Vikerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade on pärandi kolmapäev ning täna Euroopa päeva raames räägime me väga erinevatel teemadel, mis kõik puudutavad. Vot kui Eestis, kui kultuuripärandit hakkan tagant pihta. Nimelt täna on see päev, kui tuntud muusik, metsatöll, arhailise metsalaulu seltsi looja Lauri õunapuu tutvustab meile põnevat ja vana lugu. Seda siis tunni lõpupoole, enne seda veel. Aga vanasõna, millest räägib Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja ja Risto Järvevanasõna, kõlab nii, igaüks on oma õnne sepp, mida selle all mõeldi, kui palju sellel on erinevaid versioone, variante, seda kuuleme ka ning avateemaks on pärand ja Euroopa päev. Nimelt alates aprillist on noored üle Eesti filminud üles kirjutanud nende kodukoha pärandiga seotud lugusid, mida noored peavad oma kodukoha kultuuripärandi puhul oluliseks ja mida sellest oma töödes välja toovad. Millised on põnevamad lood, seda kõik kuuleme. Saates on külas Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimunud päranditegijate konkursi projektijuht Malle Lippus kes räägib asjast lähemalt ja täna on see päev, kus siis kuulutatakse välja päranditegijad siis võitjad või need, kes saavad pärjatud ära märgitud ning veel samuti tuleb juttu meil sellest, millist kultuuripärandit loome täna. Ligi nädal on üle Eesti toimunud kultuuripärandi-teemalised arutelud, mida me saame nende debattide põhjal järeldada. Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandi aasta projektijuht, võtab arutelu tulemused kokku täna saates niisugused teemad, minu nimi, Krista taim, soovin teile head, kuuleksid. Euroopa kultuuripärandiaasta. Arvad varvad summardi piiluda? Ja mul on hea meel tervitada tänaseid külalisi, kelleks on Euroopa kultuuripärandi aasta projektijuht Annela Laaneots, tere. Tere ning maade Lippus muinsuskaitseametist ja ühtlasi ka päranditegijate konkursi projektijuht, tere. Tervist. Ma alustaks Annela sellest täna, üheksas mai Euroopa päev samas aasta 2018 Euroopa kultuuripärandi aasta kuidas need kõik kokku kõlavad, kuidas kõlavad kokku uus ja vana pärimuspärand ja, ja nii edasi ja nii edasi. Kuidas on läinud? On läinud huvitavalt, põnevalt võiks isegi öelda, et kiirelt vahepeal tundub isegi, et kelmikalt et Euroopa päev ja kultuuripärandi aastal tegelikult sobivad imeliselt, et kokku nad sobivad kokku sellepärast et läbi selle kultuuri ja kultuuripärandi me tegelikult ju anname sellisele ühisele identiteedile anname tähendus, et see on selline nagu värviline lapitekk põhimõtteliselt, kus iga riik ja iga kultuur annab sellise omapärase ja iseloomuliku. B mis moodustab sellise tervikliku ja, ja kena tulemuse ja see Euroopa päev, mis, mida me täna tähistame ju alates kella kolmest Tallinnas Vabaduse väljakul olete kõik oodatud, et see toimub siis niiviisi Jaani kiriku kellade mänguga me alustame seda. Ja samuti te olete oodatud Tartusse küüni tänavale, kus samuti toimub Euroopa päeva tähistamine ja tegelikult me tähistame seda Euroopa päeva juba peaaegu nädal aega. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös. Euroopa kultuuripärandi aastaga on erinevates linnades üle Eesti toimunud siis Euroopa päevad, milles on oluline osa olnud ka kultuuripärandi aastal. Et nimelt seesama päranditegijate konkurss, millest Madlejak aga varsti rääkima, et need nomi nominentide tööd on olnud tegelikult linnades juba inimestele imetleda ja vaadata. Ta, et need euroop paar päeva kultuuripärandi debatid, millega siis kultuuripärandiaasta on, on, on seotud selle Euroopa päevaga on toimunud meil siis juba Võrus, Valgas, Haapsalus, Narvas, Rakveres, Pärnus tuleb veel 16. mail Põlvas ja täna on siis Tallinnas ja Tartus ja see on olnud hästi põnev, sest millist kultuuripärandit loome täna, nendel debattidel on siis osalenud nii kohalikud inimesed, aga näiteks ka Rakveres kultuuriminister ja on toimunud selline hästi põnevad sisulised arutelud, mis tegeleda inimesega. Pakuvad välja, et mida me jätame, vot praegu, kus räägitakse minu arust aina rohkem sellest, et multikulti ja kõike läheb üheksa sulanduma lõpuks üheks suureks külaks, siis kuidas inimesed seda näevad ja mida sellest arvatakse? Selles, et sulanduma kõik üheks, et selles on selliste suurannust, müüti et Euroopas tegelikult järjest enam saadakse aru sellest, et identiteet on tugev siis, kui inimesed saavad, säilitas seda oma ja oma pärimust ja see on täiesti okei ja vastuvõetav, kui igalühel on oma, milles siis moodustub see see ühine kultuur ja ühine identiteet. Et selliste ühtlustumust ühtlust tamist nagu tegi nii-öelda nagu nõukogude liit Euroopa liidus kultuurivaldkonnas? See küll ei ole kusagil plaanis, et kui me vaatame ka, kes meilt lähevad Eestist välja eesti kultuuri esindama, siis nad on ikkagi noh, kasvõi sedasama Trad, Attack, minu kallis lemmik ei saa teda jätta mainimata, et nemad ju tegelikult saavad inspiratsiooni eesti kultuuripärandist, Nad teevad meeletu töö ära ennem kirjandusmuuseumis saavad sellest inspiratsiooni ja loovad siis uut. Nii et selles mõttes kultuuripärand ja Euroopa tasand, et nad on nagu väga-väga kenasti seotud ja minu meelest need kultuuripärandi debatid, mis selle Euroopa päeva raames on. On toimunud on andnud inimestele ka sellise nagu sidemed, kuidas nad ennast nagu nende Euroopa laiemate teemadega oskavad nagu sidustada, sest see on selline nagu käega katsuda ja, ja arusaadav ja mõistetav ja oluline kõikidele inimestele ja on olnud kenasti kuulajaid. Ja õnneks on ka see, et kui nendel debattidel ei saanud osaleda, et siis Facebook'is on selline leht nagu Euroopa päev, et need salvestused on seal küll üleval, et, et saab kenasti üle kuulata. Kui sa tahad teada, millest räägib Lauri õunapuu, keda sa just mainisid, siis tema oli meil valgadebatis ja saab vaadata Euroopa päeva. Valga debatt ja Lauri Lauri räägib seal pärandist inspiratsiooni ammutamisest. Kui kuidas Läänemaal arvatakse kultuuripärandi edasikandumise, siis tuleb lihtsalt vaadata Haapsalu debatt ja kail. Visla ja Kaire Tooming ja Siim Raie räägivad sellest seal, et nad on kõik olnud äärmiselt põnevad ja sisuliselt huvitavad debatid. Nüüd natukene spekuleerin, aga Annela, sina oled? No selles suhtes minust paremas seisus, et sina teada oma juuri kaugelt sa oled. Sul on traditsioonidega tugev side, mina olen nagu rohkem selline natuke nagu peidetud, ma ei tea selles suhtes nii väga, et kuuennast kinnitada olla ja minusuguseid on tõenäoliselt palju. Ütle, kui palju sind aitab elus oma tegemistest ja toimetamistest just sedasi, et sa tead oma kultuurilist tausta, kuuluvuste, kõike sellist asja ja sa pead sellest. On sul sellest elus nagu ka sedasi kasu vaimses mõttes? Füüsilised tähendab materiaalses mõttes on keeruline seda välja tuua. Aga mida see nagu tähendab, vot igapäevaelus see, et sa tead pärandit, tunned hoiatusele. Ja loomulikult, see annab ju elule sellise pideme ja tasakaalu, et kui sul on nagu paigas, siis on väga kerge üles taeva poole sirguda ja kõrguda su nii-öelda see alusmüüre ei, ei, ei kõigu anda, et on väga hea ja kasvada ja areneda, et Narvas väga kenasti nagu öelda, et mis see kultuuripärand on, et seal väga ilusti Narva muuseumi juht Ivo ütleski, et, et see on juurestik, mis, mis, mis meid, mis meid hoiab. Aga kui palju on seda, et nõukogude ajal paljutki juurestik lõigati läbi ja inimesed jäid. Ei, loomulikult on seal väga palju traumaatilist, mida siis traumat siis antakse ka praegu nagu põlvkondade kaupa kaupa edasi. Aga selle, seda tulebki nagu teadvustada ja saad aru, et see on selline traumaatiline kogemus ja traumadega saab tegeleda. Ta malelipu seal oli vahepeal. Ehkki tahtsid lisada ja ma lihtsalt tahtsin kommenteerida selle päranditegijate konkursi pinnalt, et just, et mida, kuidas pärandus meid igapäevaselt edasi, Aid rollide mängib. Et kui ma vaatan tegelikult kõiki neid töid, mis meie laekusse, et mis kõik olid äärmiselt äärmiselt toredad, et siis ma näen seda, et tegelikult see, mis ta meile annab, on nagu sellised nagu igapäevased teemad või, või sideme tegelikult erinevate põlvkondade vahel, et nii tore oli vaadata neid töid, millest enamik tegelev tegelevad sellega, et kas oli siis oma vanavanematelt uuritud, et kas mingisuguse koha või lihtsalt nende eluolu või mingisuguste esemete kohta või või paar väga põnevad videolugu, mis tegelikult nii-öelda olid hakanud tegelema probleemiga, aga siis aru saanud, et selleks, et seda probleemi või küsimust või selle nii-öelda ütleme hoone või koha järjepidevuse küsimust sellest paremini aru saada tõid üles otsinud kohalikud ja ta vanemad inimesed, teadjamad, kohalikud pärimuse kandjad just see, et kui ma näen seda, et kui palju see pärand tegelikult tekitab sellist põhjust suhelda ja teemasid, millest rääkida ja tegelikult kuidagi sõnastab need ühised huvid, et siis noh, mulle tundub, et just, et see on see osa, kus pärand on meile niivõrd oluline, et ta ei ole mingi selline kivisse raiutud, igav. Ta ongi pigem selline nagu elav ja arenev ja, ja mulle tundub, et, et selle nagu see suuline osa selles on, on niivõrd nagu oluline tõstetud Me ei kaitstud, see on muinsuskaitseamet tegelikult, et meie eesmärk ei ole kaitsta midagi sellist noh, nii-öelda püsivalt, et üldjuhul aga pigem ei ostetud, mida me tahame teha ja miks meil on nii oluline see konkurss ka, et panna inimesi teistest väärtustest aru saama, et või just nagu mõtlema nende teemade peale ja noh, miks sa Euroopa nii-öelda päeva raames toimuvad, debatid tõesti on niivõrd väärtuslikud, et, et küsimus ei ole selles, et mingisugune artefakt ainult säilib, aga ta ei säili ilma selleta, et keegi ei säilita näiteks seda või keegi ei peaks seda olulisuseks. Aga kõigi nende tegevuste kaudu me saamegi seda olulisust tegelikult enda jaoks lahti selgitada ja noh, mitte nii-öelda meie muinsuskaitseameti vaid tegelikult meie kõigi jaoks, kes me siin maalapil elame isenesest. Kui asjaga kaasas käib ka lugu ja inimesed mäletavad seda lugu. Lugu elab ka oma elu ja toob siia ka vaatajaid. Doca neid huvilisi ja sünnitab uusi lugusid, et seal niuke lõputu ring. Selles mõttes on muidugi moodne maailm ongi väga paljude lugude põhiseks muutunud, et et no et kui vaadata ka laiemalt selliseid nagu turn strateegiaid, pead küsimusi, et kuidas ja mil paiku või teemasid oluliseks muuta. Et lugu on tõesti hästi hea moodusele. Kuulge, aga kui palju meil on lugude jutustaja, et sellepärast et no jälle samase oponeerinud, ütleme kõik on internetis, kogu aeg on vaja olla arvutis, inimesel silmast silm. Halloo, ärge enam tulge. Kes jõuab lugeda ruttu, lühikesed säuts. Aga nii me ütlemegi, et tulevikul on ajalugu, et tegelikult see, mis sünnita, ta ei sünni tühja koha pealt või kui nüüd tulla tagasi sellest, et kõik on nagu internetis kirjas, et või jätan arhiivis kirjas, et Risto Järv ütles Rakvere debatil nagu väga kenasti, et see, kuidas meie loeme, see jälle muudab seda, mis on kirjas, sest meie läheneme sellele tekstile või salvestatule nende teadmiste pinnalt, mis meil on ja selle võrra on see jälle nagu, nagu uus ja, ja looming, mis annab siis ka inspiratsioon inspiratsioonisammas. Ja noh, tegelikult üks kultuuripärandi aasta teemavaldkondades, mis meil Eestis on digitaalne pärand ja mõte sellel on tegelikult see, et, et titaanpärand iseenesest ei ole mingisugune eraldi pärandivaldkond aga noh, paratamatult on see, et see meedium, mida me kasutame, et mitte ainult siis pärandi edasikandmiseks, mille all siis peab silmas pidada seda, et, et meil kõik need säilikut digitaliseeritakse, fototigitaliseeritatakse aga tegelikult tõesti väga suur osa pärandist praegusel ajal ka luuakse juba digitaalsõna ehk et seda nii-öelda füüsilist objekti, mida me oleme harjunud, et siis ma või vanaema kapist üles otsima. Et seda praegusel ajal väga paljuski ei ole enam kuigi noh, tegelikult pärandit püsivalt muutku muudkui tekitatakse, luuakse. Et selles mõttes, et tõesti seda nagu, et kõik asjad on internetis, see on lihtsalt nagu üks meedium või et üks üks vaheetapp, seal see tegelikult iseenesest mingil moel ei kahanda selle pärandi väärtust või sedaviisi, kuidas me seda loome, et, et ma arvan, et siin lihtsalt ei tuleks seda nii-öelda. Ma isegi Saksa nii-öelda probleemiks, aga seda digitaliseerimist nagu üle mõelda, et ta lihtsalt on üks osa meie igapäevaelust. Ta on nagu üks vahend, nagu ajaleht, nagu raamat. Aga selle nii-öelda tähenduseloome käib ju tegelikult noh. Ta küll tingib seda mingil määral, aga mitte ainult. Ja me ei saaks ka selle peale nagu liigselt Nagu lootma jääda, et eile oli just Pärnus, oli see kultuuripäranditeemaline debatt Euroopa päeval ja seal alli, kes on Eesti folkloorinõukogu Värnuma kuraator, ütles nagu väga kenasti, et, et mul on hetkel naguniivõrd, kahju, et ma ei taibanud lapsena salvestada või üles kirjutada seda, mida minu vanaema mulle rääkis, et hiljem ma pidin oma ema käest küsima, et kuule, mida minu vanaema mulle rääkis, et me ei saa ka nii-öelda sellele kanalile või vahendile nagu jääda nagu liigselt lootma, kui seal on juba olemas, et küll see siis kuidagi nagu, et küll need lood siis kuidagi iseenesest tekivad. Tegelikult ikkagi ei ole jah, tõsi on see, et me peame väga teadlikult sellega tegelema ja tegelikult praegu tegeletakse teadlikult digitaalse pärandi kogumise süstematiseerime arhiveerimise lihtsalt praegu selline uitmõte tuli, et tegelikult seda digitaalset pärandit on meil nagu ammustilma, et, et kõik needsamad Värsid, millega siis Trinidad või? Nojah, need on, need on ju tegelikult, ma pean ütlema, et Johannes pääsukese pildid on seal, see on nagunii oluline nii-öelda vara sellest varaga. Palju imeline. Mõõda annab tegelikult nii palju rohkematele inimestele võimaluse, et saada, et ma arvan, et see viis, kuidas peaksime nagu mõtlema, selles ongi see, et et kuidas me muudaksime nii-öelda digitaalselt kättesaadavat pärandit rohkem inimestele ligipääsetavaks aru saada. Hea näide, et nii-öelda inimestele kättesaadav ja digitaalne, et lisaks sellele, et nüüd oli meil see Euroopa päevade tuur mööda mööda Eestit, siis möödunud nädala lõpus sõitis Lõuna-Eestis ringiga folk folgilava, mis on üks Euroopa kultuuripärandi aasta sündmustest ja seal oli väga vahva, et tegelikult olid inimesed, kes 24 haši mängisid pilli pärimusmuusikat, selles uunikum bussis seal maanteemuuseumile kuulub, aga mis sõitis vapralt mõningate katkestustega küll mööda Lõuna-Eestit ringi, aga samal ajal kogu see sündmustik võeti ka ülesse ja linti ja sellest tehti veel ka nagu otseülekanne, ehk siis need on tänapäeval on lihtsalt niivõrd põimunud omavahel. Siiski viimane küsimus, enne kui me jõuame noortetöödeni, mis on ääretult põnevad, mind ikkagi huvitaks, nagu see debatil oli ka see, et et millist kultuuripärandit me loome täna? Polgi buss, ma saan aru, aga see, mis toimub iga päev internetis, meil, kui palju seal seda pärandit võistamis vaegsäilitamist, sest samas on ju teada, et kui ma säilitan kõik oma meilid näiteks, mis võiks ka pärand, et mul on saadetud nii palju toredaid kirju, mida ma võib-olla kõike polegi läbi lugenud, siis kuskil serverid, mis toodavad ja hoiavad seda kõike üleval ja ajavad auru peast välja, sest see on jube ja keeruline ja mõttetu. Et on asju, mis vajavad säilitamist ja on asju, mis tegelikult enam väärtust ei oma. See ongi see kaasaegne otse aspekt. Ja see ongi väga keeruline, et me arutasime seda just ka Risto järvega, kes on Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivijuhte sellele Rakvere kultuuripärandi debatil. Ta ütleski, et nad ongi väga keerulises olukorras, et see, et nad tegelikult peavad säilitama kõik olulise tegema sellised otsused, aga mis mingil ajajärgul on prioriteetsem või vähem prioriteetsem selle otsustavad tegelikult järgnevad põlvkonnad, aga meie peame selle nagu alles hoidma, et nemad saaksid siis teha oma valikuid selle sellest tulenevalt, et ma tõesti ei kadesta neid nende otsuste tegemisel. Et see on keeruline praegu leida üles see, mis vajaks säilitamist, päästmist, aga lähme nüüd noortetööde juurde, alates aprillist noored üle Eesti filmisid, kirjutasid oma kodukoha pärandiga seotud lugusid. Marek, kui palju neid kokku tuli ja tänada? Aga võitjad välja ja neid tuli kokku ligi 50 ja kui me siin 2000 tagasi rääkisime sellest konkursist hästi, sellised esimesed lasud, seekord tegime seda läksime võib-olla see hästi, üldiselt siis selle kahe kuu jooksul sõda oli meil avalik, ta võttis oluliselt nagu konkreetsema formaadi et laekunud tööde põhjal selgus, et meil on siis kolm vanusekategooriad, mis tegelikult on väga loogiline. Et on algklasside põhikooli keskkool ja kõige rohkem töid laekus meil kokku põhikoolikategoorias ja isegi keskkooli kategoorias sai 24 tööd. Ja et tõesti see nagunii-öelda formaat tööde esitamiseks oli meil hästi lai, et võis teha videot, helifaili pilt, et noh, mis iganes tahes, kogu see digitaalne pärand, millest me oleme rääkinud, kõike seda võiks kasutada ja lisaks ka loomuga teksti. Ja enamik neid video, neid töid tuli videotena, aga mis tegelikult oli hästi tore, kasutati erinevaid formaate. Et meil tuli ka üks muinasjutt, mis oli helifailina, siis meil tuli esitlusi. Ühtegi laulu meil ei tulnud küll, aga meil tuli selle nagunii-öelda, kuis või kuidas nimetatakse eesti keeles Kuldvillak muld või mälumäng, mälumängija või noh, tõesti sellised. Et see hästi näha seda, et tõesti olid tehtud selleks et teistele siis jagada seda infot võetud, see, mis oli meie üheks peamiseks eesmärgiks selle selle konkursi läbiviimisel ja mis tõesti mulle väga väga meeldis ja mida ma siin enne puudutasin, oli see, et mis töödest oli näha seda, et need need küsimused või probleemid või teemad, millega nende raames on tegeletud ja selles mõttes teemade valdkond on väga lai, et kas need olid mingid kodukandi, tõesti pärandipaik, mingi vana vesiveski kadunud näiteks kadunud samba lugu oli seal. Või siis nii-öelda vanaema kapist leitud vana Singeri masin. Et neist kõigist on näha seda, et nendel noortel oli tõeline huvi selle teema vastu, mis nad, millest nad kirjutasid ja et nad olid selle nii-öelda info saamisel ei olnud. Põhinetud vaid internetiallikad vaid just no võib-olla oli alustatud internetist, aga julge oli aru saadud, et, et seal ei ole seda infot või piisavalt infot, mis vaja on. Et siis oli mindud rääkima sugulaste, kohalik elanikega. Et see oli, see oli tõesti väga tore ja mis mulle veel meeldis selle puhul, et lisaks huvile mulle kindlust noortele väga meeldis mängida nende Fromaatidega ehk et nad tõesti olid kasutanud ära selle nagu loo jutustamise võimalusi. Kuulge, aga teeme siin sellise pausi meie juttu ja kuulame ära ühe loo, mis teile tuli. See on siis Kohila Gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud, kes uurisid ühe talu. See on siis Mälivere külas asuva talu nimega kuusiku talu ajalugu. Tüdrukud ja esitajad on siis Kristelle, Herman, Kertu, Burnerili Laser maris Mäesalu ja Anett Maripuu ning kuulame selle ära ja siis saame teada, mida noored said teada ühe talu kohta ja ütlen, et see on põnev lugu peaaegu et nagu uduselt. Tere, lapsed, täna räägin teile ühe loo, mägilane külas asuvast kuusiku talust. Elas kord mõisahärra nimega Konstantin von Baranoff, kellele kuulus lohu mõis. Mõisahärral oli lohu mõisa ümber palju metsi ja maid. Üks temale kuuluvatest taludest oli ka kuusikud talu, kus elasid tema sulased, kes päeval põllul tööd tegid ja öösel rehte peksid. Kuusiku talus elas kaks sulase peret, kellest üks oli kari Perede perekond. Perekond koosnes kolmest põlvkonnast. Jaan Karifer, tema poeg Otto Karifer, Jaani pojapoeg Otto kari vere. Aastal 1922 esimesel mail tuli mõisahärra von Baranoff kuusiku tallu ja ütles. Oota, Kariferile, sa oled olnud? Mul on väga hea sulane juba aastaid ja aastaid. Ma kingin selle maja sulle ja annan kaasa ka 12 aakrit maad. Otto oli väga õnnelik, aga tal oli mure, millega ta pöördus mõisahärra poole. Ma ei saa seda maja võtta, sest siis jääb teine sulase pere minu juurde elama või kuumade välja kupatanud, siis ta peab kuuse alla minema. Mõisahärra seepeale ütles. Te mõlemad olete head talupojad sellele teisele talupojale. Ma kingin ühe teise talu, nii et sina võid üksi oma perega seal rahumeeli elada. Nii sai Koto Karifer kuusika talu enda nimele ringile. Kord tuli mu ise ära jälle vaatama, kuidas talupojale edeneb ja tal oli kaasas hobusevarss. Ta ratsutas hobusega, varss jooksis järele. Väike poissoto jooksis mõisahärrale vastu ja küsis mõisahärra mõise ära. Kas te võiksite selle varsa mulle kinkida? Mõisahärra ütles ei, varssa, ma ei saa sulle kinkida. Sa ei oska varsaga midagi peale hakata, kuid ma võin sulle kassipoja kinkida. Juba järgmisel päeval tuli mõisahärra süles, kassipoeg hobuse seljas ja kinkis kassipoja väikese lootole. Aastal 1933 saioto Karifer kuusiku tallu laenuga endale osta. Tolleaegse laenulepingul oli kirjas laenusumma 410 krooni ning laenuperiood 55 ja pool aastat. Aastatel 1940 kuni 1941 toimus Nõukogude okupatsioon, mille käigus maad riigistati ja võeti äraoto talu maad. Alles 16. mail 1995 tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa Botogariferi pojale Otto kariverele. Kuusiku talu on põlvest põlve pärandatud, sellel on kari Verede jaoks hindamatu. Väärtustalu on hoitud, arendatud ja kaasajastatud. 100 aastat pärast Otto Karivere sündi sündis oktoobris 2013 kuusiku talu uus pärija venigarivere. Sellega oleme jõudnud tänapäeva, kuid lugu pole veel lõppenud, Kariverede tegevus läheb edasi. Väga põnev lugu ja selle esitasid siis Kohila Gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud ja see töö oli esitatud konkursile maadle lipus. Täna te kuulutate võitjad välja, see oli praegu meil näide, et me nagu. Sali Tiisler selleks, et kõige parem, mida raadios ette mängida, meie helifail, aga tõesti täna Euroopa päeval Vabaduse väljakul kell 17 25, täpselt. Alustame nende võitjate väljakuulutamisega ja tegelikult on kõigil huvilistel võimalik neid võita, tead või need nominente ka juba näha, et meil on sellel päeval kolm, tal on seal üleval näitus, kus on nii video kui ka plan, Tandžetid, kus kõik saavad vaadata ja lisaks sellele oleme mõned töö sellest, kui mind juba oma kodulehele aadressil www punkt parandi aasta e parandi tegijad ilma ääretuses. Ja seal tõesti on, ma väga soovitan minna, seal on näiteks üks lugu kadunud samba saladusest ehk ausammas kunud neiule sisest vanas vesiveskis, räägitakse seal siis kõue, hõbe haaretest noh, neid nagu intrigeerivad. Intrigeerivad kraami minevikust on seal rohkem kui küll. Et tõesti minge vaadake ja mõtlesin juba hõikan välja, kuigi ametlikult seda ei ole teinud, et kuivõrd see konkurss läks tõesti nii äge, ütleme me oleme väga õnnelikud tulemuste üle, me tahame seda teha ka järgmisel aastal, et aga sellest siis täpsemalt juba sügisel, et sel aastal või nii-öelda tuleval aastal, et olekski aeg rohkem ette valmistuda, aga kõik juba pange vaim valmis, me juba ootame teie lugusid tegelikult. Minu arust on see nagu vaimustav, et kuidas on ette võetud teha niisugune väike kuuldemäng, lausa nad on uurinud, materjali saanud ja siis on selle ka lavastanud. Just et see, nagu seal selles loos jooke nautimas tuli, sealt välja tõstad, sa helindad, mõtled, sa teed sa just, mis me Annelaga siin arutasime, et ta kuidagi loetud ka selliselt, et seda ongi noh, et see on nagu mitte lihtsalt uuristatud Ta, vaid see nagu panustanud tõesti sellesse, kuidas kuulajal oleks mõnus või põnev seda kuulata. Et ja väga lahe. Need on just need hetked ja mõtled, et kas sa mõtled, et niimoodi pärandit edasi anda ja neid lugusid jutustada? Vaat see oleks äge, aga noh, see on võimalus igal koolil ja, ja siis ka teada, et ta järelikult hakata juba vaatama, kus on põnevamad paigad teie kodukandis, et vaikselt taustatööd tegema, konkursi on jälle tulemas, kuigi ega neid asju vist konkursi nimel ei olegi mõtet. Ainult teha, mulle tundub ka, et tegelikult enamike teenite konkursi nimel, mis ühtepidi on noh, tore kõikides neis tõesti peegeldub see Kohila tähendab need kõue, viikingiaja aarded seal sa näed seda, et kuidas nendele poistele võib-olla tüdrukutele meeldin seda viikingiaega läbi mängida ja samal ajal sa saad trooniga mingeid võtteid teha ja noh, tõesti, et see ajalugu muutub läbi selle elavaks käegakatsutavaks ja kindlasti ja meil on nagu 100 korda paremini meelde. Annela, mis nüüd veel edasi plaanis on? Ma soovitan jälgida WWW pärandi aasta e-lehekülge, sest meil on tõesti hästi palju sündmusi tulemas, näiteks vanalinna päevade ajal tulevad kultuuripärandi-teemalised arutelud filmipärandist muusinkast identne miteedist. Samuti tuleb tornide väljakul küla pidu. Üheksandal juunil tuleb päritud väärtuste ööpäev samal ajal ka Kagu-Eesti eelarvamusfestival. Et meil on hästi palju tulemas, meil on päris palju sündmusi olnud. Tulge, nautige, võtke osa saada Te, saate targemaks ja täna loomulikult ma kutsun teid kella kolmeks nii Tartusse, geeni tänavale, kui siis ka Tallinnasse Vabaduse väljakule, kus toimub siis Euroopa päev. Euroopa päeva raames toimub Tallinnas väga vahva passimäng, kus on võimalik käia mööda saatkondi, muuseumid, kultuuri väärtuslikuks, kohti lahendada, ülesandeid, vastata küsimustele, saada targemaks, võita auhindu, vaadata meie päranditegijate näitust, tulla kontserdile, kus esinevad Ivo Linna, Antti Kammiste lepatriinu, Stig Rästa president, kõne kell kuus. Null viis. Nii et ilm on ilus, tulge välja, sage kultuurist osa. Nautige. Absoluutselt hästi tore aitäh teile saatesse tulemast, Annela Laaneots ja made lipus. Jõudu, jaksu ning hoiame kasin huvitaja saates igal kolmapäeval pärandi asjadel silma peal, nii palju kui jõudu jaksu on. Üks asi jäi mul veel, et kas sedasama suurelt tähistatakse ka teistes Euroopa riikides neuroopa päeva? Kuulge pärandi aastat? Jah. Just nii, kultuuripärandi aastat tähistatakse kõikides Euroopa riikides ja ka Euroopa päeva tähistatakse, nii et täna on üks tore päev meie kandis siin Euroopas. Väga lahe ja jätkame siit kohe looga, mille need seekord esitab siis kirivane leelo, selle nimi ja pärast seda räägib meile juba Risto järv vanasõnast. Igaüks on oma õnne sepp. Seega. Jooga. Jooga. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Igaüks on oma õnne sepp on tänane vanasõna ja sellest räägib meile kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja folklorist Risto Järv. Eestlastele eriti vist natuke vanematele on ilmselt hästi tuntud laulurida, iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja mille Paul-Eerik Rummo värssidest kultusfilmis viimne reliikvia meile kõigile tuntuks tegi. Tegu on ütlusega, mis toetab traditsioonilisele vanasõnale. Igaüks on oma õnne sepp. Rahvaluule arhiivis on sellest ligi 200 varianti, millest 80 on kirja pandud ka sellistena, mis ei ole otseselt trükistest mõjutatud. Iseenesest kõlab see ütelus, igaüks on oma õnne sepp biosuhteliselt sellise lihtsa ja peaaegu nagu turismina. Ehk siis sellise lihtsa ütled enam midagi kuulda igapäevases jutus ikka ja kus tekib küsimus, et kas tegu on siis nüüd vanasõnaga või jänest, sellise elukogemuse ja, ja elutarkusega igal juhul selliseid märke geid rahvaluulekogudes leiame juba ammusest ajast. 1889. aastal on kooliõpetaja Tõnu Riia mar Kursi kihelkonnast kirjutanud. Iga mees on oma õnne sepp. 894. aastal jürilillel armastust, igaüks on oma õnne sepp, koda lükkad, nõnda läheb koda tõmbad, nõnda tuleb. Need tõdemused kinnitavad meile, et igaühe käes on oluline roll selles, milliseks su sammud ja elu kujuneb. Mõnikord on ka hilisemates kirjapanekut, kuidas seda kommenteeritud just selgitavalt, igal inimesel oma õnne sepp sipleb haamriga igale tema õnne. Sepp on eesti pärimuses folklooris ja tõepoolest tuntud mees, kes, kui nüüd võrrelda teiste seppadega nagu pottseppa või rätt sepaga suudab teha tundmatuseni teistsuguseid asju sellest algmaterjalist, mis ta kätte saab ja sageli sepa tehtud, ka maagiline tagama. Nii et selles mõttes pole imekspandav, et rahvaluule kirjapanekutest vanasõnades tõepoolest selliseid õnnevalamise või õnne tagu õnne välja tagumise lauseid leiame. Muidugimõista nendes kirjapanekutes, mida me leiame ka näiteks tõesti salmikutest, nii näiteks rahval arhiivi kogutud kuulduste salmikutest leiame samuti igaüks on oma õnne sepp pea ja mälestuseks. Ehk siis see tõdemus, mis on läinud rahva sekka ja mis tegelikult on oma sellise üldise tarkused ilmselt leidnud, et kasutamist ka just nimelt vanasõnade tutvustelena, erinevad deskooliõpikutes ja kogumikes. Ja nii ongi vanasõna uurijad märg, ei nad omalajal kartoteeke koostades, kuidas päris mitmed selle vanasõna ümber kirjutas, et tegelikult on siis koolilaste või teiste kirjapanekud, mis on võetud järjest erinevatest erinevate väljaannete eeskujul, nagu näiteks Carl Robert Jakobsoni kooli lugemise raamat või Audru rolli ja Voldemar Tammani kogumik huvitaja 1920.-test aastatest. Ja kuigi tundub, et need vanasõnad kinnitavad, et tõepoolest inimese enda käes käest ja otsustest sõltub, palju seda kinnitanud ka teised selle vanasõna, lähedased vanasõnad nagu, ega õnn sind ei otsi, kui sa ise õnne otsi või, või siis õnnekene Macai kunagi kivi kõrval siis tegelikult näitavad meile rahvaluule arhiivikirja panema, kuid et inimesed on hästi ära saanud, et nagu heas lauamängus, nii tegelikult ka elus muidugi ainult et enda otsustest siiski kõik ei sõltu, vaid osa sõltub juhusest ja osa siis tõepoolest sellest strateegiast ja nii nii-öelda et tegelikult on vanasõnad kirjapanekud, tüüpidesse arvatud ka senine oma ette tüüp, igaüks põle oma õnne sepp mete Reigi kihelkonnast, Enda ennist on selle üles kirjutanud. Nii et tegelikult, et päris ainult inimese käes see otsus siiski pole, seda kinnitavad ka näiteks sellised sellised kirjapaneku kommentaarid näiteks hanila kihelkonnast 60.-te lõpust. Et igaüks on oma õnne sepp. Et igaüks taob isi oma saatust, seal on küll õige, aga käsi vääratoco inimestel ei lähe kõik sedasi nagu tahaks. Tuleb loota, et enamikel juhtudel siiski läheks ja seepärast pole ime, et internetis ringi otsides leidsin, et siin mõnenädalast näiteks on ka otsite CV-keskuses töötajad otsimisel. Me usume, et saada hinnatud spetsialistiks või olla jätkuvalt hea spetsialist, peab kandidaadil olema usk iseendasse, see tähendab olla ise oma õnne sepp. Nii et sellele tuleb ja tasub loota. Päris põnev aitäh. Folklorist Risto Järv. Ta. Mõõtsa ta. Matta. Korralik uus. Kus on madal? Seal saab liita saabul liime, kiidan tsoonid, seal seal sai kaani tuul. Päritud laul täna tutvustab meile ühte vana lugu. Hobi folklorist, arhailise meestelaulu seltsi kokkukutsuja tuntud muusik Lauri õunapuu. Tere ja ole hea, ütle, mis loos oled tänaseks valinud. Äia tui ja mäletan kord ühte etendust, kus lauldi üht vana Kuusalu kandi unelaulu näitlejateks olid lapsed. Ning kõige paremini jäi mul meelde üks peni seal etenduses, kellel olid ikka jõhkralt suured tossud jalas. Aga mis koer see seal oli? See oli minu jaoks üks palju tähtsam küsimus, kui need tossud tema jalas. Tahangi täna pühendada teid ühe rahvalauluuurija töösse ja mõttekäiku. Kuulame täna seda vanaaegset salvestust. Aastast 1938 laulab üks minu lemmik Rahva lauljaid Anna Paal Berg, kes oli pärit Kolga vallast Taburla külast ja kui Anna kiigel laulis, teati, et see olla isegi naaberkülla ära kostnud. Noh, aga see tänane on selline vaikse mune laul. Ei ja rooli läheb keegi ja nii ja ei lasegi ja tullela aasta tuuli mooriva aasta tulla aastamoori tuuniva aasta keppi Scotti selle suure tantsud ja alal Jeepi skaati seal suured laastud ja las tulla aasta Maari tooliiva aasta keepi. Minu meelest on see väga hea laul, näiteks kuidas võib meie arusaamine ühest laulust muutuda iga infokilluga, mida me minevikus saame? Selles mõttes on see ülihea laul ja üli ülihea salvestus. Ja et meil üldse on tänu salvestajale augus Pulstile selline vara saadaval. Tegelikult on ju ilus lihtne laul. Kui seda koera ainult seal ees ei oleks tulla, tuli Murivasta. Mäletan, et arutasime kunagi seda Muri küsimust Veljo tormisega, et kas seal siis ikka on Muri nagu on ta sellelt 38. aasta salvestuselt üles kirjutatud kordi ja kordi või siis hoopis Kuusalukeelne moori ehk moor. Balberg laulab kord nii, kord naa. Ning siis tuli välja, et kui sa usud, et ta ütleb Muri siis ta ütleb Muri, kui sa arvad, et ta ütleb moori siis muudab salvestustel nõndamoodi, et sa kuuledki sealt ära moary. Ja Me saime aru, et me kuulame sealt salvestusel täpselt seda, mida me tahame, et Paalberg ütleks. Ja siis oli selge see, et tuli otsida mida riietatud Muri kohta mujal Eestis öeldakse. Meile tuli Muri mõisast kurimõisast ega päevase kinga jalan karule kasuks selle on. Või meile tuleb meelevõõras keele võrras Caroobidi, kask, salen ja igavesse kinga jalan kui teises laulus äia Tuija, lase kiigu käia, kus see lapse viia, Muri Joani pulma. Selge see, et vanasõna Muri tolle viimase laulu Muri on Muri jaan ehk murjan mooramees meie jaoks keeletu meeletu, kes ei tunne, ei kombedega keelt ning käib üldse kummaliste rõivastega. Ühesõnaga koera Koonlane. Aga mis siis saab muaarist? Tullela aasta tuuli mooriva aasta tulla aastamoori tooliva aasta keebeege Scotti selle suure tantsud ja alal. Kuusalu keel ja soome keel on väga lähedased ja Soome poolt võib äkki leida mingisuguse lahenduse. Leiamegi äie tuuti lasta, moary tuli, vastan keppi, käes, bussi, sellesse suured tallukat, jalazza on Soomest üles kirjutatud. Selgub, et üks vanematest kiigutab seal last. Teine vaatab seda kiigutamist. Ja tuleb tõesti hoopis moor vastu, mitte Muri ja mooril on kepp käes ja kott seljas ja mida teeb see soome vanamoor, kepi ja kotiga, ta pistab need lapsed koti ja viib nad minema. Kas teid on hirmutatud väiksena koti onuga? Säh sulle unelaulu. Ah jaa, soomerootslastel läheb, laul, tuli Muri Vasta hoopis sõnadega Moorol kommerphasta ehk lihtsalt hommik saabub kiiresti ja vanamoori asemel on hoopis kass, kel on piip suus, kepp käes ja kott seljas ja ja see viis on hoopis üks vana torupillivalss tegelikult, mida meil tantsitakse kui tantsu Targa rehealune. Aga see on jälle hoopis teine lugu ja teine laul. Aitäh tänaseks Lauri õunapuu. Mul on olla Siiglasedel tsekke mullarmulval. Ma olen täielik seda otsima, kes sulle voolik ja niin, uus, ta ei saa ju sugugi tassi saaderasena-le ja kaarega selle maha jätta. Soo ja Tõnise koosi kese armassaabiks, vaat see oma maa. Tuuleiilid seda otsima. Mulledele voolik ja miinus, mida ei saa ja kuhugi edasi mul saaderansena-le ja kaarega. Kellele ma jätta soo, jää reedeegaasi keethaaramasse? Aaviksoo. Siis lase delfi geen mul on. Ma olen täielik. Mis mulle küll peamine asi, mida ma Ja selline sai tänane saade, minu nimi Krista taim. Ma tänan teid kuulamast. Soovin teile kena päeva, kui aega mahti saate mingi Tallinnas läbi Vabaduse väljakult kella kolm ajal või siis võtke suund Tartu poole. Toimuvad erinevad üritused. Rääkige inimestega, vaadake silmast silma, kuulake nende lugusid. Maailm on põnev paik, kõike kaunist.