Tere hommikust, kell on liikunud viis minutit üle 10 ning vikerraadio programm jätkub nüüd huvitaja saatega, nagu ikka, kõneleme teisipäeviti tervise teemadel ja täna võtame ette teema, mis mingil kujul tuttav ilmselt peaaegu kõigile raadiokuulajatele. Seljavalu on kaasajal üks kõige sagedasem meditsiinilise abi poole pöördumise põhjus. Enamasti on probleemi põhjustajaks ebaõigest tööasendist tulenevad lihaspinged. Meil on saates külas füsioterapeut Kristjan Mardo, kellega seljavalude ennetamisest ja leevendamisest põhjalikumalt räägime. Kui probleemid on aga väga tõsised, kirurgilist sekkumist, tuleb paluda abi lülisamba kiruliku kirulgidelt. Eestis on ala kõrgel tasemel ning aprillis omandas Ida-Tallinna keskhaigla lülisambakirurgia keskus seljakeskuse sertifikaadi, mis võimaldab neil anda kõrgel tasemel rahvusvahelist väljaõpet. Lülisambakirurgiast vestleme doktor Taavi Toomela ja tunni lõpus vahendab nädala põnevaid terviseuudiseid ERRi teadusportaali novaator vastutav toimetaja Marju Himma-Kadakas. Kas võin juba ette öelda, et uudised on väga elulised, info kasulik? Sellised on plaanid tänaseks huvitajaks saatejuhi rollis, seekord Johannes vedru, mõnusat kuulamist. Vahel on keega luule värvus vahel on päris piin. Vikerraadio Tartu stuudios on koha sisse võtnud Kristjan Mardo, kes igapäevaselt töötab Tartus tegutsevas vaks oli füsioteraapia ja massaaži kabinetis. Tere Kristian. Tere hommikust. Ma vaatasin tänaseks intervjuuks, valmistudes Ida-Tallinna keskhaigla lülilisandaa kirurgia keskuse kodulehekülge ja seal on üks number välja toodud, et et erinevate seljavalude seljaprobleemide käes oma elu jooksul kannatab lausa 95 protsenti inimestest. Kuidas siis, kui sa füsioterapeudina töötad, ise sulle praktika näitab? Kas see number võib tõele vastata ja kas need On juhtumeid, kus inimesed just selja pärast pöörduvad, ka teie kabineti on on väga tüüpilised. Ja see on küllaltki tüüpiline, sellepärast et eluiga on ju päris päris pikk ja 90 protsenti inimestest tõenäoliselt jah, saavad mingisuguseid nii-öelda sümptome või muid selliseid valusid tunda. Selja ja probleeme võivad põhjustada väga-väga palju erinevaid asju. Olgu siis lihased olulisem närvid, olgu see midagi muud. Nii et jaa, loomulikult, isegi mina olen selle kaugenenud. Ja tegelikult vist siin on mitu tahku. Et seljaprobleemid, kui sellised võivad avaldada ka mingite teiste piirkondade valuna, siis, et inimene võib olla algselt tunnetab seljavalu mingil kujul sisse, valu kandub üle kuhugi mujale ja, ja see hilisem valu on nii-öelda tugevam valu. Ja, ja ta võib-olla ei teadvusta endale, et probleem tegelikult on alanud seljast. Just täpselt ja sellisel juhul kõige rohkem just tegelikult võiks ju rääkida alaseljast. Sellepärast et ala selle probleemid on, on kõige sagedasem, on seljaprobleemid ja ja alaseljaprobleemid pahatihti võivad tekitada sümptomaatika näiteks jalgadesse, eks. Aga kui palju siis protsent umbes võiks olla nii laias laastus, et just seljaprobleemidega tee kabinetti tullakse ja mis need teised siis levinud. Levinud probleemid on, et inimesed abi otsivad? Selja ütleks, konkreetselt alaseljaküsimusi on, ütleksite julgelt kolmandik tegelikult et seal on siis nii-öelda pisut juurde veel siis nii-öelda ülemise osa Viimsi rindkereosa ja noh, seal tuleb jah, tubli pool, mõtlen kõikidest patsientidest, aga teised küsimused tavaliselt on seotud mõõtmega õlgade küsimused ja, ja ta ja mõnikord kui puusaküsimused, põlved natukene väiksemad liigesed ei ole nii sagedased. Kuidas inimene sellist situatsiooni kirjeldab tavaliselt, et kas inimesed oskavad teile ära põhjendada, mis neil probleemi põhjustada? Ja ja mõned inimesed oskavad seda väga hästi öelda, näed, täpselt siin on ja seal on ja mõned inimesed on natukene natukene kehvemad, seletavad asju, aga aga meditsiinis on selline nii-öelda mõte, et umbes 80 protsenti potentsiaalsest diagnoosist või siis hüpoteesist tegelikult tuleb anamneesis, mis on siis patsiendi kuulame et kõigepealt sealt me saame nii-öelda mingisuguse info kätte ja siis me hakkame nii-öelda vastavate testide ja protseduuridega, seda siis kas tõestama või ümber lükkama. Näed sa, et see on kuidagi tänapäeva ühiskonna probleem, seljaprobleemid või meil on need inimkonna ajaloos alati kaasas käinud, aga lihtsalt kuidagi teadvustame seda teistmoodi. Hästi tüüpiline on see, et räägitakse, et inimesed istuvad järjest rohkem ja sellepärast need probleemid tekivad. Aga kas, kas, kas see seos on tugev? Ja see seos on tugev, seal on tegelikult korralik, ma olen patsiendile ka sellest nagu arutlenud, ise ka päris palju räägiti seda, et vanal heal nõukogude ajal inimesed olid tervemad. Aga, aga mis, millest ma saage sageli nagu ei mõtle, on selles tööviisid olid erinevad, et see füüsilist tööd oluliselt rohkem ja ja näiteks on hästi, hea näide on see, kui traktorist on tänapäevases moodsas masinas, kus on helikindel vibratsioonikindel ja, ja töökorras masin, millega saab sõita põllu peal ja metsas kus iganes, siis siis vanasti olid traktoristid poole aastal traktor katki, siis sellised poisid putitada ja parandada ja siis vahepeal hooajaliselt üldse midagi muud teha. Et see, see variatiivsus mitmekülgses liikumise osas oli tegelikult oluliselt suurem. Just vanasti, aga tehnoloogia on meid natukene nii lahendanud sellises passiivsemasse viisil. Füsioterapeudid ei tegele ju ainult sellega, et neid raskeid juhtumeid või siis ütleme, kui inimesel on juba probleemid, et juba siis nii-öelda ravida seda vaid tegelikult te kindlasti ka tegelete ennetusega, püüate inimesi harida? Kas Eestis on Meil seljaprobleemidest hoidumine, ütleme, inimestel selge, kuidas seda teha, või, või on kogu aeg siin asju, mida õpetada, et ma ütlen, omast kogemusest, seljalihased on? Mulle tundub alati väga ebameeldivat, mida treenida ja selles suhtes, kui me võtame näit näiteks võrdluses kõhulihastega, siis muidugi see on üks pakett, ma saan aru ka just aga, aga ütleme, seljalihaste puhul sul ei ole sellist visuaalset efekti, mis inimestele meeldib vaadata. Et kuidagi need seljalihased näiteks, need on alati väga vaeslapse osas. Ja ma olen nõus, seljalihas on vaeslapse rollis, sellepärast et seda pole näha. Üldiselt, kui sa vaatad ennast peeglisse, vaatad kõhulihaseid ja vaatad külge, vaatad rinnale ja seda kõike siukseid asju. Aga kui me räägime sellest kvaliteedis, siis tegelikult me peame rääkima kolmest erinevast osast. Me räägime kõhus. Me räägime külgedest ja siis me räägime seljast, ainult et kõik kolm tükki lähevad koosnevad, moodustavad sellise rõnga ümber selle selja ja siis siis need kõik peaksid tegelikult olema suhteliselt heas seisundis. Aga inimesed Inimesed jäävad jäävad natukene ühekülgseks, sellise treeninguga lihtsalt. On mingeid meeldivaid harjutusi ka olemas, mind ennast aitas planking näiteks, sest et mõni aasta tagasi oli probleeme seljavaludega, aga aga see kuidagi aitas päris kiiresti asjadest üle saada. Ja ja planking või plank või kuidas seda nimetada on? On väga efektiivne haridusest sellepärast et ta tegelikult imiteerib seda sellelt, mida korsett tegelikult tegema peaks, eksis korsetiülesanne asendit hoida, fikseerida, stabiliseerida selgroogu, toestada seda. Kui ma näiteks istessetõusu teen, siis tegelikult see on nii-öelda pingutus, lõdvestus, pingutus, lõdvestused, et plangus on tegelikult see asendan, püsib stabiilne ja sellist tööd tegelikult lihase peakski tegema. Selleks, et selgroogu saaks korralikult toestada. Aga on mingisuguseid teisi meeldivaid harjutusi veel. Meil ju kõik haridused on meeldivad. Kõik häälitseda meeldivad selles suhtes, et mõned on rohkem meeldivad, lahedam, vähem meeldivad. Ma üritan positiivselt lähetada selle asjale. Aga mida sa soovitaksid käe või pigem ikkagi sellised harjutused, mida inimene saab sooritada oma keharaskusega Ja sellepärast, et need on kõige lihtsamad ja kergemad teha, saad neid kodus teha, saad neid ka hotellitoas teha, siis kui on juhtumisi komandeeringus, käiku, midagi sellist, et kõigi funktsionaalsemad harjutuseda. Kui me räägime nendest samast nii-öelda kolmest piirkonnast kõht külge selgeks, siis tegelikult me räägime alasele võtmes siis suures osas nendest tegelikult minimaalse variandina taga piisaks sellepärast et mul oleks kõhulihases, oleks toonus külje, lihas oleks taanuseks küljeli Assab näiteks Külplanguga näiteks hoida väga hästi. Ja siis samamoodi see selge on ju mul vaja tegelikult kolme harjutuste regulaarsust ja tegelikult on olukord natukene parem, kui ta võiks olla. Aga kui palju sa näed seda, et sulle tuleb inimene vastuvõtule, tal on väga ilusad kõhulihased, aga selg teeb valu. Ja seda on näha, seda on, seal on kõvasti näha, tegelikult, aga seda tuleb rohkem just. Nojah, kui ilus Kauljas siis ilmselgelt on inimene nagu treeningus käinud, eks, ja et siis on lihtsalt seal treeningu disbalanss on sees. Kunagi nägin ühte ühte ühte ühte poissi kellel oli selline haigus, rindkere oli suhteliselt jäik ja eksistemaid tasand rindkerega hingata. Ja siis ta hingas kogu aeg kõhuga ja tal oli maailma kõige ilusam Kuusbakali ees. Aga ta saab vastavalt, probleemid olid siiski olemas, seal oli tema sunnitud seis. Ma toon ühe elulise näite veel, kui me räägime ennetusest või sellisest esmasest leevendusest. Inimene, ütleme näiteks vanem inimene kasutab sellist asja nagu radikuliitide öö, mis ala sellele paigutatakse? Selle kohta on kuulda erinevaid nägemusi ehk inimesi, see aitab päris paljusid inimesi, võib-olla see on natukene psühholoogiline, aga võib olla ka, see on tegelikult ju toestab seda korsetilihased. Aga samal ajal arstid mõningad ütlevad, et sellist asja ei peaks kasutama, kuna lihas nii-öelda ei arene piisavalt, et ei saa piisavalt tööd. Kuidas siis suhtuda sellisesse asja nagu radikuliitide? Ettevaatlikult sellepärast, et jää radiku leidis ta, ta soojendab ja toestamiseks, ehk siis parandab verevarustust ja kõik need nii-öelda positiivsed efektid, aga aga igal asjal oma piir. Ma soovitaksin kasutada seda küll, aga see on seal, selleks on siis aeg ja koht olemas, et kui inimene muutub sellest vorsti olla nii-öelda sõltuvus, sõltuvus satub sellest vööst, ühesõnaga siis siis tegelikult juhtub täpselt sama asi, et lihas mis peaks ise seda nii-öelda korsetti siis hoidmas ühesõnaga, selgroogu toestama, siis ta ei tee seda, sest ta teeb seda. Ja, ja siis nagu pikas perspektiivis on see negatiivne efekt. Aga näiteks natuke teisest teineteisest põhimõtteliselt lähtuv asi kosmodisk, et see soojendab selgroogu, kuidas, kuidas see töötab? Päris ausalt, ma ei tea, mul pole kosmond isegi mitte mingisugust kogemust. Ma tean, et ma nägin seda telekast, reklaamiti, aga, aga ma pole kunagi kasutanud seda ja ma ei oska seda nagu täpselt kommenteerida. Selge on siis see, et mõistlikum lahendus on oma lihastega töötada ja teie siis füsioteraapia kabinetis samamoodi neid võimalusi inimestele pakute, milliseid teenuseid teilt saab ja, ja siis, kui inimene teile vastuvõtule tuleb, et mida te soovitate inimestele, mida te nendega teete? No kõigepealt, kui inimene tuleb vastutus, ma üritan sotti saada, mis ta, mis on see probleem, millega ta pöördub üldse ja millised on inimeste ootused selles seoses raviga ja kui tugev on see valu ja mis seal täpselt põhjustamine ja, ja siis vastavalt sellele saab siis määrata või valida siis sellise lähenemisviisi, eks, et ma ise olen üritanud ennast harida ja koolitada hästi mitmel erineval viisil, et mul oleks nii-öelda virtuaalses tööriistakohvris oleks hästi palju variante, mida inimeste puhul nagu siis nagu kasutada, eks noh, seal võib-olla see võib kasutada teipi, mis seal võib kord nõelata panemist, seal võib kasutada loomulikult siis treeningud, treeningmetoodika muutmist, toitumist, massaaži on täiesti selle loomulikult sees. Mõnedel inimeste puhul on seal lihtsalt ka näiteks lihtsalt nii-öelda toe pakkumine. Elektrit saab tegelikult inimestele anda lihaslaste, mõni mõnel inimesel väga meeldib ja väga hästi aitab ka, et seal on hästi palju sellist sellist varianti, et noh, see on koostöö inimesega, see on kontakt inimesega ja me peame, peame nagu välja selgitama selle variandi, mis on inimesed kõige parem ja mis annaks talle nagu soovitud tulemuse ja samas käib pidev selline, kuidas ma ütlen siis teadvustamine, koolitamine sellepärast, et inimene saaks aru, mis talle probleeme tekitab. Ja kui ta saab sellest aru, siis tema hirm selle probleemi ees tegelikult ju väheneb ja, ja selle tõttu väheneb ka valu, eks ja, ja edasise nii-öelda pikaaegse tulemuse saavutamiseks on väga vajalik pidevalt seletada seda kuidas inimene saab edaspidi edasi minna. Niimoodi saab ise võimalikult hästi oma seljaga hakkama, eks räägime harjumuste muutmisest. Me räägime natukene elustiili muutmisest. Siukesed, väiksed väiksed asjad, mingid kannapöördeid tegema. Aga kui nüüd reklaami edasi teha nii-öelda naljaga pooleks, siis kui kiiresti võib tulemusi oodata. Tavaliselt muidugi oleneb probleemist, mõistan seda, aga, aga ütleme siis nii, et kui pikad need ravisessioonid on taastusravi sessioonid, mida teie pakute umbes? Ma üritan neid sessioone hästi palju hästi-hästi siukseid pikema aja jooksul nagu hajutada natukene, kui tegemist ei ole siukse väga tugeva tugeva valuga. Ehk siis ma näen inimest näiteks kord kahe nädala jooksul kord kolme nädala jooksul näiteks tegelema temaga, räägime temaga, siis me laseme tal kodus mõnda asja proovida teha, siis me hindame, siis me korrigeerime oma tegemisteks. Aga kui valulikkus on väga tugev või terav, et siis loomulikult me võime iga päev ka kohtuda ja siis vastavalt valu tugevusele nagu edasi minna. Sest esimene asi on alati see, kui valu tuleb valuga, inimene tuleb vastuvõtule, sest kõigepealt tuleb valu maha saada või võimalikult minimaalseks ja siis on võimalik seda lihast kasvatama hakata korralikult. Eks sellepärast, et sissi valu enam nagu ei ole selline häiriv faktor nii palju. Kristjan Mardo, sa oled mitmekülgne oma erialal, sa tegeled ka igapäevaselt mitme jalgpalli meeskonnaga Tartusse, siis Welco elektriga ja lisaks sellele jotka Welcoga ja lisaks sellele ka Eesti U19 koondisega. Jalgpall ja olen ise ka mänginud, ma tean seda, et näiteks Tartus neil on väga levinud, see trenni tehakse kunstmuruväljakutel, mida mõningaid rahvasuus hellitavalt ka asfalt, et siis parkimisplatsid, eks kutsutakse, ja ma tean, et seljavalud on suhteliselt levinud asi, et seda tuleb palju ette sul, kui sa nende jalgpalluritega tegeleda. Kusjuures hämmastaval kombel ei tule sellepärast, et okei, ma olen nõus, et need kunstmuruplatsid on erineva kvaliteediga, et mõned on väga-väga kõvad, eks öeldakse inimestele ka ära jookse asfaldi peal jooksev metsas on ju, et aga jalgpallurite puhul seljaküsimust ei tule nii palju sellepärast et teeme väga palju ennetavaid trenni ja tööd kogu aeg sellepärast, et seda kehatüve hoida, korralikud, töökorras, sest üks asi on iga vigastuste vältimine, aga teine asi on see, et kui jalgpallur tahab saada ühe korraliku tugevalt puraka sealt jalast välja ehk siis korraliku löögi teha, siis tegelikult see nõuab väga heas seisus kehadele, eks sealt ära. Tegelikult see jõud, jalg teeb lihtsalt selle hooaeg samamoodi on sellest, kui keegi lendab sulle õlaga sisse siis sa pead suutma oma nii-öelda territooriumi kaitsmisele kaitsta seal platsi peal, nii et seljaküsimused ei ole nagunii sagedaselt jalgpallis, sest nende teeme väga-väga suunitletud ennetavat tööd. Selles mõttes. Aga see on tõsi, et kui nendel platsidel mängida, siis ega nad ikkagi kõige kõige tervislikumad ei ole. Jah, nad lähevad paremaks, tegelikult on ju nad lähevad paremaks ja kusjuures enne ma ütlen seda korralikult välja, aga minu näide kehtis rohkem siis nii-öelda. Kuidas ma ütlen, kõrgemate liigade osta, et kui me räägime madalamates liigades, kus alguses rahvaliigast asjadest seal seljavalusid on päris palju. Loomulikult, aga ma räägin neist ülemisest osast praegu. Tõin sulle näite. Kui kiirelt veel üle käia, mida pakute oma massaazi kabinetis, siis vaatan, et siin massaaz füsioteraapia, manuaalteraapia Trainiiding, millest sa rääkisid lühidalt kinesioteipimine, ravimassaaž ja lümfiteraapia, kas, kas kõik kõiki neid erinevaid protseduure saab seljavaevuste puhul rakenduda või, või? Kõiki vist peale seal lümfiteraapia lümfiteraapia on natuke teistsugune väljund, et seda ei tea isegi seda mina, seda mul kolleeg. Mina lümfiteraapiast ei tea mitte midagi. Aga kui, mis, mis see kõige levinum on, et nendest nendest moodustest siis? Tavaliselt ma kombineerin, kombineerimine nii-öelda füüsiliste treeningute ehk siis manuaalteraapiaga ja, ja, ja, ja siis saab mõnikord kõnelasid paras ja siis leiti, et nõnda siukseid põhjendada. No aeg läheb jube kiiresti, põhimõtteliselt me oleme jõudnud nii kaugele, et ma pean sult viimase küsimuse küsima nii, aga ma küsiks siis arvestades järgmist intervjuud, et kus on see hetk, kus inimene tuleb, patsient tuleb füsioterapeudi juurde vastuvõtule seljaprobleemiga ja füsioterapeut tõstab käed üles, ütleb, et vot siin mina ei saa enam aidata, tuleb pöörduda kuskile mujale. See on see koht, kus me otsime nii-öelda punaseid lippe, punased lipud on see, mis siis võivad, tähendab, et midagi on tõsiselt jamasti, näiteks ta räägime põie või soolestiku nii-öelda probleemidest juba või me räägime väga tugevasti jalgu, hirmsat kiirgust ja valust või või me räägime sellest, et inimesel on näiteks varasem vähkkasvaja olnud noh, nii-öelda minevikus kunagi probleem on tagasi tulnud või on väga tugevad öised valud või on seletamatut kalu kavatsed või midagi sellist. Et need on niisugused märgid, mis teevad nagu ettevaatlikud, mis tahavad kindlasti nagu sellist lähemat uurimist, ehk siis erialaarsti juurde suunamist. Aga selline juhtum, et väga kõvera selgrooga inimene tuleb lihtsalt Kõverate selgrood, aga me saame hakkama, loomulikult seal meditsiinis on see on see piirang, et mis, mis mis hetkest selgunud, piisavalt kõvera, missugust ei ole, eks seal niuksed, need mõned kraadid on kirjas selle kohta, aga aga mina leian seda, et üks inimene pole sümmeetriline. Väiksed kõverused on kõigile minu endale, selg natukene kõver, nii et las ta siis olla, moderin oma lihaseid ümber selle selgunud täitsa okei. Nii et tegelikult see ongi üks hästi hea point on, sellepärast et ei maksa alati seda väga sümmeetrilisust taga ajada, et kui, kui arst või perearst või mõni füsioterapeut või keegi teine ütleb, et su selgunud natukene kõver. No las ta siis olla. Sellepärast et sellega saab nagu väga palju ei peagi nagunii-öelda muretsema, maitsev on vaja tegeleda selle korseti küljaskusetiga ümber, seal selja. Kristjan Mardo füsioterapeut Tartust vaksali füsioteraapia massaaži kabinetist ma väga tänan, stuudiosse tulid, väga põnev oli see vestlus, loodan, et inimesed, kes kuulasid, said midagi õpetlikku, kuulame ühe loo muusikat ja seejärel räägime juba nendest seljaprobleemidest, kus füsioterapeutide käed jäävad ilmselt lühikeseks, tuleb pöörduda kirurgide poole. Aitäh. Ida-Tallinna keskhaigla lülisambakirurgia, kus sai järgnevaks kolmeks aastaks rahvusvahelise akrediteeringu EOS painkeskusena ja kuulub nüüd ühena kolmest Skandinaavia ja Baltikumi keskusest rahvusvaheliste õppebaaside hulka ka maailmas, see on aprillikuu uudis ja meil on telefonil lülisambakirurgia keskuse juhataja Taavi Toomela tervist. Tere. Tere. Taavi Toomela, olete ise öelnud, et uudissertifikaadi saamisest teie jaoks tegelikult suurt pilti, et üldse ei muuda, aga samal ajal teie kolleegid küll teistelt arsti erialadelt ikkagi pidasid seda sündmust üpriski märgiliseks, mida see sertifikaadi omamine siis keskusele võiks tulevikus anda ja kas see muudab midagi eesti meditsiinis? Seal on ikkagi mingi samm edasi, aga ikkagi üks väike samm alles, aga, aga suur saapa selles suhtes võib-olla lülisambakirurgia kui erialale. Mida me oleme Ida-Tallinna keskhaiglas juba pikki aastaid üles ehitanud ja tegelikult see organisatsioon isese eos pain, ongi tüli sappa kirurgia koondav organisatsioon üle maailma kelle põhiidee on tegelikult koolitada igal pool välja tugevad targad, õigeid otsuseid tegevad lülisamba kirurgid. Selles mõttes, see tähendab kindlasti mingis mõttes tunnustust meile, et. Ma loodan, et meie juurde jõuavad siis esimesed stipendiaadid, keda me siis õpetama hakkame. Nendelt tulev tagasiside otsib sinna meie tööle meie keskusele. Tänases huvitaja saates me räägime seljaprobleemidest, aga kuidas teie ütlete praktikuna, et kui suur hulk on üldse seljaprobleemidest sellised lõpuks, mis vajavad kirurgilist sekkumist, et ma saan aru, need on ikkagi selge vähemus, lõpuks. Ja, ja see on ikkagi väga väike hulk seda seljahaiguse teemat on üldse väga palju üledramatiseeritud tegelikult ja, ja, ja selle teemaga igapäevaselt tegeledes on kõige tähtsam võib-olla inimestel teada, et kui seente, mõnikord nõksu või korrakski valule või siis tuleb rahulikult edasi elada ja ei pea muretsema, et see juhtub igal inimesel ja ei pea hakkama sellega, too ravimeid kohe tarvitama, ei ole vaja uuringuid teha, need on enamus inimesed ja need haiged, kes kirurgi juurde jõuavad, kedagi Rurg aitab, neid on ikkagi väga väike hulk. Ja väga väike hulk. Millega ITK lülisambakirurgia keskus tegeleb? Millised on teie põhilised sellised ülesanded? Milliseid probleeme te kõige rohkem peate lahendama Eestis? Tänaseni olen on siis selline keskus, kes siis ainsana on fokusseerinud ennast vaid lülisambale, et lülisambaga tegelevad kui ka teised haiglad, aga meie keskuses siis arstid vaid lülisandvamatoloojatega ja tegelikult tänasest võib siis öelda, et, et noh ongi siis alates kõige väiksematest kui kõige vanemate ja kõik lülisamba haigused põhiline osa meie ajast, kui ikkagi kulumishaigusega kaasas käivate patsientide ravile. Need on siis, kui sedagi liiga viltu vajunud närvijuured jäävad vahele või kui on tekkinud, siis kulumishaiguse tõttu seljavalu, see tähendab seda, et kui selle olid, ei ole õiges asendis, et see on meie igapäevane töö. Aga sellises suuremas pildis Eesti meditsiini hakkame mängima nagu väga olulist rolli kaugelt teenistuses, et me oleme suutnud Eestis üles ehitada tegelikult lüli saapakasvajate sellise süstemaatilise lähenemisega kaitseväe nimetada, et see tähendab lülisambast endast lähtuvad kasvajad või siis, kui siirded lülis akvasse jõuavad, et jaa täna võtame juba oma töö tulemusi kokku, mis on üle 13 aastani, et, et selles mõttes see on väga oluline osa meie tööst, et kuhu väetised soovime varustada ja seda edasi arendada. Ja kui nüüd veel rääkida, siis kindlasti täna üks fookusgrupp, kuhu me nüüd lähme, on siis lastelülisamba kõverused ja laste lülisamba patoloogia, et meie meeskonnaga liitus alles hiljuti doktor Tiit Härma Tallinna lastehaiglast ja, ja, ja minu hea kolleeg ja partner Rasmus Allik, kes siis haiglas juba aastaid selle probleemiga süvendatult täienenud, saanud siis hakata arendama meie haiglas ta lastele lülisambakirurgiat. Fookusgruppe, keda aidata, on päris päris palju kõige põhilisem teema, mille pärast laste patoloogiatega hakkasime tegelema, aga tegelikult see, et meil ongi 1,3 miljonit või natukene vähem lülisambakirurgia oma ülesehituselt väga kallis eriala ja selleks teiseks on väga oluline, et arst peab aasta jooksul tegema teatud hulga protseduure ja operatsioone, et ta suudaks olla mingis alas üldse tasemel. Ja arvestades kõiki neid hulkasid, palju lapsi üldse täna vajab, siis laias laastus võib öelda, et selliseid uusi lülisamba matoloogiaid, mida lapsed selle ühe miljoni pealt 1,3 on 20 30 tükki, et see on niivõrd väga väike hulk, eks. Ja noh, kui Eesti kõige suuremast suuremate kogemustega lasteortopeed või lülisamba kirurg liitub meie meeskonnaga Me kõik saame ükskord vanemaks ja väika, valime endale keskused, kus oma tööd jätkata ja seekord sedasi läinud, aga seda harv harv, kui lapsed vajavad kirurgilist ravi, seal on konservatiivne ravi kõik olemas ja, ja sellepärast muretsema ei pea, et tendents, et lastel oleks. On haigusi, ainult üks asi on küll selline, mis laste puhul võib-olla mida vanasti ei olnud, ei olnud batuut. Ja batuudid on selline väsimus kipuvad vigastused tekkima ja kuigi ma ise lastega pole väga palju tegelenud võib-olla hästi keeruliste lasteaiakirurgilise raviga, kellel kasvavad veel väga-väga keerulised kõnelused, kus tuleb lülisammas just osaliselt välja lõigata siis igapäevane mure lasteortopeedi ka nende poolt on just tõsised vigastused ja neurokirurgide poolt, kus lapsed siis batuudil ennast vigastavad, et seal tasuks vanematel väga tähelepanelik olla. No teie praktika ikkagi on piisavalt pikk. Võib-olla, kui teie juurde jõuavad need ekstreemsed juhtumid, siis ei ole nii hea sellele küsimusele vastata, aga ma ikkagi küsin. Mis seisus Eesti rahva tervis on, kui me räägime Eesti rahva nii-öelda selgadest kas see on selline suur probleem praegu Eestis või, või kui me võtame südame-veresoonkonna haigused kõrvale, siis siis ikkagi hoopis väiksema mahuga? Ja see on väga huvitav teema, ma arvan, tegelikult häda ole nagu midagi. Et, et ma ei arva, et Eesti rahva seljad on nüüd haigemad kui kunagi varem. Et aga kui me räägime nüüd sellistest kroonilistest haigustest, inimeste elukvaliteeti krooniliste haiguste korral siis on üks väga huvitav uuring tehtud, see avaldati 2015. aastal kus võrreldi siis just täpselt nende inimeste elukvaliteeti, kellel on tõsiselt tülis. Kroonilist südamehaigus, diabeet, artriiti ja mis siis leiti, leitigi seda, et need inimesed, kellel selg on ära vajunud ja viltu, elavad palju halvemini kui need, kellel on mingi krooniline muu haigus ja leiti ka seda, et nende haldjate ravi täna tõstab natukene seda elukvaliteeti, aga parandab oluliselt konservatiivne ravimit, et just probleem on selles, et mida vanemaks inimene jääb, seda rohkem selline keeruline kirurgia noh, annab ka komplikatsioone, et see on paratamatu. Ja tänaseks me liigume siis pigem selles lülisamba kirurgias, siis just nende uuringud nende tööde tulemusel sinna suunda, et pigem üks selline keeruline ja komplitseeritud lüli sahma patoloogia planeeritult juba lõigatakse inimest vähe kahjustades, oh selle nimi on siis asi, läheb kahjustatud mitmest kohast ja planeeritakse ühe suure keerulise haiguse operatsioon kahes või kolmes etapis, et inimene taastuks kiiresti ja saavutaks elukvaliteedi võimalikult väheste kommunikatsioonidega. Aga jah, lülisamba kõverused, kui need on tekkinud just täiskasvanu eas, siis langetavad oluliselt rohkem inimese elukvaliteeti kui eelnevalt nimetatud kroonilised haigused. Arusaadav ja doktor Toomela Ma lõpetuseks küsiksin, tulles meie vestluse alguse juurde tagasi ja teie A keskuse sertifikaadi juurde, siis milliseid välistudengeid, kui need peaksid ühel hetkel ka Tallinna tulemata ja selles suhtes ootaksite, et kas on näiteks mingid sellised riigid praegu maailmas, mis on lülisamba kirurgias niivõrd suuresti Eestist eest ära? Et isegi tudengid, õppurid, kes tuleksid nendest riikidest, annaks teile palju juurde või, või ei ole siin sellist sellist küsimust? Te ootate kõiki igalt poolt maailmast? Väga hea küsimus. Esiteks need ei ole tudengid, kes meie juurde tulevad terrori Varstid. Aga ma arvan, et Eesti lülisambakirurgia ära nii heal tasemel, et meile saavad juurde anda ainult sellised maailma tippkeskused, kellel väravad on rahale niimoodi lahti, et kuskil ei küsita, palju maksab, vaid öeldakse, et jah, palun võtke need asjad ja tehke, et meil täna ei ole selles mõttes mingit muret, et tõesti sooviksime veel rohkem investeerida ja veel kogu tehnoloogilist poolt arendada, kuid ei, pigem ootame kõiki, igalt poolt Ameerikast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt. Aga iga õpilasega sa õpid ise. Nii et ma arvan, et, et kas see on tudeng kui otse teine kolleeg, kes sinu juurde õppima tuleb? Igast vestlusest anda õpetajal midagi õppida, nii et ma loodan kindlasti väga produktiivsed koostööd ka meie keskusele, sellest. Ida-Tallinna keskhaigla lülisambakirurgia keskuse juhataja doktor Taavi Toomela väga tänan teid, et aega leidsite ja soovin teile siis seda, et need õpilased jõuaksid teie juurde pigem varem kui hiljem. Ja aitäh teile. Saatejuht võib vahetuda, aga üks asi on teisipäevase huvitaja puhul ikkagi jätkuvalt paigas. See on nimelt see, et stuudiosse tulnud ERRi teadusportaali novaator vastutav toimetaja Marju Himma-Kadakas, kes teeb kokkuvõtte nädala terviseuudistest. Tere, Marju, tere hommikust. Väga huvitavad teemad sa mulle saatsid ja selles suhtes huvitavad teemad, et kombineerivad nendes teadus ja inimeste igapäevaelu, ehk siis see hooaeg on nüüd jälle käes, kas inimesed kõvasti kasemahla teevad ja, ja esimene teema ongi seotud kasemahlaga. Lugejatest uurisid meelde, et kas kasemahla joomine mõjub tervisele kasulikult ja tõepoolest nii on, et kevadel, kui mahlad hakkavad voolama, on see vahtral või kasel või mis tahes muul puul, et siis eestlased kipuvad sinna metsa ja tahavad seda mahla endale varuda ja juua. Ja muidugi, kui me juba nii palju vaeva näeme ühe mahla saamiseks, siis ju tahaks mõelda, et see mõjub meie tervisele väga kasulikult ja et tal on imettegevaid omadusi ja, ja muidugi, või otsida internetist, siis leiab neid kohti, kus öeldakse, et need imettegevad omadused tõesti on olemas, siis neid kohti leiab palju. Aga meie siis uurisime maaülikooli teadlastelt, kas tõesti nii ka on? Ja ma saan aru, et sellist lõplikku selgust selles küsimuses ei ole, aga vähemasti seda te vist saite teada, et mida see kasemahl siis üldse sisaldab? Jah, Eesti maaülikooli teadlased nimelt uurinud seda, kas kasemahlast saaks teha kontsentraat ja, ja et selleks on vaja muidugi alustuseks teada, mis seal kasemahla sees üldse on. Ja võib-olla ei tulegi üllatusena ka 99 protsenti kasemahlast moodustab vesi. Ja muidugi osis on olulisem küsimus, et mis see üks protsent seal sees on suures osas sellest ühest protsendist on lihtsalt öeldes suhkur küll, aga mitte see valge suhkur, mida me oma suhkrutoosist leiame, vaid et fruktoos ja glükoos, mis on inimorganismile kindlasti paremad kui see see suhkur ehk sahharoosi, mis meil on suhkrutoosis ehk et iseenesest on see siis üks selline lahja suhkruvesi, küll aga on seal sees ka erinevaid mineraalaineid ja näiteks kaaliumi ja magneesiumi, mis on ka inimesele väga vajalikud. Nii et niipidi võib öelda, et kui vaadata seda Kasemal koostist, siis jah, ta on inimorganismile kasulik. Kas nüüd selliselt kasulik, et me ei peaks võtma seal kas mingit toidulisandit või, või, või me peaksime asendama mingi osa oma toidust täiesti kasemahlaga veeta, nagu hädavajalik? Ma arvan, et seda mitte. Ehk et kindlasti tasub kasemahla juua näiteks limonaadi või mõne magus joogi asemel, et teda eelistada, kui teda on. Aga siis tasub kindlasti ka vaadata seda, et see mahla läks värske, sest kasemahl kipub väga-väga kiiresti rikneva juba mõne tunniga toasoojas olles on seal sees väga hea kasvukeskkond ka mikroobidele, mis noh, kui me võtame niipidi, et on suhkrulahus, siis igasugused bakterid paljunevad seal sees väga hea meelega. Aga tõepoolest, maaülikooli teadlane on väga huvitavalt uurinud seda, kas kas ja mida sellest kasemahlast teha saaks. Ja nendest teadlaste tulemustest saab täpsemalt lugeda meilt ka. Aga jah, et kui need inimesed küsivad, et kas kasemahlale on mingi kindel toime ja imeraviomadused, siis seda mõju on väga raske tõestada, sellepärast et see eeldaks, et on tehtud, et loomkatseid on siis hiirte peal või, või ka inimese peale, aga no ma ei tea kedagi, keda saaks panna päriselt ainult kasemahladieedile. Inimeste peale ei ole katsetatud seda kasemahla toimet ja seetõttu ei saa ka öelda seda, mis mis imeomadused tal olla võiksid, aga juua tasub küll. Kujutleon värskena. No ma saan sisele katsed vähemalt, et enda peal natuke läbi viia, kuna ERR-i Tartu toimetuses on praegu külmikus kasemahla purk täiesti olemas ja Mirko ojakivi kolleeksid tortust ütles, et tema väga jumaldab kasemahla, et võiks ööpäevas poolteist liitrit seda manustada, nii et ma korra siit klaasist seda joon. Nojah, see Tallink üks protsent suhkrut võib-olla tõesti kõigi limonaadi, see nüüd liiga palju ei meenuta, aga mulle endale tundub, tundub selle kasemahla puhul niimoodi, et võib olla linnalaste jaoks, kes elavad mõnede selliste majade juures, kus ikkagi kasepuid kasvab, on see hea võimalus kõige kõige muu kõrval natuke loodust tundma õppida, et oma oma lapsepõlvest mäletan, et see oli hästi põnev alati, kui kui kasepuudesse need augud tehti ja et mahlad sealt välja hakkasid jooksma. Ma arvan, et eestlastele kui metsarahvale, ka neile, kes elavad linnas, on see sellest kasemahlast võib-olla kõige olulisem osa saab minna metsa ja vaadata, kuidas sealt puusast ikka välja tuleb. Minu jaoks oli see täiesti üllatus, kui ma sain teada, kuidas see tegelikult sealt välja tuleb. Ja nii nagu ka teadlased ütlesid ökoloogiliselt väga puhas, just selle sõna kõige otsesemas mõttes puud on ära filtreerinud meie jaoks selle mahla väga, mis sõltub ka sellest, kui palju seal sees seda suhkrut erinevaid mineraalaineid on, sõltub sellest, kuskohas see kask kasvab, et mida, mida märjem ala peal ta kasvab, seda vähem on seal sees neid erinevaid mineraale suhkruid, kuivema, koha peal. Aga jah, seda võib öelda, et külmalt on see kasemahl tõesti väga hea juua ja võib-olla lastele limonaadi asemel miks mitte hea ja tervislikum lahendus, aga teine teema räägib hoopis vürtsisest toidust ja vürtsistes toitudest. Täpsemalt siis erinevatest pipratest. Mina ei ole küll kulinaaria ekspert, aga aga saan aru niimoodi, et lisaks sellele, et pipra maitseomadused on toidus alati head võtta, siis on tal ka oma mõjud inimeste tervisele. Jah, selliseid just väga nii-öelda tulised piprad, nende puhul öeldakse, et neil on selline hea, parandab vereringet, teeb seest soojaks, ma sõna otseses mõttes, kui sööd, tekib seest soe tunne, tegelikult sa soe tunne tekib meil selle peale, meie närvilõpmeid reageerivad selles pipras olevatele konkreetsetele ainetele. Aga on arvatud ka seda, et näiteks seesama pipar aitab vähendada kehakaal võtta, kiirendab seedimist ja vereringet, kiirendab ja, ja parandab, et, et igatpidi peaks justkui tervislik olema. Aga nüüd on üks hiljutine meditsiinialane raport tulnud välja. Täiesti puht selline juhtumiuuring, 34 aastane, täiesti terve mees. Ja ta sõi maailma kõige kuumemat pipart, et sellel on ka nimetus, on Karoliina Reaper, mida siis peetakse väga-väga tuliseks, 390 korda tulisem kui näiteks jalapeno. Ja ta sõi seda, nagu me teame, maailmas tehakse neid piprasöömise võistlus, et kui palju keegi välja kannatab ja tema oli seal palju osalenud, muidu täiesti terve mees ja ühel hetkel vahetult pärast ühe kauna söömist hakkas ta hingeldama ja tema kaela ja senise pea tagaosa siis seal oli siis päris nagu minutiks ajaks väga tugev valu. Ja kuna see valu läks mööda, siis mees sellele tähelepanu ei pööranud, aga siis paari päeva jooksul hakkas tal neid peavalusid järjest rohkem tulema ja lõpuks pöörduda siis erakorralise meditsiiniosakonda ja tuli välja, et kõik tervisenäitajad on justkui korras. Aga et aju veresooned olid hoopis oluliselt kitsenenud ja see võis siis olla sellesama väga-väga tulise piprasöömise taga, ehk et see oodatud mõju, mida tavaliselt öeldakse toidust natukene vürtsist, toitu parandab vereringet, siis see väga tuline pipar hoopis tekitas selle vere verevarustus ajus läks väga, väga kehvaks ja tekkisid peavalud, nii et see on muidugi koht, kus teadlased uurivad edasi. Aga tõenäoliselt võikski olla see selline mööduv nähe ja üks üks juhtum võib olla tuhandetest. Aga siin võiks siis silmas pidada, et need inimesed, kellel on olnud infarkt või, või on mingisuguseid verevarustuse probleeme. Et võib-olla peaks olema sellega ettevaatlik, ehkki vürtsikas toit isenesest, et võib-olla tervislik, alati tuleb hinnata oma tervislikku olukorda, et teil ei oleks maoprobleeme ja seedeprobleeme. Ja, ja need inimesed, kes siin vastu suve üritavad võib-olla sadamasse vormi saada, siis peaksid ka olema ettevaatlikud kõiksuguste. Ka toidupreparaatide osas, mis ütlevad, et vot sisaldab vürtsi, on väga looduslik kaalu vähendada, et see võib hoopis teistmoodi lõppeda. No siin on juttu sellest punasest piprast kõige piprasemast piprast, aga oskad sa seda öelda üldse, et kui palju inimesed peaksid siis oma elus kartma, sest et minnakse mõnikord välja sööma restorani ju täpselt ei tea, mis toidu sisse on pandud, et kas kas selliste bitrate kasutamine on levinud või, või on need ikkagi ekstreemsed juhtumid, et inimesed söövad taolisi asju? Seda Carolina Reaper ilmselt kasutatakse küll erinevates kas preparaatide või toitude sees hakkab, pigem on need kogused üliväikesed. Ta on tõesti väga, väga tuline. Aga kui nüüd inimene läheb restorani sööma ja üldjuhul restoranid hoiatavad ja eriti just Aasia restoranides on see nii-öelda piprakauna märk toidu juures märk sellest, et see on väga kuum. Hiljaaegu käisin just ühes Tai restorani Stockholmis, kus ettekandja vaatas otsa, ütles, et te vist olete Ida-Euroopast, et ma teile üle kolme Kauna ei soovitaks ehk et tasub võtta soovitusi arvesse ja tõesti, kui te ei ole varem väga püttisid toitu söönud, siis ei ole võib-olla ka hea mõte hakata katsetama ülisuures koguses, et üks väike väike ampsukene võib olla täiesti piisav, et saad aru, kui valus see on, sest et tegelikult tegemist on sellise ainega selle pipra sees, mis mõjutab siis meie närviretseptoreid ja neid retseptoreid on üle terve keha, ei pruugi seal ainult seal kurgus või maos või suus keelel mõjutada, võib seal üle keha mujale ka mõjuda. Et tasub olla ettevaatlik. Just kehtib vana hea põhimõtet, liialdada ei maksa. Aga Marju, ma väga tänan sind, et stuudiosse tulid ja mind aitasid teemad olid elulised ja põnevad ja soovin sulle siis jaksu järgmisteks päevadeks, mis, saan aru, et sul on päris tõsised. Ta läheb. Aitäh Marju. Ta on sellega tänaseks läbi, aitäh teile kuulasite ja olgem oma tervise suhtes ikka hoolivad. Saadet juhtis Johannes vedru ja helipuldis aitas Marika Leetme kaunist päeva jätku.