Tervist, head kuulajad, kell on 10, viis minutit, algab huvitaja saade. Me räägime täna õues õppimisest. Kemad meelitab meid üha enam õue, ma loodan. Ja räägimegi sellest, missuguseid teadmisi on parem pida looduses ja mida loodus ise meile õpetab, missuguseid teadmisi peaksime ja võiksime omada selleks, et ka ellu jääda metsas. Ja me räägime sellest kõigest looduskoolitaja Erki Vaikrega, kes on ka mittetulundusühingu Eslander juhatuse liige, MTÜ, mis tegeleb just nimelt looduskoolituste ja, ja mitmete selliste teadmiste edasiandmisega, mis ehk linnainimesel on meelest läinud. Ja siis saate teises pooles tuleb meile külla portaalist menu. Kerttu Kaldoja. Ta räägib meile eurovisioonist. Teisipäeval on ju võistlustules Eesti lugu esimeses poolfinaalis aga ta soovitab meelega Maarjamäe lossis avatavat näitust Vabaduse kõla. See on siis Eesti levimuusika lugu ja näitus sellised teemad tänases saates. Mina lähen Meelis Süld, head kuulamist. Me räägime tänasest huvitaja saates siis õuesõppest ja õppimisest metsas rabas maastikul. Nii et meie stuudiokülaline on looduskoolitaja Erki Vaikre, tervist. Tere kaunist hommikut ja esindad sa sellist MTÜd nagu Est Lander juhatuse liikmena me leppisime kokku, et sinatame ja see on suurepärane. Aga mis viis sind ennast sellise õppimise juurde ja õpetamise juurde looduse keskel? Eks kõik sellised asjad saavad alguse kusagilt kaugemalt. Minu lapsepõlve suved möödusid ühes vanas metsavahi talus Tallinnast sugugi mitte mitte kaugel. Ja kuivõrd seal minuealisi lapsi naabruses ei olnud siis olin ma olin, magas omapäi looduses või inimestega, kes, kes seal elasite vanemate inimestega ja õppisin puutööd nokitsema ning, ning loodust tundma, et see kuidagi tuli, tuli niimoodi loomulikuna, et linnapoiss, kes suved veetis maal ilma, et oleks saanud omasugustega palju mängida, kokku puutuda. Liikus, liikus metsades järjest enam ja enam ja enam hakkasid need hinge külge kasvama. Mis on teie missioon, teie, teie eesmärk, mõtleme kasvõi sellele MTÜ-le Estland, mis pakub siis mitmesuguseid looduskoolitusi, pärandi, koolitusi, korraldab festivali ja nii edasi. Missioon ehk et maakeeli vist ülesanne äkki on seda on, seda on niiviisi raske sõnastada. Aga mõte võiks olla, kas pikemalt selgitatuna, hoida elus meie sellist loomulikku viisi looduse keskel toimida looduse osana loodusest, olla ja hoida seda loodust iseenese osana, nõnda nagu see on, ja ajast saati meie rahval meie rahval olnud, nõnda kui üks hollandi sõber võõrast juhtis tähelepanu palju palju nagu ise ei märka enda ümber olevat võõras näeb sageli lihtsamini, ütles, et see, mida teie mitte siis meie ühingu rahvast pidas, pidas Eesti rahvast eesti inimesi silmas laiemalt, et see, mida teis veel on ja mida te veel kannatas, on ainulaadne. Hoidke seda, see on päris Euroopa kultuur. See, mis vohab praegu Euroopas, ei ole Euroopa kuld, kui suur? See on ebaloomulik, kuigi on normaalne. Et teie rahvas on sellel alles, hoidke seda, hoidke seda ülejäänud Euroopa pärast, see on päris euroopamistel, siin on. Ja, ja eks me püüame mitte selle Euroopa pärast ikka selle väikese väikese maa ja siin elavate inimeste. Olemise pärast, sest kui kaob kui kaob side meie rahvas ida loodusega, mis, mis on meid ju elus hoidnud vastu igasugust igasugust loogikat ja arusaamu, oleme me jälle pea väljasuremisohust jälle rahvaks kasvanud oleme püsinud. Erinevalt teistest väikestest rahvastest, kes on, või suurematestki, kes on ajaloo keerdkäikudes hääbunud siis selle selle püsimise toeks ongi olnud side looduga, Side loodusega ja osaks olemine. Kui, kui see ühel heal päeval katk katkeb, siis me kaotame, kaotame oma näorahvana ja kui me kaotame selle näo kaotame ka keele ja ühes nendega ülekantud tähenduses ka pea siis meil hakkame olemast. Kui eksinud tänapäeva noored ja lapsed tunduvad metsas kui, kui sa oled ka neid koolitusi läbi viinud ja, ja kohtunud õpilastega, kes tulevad siis mõnele koolitusele, kui, kui koduselt või või eksinud olnud tunnevad. Nii ja naa, on on siiski veel palju meeldivaid üllatusi, on, on, on, on selliseid üllatusi, milles ei oskaks uskudagi. Õpilased, kes on võib-olla ka isegi mitte eesti rahvusest näitavad sageli üles suuremat pühendumust ja oskust toime tulla loodusesse ja seda loodud loodust omaks võtta. Sageli kui, kui Eestimaa lapsed, sest näiteks mul sageli on küsitud et kui suur vahe on maa ja linnalastele maha lapsed ju saavad hakkama. Mida aeg edasi, seda vähem maakodu või kodumaal ei tähenda enam seda, mida ta tähendas põlvkond-paar tagasi. See ei tähenda kapsama rohimist metsas jalutamist sageli ka loomade pidamist. Üsna tihti on see lihtsalt kaasaegne linnalik elukeskkonda keset metsa ja ainuke erinevus linnakorteri või linnamaja ja selle maal oleva kodu vahel. Laste jaoks ongi see, et aknast ei paista teine maja, vaid puud. Valdav osa ajast kulub arvuti tegevustele ja ka vanemad, kes on kas pikalt ära või seotud sealsamas toas olles arvutitööga need vanemad ei, ei leia. Ei leia võimalust minna vaatama, mis roheline mass seal akna taga on. Ja nõnda väidet tehaksegi aega oma õuel ja oma oma ruumes, mis on sama mugavad kui kui linnakodu. Ja tegelikult väga suurt vahet ei olegi, autoga viiakse lapsed kooli, autoga tuuakse, nii et see erinevus on, erinevus on kadumas. Aga jah, tõepoolest, kui sa küsid, kui eksinud, kui, kui võõrana ennast noored või lapsed tunnevad selles keskkonnas, siis on looduses keskkonnas ehk loomulikus keskkonnas siis jah, ühtepidi ühtepidi võõrastus teistpidi mitte toimetulek, aga mida nooremad need õpilased on, seda enam suudavad nad nautida seda keskkonda, kui esimesest ehmatusest on üle saadud, mis annab lootust, et, et seal sees on veel kuskil meie inimestel olemas sügav rõõm looduses olemise ja loodusega kokkupuutumise üle. Kui tuua mõni näide, siis missuguseid õpitubasid või õppepäevi on on olnud siis huvitav läbi viia või missuguseid tunde näiteks annab ka läbi viia just nimelt et metsas või rabas, et missugune see kogemus seni olnud. Jah, kui, kui küsida, huvitav. Noh, meie jaoks on, ühest küljest meie koolitajate jaoks on loodus on igapäevane keskkond ja samas see keskkond suudab, suudab iga päev üllatada, ei ole ühtegi ühesugust päeva, isegi kui sa aastas 100 150 päeva looduses veedad. Alati on midagi uut, nii et keskkond isegi sama kohta on, on muutuv ja ikka leiab sealt midagi uut ja ilusat, isegi kui sedasama sama koha peal koolitusi läbi viid. Teise kandi pealt on huvitav töötada noortega, kes soovivad olla looduses, neid jääb aina vähemaks. Aga alles äsja töötasin ühe Tallinna kooli seltskonnaga, kes, kes oli ülimalt kohusetundlik, püüdlik, tundis rõõmu sellest, mis ümbruses on ja need ei olnud viienda kuuenda klassi lapsed, need olid keskkooli lõpupoole. Et ka see on huvitav, hea on hea ja huvitav on töötada inimestega, kes kes on huvitatud, õpitavasta. Huvitav, huvitav on muidugi alati võimalikult mitmekesiseks õppe muuta ehk et sageli õues õpet lõimitud õpet ei suudeta vaadata väga sügavuti, tee lahti. Ehk et paljudele õpet lastele või õpetajatele on, on selge, et looduses õuesõpe lõimitud õppe läbiviimisse on võimalik viia loodusõpetust, maateadust ja, ja muid vahetult seonduvaid valdkondi, aga pea iseenesest lõimub sinna õppesse juba kehaline kasvatus läbi liikumise. Kodulugu kultuurilugu, ajalugu läbi paikade, paiga, lugude, pärandkultuuri. Käsitöö tööõpetusmaterjalide tundmine läbi väheste tegevuste ja lihtsate töövahendite tundma tennisesotsiaalne sotsiaalse küpsuse ettevalmistamine läbi meeskondlike tegevuste ja, ja läbi vastutuse, sest noortele tuleb anda rohkem võimalust kanda vastutust, mitte liialt palju neilt nende eest ära teha, võimaldada neil endal mõista, et kõik, mis nad teevad või tegemata jätavad, mõjutab nende heaolu. Neid valdkondi on väga palju emakeeleni välja kasutades väljendit, mida iga päev tarvitada jõudes jõudes sõnadeni koha nimedeni, nende pärimuse looni. Ehk et tegelikkuses ka füüsika, keemia. Ka rehkendamine, matemaatika. Sellisesse koolitusse on võimalik pädeva kava koostamise juures lõimida pea kõik, mida kooli õppekava sisaldab. Küsimus on ainult ajas kestuses muidugi ei ole võimalik seda teha kahe või nelja tunniga, selleks on vaja pigem kahtekümmend nelja tundi või enamat aega. Aga see on huvitav, see on huvitav sedasi asju kokku lõimida ja õpetada loomulikult lõinitult selles keskkonnas, kus asub õpitav. Sest see on ju loomulik õppimine. Õuesõppe siis ei tähenda seda, et võtame kõik oma raamatud ja õpikud kaasa ja läheme, istume siis muru peale maha ja õpime nõnda, kuigi ka see on muidugi osa õuesõppest. Aga, aga loodus pakub palju enam võimalusi. Ka nii on õues õpet mõistetud ja, ja eks ole see parem kui mitte midagi, sest ka õpikutarkuse omandamine väljaspool klassiruumi kauni ilmaga olgu või kooli kooli võimlemisväljakul istudes. Annab kõik kindlasti parema tulemuse, sest kõige piiravam asjaolu noorele inimesele, kes on hakkamist täis püsima kõige piiravam asjaolu, on ruum ikka ja jälle seesama ruum, seesama koht sellesama pingi taga juba üksi selle keskkonna vahetamine paarikümne meetri kaugusele maja ette pinkidele aitab väga palju kaasa innustab. Aga meie nägemuses pigem võiks see vahemaa olla rohkem kui paarkümmend meetrit. Sest kui on võimalik õppida maateadust erinevaid pinnavorme või, või, või loodusõpetust või kodulugu seal, kus need õpitavad on või on olnud, kus neid saab aimata või isegi katsuda või nende peal jalaga seista, on see märkimisväärselt tulemuslikum. Kui ma vaatan keskpärast joonist ühest paljudest õpikutest, mis kujutab näiteks raba oosi siis ükskõik kui hea kirjeldus sinna juurde õpetaja poolt, isegi kui kasutatakse filmiklippi sinna juurde ei saa ligilähedalegi sellele, kui seda voosi mööda tallata. Ta aimata teineteisel Poloosi olevat sood ja raba, haista neid lõhnu ja, ja märgata seda, millele juhendaja vahetult osutab. Need asjad ei ole võrreldavad. Ja loomulikult on viimane märkimisväärselt tulemuslikum kinnistuvam ja pikaajalisemalt püsivam inimese mälus kuid see nõuab rohkem aega, pühendumust ja ka pakub väljakutseid õpetajale ning kooli meeskonnale. Kõik seda korraldada. Tihtipeale ei ole ju selleks väga aega, sellepärast et päevad on tihedad päev on täis eri õppeaineid ja kuidas sa siis võtad selle terve päeva näiteks just nimelt raba. Muidugi muidugi, selleks võib selle päeva sisse siduda Ta sood erinevaid metsaliike vanu talukohti sinna juurde, tööõpetust, keskkonnakaitset, kuni toidu valmistamiseni välja ja kõike seda saadab kehaline kasvatus, emakeeleõpe miks mitte ka pisuke füüsika ja, ja sellisena lõimituna teadlikult. On see aeg tegelikkuses ju sama, kuigi ta ei pruugi jälgida ette nähtud formaalharidussüsteemis kinnitatud õppekavasid. Selle sõna otseses selle sõna otseses mõttes. Küll aga õppekavad, õppeplaanid, mis on koolidele haridussüsteemile peale pandud, on ju pandud ka inimeste poolt, tegelikult oleme selle ju ise pannud. Ei saa ju öelda, et riik nõuab lapse, koolikott kaalub 70 kilo ja et ta peaks iga päev õppima 12 tundi laua taga pähe tuupida, seda teist ja kolmandat, see oli muidugi üle võimendatud näide, mul aga seda palju heidetakse ette. Sest riik kui niisugune ei sunni mitte kedagi õppima, sest riiki kui niisugust ei ole olemas. Riiki me ei saa käega katsuda. Riik on kokku inimeste vahel sinu, minu Nende, paljude õpilaste vanemate vaheline kokkulepe. Ja kui õpilaste vanemad on leppinud kokku, et lapsed peavad ülemäära õppima et lihtsalt selleks, et olla edukas. Olles seadnud edu elus esikohale mitte loovuse, mitte arengu, mitte vaimse tasakaalu, mitte muud väärtused siis on see vanemate poolt nõnda kokku lepitud ja vanemate endi soov. Kui vanemad soovivad leppida kokku teisiti ja, ja saavutada teisi viise õppimises ja lapse ja õppimisega sisustamises siis need vanemad niimoodi ka lepivad kokku. Ja see on taaskord riik. Moodus koolitaja Erkki vaikne sul on ka kontakte teiste organisatsioonidega teistest riikidest, kes teevad sarnaseid asju. Juurutavad õues õppimist, korraldavad festivale, metsas toimetuleku oskusi, õpetavad toimetuleku oskusi, mismoodi ellu jääda, näiteks külmal talvel metsa jäädes. Kas on ka selliseid näiteid, et ta ongi tehtud selline metsakool? Õpitaksegi ja on Rootsis, ka Soomes on algatus tehtud, sellised asutused on järjest enam inimestes huvi võitmas. Rootsis on lausa metsa lasteaiani jõutud, kus ka talvisel ajal lasteaiaealised või kooli koolieelses vanuses lapsed oma päevad sisustavad ja, ja on rõõm, et inimesed järjest enam ja enam liiguvad loomulikkuse poole. Ehk et, et jällegi tagasi sellesama riigi juurde, et kui saab enamuse saavutab inimesed, kes soovivad loomulikult õppida, siis tulevad teistsugused õppekavad. Et ja selline suundumus on järjest enam arenemas siin lähipiirkonda vaadates, eelkõige siis Skandinaaviamaades. Aga ka siin järjest järjest on huvi kimas ja ma usun, et me jõuame, me jõuame sinna. Kas viie või 10 aasta pärast võib-olla ka paari aasta pärast, kus ka Eestis on tekkinud esimene metsakool või miks mitte ka metsakool koos lasteaiaga. Me teeme siinkohal väikese pausi, stuudios on külas looduskoolitaja Erki Paikre ja pärast muusikapala ootame ka teie kõnesid. Head kuulajad, numbril kuus üks üks 40 46 üks üks 40 40 tahame teada. Mismoodi teie suhtute õuesõppesse, kas see võiks olla tõhusam? Parem kui klassiruumis õppimine. Me räägime siis õues löömisest ja stuudios on külas meil looduskoolitaja Erki Vaike, mittetulundusühingust Est Lander ja me võtame vastu ka telefonikõnesid kuus, üks, üks, 40 40 on meie number, tahame teada kuulajate käest, kuidas teie suhtute õuesõppesse, kas see võiks olla tõhusam kui klassiruumis õppimine, võib-olla tuleb meelde mõni kogemus, kui, kui just nimelt et looduses läbi viidud tund on näiteks terveks eluks meelde jäänud. Nii et jagage oma kogemusi ja oma mõtteid sellega seoses õues õppimisega seoses kuus, üks üks, 40 40 on meie telefon. Kuidas on täiskasvanutega, et kui altid on nemad uusi teadmisi omandama ja võib-olla ka selliseid, mida esmapilgul nagu ei lähegi tarvis, et Pean ma siis oskama seal lõkke peal toitu teha või, või kas ma pean oskama tulla toime ööbimisega õues miinus 10 15 kraadiga? Huvitav on see, et viimase kümnendiga on üleüldse inimeste huvi loomulikku vastu kasvanud nii siin kui kui ka mujal mujal maades. Ja inimesed seda enam ja enam huvituvad, huvitavad looduses viibimisest selliste loomulik teadmiste oskuste omandamisest. Jaa, jaa noh, eelkõige täiskasvanud, kes on küpsed juba järeldusi tegema ja ka ise otsuseid vastu võtma. Aga, aga ka noorte huvi on, on kasvamas täiskasvanute koha pealt, kui sa küsid. Täiskasvanud inimene ühe ühest küljest tuleb alati omal soovil, teda ei suuna õpetaja vägisi osalema kuskil teise kandi pealt. Täiskasvanud inimene omab juba kogemust, kindlat isiklikku arvamust ja kindlaid seisukohti ning väljakujunenud loomust. Seetõttu ühest küljest täiskasvanud inimestega on keerulisem arvata, on jah. Teisegi teise kandi pealt on jälle lihtsam kuivõrd-kuivõrd, nad on võtnud vastu ise otsuse ja tulevad omast vabast tahtest. Et nii ja naa. Mugavustest, aga võtame esimese helistaja. Liia on meil telefonil, halloo, kuuleme teid. Tere päevast, tervist. Ja aga ma arvan, üheksa sõltub ennekõike ainest bioloogia tunda tõesti loomulikult igati olles läbi viia, et sõltub muidugi jällegi ka temaatikast mõnda keerulisemat teemat ei olnud, kus ei ole midagi otseselt näidata, et peaks klassiruumis käsitlema. Aga paljudele asjadele jah, bioloogia suhtes geograafias õuesõpe kindlasti palju juurde, aga ma ise küll koolis ei tööta, aga ma olen erialalt matemaatikaõpetaja, järeleaitamistund olen andnud ja eks tulemusi on seinast seina, aga paljudel juhtudel ikka on väga keeruline asja selgeks teha, kuigi püüdlikud õpilased jah, on jõudnud väga heade tulemusteni, aga mõnikord vaatamata suurtele unistustele tulemused ikka üsna nigelad ja ma hästi ei kujuta ette, et sinna hõbesepa midagi juurde annaks. Aitäh helistamast matemaatikaga, mismoodi tõesti õues seda siis õpetada metsas? Matemaatika on üks nendest ainetest, mille puhul sellise noh, ikkagi suhteliselt kuiva distsipliini juures on mõistlik selle paremaks omandamiseks kasutada kõiki kõiki võimalusi, mis innustavad, peata. Ja üks on see, millest me saate esimeses osas ka kõnelesime juba keskkonnavahetus ise innustab väga palju pead, kas see keskkond on mets, mille vastu vahetatakse, on iseküsimus. Loomulikult ka ilusa ilma puhul omades kerget välitahvlit saab ka matemaatikat õpetada metsas. Ja kindlasti on see on see tulemuslikum õppija hindu ja ajendit ajendatust silmas pidades aga ka tavapärase matemaatika klassi asendamine kas või viies tunnistada ühe või kahe puhul asendamaks selle mingisuguse teistsuguse ruumiga väljaspool koolikeskkonda. Juba tõstab õppija hindu ja õppimisvõimet. Kuus üks, üks, 40 40 on meie telefon kuus üks üks 40 40, aga kas siin ei ole see oht, et et see lapse fookus ja tähelepanu hajub ikkagi, et hakkabki vaatama seal lindu, kes lendab ja pilved on huvitavad ja võib-olla on õues natukene ka jahe või tuul tõmbab, et kuidas selline inimese keskendumisvõime sellises olukorras on, kus ta õpib ainet õues? See on tegelikult laiem, laiem küsimus, sest et kui me räägime mingisuguste ainete õpetamisest mingis keskkonnas, siis juba üksi juba üksi, see lähenemine on ebaloomulik. Kõigepealt vastates ära sellele, et kui inimesel on külm, siis loomulikult kui tal on külm, nälg, janu, ta magamata, siis ei ole tema omandamisvõime on väga madal. Et aga selle eest tuleb hoolitseda eelnevalt, et rõivastus oleks ilmastikukohane, et keskkond oleks sobilik, oleks tuule varjune tuulevarjuna kohta ja muud sarnast. Aga aga jah, et see lähenemine iseenesest on juba ebaloomulik, sest loomulik õppimine toimub Kiiu lõimituna. Kindlasti väga paljud koolitegelased vaidlevad mulle vastu, sest sest 2000 aastat on, on alates vanadest kirikukoolidest õpetatud ikas edasi. Praegu õpetame, kus üks tark ongi kepiga klassi ees ja peksab lollidele katekismus sisse. Aga inimese kui liigi pimine loomulik õppimine ongi lõimitud. Tegelikkuses ei ole mitte mingisugust vahet, kas õpib inimene, siil, jänes või liblikas. Me õpime läbi mängu, õpime lõimitult, õpime tegevusi läbi sellise stsenaarse tegevuse ja, ja selline õppimisõppimisviis on loomulik ja tulemuslik, kus me ei õppi tükikaupa, nõnda nagu me ju ka ei valmista suppi, nii et me keedame eraldi porgandid eraldi potis kapsad, eraldi sibulad. Ja lõpuks imestame, supi asemel on meil ühes potis lihtsalt kuum vesi ja eraldi pannidel erinevad juurviljad. Kui me tahame saada söödavat maitsvat tulemuslikkust siis me peame neid asju valmistama koos, sealjuures silmas pidades, et porgand küpseb märksa kauem kui karta tul ja kondilt. Leent kondist leent keeta tuleb veelgi kauem kui porgandit. Et kui me sedasi õpime, õpime me loomulikult ja tulemuseks ei ole killustunud mõttetud teadmised, mis koormavad meie aju ja millega enamikel juhtudel ei ole meil midagi peale hakata vaid tulemuseks on terviklik areng nendest samadest kildudest kokku pandud tervik ja sellisel juhul need killud muutuvad vägagi mõttekaks ja rakendatavaks, ehk et sedasi me valmistame inimese ette tegelikult eluks. Meile on helistanud Christian Harjumaalt Kuuleme tere hommikust. Kuulan seda huvitavat juttu ja alustaks oma kogemusega aastakümnete tagant. Kogu klass viidi metsa istutama ja varakevadine aeg, ilmselt oli ka loomade poegimise aeg ja keegi meist avastas ja aegu veel niiske kitsetalle. Ja keegi poolt meid õpetanud, aga kutsuti kohese metsavaht, kes meid juhatas ja õpetas ja organiseeris, niiet mõtlesime hiirvaikselt sealt ära bussi, ta leidis meile teise langi ja siis õpetajaks osutuski see metsavaht veel bussireisi peal. Ja kuidas ta rääkis metsloomadest, rääkige nendest poegi meestest ja miks ta oli oluline, et sealt kõik kähku ja vaikselt ära pidime minema. Muidu ta talleke oleks hüljatud. Ehk et see õuesõpe oli lisabioloogia Viloodus tund pluss väga emotsionaalne, mis on kaasas aastakümnete järel. Ja ma leiangi seda, et ei pea minema raamatu ja tahvli ja ma ei tea millega veel. Kas või grisli Afriidiga kreeglijadele tahvliga. Aitäh helistamast, igavene ilus näide ja täiendaks lugupeetud helistajat veel sellega, et kahtlemata oli seal ka matemaatika õpi, sest kindlasti lugesid nad väga tähelepanelikult kokku, kui palju puid nad istutasid. Nii-öelda täienduseks naljaga täienduseks siis eelmisele kõnelejale, kes oli matemaatikaga. Ja viimane helistaja on Jüri Saaremaalt. Hallo. Tervist. Spiraan kuulata taolist taoliste projektide vedajate juttu ja mõtlemise maailmavana mehena võin öelda. Kui inimene on kistud ära oma loomulikust keskkonnast, on linastumise tulemus, ei saa siin kätt ette panna ja tekib niinimetatud asfaldiinimene. Kurdab oma depressiooni ja ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui siis haridussüsteem seda ei toeta. Millest siin nii ilusti on räägitud, see tähendab loodus, oma hing, vaim, oma keha ja selle terviklikkus olla selles ja looduskeskkonnas. Mis saab olla loomulikum? Tütrepoega, kes on ka ja poole aastane, kui loomulikud instinktid on, kuidas ta tahab joosta, kuidas, kuidas talle meeldib olla kui ta paljajalu jookseb seal suve läbi ringi. Et mis saab paremat olla, lootus on süstinud temasse loomuliku liikumise vajadust loomulikku vajadust olla vaba ameti kontrollitud ja nii edasi ja nii edasi, nii et hoolitsege oma hinge ja vaimu eest ja ilma loodusega, et me neid tasakaalu ei vii. Millised on need õppeprogrammid? Kui õpetaja ütleb, et matemaatikat ei saa õpetada, siis on tema hinges midagi looduses õpetada, siis on tema hinges midagi valesti, see tähendab vanemad, vaadake iseenda siis eelkõige tunnetage ise, viige lapsed loodusesse, saage ise osa õppide kivi otsas istuma ilma kisa-kära. Õppige vaikima. Need imelised asjad, nii et kui inimesed niukseid projekte veavad, siis jõudu ja jaksu ja võistlust meile toetada neid inimesi, kes taolise suurepäraste asjadega tegelevad. Aitäh teile ja edu. Aitäh helistamast suur ja sügav tarkus kõneles selles helistajas, seda oli lausa lausa puhas rõõm kuulda ja hea on, et selliseid, kui vanaisasid on, kes oma lapselastele ja nüüd ka raadiokuulajatele. Seda sügavat tarkust jagavad, et loomulikult nõnda kaua, kui meie hariduse eesmärgiks on toodud Ta edu ja mõõdetavaid tulemusi nõnda kaua ei saa midagi oluliselt muutuma. Ja kui, kui, kui me hakkame mingil hetkel õigeks pidama inimese ettevalmistamist eluks sotsiaalse küpsuse ettevalmistamist, tervikliku tervikliku inimese terviklikku ühiskonna kasvatamist siis siis saavad ka tulemused olema teised, sest laps on ääretult vastuvõtlik, nii nagu ka härra härra ütles, lapses on kõik loomulik olemas. Sõltub sellest, kuidas või kuhu poole me teda suuname selles õrnas kasvamise eas. Lõpetuseks räägime ka lühidalt Bush Craft festivalist, mida siis MTÜ Estlander korraldab ja, ja see on siis täiskasvanutele mõeldud seminar või, või kuidas seda öeldagi, õppepäevad. Pigem ma ütleks jah, koolitus sündmus, et tegemist on rahvusvahelise formaadiga, mille jaoks tundus aeg olevat küps Eestisse tuua, oleme, oleme viimased aastad õppinud ja, ja jälginud, kuidas seda tehakse mujal ja eelkõige oleme, oleme rootslastega kõige rohkem koostööd teinud, aga brittidelt õppinud. Tegemist on loodustegevuste matkamise, ajaloolise käsitööpärand, kul tuuri ja kõige kõige looduga loodusega neile omadega seonduva seonduvate koolituste selline sündmus, sündmus. Festivali väljend ei kõla hästi, see meenutab, meenutab alkoholi liigtarbimist ja kärarikast muusikat, et see koht ei ole see, et see nimi on exit. Aga rahvusvahelise formaadina ta seda nime kannab. Tegemist on kohaga, kus on kaugelt üle 40 erineva koolituse, on, on jututubasid, on ka kontserte, muusikat, puskar, festival, punkt ee annab pildi sellest täpsema toimumiskohaks on vägagi sobilik ja ma usuks, et Baltimaade sobivaim koht selliseks sündmuseks raudsilla puhkekeskus, kus, mis on väga selline looduslähedane, asudes Lahemaa rahvuspargis reservaadi serval kauni pärlijõe ürgse pärlijõe kaldal. Täitsa keskkond on ka ääretult oluline, et sealsed püstkojad ja maasse kaevatud saunad ja kõik muu sääne sobib siin ilusti juurde ja neid saunasid saavad külastajad ka õhtuti õhtuti proovida. Need on samuti avatud külastajatele. Ja kaheksandast kuni 10. juunini toimub põhikoolid, koolituspäevade on üheksas ja 10. juuni, kaheksas juuni on pigem siis kaugemale tulnuile. Praeguse seisuga muide, on on 60 protsenti D eelregistreerunute, st ka laiast maailmast, nii nagu ka läbiviijaid koolita valijaid on meil erinevatest riikidest, nõnda ka nõnda ka tuleb välja, et osalejaid huvi on märksa kõrgem rahvusvaheline kui iial arvata oskasime. Araabia ühendemiraadid, Kanada, Ukraina ja, ja nii edasi ja nii edasi. Selliseid riike, kus tavaliselt inimesed väga palju Eestisse ei rända. Põnev, see on siis tulemas, nagu öeldud juunikuus, kaheksandast kuni 10. juunini põhipäevad üheksandal ja 10. juunil Bush, Craft festival ja koduleht on sellel ka olemas, aga aitäh praegu, et sa tulid stuudiosse looduskoolitaja Erki Vaikre MTÜ-st Est Lander. Ja ma luban siin nüüd loodusesse tagasi. Suur tänu sulle ja kõigile raadiokuulajatele soovitan, soovin, minge metsa. Jälle veerev igavik on juba aasta maismaailma, käin Arina ootanud juurde, Teele sõidab laev Suenbudesse, Murray. Oma suurust näitab purjede läbi puu. Iga mees vastu ei pea. Lained üle pea, mull. Ja äike näitab seda merele. Elu panen purjed Lätimaa poole, sealt südames puudub hirm, ka eelarvealal toome tabeli tuumale. Tibude koju kutsub karme trotsides poole olendeid. Sadamasse jõua muidki asju soodavees, sinu kuldseid juhuseid kai peal ei näe. Aasta oli siin viinud teise käte vahele, andsid talle südame ja oma käe mulle lubaduse jätsi ootada. Selle kinnituseks puudub uursel nüüd jõudelt aidanud ilmaga soe, et see on südav orjad dema tuule külane puuduge laeval tunne laavee. Figuur käega hoia kinni minna juurest tagasi vaatamata. Möödub igavik linn merele, mis põhjatuna näiv juba aastal olen, maismaale sa ei teinud, ei ole parem, kui olla meremees, torme trotsides ringu, vabadusega orjad, leppima tuulesüdamiku tugilaeval tumetabel. Tuuteri. Hoia kinni, juured tagasi, vaatanattale. Purjele pima, son, tuulajas ja südames puudub hirm saia naeral, tume, elav. Lumele tuute, püsi kuuldel ega hoia kinni, mil su juured tagasi vaatanattale. Ja nüüd on meil stuudios Kerttu Kaldoja portaalist menu. TRUE tervist. Tere hommikust metsast, sa ei ole ja soovitad meil mitte metsa minna seekord vaid hoopis maarjamäe lossi. Nii on metsa jõuate ka minna, aga käige täna õhtul veel ära maarjamäe lossis. Muidugi mitte ainult täna, sest näitus, millest kohe rääkima hakkame, jääb avatuks kolmeks aastaks. Nii et aega teil minna on. Aga tõepoolest täna siis selline näitus nagu Vabaduse kõla, Eesti levimuusika lugu, saab ta tänasel Maarjamäe lossis alguse ja tegelikult seda näitust on ette valmistatud juba päris pikka aega, et aastal 2015 Eesti teatri- ja muusikamuuseum hakkas esimesi samme astuma koos siis Eesti muusika kuulsuste kojaga ja korraldanud on olnud nende aastate jooksul 10 kohtumisõhtut, ütlen kohe menu portaalist umbes pooli saate neist järele vaadata. Erinevad muusikud siis, kes rääkisid oma mälestustest ja teest, kuidas nad muusika juurde jõudsid. Ja tänu neile ja loomulikult ka teatri- ja muusikamuuseumi tublile tööle on siis kokku pandud näitus, mis räägib meie enda rahvamuusikalugu räägib aastatest 1901 kuni 2001 ja selle sisse mahuvad lauluvõistluse tsensuur, punkliikumine, esimese džässansamblid biitmuusika, noh, mida kõike. Terve laulev revolutsioon ja näitusel saate siis näha kas näiteks erinevaid muusikainstrumente, Raimond Valgre, akordion on neil olemas, on näiteks Tõnismäe ja Anne Veski esinemiskostüümid, Peeter Ojakääru saksofon no mida iganes, et ma olen nagu põnevat uurimist, on seal päris palju. Ja täna siis kell viis näitus avatakse, kes saab kohe ära minna, saate nautida tasuta kontserti otsa koolinoortelt Siim Aimla juhatusel. Ja muidu siis nagu ütlesin, et kolm aastat on võimalus seda näitust külastada. Ja see tundub tõesti väga põnev ja ma tean, et ka Vikerhommikus on sel teemal ka peatatud ja küllap sellest näitusest on on juttu veel pikemaltki ja saame kuulda inimeste tagasisidet ja ja nende muljeid maarjamäe lossis siis täna avatakse. Tasub minna vaatama Vabaduse kõla, Eesti levimuusika lugu, aga veel mõnest asjast, kui meremainime Eurovisiooni siinkohal, siis see on ka selline. Ikkagi tähtsündmus Euroopas. Levimuusika seegi, ma arvan, et ka sellel samal näitusel on eurovisioonil on eurovisioonile oma Nurt pühendatud, sest ega me ei saa ka Eesti levimuusikast sellest üle ega ümber. Aga tõepoolest, et tänavune eurovisioon siis juba teisipäeval käima läheb, et meie, Eesti meeskond on juba seal kohapeal. Kui ma ei eksi, siis Elina Netšajeva on juba täna teine lauluproov Ki ja teisipäeval siis esimeses poolfinaalis tema juba üles astub järjekorranumbriga üheksa. Ja Eestil on tänavu niivõrd teistsugune laul Lapportsa, et erinevad ennustusportaalid juba siin kiidavad takka ja ütlevad, et, et finaali finaali koht peaks olema ikka kindlustatud. Et tasub siis kaasa elada ja vaadata, et kuidas, kuidas ennustajate läheb. Tõsi on see, et, et kui juba finaali saada, siis see on tohutu võit. See on võit muidugi, et nüüd viimasel paaril aastal meil ei ole see õnnestunud, aga no 43 riigi hulgast saada finaali on juba ikkagi väga suur, väga suur töö ja, ja väga suur võit. Ja ma ikka südamest loodan, et, et nii läheb ja siis juba laupäeval saame finaalis uuesti kaasa elada. Et kes tahab põhjalikumalt jälgida, siis ETV-s on ju ülekanded. Nii, esimeses poolfinaalis, teisipäeval, neljapäeval teine poolfinaal kui finaal laupäeval kus Marko Reikop annab oma ülevaate ning teisipäeval ja laupäeval lisaks meile ERR-i portaalis veel koha pealt sellised eksklusiivsed otseülekanded vahetult enne ja pärast kontserti, siis kus Mart Normet oma meeskonnaga juba ise annab aimu, mis seal lava taga sünnib. Ja aitäh sulle, Kerttu Kaldoja portaalist menu, TRE ja huvitav saadega tänaseks lõpetab. Kell on 10 ja 57 minutit, mis tähendab seda, et varsti on eetris uudised. Ja pärast seda ka virgutusvõimlemine. Eriti nendele, kes metsas ei käi ja soodes rabades ei liigu. Tehke vähemasti seda väikest füüsilist pingutust kaasa. Mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast. Kaasa mõtlemast. Soovin kaunist päeva.