära mingisuguseid huumorisketšisaated ja kõhu täis pruukinud arvata, et nad sellist sõnumit oleks suutnud vastu võtta. Kui oleks sealse tundma. Väga paljud vaatavad muuseas presidendi kõnet ka internetis, ka mina ei näinud seda öösel kell 12, vaid pärast ostsin internetist üle, aga raadiokuulaja lapiti kirjutab meile nii, et president keeles lugemise juba omandanud luges hästi, kuid ilmetult siis tema seisukohta. Eks ta jah, on võib-olla rohkem kirjalik tekst, mida, mida oleks isenesest võinud oodata sellelt sellest kõnest olevat, aga teisest küljest jälle, et võib-olla seal ka nagu nagu ei ole liiga palju, vaata ühest kõnet korraga natukese selliste välisvaadet, et et no kas või olukord, mis praegu Ukraina ümber toimub. Et võiks, võinuks võib-olla meie välispoliitiliselt väga tundliku närviga presidenti, noh paneme panna midagi ütlema, aga noh, ilmselt selle ütlemiseks jälle võib-olla on jah, mingid teised. Või need on ikka teised formaadid. Teised formaadid seal. Sellest Ukrainas, mis seal siis toimub? Ühelt poolt kõigile on selge, et Ukraina oli võlgu ja kui keegi on kellelegi võlgu, siis ühel hetkel katkestatakse tarned, ka see on ka see on täiesti selge üks teooria teooria lähenemine, teine teooria lähenemine on see, et Venemaa püüab nüüd nii-öelda Ukrainaga teha sisuliselt sama, mis Gruusiaga ainult teisi ehk majanduslikke vahendeid kasutades ja sellest on juba ammu räägitud, et Venemaa tõenäoliselt Ukrainaga toime tulemiseks ei kasuta sõjalisi vahendeid, vaid pigem midagi muud. Vaata, seal kipub toimuma seesama, mis Eesti televisioon, mis laseb, ma ei mäleta enam, mitu aastat laseb vanast õhtul seda õhtusöök ühele õhtusöök ühele et errie nagu. Ja suurepärane, suurepärane saksa näitlejate sooritus inglise keeles. Ja ma olen tähele pannud, et Ukraina ja Venemaa gaasitülis hakkab seesama asi kordama et igal aastal või aastavahetusel hakkab toimuma üks ja sama asi ehk siis tüli sellepärast kui palju keegi kellelegi võlgu on, ehk siis täpsemalt, kui palju Ukraina Venemaale võlgu on ja, ja mis siis edasi saab? Sealt juba ahelreaktsioonina jõuab asi Euroopasse, kas hakkab gaasitarnete ajal kannatama? Kordub täpselt seesama asi, mis oli ju aasta tagasi, ega seal midagi midagi uut. No siiski, võib-olla natukese natukese, ütleme lihtsalt olukord pärast Gruusia sõda ikkagi pingestunud või ütleme, me peaksime olema tähelepanelikumad ilmselt. Kuigi tegelikult oleks ka pidanud olema aasta tagasi kaks aastat tagasi väga tähelepanelikud, et et hästi palju on ju ennustatud, et Gruusiast järgmine ikkagi, kelle, kelle peal tõesti midagi katsutakse, on Ukraina ja räägitakse juba edasi palja ja mina nägin, nagu küll kuskil ka meie uudistes tsiteeritavad president Medvedjev, et kes ikkagi ütles, et ja üleüldse ikkagi ju Ukrainale me ei suuda andestada seda, et ta saatis relvi Gruusiale, millega tapeti vene sõdureid. Et, et see nagu tuli sellesse gaasitüli juttu kuidagi kuidagi nagu enesestmõistetavalt sisse mingisuguse küll väga nagu ostu-müügivälise asjaoluna ma ütleks niiviisi jätta argumendina, mis, mis kuidagi kuidagi justkui kuidagi enesestmõistetavalt Venemaa poolelt vaadates käib nagu sellesse kompotti, et mis hinnaga gaasi müüakse, kas seda antakse? No vot, see on selge, et noh, me siin saadet arutasime, et tegelikult on ju ka Ukraina süüdi täpselt samamoodi selles gaasitülis ja ja see, et Venemaa süüdistab teda näiteks gaasipihtapanemises sellele on paljud viidanud, et see on tegelikult nii toimubki toimunud vähemalt aga see, mis sa mainisid, et Medvedev oma lapsesuuga lobises välja, et mis on siis nagu selle tüli tegelik põhjus, on just see kibestumise tunne ja kättemaks selles osas, et mida tekitas gruusia konflikti ja Ukraina Siin on tegelikult üks nüanss veel ikka ei ole ju veel selge, mis saab Sevastoopoli mereväebaasist ja, ja kui nüüd hakata niimoodi gaasiga Ukrainat survestama, siis on võimalik endale päris head positsioonid kätte võidelda, kui algavad läbirääkimised selle üle, et mis siis ikkagi pärast 2000 seitsmeteistkümnendat aastat juhtub. No peaks olema väga selgelt, kaob ära, tähendab, selles mõttes Ukraina on ju väga selgelt väljendanud, et, et see ei pikene. Aga muidugi jah, et kuidas tegelikkuses ellu viiakse, on huvitav. Mis on nüüd erinev aasta tagusest ajast, on see, et aasta tagasi tuli tuli see gaasikraanide kinni keeramine tuli euroopalika täiesti jahmatusena nad ei olnud selleks absoluutselt valmis. See oli suur üllatus, millest on räägitud terve terve eelmine aasta siis Ta oli ju Euroopa tegelikult natukene selleks ka valmistunud. Olid soetatud gaasivarud ja juba enne kui saabusse esimene hakati rääkima, et kui see asi juhtub, eks ole, et siis meie reaktsioon võiks olla säärane ja ja nüüd on, nüüd on ju kokku kutsutud juba ka vastavalt kriisinõupidamised, selleks on oldud, oldud tegelikult valmis, kuigi, nagu öeldakse, praktiline valmisolek puudub, sest alternatiivi ju Vene gaasile praegu veel ikkagi ei ole. See Ukraina küsimus saab olema väga huvitavaks proovikiviks ka Tšehhi Vabariigile, kes on juba kolmandat päeva Euroopa Liidu eesistuja riik ja huvitav, kuidas siis kuidas siis nendel läheb, vist on ka kõige esimene Kesk- ja Ida-Euroopa riik nendest uutes liikmesriikides, kes saab siis hakata eesistujana tegutsema. Jah, ja, ja loodetavasti tsehhi nagu adu võib-olla paremini seda, seda ohtu, mis, mis, mida kätkeb see, see vene Vene-Euroopa gaasitrassi tõrge, sellepärast et paremini näiteks kui Itaalia või paremini kui, kui isegi Prantsusmaa, sest sihildatavasti on, on kogemused idablokis ja, ja Moskva võimul olemas. Aga samas kui esimesed paar päeva, no hea küll, varan järeldusi teha, aga ei näita tšehhi ta eriti noh, ütleme niiviisi vähemasti oleks oleks näidanud huvi, et selle asjaga tõsiselt tegeleda võib-olla pole veel tõesti jõudnud ja noh, nii uue aasta esimesed päevad tõesti, aga aga minul on küll väheke sihuke ohutunne, et võib-olla nad ei osutu ka väga kas öelda ka väga aktiivseteks jõulisteks võitlejateks võib osutuda, et on selline, tuleb selline väheütlev periood, kuna selle oht on muidugi see, et Tšehhi president ju teadaolevalt on üks euroskeptikute iidol siin ka Eestis, kui Igor Gräzin räägib enda liitlastest Euroopas, siis ta esimesena nimetab alati Tšehhi president Václav Klausi, kes on nagu Euroopa euroskeptikute suur isa. Kõige proo euroopaliku maa Euroopa erakonna erakonna liige Igor Gräzin ja esineb siis selliste avaldustega. Võimalik tulevane Europarlamendi saadik, nagu ma olen lugenud siin nimekirjad Et minna süsteemi seestpoolt õõnestama soome kommunist, kes valitakse. Nii, aga ma tuleks veel kord presidendi kõne juurde tagasi, president ütles sellise üsna märkimisväärse lause rõhutatult, me saame hakkama. Kuidas teile tundub selline selline lubadus või, või pigem nagu loosungi üleskutse, kas, kas see kas see sisaldab, sisaldab nagu usaldust või et kas on see piisava kargarantiiga kaetud? Nii võiks minna? Ja minu meelest seal minu meelest Tõdemus, mis on tõenäoliselt noh, ikka 99 protsenti kindel, et miks me ei peaks. Ja optimismi tähendab laias laastus optimismi. Aga mõnes mõttes ma pean tunnistama, et ma ei oska vist jälgida neid majanduse trende siin Eestis, et alati ma võtan tanklast oma autosse bensiini siis kui järgmisel päeval bensiini hind kukub krooni võrra, nagu siin viimastel nädalatel on juhtunud, et bensiinijaamad on nii odav, hind võtab bensiini ära, järgmine päev tuleb teada, hetkel siin jälle kukkus krooni võrra. 11 10 maksis täna hommikul. Bensiin ühes tanklas, millest me mööda sõitsime. Minu meelest ei olnud ju väga ammu, need ajad, kus bensiin maksis üle 18, oli vist rekorda. Meenutame, milliselt tasemelt alustasime käesolevat aastat, see oli ligi 15 krooni. Jah, vahepeal oli kaheksa. Oli juulikuuks tõusis tippu, ses mõttes oli jälle huvitav. Kui aastalõpuküsitlustes räägiti, et üks kõige paremaid selle aasta nii-öelda märksõnu on bensiinihinnalangus, siis nad, selle vastajad vist unustasid ära, et, et kõigepealt ta ikka tõusis ja siis alles rangema ehk jah, tõesti, ta on ilmselt langenud praegu madalamale, kui aastal. Ja huvitav on tegelikult ka see, et millal siis hakkab langema gaasi hind, sellepärast et gaasi arvutatakse viimase kuue kuu keskmise järgi ja siin alles võisimena teleuudistest lugusid sellest, kuidas inimesed on saanud ka siin Tallinnas ja mitte ainult Tallinnas ka igal pool mujal Eestis kätte hiiglaslikud detsembrikuu küttearved, mis on tõepoolest kohutavad, et et, et kui, kui see Nad ei muutu piisavalt kiiresti, siis võib arvata lihtsalt, et et Gazprom teenib ka ka terve selle talve pealt, mis praeguste märkide järgi tõotab tulla ikkagi päris külm, märkimisväärse kasumi tänulikult sellele, et neil on mingisugune valem, mille järgi nad arutavad, aga meil ei ole ka mitte mingisugust garantiid, et seda valemit üleüldse võib-olla muudetakse, et siis, kui sa kogu aeg tõusis, siis seda valemit kasutati, aga, aga kas meil on ka mingisugust kindlasti seda valemit hakatakse kuidagi ümber arvestama, seda me veel täpselt ei tea, kuigi Gazprom tõenäoliselt väga palju aga mängida ei saa, sest kui nafta hind jääb ikkagi nii palju odavamaks, siis ühel hetkel tõenäoliselt arvestatakse ka sellega, et kõiki küttesüsteeme on võimalik ümber seadistada. Noh, alates bensiini hinnaga oled ju samad jutud, kui maailmas hakkas nafta hind järsult langema, siis, siis oli ju neid küll ja küll neid kurtmised. No selge, ega meie bensiinimüüjad seda hindamist langetad, nad oskavad ainult tõsta siis kui maailmas nafta hind tõuseb. Aga nad on läinud ikkagi vastupidi ja ja bensiini hind on langenud. Mis tähendab seda, et peaksid langema ka väga paljude kaupade hinnad, mida siis tänu tänu kõrgele bensiini hinnale oli, olid hinnad lakke kruvitud. Ja see tendents on juba kauplustes ju näha. Ma ei räägi nendest alla hindlustest, mida tehakse nüüd süle ja seljaga ja ankroo, eks ole, sellepärast. Kui need hinnad muuseas väga kiiresti kukuvad, siis me võime üsna kiiresti juba Maastrichti kriteeriumidele vastata, et euro kasutusele võtta. Slovakkia juba kolmandat päeva kasutab eurot. Meie nii tublid ei suutnud olla toona, kui Slovakkia suutis, suutis vähemalt inflatsiooni nii palju kontrolli all hoida, et tänaseks on neil euro kasutusele. Aga presidendi kõne juurde veel tagasi tulles president ütleb ka selliselt, et meil tuleb vabade inimestena seista vastu agressiivse labasuse ja pseudovalikute tulvale. Ja Peeter, sina kui sa tegid presidendi aastalõpuintervjuud, siis olid tunnistajaks ka presidendi sõnadele, kus ta hoiatas, sest tegelikult sellel aastal ühe ohuna väga selgelt populismi ja sellise lauspopulismi eest. Jah, jaa, ta ta loomulikult ka näiteks ju öeldakse kogu maailma konteksti, kus, kus on alati niimoodi, et kui on rasked või ärevad ajad või mingisugune probleem ähvardab üle pea kasvada, siis tulevad võimule need, kes lubavad selle probleemi väga kiiresti ja väga lihtsate vahenditega lahendada, et see, see oht ei ole ju ainult Eestis olla, Eestis on see oht, ütleme Euroopa mastaabiga võrreldes seal kõige väiksem vähemalt näinud, et oleks mingisugune populist siin selliste loosungite turvil võimule tulnud, aga nahvame, toome kas või siin poola või räägime Prantsusmaast ja le peenist ja teistest, kas või Kesk-Euroopa riikides, siis siis populistidel keerulistel aegadel on väga hea minek. Ja mida see prantsuse Milliseid lubadusi siis me võiksime sellel aastal näha. Lahendame majanduskriisi. Viie kuuga maksame teile peale iga kaotatud krooni eest kaks peale. Et eestlane ei ole nii rumal, et ta nagu enam selliste selliste üleskutsete õnge läheks, aga noh, elame, näeme. No ma arvan, et ma arvan, praegu me juba oleme ju olnud kaua aega silmitsi katsega lihtsalt eitada, et mingi kriis on üldse olemas, see läheks ka natuke samasse samasse no ütleme võib-olla et kõigepealt, et ütleme, et selleks, et saaksid esile kerkida populistid, kes majanduskriisi lahendavad, tuleb ju kõigepealt tunnistada, et kriis Muuseas mõtlesime hommikul ka sellele samale teemale ja siis ma avastasin, avastasin üllatusega, et nii-öelda oma vastutusalas nii Andrus Ansip kui ka Edgar Savisaar räägivad tegelikult ühte sedasama juttu, Edgar Savisaar räägib seda, kuidas, kuidas Tallinna linnas on kõik hästi. Andrus Ansip räägib seda, kuidas riigis on kõik hästi ja tegelikult teame, et kui ühel hetkel ikkagi palgakasvu pidurdumine toimub, siis ka tegelikult see linna eelarve hakkab hakkab kokku kuivama, kuigi see päris nii ei ole, sellepärast et kui me vaatame järgmiseks aastaks kavandatud palgatõus, siis kas või õpetajate palgatõus toob ka linna rahakoti raha juurde, nii et et, et linnal on kindlasti kõrgem kui riigil, sellepärast riigile laekub mitmeid makse, tarbimismaksud kasvõi seesama kütuseaktsiis vaatamata kütuseheina odavusele ja ja kas või käibemaksu ikkagi oluliselt vähem, sest inimesed lihtsalt tarbivad vähem. Jah, aga mina arvan, et samas on ka lootust täpselt vastupidisele lootust sellele, et et mingis mõttes jälle selline populistlik roosa udu on meid saatnud viimased kaks, kolm aastat, kogu see selline tõusu ajal on kogu aeg esile kerkinud sellised suuga suure linnategijad ja ja, ja ütleme siis ka nii, et igasuguste, nii riigi kui ka ettevõtete juhtidena on justkui hakkama saanud inimesed, keda on kvalifitseeritud väliste märkide järgi täiesti hakkama saavat, eks inimesteks, kes ilmselt kriitilises olukorras, kas hakkama. Aga praegu lihtsalt on nagu olnud pigem tähtis see, et need muljet jätta, et väga säravalt esineda, et nagu surnuks rääkida. Ja noh, selles mõttes nagu need need omadused on olnud nagu esiplaanil, et vähem on olnud esiplaanil nagu küsimus, et kes tegelikult ühe või teise asja juhtimisega hakkama saab, mis on tegelikult tulemused. Et nüüd sellisel keerulisemal aastal, mina loodan jälle sellise mõistuse võidulepääsule paljuski, et et nagu ütleme, vanarahva tarkuse kohaselt terad hakkavad sõkaldest rohkem eristuma. Ega firmade seisukohalt on selge, et et ega kõigil ei lähe halvasti. Pigem on nii, et vaatame suhtelist turupositsiooni siis need, kes on tugevad, need võidavad kriisi ajal kiiresti juurde. Ja need, kes on siis tõesti nõrgad, need kukuvad ära, et pigem noh, see on nagu, nagu ma ei tea, suusatamine, eks ole, raskel rajal, et et võib-olla kerge kergel rajal, eks ole, ilusa ilmaga ka on enam-vähem kõik võrdsed mehed. Aga siis, kui on, kui, kui on tohutud tõusud, kui on, kui on selline raske ilm ka, siis, siis on nagu vahed venivad väga suureks. Kes on täna või homme on, on see suurepärane tõus Tour de Ski'l just Val di Fiemmes, et see on nagu kilomeetrit tõuseb, et mingis mõttes. Tõus, võib-olla on mingisugune nagu terve selle aasta selline selline väike mudel käiakse läbi ühe tunni jooksul. Et, et, et kes peab vastu ja kes ei pea vastu. Et, et see on nagu huvitav omamoodi, et tõenäoliselt see aasta nagu kiirendab paljude protsesside kulgu, mis muidu võtaksid mitu aastat aega, aga lihtsalt kriisi jooksul võib-olla kuudega toimuvad ära mingite mingite ideede, mingite inimeste ja noh, kahjuks on isegi eelmise aasta juba lõpus on näha olnud, et võib-olla ka mingite tervete riikide nii-öelda tõusud ja langused ennekõike langused, ütleme siis Need, kes püsivad, need tegelikult, tõusevad. Õnneks tuleb nüüd sel aastal hakata vaatama, et kui suur on siis see lõiv, mis tuleb. Olgem ausad, ikka viimase paari aastaga eestlaste elujärg ikka oluliselt paranes. Tõusid palgad, inimesed muretsesid endale kinnisvara, muretsesid autod, muretsesid tehnikat, käisid välisreisidel, panid oma lapsi võib-olla kuskile välismaale õppima ja nii edasi. Öeldakse, et elati üle jõu, aga nüüd on siis sel aastal näha, et palju siis on vaja tagasi hakata maksma. Kui paljust peab loobuma? Tänasest? Kui on millestki üleüldse tagasi maksta, sest kui inimesed kaotavad töö ja me teame, et tööpuudus kasvab väga paljud on koormatud laenudega, kas see eluase jääb alles või ei jää? Jah, tahakski tulla siin tänases Päevalehes Andrus Ansipi välja öeldud veksli juurde, et pangad ei hakka inimeste käest kortereid käest ära võtma. Võlgade katteks, et pangad on andnud selge. Ma pean tunnistama, et ma ei ole ühestki pangast ühtegi selget signaali lugenud kuskilt töölt, aga võib-olla siis Andrus Ansip teab rohkem kui meie. No loodetavasti ta teab rohkemaga. Ma arvan, et Andrus Ansipil on kindlasti õigus sellises põhimõttes, et pank ei ole huvitatud sellest, et laen hapuks läheks. Sest noh, selle kohta on jälle olemas ju pankadel ka väga selgelt lugesin viimast Eesti panga majandusülevaadet, kus oli kirjas, et kas igast sellisest ikkagi mahakantavat teenust noh, pank ju väga selgelt ütleme jämedalt öeldes mind 40 protsenti pool ta kaotab ilmselt noh, nii-öelda pikaajalise praktika põhjal võrreldes sellega, mis ta, mis ta muidu kätte saaks. Muuseas, sellest aastast alates kehtib ka uus seadus, see, mis tegelikult ei lubagi nii-öelda kogu seda pankrotivara ära võtta ja seega nii-öelda sellel inimesel, kes satub tõsistesse makseraskustesse ja kellelt võetakse siis kas kas kodu või muu vara käest särada, leiab vähemalt midagigi kätte ja ja, ja see võeti eelmise aasta lõpus väga kiireloomulisena vastu. Tõenäoliselt siis, pidades silmas neid üsna keerulisi olusid, mis sellel aastal ees ootavad. Ma tean, et meiega pangad olid üsna üllatunud, et see konkreetne seadus nii kiiresti vastu võeti, sellepärast Nemad arvasid, et see jõustatakse järgmise aasta poole pealt alles, aga aga läks, läks pisut teisiti, et tõenäoliselt siis, kui kui peaminister siin räägib nii-öelda sellest, et pangad ei hakka inimestelt kortereid käest ära võtma, siis võib-olla selle seadusega on ka loodud üks väike selline. Nii et pangad on nagu rohkem huvitatud inimestega läbirääkimiste mingisugusele lahendusele jõudmisest. No mis ei tähenda samas seda, et pangad on huvitatud rääkimisest huvitatud lahendusele jõudmisest, aga seda lahendust ikka üldse ei paista, noh, ega siis teda ei tule ka. Et selles mõttes siin on ka erinev nagu vahe, et ütleme, kui inimene ikka elab nagu totu reaalselt üle üle jõu, siis noh, mingis mõttes pole midagi teha, siis tulebki see eluviisi ja vastavus reaalsusega ja võib-olla pikas plaanis kuulsin Timoti kartonas Päevalehes täna tõesti õigesti kirjutab, et pikast plaanist tuleb kogu sellel ütleme, arenenud lääne ühiskonnal Lukase mõelda oma elustandardi üle, sest Est Stad, inimkond ei annab ta välja seda, et et kogu kogu ütleme tänane inimkond, eks 6,7 miljardit või, või tulevane, millele mõni miljardi juurde tiksub elaks isegi sellele elatustasemel, nagu näiteks täna keskmine eestlane. Noh, see, ma lihtsalt ei kanna seda välja, et selle tõttu me peame kõik ühiselt natukese mõtlema selle üle, et võib-olla ma ja et võib-olla me peaksime ka vaba tahte võib olla 2009 on selles mõttes selline hea järgi mõtlemise aasta meile kõigile oma elu üle, et et minna nii-öelda võib-olla vahepeal aastaks kuhugi metsa ja mõelda järgi, et millega ma suudan hakkama saada, et et võib-olla ma ei pea nii palju kulutama. Muuseas, selles peaministri intervjuus on üks väga huvitav punkt veel nimelt ta, ta ütleb siin, et haldusterritoriaalse reformi sellisele läbiviimisel, nagu seda tehti Lätis, ei ole mõtet ja ta esitab küsimuse, et kas me oleme valmis valitsemise administreerimise eest märksa rohkem maksma, ehk siis ta väidab, et kui haldusterritoriaalne reform läbi viiakse, et siis selle võrra nii-öelda see administreerimine piirkondades hakkab oluliselt rohkem maksma. Ka mina arvan ka, et kui me räägime näiteks mingist haldusreformi läbiviimisest näiteks aastal 2009, mis tundub küll suhteliselt ebareaalne või päris ebareaalne et siis kindlasti aasta kontekstis mingeid kokkuhoid oodata, sellest küll ei ole, pigem ikka vastupidi, et vähemalt alguses selle reformikulud on kindlasti suuremad, kui, kui kohe mingisugune kokkuhoitav raha. Et võib-olla mingisuguses perspektiivis 50 aasta jooksul annab see kokku hoida, see on nagu teiseks on lihtsalt tõsi ka see, et et kui me tahame, et inimestel oleks kohapeal hea elada ja selles mõttes teenused oleks käepärast, siis see kõik maksabki midagi. Et mind on näiteks koguja väga häirinud selline mõtteviis, et et Eesti Posti puhul näiteks posti laialikandmine oleks justkui mingisugune teenus, mille, mille inimesed peavad kinni maksma umbes et kui tädi Maali ei suuda selle eest piisavalt maksta, siis võib-olla ei viigi talle kirja äkki või et et mu meelest siin on nagu tuleks, hoopis teise loogikaga. Miks küll natukene eesti postile liigliige sellepärast et kirjad tuuakse ikkagi reeglina kõigile koju kätte? Ei veel tuuakse, aga kui sa mõtled sellele mõtteviisile, mida mitu aastat on juba räägitud, kuidas Eesti Posti nagu, kui firma põhiline tegevus eesmärk on kasumi teenimine, et olla kasumis. Eks ole seda hästi järjekindlalt räägitud. Et kui sa selle mõtteviisi nagu viid loogilise lõpuni, siis lõpuks Eesti postile ikkagi kasulik oleks ka tegeleda ainult kirjade laialiviimisega piirkondades, kus seda on kasulik teha on lihtsalt, on täiesti sama mõtte nii-öelda loogiline edasiarendus. Igal pool ei ole kasulik. Jah, ja selle mõtte ürjeta tipp võiks olla see, mida me nägime siin vanast õhtul Rohke Debelakk laki libauudistes, kus pakuti välja selline variant, et pensionäride elu huvitavamaks teha tuleks teha selline selline, nagu öeldakse juukse ja sõida mäng, et inimese pension kantakse suvalisse paga pangaautomaati, aga inimene seda ise ei tea. Saab lihtsalt hakkama mööda Eestit ringi jooksma ja suvalistesse automaatidesse oma kaardid toppima ja et siis näha, kas sealt tuleb pension või ei tule. Kui ta seda kätte ei saa, siis sellega ühtsesse pensionikatlasse. Aga see on siis Jackpot, mis siis lõpuks välja Et tõmbame kokku teenuste osutamise ainult Eesti Panka, vaid ka näiteks panga Aga Eesti positiivne, seda haldusterritoriaalset. Asja siis siis mind ikkagi üllatab see, et me ei kuule seda enam ühegi valla vabatahtlikust liitumisest. Ühelt poolt on tõenäoliselt probleem selles, et nad ei, nad ei saa piisavalt präänikut selle eest, mis ei motiveeri neid enam enam liituma, aga teiselt poolt ma arvan, et see kogukondlikkus on seal kohtadel ikkagi niivõrd suureks läinud ja sellises ebakindlas tööturusituatsioonis. Miski motiveeriks oma juhte tegelikult sellega tegelema, sellepärast et ka nende endi töökohad on ohus ja, ja kui ma nüüd siin pühade ajal mööda Eestimaad ringi reisisin, siis nagu ühes väike kõlas, kuulsin lausa sellist lugu, kuidas siis üks valla ajaloolise mälestusmärgi taastamisega tegeleva sihtasutuse nõukogu esimehe palk nimetati ühel vallavolikogu istungil, kõigepealt pandi see paika, see oli paarkümmend 1000 krooni, seejärel valati, valiti vallavolikogu esimees loomulikult ka selles sellele palgalisele kohale ja siis tagatipuks veel kõrgele palgalisele kohale. Samas samas sihtasutuses valiti ka selle valla majanduskomisjoni esimees. Kui selline asi oleks juhtunud ühes Eesti suurematest linnadest, mõelge, milline seakisa oleks selle peale alanud, aga seal vallas on justkui nagu kõik kõik tavaline ja ja see nii-öelda kohalik piirkondlik ajakirjanduses on ka piisavalt nõrk, et sellele tähelepanu juhtida või on nad seal omavahel niivõrd läbi põimunud, et mitte midagi sellist ei saagi juhtuda ja sellised asjad meie väikestes valdades toimuvadki ja, ja ma arvan, et seal nii-öelda kohalikud vallavanemad, vallavolikogu esimehed ongi väga kõrgepalgalised ja hästi tasustatud inimeselt, et noh, siin vastu võtta nii-öelda kohe, et aga seal vallas ongi 10 aktivisti, on, nad peaksidki kõik head palka saama, sest nad teevad ka väga head tööd. Aga kas ei ole siiski nagu nii-öelda nagu avalikuks teenuseks ette nähtud raha ebaots liigselt ebaotstarbepärane kulutamine? Puuduta ainult väikesed valdu ja omavalitsusi, meenub ju saue linnapea, hiigelpreemia määramine iseendale siin eelmise aastaga. No aga selleks meil ongi ju juba juba loetud kuude pärast kohalikud valimised, et et inimesed, kes noh, loodetavasti muidugi sellest kõigest ka teada saavad ja valimistele informeerituna lähevad, et nad saaksid. Nagu teise valiku teada saavad, kust, mille vallalehest saavad seda teada sulavallale ja ta ei saa teada, muidugi aga suur lõigub selline informatsioon. Aga kui kõik on omavahel sugulased, noh, kuidas on see võimalik? No on ka muud ajakirjandust vallalehtede siiski Eestis ja ma arvan, et kui sa sellesama informatsiooni edastad kenasti noh, Maalehe läbi, siis meiega natuke uuriksime seda asja rõõmuga ja kirjutaks ja noh, on ka teisi ajalehti ja on ka teisi raadiosaateid, ma arvan, et kus selliste teemadega võiks täitsa vabalt tegeleda, miks Eesti raadio uudised ei võiks seda seda teemat näiteks uurida? Jah, aga mul on niisugune tunne siiski, et selline lahtisest uksest sissemurdmine, need üleskutsed, et valimistega pannakse asjad paika, rahvas valib, kui ka näha, et tegemist on korrutandiga, on teinud mingisuguseid hämaraid tegusid, siis kohalikel omavalitsusel seda inimeste valikut lähtume sellest, okei, võib-olla tõesti ei valita valitakse keegi teine. Eeldusel, et Anaus inimene. Aga mul on millegipärast selline tunne, et süsteem on selline, et kui see teine inimene valitakse selle sama koha peal ja kõik muu süsteem jääb samaks siis täpselt aasta pärast öeldakse ka selle teise inimese kohta, et vot see on teinud täpselt samamoodi nagu see inimene, keda ma enam sinna vallavolikogus ei valinud. Jah, kus see aususe, kui see aususe kvaliteedimärk on inimesele otsa ja see ei ole. Aga pigem on jah küsimus, et milliseid tegevtegusid see kohalik kogukond tegelikult nagu tolereerima kerib või aktsepteerib ja milliseid mitte ja, ja ilmselt siin on need latid natuke erinevates kohtades, et ma arvan, et Lauri poolt kirjeldatud selline sihtasutuse loomise juhtum kohalikus kogukonnas tekitada lihtsalt ka selle, et, et noh ei ole kõige ilusam lugu, aga ka muidu on tublid mehed ja anname selle neile nüüd küll andeks. Et see ei ole nagu, et ega teised paremad pole. Vaata kui ilusti lubjamördi määritud, et see vahele, et lihtsalt, et siin võib tekkida lihtsalt. Et et et kas öelda, Me peame mingis mõttes. Me peame demokraatia puhul ka tõdema, et inimestel on õigus ju ka oma valikutes eksida korduvalt õigus seda teha ja on õigus mingitel põhjustel valida juhtima selliseid inimesi, keda võib-olla meie siit kõrvalt vaadates kaugelt vaadates ei tahaks, et nad juhiksid mingis mõttes ma toon võib olla väga kunstlikku või ma ei oska öelda nagu paralleeli, aga aga seesama Hamas, kellega Iisrael praegu võitleb, eks ole, seal oma oma kodukohas on ikkagi me võime seda küll raadiouudistes igal tunnil nimetada äärmus rühmituseks terroristideks. Aga tegelikult nad on seal kohalikus omavalitsuses, eks ole ju valitud. Et selle, selles mõttes võib ka öelda, et noh, et need kohalikud inimesed vähemasti noh, ütleme teerivad neid mingil põhjusel ja me võime öelda, et see on väga vale valik. Iisraeli arvates on see ka väga vale valik. Sa tahad äkki tõmmata mõne konkreetse paralleeli Hamasi ja mõne meie kohaliku omavalitsuse vahel? No aga no võtame näiteks sellise poliitiliselt süütu paralleeli Et näiteks näiteks võib-olla tallinlastele hirmsasti ei meeldi, et Tartu linna valitsevad reformierakondlased, eks ole, aga mis ma sinna parata saan? Paljudele tallinlastele ka ei meeldi, et Tallinnat valitsevad keskerakondlased. Jah, aga täpselt sama küsimus, eks ole, et, et aga, aga mis õigus on nagu ütleme need noh, kui valimiste tulemus on selline, siis mis õigus on kellelgi kõrvalt öelda, et, et see vale tulemus. Aga minu arvates on ikkagi probleem selles, et inimesed, kes lähevad valima Nad ei teadvusta endale ühte väga olulist tõsiasja, et, et juhul kui toimub mingisugune sahkerdamine ja mingid kahtlased tehingud ja, ja, ja juhid ja, ja vallavolikogu liikmed saavad valla sihtasutustest ja vallavolikogust nagu silmnähtavalt liiga suurt tulu, et, et nad inimesed ei anna endale. Ma arvan, et see on tegelikult kõik nende endi arvelt, see käib, see käib nii-öelda selle avaliku teenuse arvelt, mida nad seal vallas saavad ja mida väiksem on vald ja mida suuremad on need hüvitised, seda väiksemat teenust see kohalike inimene seal vallas vallas tegelikult saab. Et nii kaua kui inimene endale sellest no ei anna ja läheb ikkagi nii-öelda kogukondlikult valima, et ah, see on mu tegelikult oppa, lehma lellepoeg. Ma valin ta nagu ära, kuna ma seda meest tunnen. Ja ta ei teegi endale nii-öelda seda olukorda selgeks. Nii kaua mitte midagi ei muutugi. Sellepärast et ikka ikkagi nii-öelda toimub pidev, nagu ring. No just neid asju tulebki hirmsalt palju selgitada, selles mõttes ma arvan, on väga hea, et me siin kolmandal jaanuaril alustame ikkagi tõdemusega, et selle aasta üks märksõna on kohalike valimiste aasta. Ja sellest tulebki hästi palju rääkida. Jah, aga kas mitte ei ole ikka niimoodi, et kui viia läbi radikaalne haldusreform nii nagu see tehti? Ja teha omavalitsused suuremaks, meil on võimalik ka nii-öelda võib-olla vähemalt kontrollida. Ja mis kõige olulisem, neid vähendada oluliselt kohe siis on võimalik ka tõhusamalt kontrollida ja on võimalik ka, nagu öeldakse, kogu vabariigiga sellel asjal silma maa peal hoida. Aga kui on igal pisikeses igas pisikeses omavalitsusel on võimalik rahasid määrata ise endale oma tuttavatele no see võimaluse siis peaks ju teoreetiliselt kas või oluliselt vähenema. Nii et haldusreformiga on kiire sõbrad. Võimalik võimalik kõige sellele on täpselt jälle vastupidine. Kui siin nüüd vaielda Nojah, sa juba rääkisite teenuste kättesaadavus ja noh, on ka, ütleme jälle selle kohta öeldakse alati, et aga meie Sellesse valla keskusesse alles teeninduspunkte ja inimestele on, on, on see teenus kättesaadav ja, ja tegelikult kui ma küsin sinu käest, et kui mitu korda oled sina nii-öelda oma omavalitsuse keskuses käinud mingit asja ajamas, siis, siis mina võin öelda, et mina olen käinud Viimsi vallas, kus mina elan seal vallakeskuses täpselt ühe korra, siis kui ma käisin ennast registreerimas Viimsi valla elanikuks punkt. Kui palju siis on, mis, milline milline teenus on, on siis nagu raskendatud või ei ole kättesaadav, võib-olla muutub nii-öelda teenuste hindamise korda, et kuidas kooliteenuse ja nii edasi lasteaiateenus hakkab inimestele kättesaadavaks saama või kuidas seda korraldatakse ja kas see saab olema õiglane või mitte. Aga see jutt, et et vallavalitsus pakub mingisugust väga laiateenust, mille järgi inimesed tormi jooksevad, nasaal, andke andke andeks, pehmelt öeldes jaamana. Nojaa, aga kui me räägime kohalikust demokraatiast, siis võib-olla sina seal oma külas just, eks ole, kui, kui see Viimsi vald oletama oleks veel 10 korda väiksem, eks ole, siis sa siis sa iga päev kohtaksite mõnda volinikku saaksid nööbist kinni võtta, küsida, et mis jama te teete. Nüüd sa ilmselt neid volinikke väga ei kohta, kuigi seal Viimsi vallas keegi vist eriti kedagi ei kohta, kõik sõidavad autodega. Linna tagasi põhiliselt. Nojah, ja mis neil vist kinnivõtmine, nii väga aitabki sa võid ka ikkagi ei saa aru. Ei saanud ennast kohaliku demokraatia kaitsmisest. Aru sellepärast, et nii palju, kui ma vaatan ka ka ka nii-öelda väikevaldades, kus elab mul väga palju häid tuttavaid, no ei võta nemad sellest nii-öelda kohalikust demokraatiast kuigi kuigi palju rohkem osa kui mina või sageli isegi vastupidi, nad ei, nad ei saa isegi piisavalt palju informatsiooni selle kohta, mis vallas tegelikult toimub. Nii et, et see asi ei, ei ole minu arvates päris proportsioonis. Aga üks üks teema, mida ma tahtsin veel täna puudutada, tänane Päevaleht kirjutab sellest, kuidas kuidas peagi võib alata siis Herman Simmi kohtuprotsess ja selleks oleks vaja siis juba selliste täiesti kõrgendatud turvanõudmistega kohtusaali ja, ja sellist kohtusaali hakatakse ehitama siis endise Tallinna linnakohtuhoonesse praegusesse, siis see on vist Harju maakohtuhoonesse number 205 peksis selleks tehtama, seal käib praegu ka muuseas Villu Reiljani kohtuprotsess ja ma mäletan, et 10 aastat tagasi toimus samas saalis ka 10 miljoni dollari protsess. Aga seoses Herman Simmiga, ma ma leidsin jõululaule vaeva New York Timesist ühe väga huvitava artikli, mis on põhjalik väga mitmete allikatega ja sellele maailmale ühele juhtivale ajalehele New York Times on andnud intervjuuga siis riigikogu julgeoleku asutuste järelevalvekomisjoni esimees Jaanus Rahumägi kes on öelnud Simmi kohta lauseid, mida me ei ole Eesti ajakirjandusest kuulnud ütleb siis Jaanus Rahumägi, et et härra Simm teeb siis Eesti ametivõimudega koostööd ja annab ka informatsiooni see kaasaegse Venemaa spioonivõrgu kohta ja ja, ja ta ta on öelnud lausa sellise lause, et talliansil tõenäoliselt on siis nato silmas peetud, on, on täielik kontroll selle persooni üle, aga ta lisab ka, et ta ei saa rohkem sellest rääkida ja samas lisab siis veel Rahumägi, et kui Venemaa on siia jätnud endisi KGB-sidemeid siis Nad võiksid olla tänasel päeval kõik hirmul, et neid avastatakse eeskätt eeskätt just Simmi pärast. Ehk siis, et Herman Simm võiks justkui nagunii-öelda avaldada siinses spioonivõrgu või vähemalt mingisugused niidiotsad, mis viiksid siinse spioonivõrgu avastamisele. Kuidas teie sellistesse üsna Jürgen lennulistesse arvamusavaldustesse suhtuti? Aga seda me oleme kuulnud ju Simmi vahistamisest alates, et siin on väga koostööaldis olnud kapuga ja sisuliselt kõik välja ladunud juba praeguseks, mis tal välja ladudel son. Aga sellest KGB endise KGB spiooni võrguste ei ole siiani rääkinud. Ja aga ma arvan, et ka see on tal juba välja laotud kõik. No mina arvan küll ausalt öeldes siin, et kui, kui Rahumägi tõepoolest räägib, mida ta teab, seda võib-olla ajakirjanduses räägib liiga palju. Aga kui ta ei tea tegelikult väga palju, mida ta räägib, siis ta räägib ikka liiga palju. See oli väga hea. Aga ma hästi lühidalt veel lühidalt. Et aega üheks teemaks puudutaksin veel korra seda kaasa teemat, mis siin juba läbi käis. Kuidas teile tundub, kas tänapäeval hakkabki siis maailmas niimoodi olema, et kui kuskil tekib mingi võimuvaakum või kui ei ole näha, et keegi nagu ütleks kõva sõna või karistaks nii nagu praegusel hetkel maailmas on, kui võim ei ole veel USA-s üle antud Barack Obamale? George Bush on veel nii-öelda juure president, aga de facto enam ei ole, hakkavadki toimuma sellised sellised asjad nagu nagu see konkreetne aktsioon kaasas. Hukkunuid olen on juba üle 400? Jaa jaa. Kohe ennustatakse ka maavägede operatsioone, meenutame ka tegelikult, et, et suhteliselt sarnane olukord oli siis, kui, kui toimus suuroperatsioon Lõuna-Osseetias ja nii edasi. Nojah, kange kiusatus on kõigil võrrelda nüüd Iisraeli Venemaaga ja siis Gaza sektorit Gruusiaga, eks ole, noh võrdlus on selles mõttes, ju ei ole korrektne, kuigi õige on see, et tõepoolest, kui on võimuvaakum, siis püüavad paljud riigid oma eesmärki saavutada ja Ameerika ühendriikides George Bush enam sisuliselt ei ole võimul, Barack Obama ei ole veel võimul, nii et Iisraelil on selles mõttes loogiline, et ta selle asja ettevõttes, aga küllap sai ka tal mõõt täis nendest raketirünnakutest. No Venemaal sai ka mõõt täis Gruusiast. Jah noh, eks Venemaal ei saa andmete gruusia vastu mõtteis, vaid tegelikult jooksis gruusia kannatuste karikas üle piiri. Ütlemaks läks aga teistpidi, eks ole. No näis, eks varsti on selge, kui Barack Obama on ametis, siis, siis mis saab sellest Lähis-Ida konfliktist edasi? Ma arvan, et see sel ajal, kui Barack Obama juba ametisse saab, ma arvan, et see konflikt on lahendatud vähemalt sellisel sõjalisel tasemel. Mina kardan kõige rohkem seda, et nii Ameerikaga, Euroopa on praegu nii hirmsasti oma majanduslanguse pärast, et noh, nii-öelda iseendaga tegeleb. Et see on üks asi, mida nii Venemaa Ukraina vastu kui Iisrael Gaza sektori vastu arvab, heaks ajaks ära kasutada ja võib-olla ka võib-olla on neil õigus kahjuks. Kahtlustan, et hakkame peagi nägema uusi märtrit brigaade tegutsemas ja seda võib-olla laiemalt, kui me seda oleme siiani kartnud, aga näeme, küsitlustulemus on täna selline, küsisime siin, kas jäite presidendi uusaastakõnega rahule ja presidendi kõnega jäi rahule 40 protsenti hääletusel osalenutest. Presidendiks aga ei jäänud rahule 45 protsenti täna vastanutest ning küsimusele ei osanud vastata või ei osanud siis presidendi uusaastakõne kohta oma seisukohta öelda 15 protsenti inimestest, aga rahvateenrite saade on tänaseks läbi ning tänased rahva teenrid olid Peeter Kaldre, Sulev Valner ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siin ilusas ja päike sellise 2009. aasta esimese laupäeva jätku.