Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates räägime õige mitmel teemal. Avateemaks on see, et Eesti noorte vaimse tervise liikumine mittetulundusühing on alguse saanud, mida see liikumine endast kujutab, kellele ta mõeldud mida plaanitakse, sellest räägib meile üks selle liikumise eestvedajatest Merle Purre ning seejärel on mul rõõm tervitada. Ta ta siin saates kaht toredat režissööri, teeme juttu. Dokumentaalfilmist, juured ja päris tunni lõpus räägime me sellest, mida võiks sel nädalavahetuse ajal televiisorist vaadata. Ja mis kell valmis olla, niisugused teemad täna minu nimi, Kristo räime, head kuulamist. Esimest korda saatnud või poole peale, siis ta suri ära ja läheb. Jälle ometi tantsimas. Saali. Laupäeval ja seal kiivalt seal siin eetris laupäeva õhtuti. Ootan nii-öelda, et siin on meil ja et siis see info ei huvita. Iva, kus saab lõigata ära. Mina ütlen head, kerge. Head kuulajad ja need tänase saate peateema juurde, milleks on noored ja vaimne tervis, nimelt hiljuti sai alguse üks selline liikumine nagu Eesti noorte vaimse tervise liikumine, see on mittetulundusühing ning eesmärgiks see, et noortel oleks vaim ja tervis korras. Mul on hea meel tervitada saates ühte selle liikumise eestvedajatest. Merle Purre, tere. Tere. Olge kena, ütle, miks selline asi alguse sai ja mis asi see Eesti noorte vaimse tervise liikumine on, keda süvendab. Noorteliikumine on liikumine kõige eile noortele, kes ostavad vaimse tervise hoidmist ja ühiskonna teadlikkuse suurendamises suurendamist selle selle alal ja, ja ka turvalist aruteluruumi, kus kõikide nende teemade üle saab, saab arutleda. Aga kas seda ennem ei olnud? Tundub, et, et ei olnud, kutsus meid, kutsutakse üsna tihti noortele ja noortega kima ja, ja seal ma ikka küsin, küsin noorte käest, et noh, et kas, kas nendest teemadest nendest teemadest, kas nendest räägitakse kuskil? Ei, aga kas need teemad on noorte jaoks relevantsed ja konkreetne näide on näiteks enesevigastamise ka, mis on praeguste teismeliste jaoks relevantne probleem sellist kohta, kus otseselt sellest sellest rääkida kas siis nagu turvalisemas keskkonnas omaette või, või neid toetavad täiskasvanutega, seda, seda ruumi väga ei ole. Teemad veel on, lisaks ütleme, enesevigastamised, millega noored omaette jäänud, üksi jäänud just see üksijäämine võib olla, võib-olla ongi see kõige-kõige olulisem märksõna, et üleüldiselt selline selline tunne, et oma probleemidega ollakse üksi ja seda enam, et kui on ka aken mingeid vaimse tervise probleeme, siis ka seal on see tunne, et ma olen üksi ja et kas kas kellelgi teisel üldse veel üldse veel sellist sellist on, et see liikumine, liikumine tahab pakkuda kindlasti seda tunnet, et sa ei ole eksi, selliseid kogemusi väga paljudel noortel ja saame 11 toetada, et sellest kõigest tugevama ja tervemana välja tulla. Kui palju teid on selles liikumises ja kes on nagu see tuulik, grupp, kui see MTÜ nüüd sai registreeritud eelmise eelmise aasta viimastel päevadel, siis me alustasime uhkelt lausa 12 asutajaliikmega. Praegu on meil selline aktiivne aktiivne punt või, või vähemasti kes meie veebipesas veebipesas ja mujal ikka nägu näitavad, on kuskil 30. Milliseid aga inimesed need on, mis vanuses on need siis ka ise noored või, või need, kes on kunagi maadelnud nende vaimse tervise probleemidele, teavad teistel nõu anda või hoopis psühholoogi tausta? No eeskätt see on noorteorganisatsioon, et kuigi me, et meil ei ole otsest ei üle ülemistega alumist piiri siis meie noorimad liikmed on kuskil 15 16 olnud sõitudes ja ülemise piiriga on nõnda, et üle 30 aastased, kes ka noorte vaimset tervist väga südames südames hoiavad, ka nemad saavad olla meie liikmed, aga nemad on toetajaliikmed. Ja nendel näiteks, kas kool üldkoosolekutel hääleõigust ei ole, see otsustusõigustegevuste ja suundade üle oleks vist ikkagi noortel endil. Teil on ka tugev tugi laval, ma mõtlen, mittetulundusühing, peaasi näol. Et kus on psühholoogid, kes on juba pikalt tegelenud noorte probleemidega neil oma nõustamisselline lehekülg. Kas teie nüüd lähete sealt edasi nende tegevusest või olete kuidagi ka 11 dubleerinud, põiminud kokku, et toetada oma arvajaid, siis olla sellised pusle pusle tükid, kes hästi kokku sobivad ja toetavad, et tegelikult see liikumine, liikumine saigi alguse peaasjade toel. Esimesed seemned said idanema pandud juba 2000 et 15 aastal kui toimusid sellised põnevad koostööseminarid, muuhulgas Norra noorte vaimse terviseorganisatsiooni esindajatega. Ja, ja sealt see idee võrdsus, et võiks olla noortel oma organisatsioon, kuhu kuuluda, kus tegutsedes natuke seda maailma parandada. Ja, ja juba juba sealt arvamusfestivalilt tulid esimesed esimesed huvilised liikmed, kellest, kellest päris mitu on siiamaani kambas, aga kas nad on siis lihtsalt huvilised või nad kuidagi ka panustavad oma teadmistega oma lugudega, kuidas see välja näeb? Ütleme, et see liikumine ongi ühtaegu nii isikliku kogemusega noortele, kes on mõnda mõnda vaimse tervise probleemi kogenud. Aga sama oodatud on ka kõik kõik maailmaparandajaid, kellel, kel neid kogemusi õnneks ei ole. Üks oluline oluline tegevus on koostöös Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsiga ja psühholoogiatudengitega Vaimse terviseloengute andmine. Ehk et mõned meie noored, kes on sellise ettevalmistava koolituse läbinud, käivad, käivad gümnaasiumites rääkimas Vaimse tervise teemadest, kuidas märgata, kuidas hoida, kust vajadusel abi leida. Ja sealne selline ideaalformaat ongi siis see, et lisaks teadmistele jaga pähe keegi ka omaenda kogemust mõne vaimse tervise probleemiga. Kuidas praktika ütleb ja mis on hea, kas see, et sa saad ära rääkida, kas see, et sa saad kuulata kellelegi luu ära või see, et keegi kirjutab sulle tabletti? Ma, ma arvan, et siin on elemente palju. Ja oleneb tõesti tõesti ka sellest, et mis, mis punktis oleva inimesega me alustame. Aga kõikide, ma kujutan ette, et kõikide inimeste jaoks on oluline kuulumise ja mõistmise mõistmise tunne. Et sa, et sa ei ole oma murega üksi ja sul on tuge, vahel on ka tablette vaja, ehk et kuidas, kuidas mina olen mõtestanud vaimse vaimse tervise probleemidest, Õiga psüühikahäiretest paranemist on see, et ilmateraapiat ta, seda seda kuidagi ei saa. Ehk et ravimid on justkui see ujumisrõngas mis hoiab sind pinnal, kui olukord on tõesti jama ja ei, ei ole, võime line sellest ise välja, too hetk ujuma, aga teraapia on see, kus sa õpid ujuma ka, milline on praeguse naastik? Psühholoogide mõttes on psühholoogid, kes on saanud selle haridus ülikoolis, siis on meil veel hästi palju terapeut ja kes on õppinud kus iganes. Et kuidas seal orienteeruda, et ma ei satu lihtsalt inimese juurde, kes ennast nimetab, terapeudiga on kuskil käinud, midagi õppinud, midagi lugenud kui palju neil on usaldusväärseid psühholooge ja vaimse tervisega tegelejaid inimesi Eestis noortega keskusteks ja alati võiks need spetsiaal tõsta ja, ja need, kes tõesti lähtuvad teadus- ja tõenduspõhisest suunastateks, neid võiks absoluutselt olla rohkem. Praegu meil on, meil on tugev puudus lastega ja noortega, tegelevatest, spetsialistidest kasvõi kasvõi lastepsühhiaatreid, meil on vaid käputäis põhimõtteliselt. Ja eks see ravijärjekordade pikkus peegeldab seda hästi. Et kus ongi tegelikult olukord, kus näiteks suitsiidimõtetega, noor, misiganes, natuke kriitilisemas seisundis noor peab siiski härrast arsti vastuvõttu ootama mitu kuud? Sellises olukorras olles mitu kuud on määramatult pikk aeg, mida mida oodata. Aga mida ma tõesti julgen, julgen soovitada abi, abi otsimise teekonnana või selle selle alustamise kaan tõesti ka peas ja ennustamisest. Need ennustajad vastavad kõikidele muredele suunavad, suunavad õigemasse õigemas suunas, kui vaja, aga inimene, ma mõtlen ka noor kes on sattunud kriisi või tal on mingi mure, iga ta nii naljalt ei võta ja ei hakka kirjutama pea asjasse, ta pigem on siis juba endasse tõmbunud ja kapseldunud, aga ta on üldse väga keeruline saada rääkima, kuidas nendeni jõuda ja, ja, ja mida siin annaks ära teha, võib-olla ka teie liikumisel. Kui arsti juurde minnakse ja saadakse sinna, siis on juba nagu uks lahti tehtud, vähemalt varvas on ukse vahel. Aga mida teha seni, kui uks on kinni? No seni üks üks asi, mida ja mida me ka back loengutes ja mujal katsume esile tuua, on kindlasti kõik need asjad, mis sa seal ise oma vaimse tervise hoidmiseks ära teha, et seal on need möödapääsmatud ja kõige efektiivsemalt alustalad. Ehk et piisavalt piisavalt magada, süüa regulaarselt ja mitmekesiselt ja teha füüsilist trenni, liikumist, need on kõige olulisemad alustavad, aga, aga kuidas jõuda? Kuidas jõuda noorteni, eks see on, see on hea küsimus, aga ka näiteks üks viis, kuidas me praegu praegu neid sõnumeid laiali saadame, angaar päris noorte, päris lugude jagamine. Ehk et praegu praegu kuu aja jooksul, Me jagame Eesti noorte vaimse tervise liikumise Facebooki lehel lugusid, mida on noored inimesed oma depressiooni või muudest kogemustest jaganud, peas ja tiimiga ja üheskoos loodamegi pakkuda, nii Nortali, nii äratundmismomente, et ahaa et mõtted on nii sarnased minu omadele. Ja samas seda, seda lootust ka nende probleemidega saab tegeleda. Kes on need ja kui palju on neid noori, kes on oma lood usaldanud ja lubavad neid nagu avaldada, teistele näidata? No see lugude kogumine toimus anonüümselt. Koguti pea asja peaasja üleskutsel eelmises novembris ja kokku laekus 80 lugu ja nendest nendest kuskil 25 olid noored kas siis kuskil 20 kuni 20.-te alguseni või siis hoidis nende kogemus puudutas just nimelt tugevalt seda, mis toimus nendega kooli ajal. Ja kõige, kõige nooremad olid seal 12 13. Tegelikult üks, üks noormees näiteks kirjeldas hästi-hästi südamesse minevad seda, et kuidas tema vanem õde sai tuge sõpradelt ja perekonnalt. Et kui neid ei oleks olnud, siis ta oleks ilmselt enesetapu teinud, vähemalt nii see õde tollele ilmselt väiksele vennale ütles. Et sellised päris inimeste päris lood, mis siis võiks hoida teistel õnnetusi ära või ei oleks valguskiired, rääke, valguskiired ja et ka suurendada, suurendada mõistmist. Muuhulgas muuhulgas ka selle selle osas, et depressioon ei ole vaid selline niinimetatud moesõna depressioon on haigus, milles seda nii palju on, viimasel ajal on sellest ka juttu olnud. Midagi nagu on nagu valesti, sööme midagi pahasti või liigume siis tõesti nii vähe või mis meid mürgitab. Eks siin ole elemente, elemente, mitmeid olulised. Ta on kindlasti just nimelt mis, mis hoiavad inimeste, inimeste vaimset ja üleüldist tervist. On kindlasti see, kui palju on meil selliseid sotsiaalseid kontakte, kui palju on meil lähedasi inimesi, keda me usaldame, kellega me saame, saame suhelda. Üks oluline aspekt, mida maailmas me ei oskagi veel hästi mõista ja mõtestada, on see põlvkond, kes on sünnist saadik suhteliselt olnud maailmas, kus on nutitelefonid, tahvelarvutid ja need ongi suur mõjutaja, suur kujundaja, kuidas toimub suhtlus? See on midagi, mis on nende nende igapäevast niivõrd sees ja mis tegelikult avab ukse ka, mis tahes mõjutustega. Minu enda koolipõlves oli, oli veel see, et kooli koolikius jääb siiski enamasti kooli koolikeskkonda siis siis tänapäeval väga suur osa kiusamisest toimub interneti vahendusel. Kiusamine on ainus probleem, mis võib põhjustada depressiooni enesevigastamist muid vaimseid häireid, mis võivad esineda. Kindlasti mõjutavad peresuhted. Kas vanemad elavad lastega koos? Väga palju on noori, kes juba gümnaasiumi astudes elavad omal käel mida, mida võib märgata. Ta on ka see, et noored tegutsevad mõnes mõttes tõesti ka liiga palju ja tunne, et läbi läbipõlemine ja enda ülekoormamine võib vaikselt-vaikselt. Ta asub aina aina nooremate nooremate inimeste elus mingit rolli mängima, et, et väga tihti väga tihti võib-olla märgatakse ta probleemidega noori, et seetõttu, et koolis võib-olla ei lähe nii hästi, ei käida, ei käida enam koolis, aga, aga hästi oluline märkamiskohta on ka kõik need hästi tublid. Kes saavad saavutamist ainult viisi, kes käivad olümpiaadidel, teevad kooli kõrvalt mitut-mitut. Tubli asja. Aga, aga sellised tublid ja aktiivsed noored on ka, on ka varase läbipõlemise ohus. Merle Purre. Eesti noorte vaimse tervise liikumine on loodud. Kui nüüd keegi tunneb, et temas on jõudu, tahtmist, siis keda te ootate liituma ja mida, millega ta peaks panustama, kuidas kaasa aitama? Ootame, ootame tõesti kõiki noori nii isikliku kogemusega mõne vaimse tervise probleemidega kui, kui kõiki neid, teisi maailma maailmaparandajaid see, kui palju ja mil moel panustada, see sõltub absoluutselt inimesest endast. Mis on, mis on tema praegused praegused võimalused ütles, et me kohe kindlasti ei taha ei taha kellelegi veel ühte kohustuse kohustusekoormat koormat kaela. Selline miinimumprogramm on meie meie väikeses toredas kinnises veebipesas kaasa kaasaelamine, moraalse toe pakkumine, aruteludes osalemine, mind aeg-ajalt toimuvad sellised suuremad suuremat kokkusaamised peamiselt Tallinnas ka võib-olla kolm-neli korda aastas. Aga ma ei pea elama selle jaoks Tallinnas, et ei liikumisega ühineda või neljandaga kuskil väikses külas kohas absoluutselt. Et me praegu praegu sellised üheskoos liikmete paiknemisega sihuksed tulipunktid on Tallinnas ja Tartus, kus vaikselt regulaarseid kohtumisi, aruteluõhtuid, lauamänguõhtuid. Püüame toim võimalikult regulaarselt toimima saada. Oleme samas hästi avatud sellele, et kui, kui kuskil on veel kaks-kolm inimest, kes oma kodukohas soovivad midagi ära teha, siis me ilmselgelt väga soojad abikätega püüame, püüame sellele kaasa aidata. Eesmärk on siis see, et noored ei peaks oma vaimse tervise pärast muretsema, et neil oleks, kellele rääkida, kellega oma muret jagada kelle lugusid kuulata ja ja kuidas ühiselt siis õnnelikemate on edasi minna. Just meie helesinine unistus on see, et iga hästi noor saaks kasvada vaimset tervist toetavas keskkonnas ja teiega ühendust saab. Kõige lihtsam on otsida üles Eesti noorte vaimse tervise liikumine Facebookist kirjutada otse sinna poi kirjutada näiteks meilitsi noored äpp, peaasi e sealt leetrid ka aitäh saatesse tulemast. Merle Purre. Eesti noorte vaimse tervise liikumise üks eestvedajatest ja õige varsti jätkame me juttu juba dokumentaalfilmi teemale, nimelt eelmisel nädalal esilinastus dokumentaalfilm juured, kus kuus Eesti võimekat toredat jõulist naisrežissööri tegid igaüks ühe filmi, millest saigi kokku selline üks tervik, dokumentaalfilm. Nii et sellest räägime juba pärast järgmist laulu. Kaugel läänes? Smuul vaata. Looli valgepäine neiu jaagu sinisilmne uni. Laulima maailmas pole lei. Aarma. Head kuulajad ja nüüd jätkame filmi jutuga, eelmisel nädalal linastus või sai valmis dokumentaalfilm juured, kus me saame näha kuue suurepärase eesti naisrežissööri loomingut. Täna saates külas režissöör Erika pikov ning animarežissöör Anu Lauratutelberg, kes tegelikult on ka lausa seitsmes naisrežissöör selle filmi juures, tere Teile. Tervist. Tere. Ma alustaks eelika sinusse kollet. Kui kaua selle dokumentaalfilmiga juured töö käis ja kust see idee alguse sai, et selline asi teha, et koguda kokku? Ja siis ma ütleksin isegi seitse naisrežissööri ja teha üks selline silma. See kõik sai alguse kolm aastat tagasi, kui Eesti vabariik 100 filmiprogrammi raames kuulutati välja konkurss kus otsitigi ideed sellisele teosele dokumentaalsele teosele, kus oleksid erinevad autorid. Ja nüüd see, et kokku on saanud just naised ja selliseid väga, väga vägevad naised. Selles mõttes, et kõik need kuus-seitse režissööri on meil teinud juba põnevaid teoseid ka varem. See tõesti oli minu mõte. Ja sealt edasi tuligi teema juured, mis annab autoritele väga palju vabadust. Aga mis heas mõttes kohustab neid tegema midagi isiklikku. Et, et sellest sai kõik alguse. Ma andsin siis ülesandeks autoritele mõelda välja ja teostada lugu mis oleks kas iseendast või, või oma lähedastest, oma lähiringist ja sellistest olulistest elulistest teemadest. Mõnes mõttes on see ka arusaadav, et naised, On režissöörid, sest kui hakata mõtlema juurte peale, olgu siis mis iganes tähenduses siis naised on ju need, kes hoiavad asju maas maa küljes. Ongi jah, millel ei ole kõik muu, toetub kuigi kindlasti meie vastu vaielda, aga see on nende teema juba keelika oli sulle teada, kes mida tegema hakkab või millal sina said aru, et kes millest filmi teeb? Nendest kuuest loost ma võin öelda, et kaks jäid selliseks nagu esialgu oli plaanitud. Minu enda lugu, mis räägib minu vanavanematest, see oli ka üks selline algne tõuge või motivatsioon, miks üldse see projekt välja mõelda, miks see ka teistele välja pakkuda. Et ma olin tõesti tahtnud juba aastaid, et midagi oma vanavanematega seoses teha. Ja see Eesti vabariik 100 tundus just selline õige moment. Ja teine lugu, mis ei muutunud, oli anna Hintsi lugu kus ta läheb oma emaga kloostrisse. Temal olid juba lennupiletid selleks hetkeks ostetud, kui, kui meie projekt alguse sai. Aga kõik teised neli lugu tõesti kujunesid nüüd kolme aasta vältel Intel ja, ja mõne looga juhtus lausa nii, et, et elu ise hakkas stsenaariumit kirjutama. Sa viitad Aljona Sursikova loole. Ma viitan jah, Aljona Sursikova loole, kelle peres juhtus ootamatult traagiline sündmus. Nad kaotasid oma vastsündinud lapse ja peale seda tundusid kõik teised ideed või teised mõtet kuidagi ebaolulised, et see lihtsalt see tuli nii suure lainena nende ellu, et jäänudki justkui enam muud üle, kui, kui tehase film just sellest. Ja, ja samamoodi tegelikult oli pikalt otsingutel nii Monika Siimets, Kersti Uibo kui ka Noora Särak, ET Noora Särak, neist kõige noorem teda viis elu või õigemini suur armastus välismaale elama. Ja tema lugu kujunes hoopis läbi mitme reiside ja, ja eneseotsingute. Minu jaoks kõige lõbusam lugu oli tegelikult 40 aastat hiljem, see oli siis režissöör Moonika Siimetsa lugu. See on siis tema vanemate lugu, kes Akodel päeval asju sorteerima ja vaatame, mida on siis elu jooksul kogunenud. Sest mul on hästi hea meel, et sa ütled, et see oli selline nagu lõbus või vabastav lugu, sest sest see oli ka mõte, et me, me viime vaataja sellisele nagu emotsionaalsele rännakule, et et on selline hoogne algus, kus me saame Noora looga minna tõesti kaugetele maadele rändama ja kogeda sellist esimese armastuse tulva siis seal, eks ole, järgne paljana lugu, mis on, mis on väga raske ja kõigil, kellel on perekond, lapsed ja ka neil, kellel ei ole ilmselt et võtab see tõesti võib-olla silma märjaks. Aga, aga siis saame kohe nautida jällegi Kersti Uibo lugu mis on väga abstraktne, filosoofiline, tõesti, selline meigita Aktiivne loodusdokumentaal võiks isegi öelda. Ja nüüd siis kohe sinna järgi Monika lugu, millest sa rääkisid, mis, mis annab vaatajale võimaluse kuidagi tõesti südamest naerda ja, ja samastuda, sest kellel meist ei oleks perekonnas neid samu teemasid, et aastate jooksul on kuhugi kuhjunud asjad. Nii, kui sa pead hakkama neist nii-öelda vabanema, siis tegelikult iga asjaga, seal tuleb mingi lugu meelde. Et need on need mälestused ja see on see ühine ajalugu, et sealt sealt, et need juured väikselt kooruvad, et võib-olla pole nii otsene seos, aga siiski siiski saab täitsa täitsa aru, miks Monika selle filmi oma vanematest tegi. Ja peale teda Anna Hints, kellel jälle võib-olla veidi keerulisem tasand omas filmis, kus ta püüab emaga koos lahendada selliseid minevikku taakasid, et oma eluga praegu edasi minna. Et lasteaia vanemate suhted ju samamoodi võivad olla erinevatel aegadel nii head, kui halvad. Nemad püüavad üle saada keerulistest olukordadest ja mitte jääda siis kinni sinna minevikku. Aga sinu enda oma filme, kui sa hakkasid tegema, Sa küll ütlesid, et sa veel täpselt ei teadnud, et noh, et sa teadsid, et sa tahad nendest teha, aga et mida, et kuidas toimub looja puhul see, et ta leiab lõpuks selle ära, et miks ma seda teen või mida ma nüüd teen? Vot minul see vanavanemate mõte oli tõesti kaasas võib-olla veel isegi mõni aasta tagasi. Ma. Ma otsisin seda nurka, kuidas seda teha, ja eelkõige mõtlesin pigem oma vanaisade peale, kes olid mõlemad sõjas käinud ja kellel olid tõesti väga värvikad lood minevikust jutustada. Aga kuna need ühel hetkel hakkasid kõik lahkuma siit ilmast ja järgi jäi ainult üks neist minu vanaema Hilda, kes elab Pärnus minu kodulinnas siis oli mul ainus võimalus oma juurte lugu nüüd punuda tema ümber. Ja ma otsustasin minna seda teed, et ma võtan vaatluse alla tema ja vanaisa abielu, mis kestis rohkem kui 50 aastat ja milles nii nagu kõigis abieludes ilmselt olid omad karid. Aga nad suutsid need ületada ja siis seista lõppkokkuvõttes ikkagi altari ees, uuesti 50 aastat hiljem tähistades oma kuldpulma, mis oli minu jaoks selline väga emotsionaalne ja tähtis sündmus ja, ja mille ma ka õnneks õigel hetkel üles filmisin, teadmata et ma ühel hetkel seda juurde filmi teen. Aga, aga siis oli ka veel vanaisa elus ja, ja mul oli see materjal nüüd kasutada. Nii, et sellistest elu põhiväärtustest tõesti räägid koguse juurtega seid. Aga meelika kassa dokumentaalfilmirežissöörina kogu aeg käis ka ringi nagu muuseas on kaamera silmased mõtet, vot seda oleks pidanud filme, seda filmin, seda, seda, seda, et kogu aeg ümber nagu jooksevad, erinevad filmid. Ei kogu aeg ei jookse vahel. Aga ideid, ikate põrgatad ka nüüd selleks, et tegutsema hakata, pead kuskil sisemuses tekkima mingi väga kindel veendumus, sest dokumentaalfilmid võtavad lihtsalt nii kaua aega ja võtavad nii suure tüki sinu elust mõnikord ka võib-olla pere ja lähedaste ja muude tegemiste arvelt, et näiteks oma eelmist filmi õlimäe õied, ma tegin lõppkokkuvõttes seitse aastat. Nii et sukeldudes siis uude, uude teemasse, peab olema väga kindel ja, ja peab olema kuidagi liigutatud või puudutatud, et miski selline käivitav jõud peab sind nii tugevat liikvele lükkama, et sa oled valmis nagu süvenema. Anu-Laura tuttelber, sina oled selle filmi juures animarežissöör, kes seob kõik need kuus filmi omavahel kokku, ütleme, mismoodi sina oma tööd alustasid, kas sa juba teadsid neljast need kuus naist oma filmid teevad, et sinna vahele on midagi vaja või kuidas sinu teod, kus sa sai. Tegelikult ma ei teadnud, millest filmid räägivad, et ainult nii nagu eelikkagi mainis, et ainult kaks filmi olid algusest peale kindlad, mis jäid lõpuni välja samasuguseks. Aga mina lähtusin pigem sellest teemast, ei olegi võimalik ära oodata, millal kõik filmid valmis on ja siis neid animatsioone tegema hakata, sest et Heilikasin ütles, et dokumentaalfilmi tegemine võtab kaua aega. Aga tegelikult animafilmi tegemine võtab veel palju kauem aega. Ei minu animaklipid sai valmis enne neid dokumentaalfilme. Aga mis lugu see on, mis sa räägid? Mina lähtusin loodusmotiividest ja ma kasutasin päris juuri seal. Ja siis ma hakkasingi mõtlema, et kust need juured tulevad ja, ja mis nendest juurtest edasi kasvab ja ja kuidagi kui mina, ma filmeloon, ma lähtun sellistest visuaalsetest kujutluspiltidest. Et ma ei üritagi sinna mingit lugu kohe alguses mõelda, vaid see lugu tekib sinna nende piltide kaudu. Ja kuna ma ei teadnud ka täpselt, millest nad kõik filmid rääkima hakkavad, siis ma lihtsalt lootsin, et kuidagi need loodusmotiivid ja need sümbolid, mis loodusobjekte kujutades tekivad, et need klapivad pärast nende filmidega kokku. Ja ma pean ütlema, et minu väga suureks üllatuseks rõõmuks tõesti klapivad kokku isegi natukene hirmutavalt, mõned mõned sümbolid. Filmide valmides justkui tekkisid sinna juurde, et asjad, mida ma siin alguses võib-olla ei mõelnudki, kest sellesse konteksti panduna tekkisid sinna lisaks. See oli väga põnev. Mismoodi sa neid filmisid ülesse? Sest kui sa vaatad seda kinoekraanilt, siis kõik jäid väga ruttu, noh ja tundub umbes nii, nagu pintsliga on tõmmatud ja kõik läheb. Aga kui nüüd tuleb veel see mõõde juurde, et need on päris juured. Kui kaua ja kuidas töö sündis? See töö sündis minu tavalise tööstandardite järgi väga kiiresti. Mul oli aega umbes kolm kuud, umbes kuu aja jooksul, ma panin mõtted paberile, joonistasin üles need kujutluspildid, mida ma arvasin, et mida, mida võiks hakata materjalis looma ja siis kahe kuu jooksul said nad valmis ehitatud ja animeeritud. Ja seal nad ehitasid seal eraldi stuudio, tegid seda, et ma üürisin endale väikese stuudio ühe tuttava operaatori juures, kes aitas ka need juured on mul üles filmida. Nad on filmitud ülevalt alla, suunased kaamera vaatab neid ülevalt ja sellise kihilise klaaslaua peale seal oli, ütleme kolm kuni viis klaasikiht ehku peale, siis on asetatud need juured, muld ja kõik erinevad asjad, mida te seal näete, et seal on näiteks üks plaan on kas seal on kujutatud ühte puud, ebul magavat tüdrukut siis on seal veel mulda ja kõige taustaks veel taevas tähistaevas, kuidas pilved ja need on kõik, kõik asjad on erinevatel kihkedel, et see puu näiteks paistab puul ainult ühest vaatenurgast täpselt selle kaamerasilma läbi. Et kõik need puuoksad ja juurikad, millest see puu on ehitatud, on asetatud erinevatele klaasikihtidele, nii et ainult ühest vaatepunktist paistab ta puhule seal all. Alumisel kihil on siis tähistaevas, mis on tehtud musta paberiga musta paberi sisse on tehtud väikesed augukesed ja siis Alton valgustatud, niimoodi sealt paistab just nagu tähed säraksid. Ja siis veel pilved, mis on tehtud villa Eiest, mis ujuvad üle selle taevapinna. Ja siis veel peamisel kihil pärast need lumehelbekesed. Et see on selline nagu pettekujutelm, et ainult ühest vaatepunktist paistab ta selline, nagu me teda näeme, see on väga loominguline töö, sa pead selle kõik välja, mõtleme oma peas juba, et kuidas siis et kujutad ette, mis on see lõpptulemus ja siis hakkad seda sinna materjalis looma ja siis veel kõik liikumisse panna, mis võtab väga pikka aega. Sest detanimeeritakse kaaderhaaval igas sekundis on 24 kaadrit teha üks minutine vaheklipp, siis võib arvutada mitu sekundit, mitu kaadrit. Aga kui palju oli seal ka mõtlemist selle üle, et enne kui tegutsema hakkad, et juured läheneda looduse tasapinnal võete läheneda hoopis minna kuhugile kaugusesse, võib-olla esivanemate manu ja vaadata sealt, et kuidas võiks olla. Need juured tulid minu juurde väga lihtsalt Ülo ja eelika pikova. Leidsid selle idee, et teha juurtest film ja siis juhuse kokkulangemisel nende aeda hakati ehitama kõnniteed ja selle kõnnitee-ehitusel kaevati sealt üles üks hunnik juuri ja siis need juured. Ülo ilusasti kogus kokku, mõtlesin, et äkki läheb vaja ja siis tekkiski vist kuidagi samal ajal see juurte filmide. Ja siis Ülo helistas mulle, ütles, et kas sa tuleksid, teeksid meie filmile animeeritud vaheklipid, et meil on siin sihuksed kuus lühifilmi teemal juured, et ole hea, tule, teete oma stiilis nii nagu sulle meeldib. Aga et sa võiksid neid juuri ka kasutada, päris juuri, et juhtumisi, et mul on siin üks hunnik, et ma nüüd toon sulle need ära, et võid hakata Andiveerima kohe. Nii et need juured olid kohe olemas ja mulle see sobis, sellepärast et juured on väga inspireerivad, kui neid vaadata, et seal on nii palju põnevaid detaile ja neil on siuksed, väiksed, niisugune, kuidas ma väike tasapind ja siis selline suur, kui sa neid vaatad, seal on nagu puu ja kõik see struktuur. Ja hea on ka millestki kinni hakata, et kui sulle öeldakse, et sa võid kõike teha, et see on tegelikult päris raske ülesanne. Seda filmi saab nüüd näha veel kinodes. Eerika, milline on tema tulevik? Edasi, kas ta jõuab ka kunagi televiisoris kuhugile rahvusvahelistele festivalidele, sest iseenesest lugusid on, mida rääkida teistele? Ma loodan küll, et need on tõesti väga universaalsed lood, et neid võivad vaadata Ta mehed või naised, noored-vanad, inimesed, et selles suhtes nagu piiranguid ei ole. Praegu meie tõesti nagu suur lootus on see, et, et inimesed tulevad kinno. Me oleme nii mitmetes kinodes üle Eesti selle filmiga ja ootame ka küllakutseid väiksematesse kohtadesse, televisioon in ei tule see niipea sunnet, enne jõuab see film kenasti teha ja oma sellise rahvusvahelise tuuri loodetavasti mõnedel festivalidel osaleda. Aga see on film, mida suurelt ekraanilt on ikkagi väga-väga nauditav vaadata. Siin on paar lugu, mis lausa nõuavad suurt ekraani, het neisse sisse elada. Küsin veel lõpetuseks. Kui palju te ise selle filmi käigus või seda tehes olete hakanud mõtlema veel oma juurte peale ja kogu selle asja peale, mis seal taga võib olla, no lisaks ka looduslik aspekt, et iga asi, mis kasvatan kuhugile kinnitatud ja tal peab olema kuskil Me, kust jõuda. Anu-Laura ikka olen mõelnud ja, ja ma arvan, et tehes juurte filmi või mitte igaüks hakkab mõtlema, mida vanemaks saab, ju elu edasi läheb, hakkab mõtlema juurte peale. Et mina olen üldse üllatunud, et see film tuli nii niisugune laiahaardeline, et just ma mõtlen seda kogu tervikut, et need kuus filmi minu jaoks nagu moodustavadki sellise terviku. Ja kuna seal on naised eri vanuses siis seal väga mõtlemapanev lugu. Ma olen täiesti nõus eelika. Sina oled kindlasti selle teema peale juba varem mõelnud, aga siiski, et, et kui palju see sind kasvõi aeg-ajalt üllatav, et kuskil peavad olema meil juured maas, kus saare jõudu ja edasi minna. Mina olen jah oma elus sellega tegelikult ka varasemalt päris palju tegelenud, et peale õlinaicina kirjutasin raamatu minu Jeruusalemm ja sinnagi tuli peatükkidena sisse minu, minu maavanema ja maavanaisa lugu. Nii et minu jaoks on see alati selline oluline ankur olnud, et need juured, mis ei lase mul päris sihitult kuhugi ilmaruumi triivima minna. Aga see, mis Anu-Laura ütles, on õige, et kuna kuna meil on tõesti režissöörid erinevas vanuses, siis, siis nad vaatlevad seda teemat ka erineva nurga alt. Aga läbivalt siiski kuidagi jookseb siis niimoodi punase niidina see armastuse teema. Et armastus looduse vastu, armastus oma lähedaste vastu ka sellega seotud siis kaotus, kurbus, rõõm. Nii et ma ütleksin kokkuvõttes, et see on ikkagi armastusfilm vist maailmas ongi nii, et kõik, mis tehakse, tehakse armastuse pärast, kas siis selleks, et armastatakse või selleks et olla armastatud. Õilis ilus, aitäh veelkord selle kena filmi eest ja head kuulajad, seda saab siis näha Eesti kinodes. Vaadake ja uskuge mind, see on vaatamist väärt ja kaasamõtlemist salati. Aitäh saatesse tulemast, Eerika Pikhof. Anu-Laura õhtutel velge. A. Mu. Iga neljapäevane rõõm kohata siin saates menu portaali toimetajat Kerttu Kaldoja ja tore, et sa tänagi tulla said ning ole hea, räägi meile veel, mis võiks olla selle nädala üks niisugune tippsündmus, millel peatuda lisaks veel sellele, et muidugi saame alati minna kinno, vaatama dokumentaalfilmi juured. Tere hommikust selle nädala tippsündmuseks, kindlasti on Eurovisiooni finaal muusikasõpradele siis sest meie, Elina Netšajeva nagu teame, et teisipäeva õhtul pääses edasi finaali ja nüüd laupäeval on siis seda suurem rõõm talle kaasa elada, mida ma arvan, et kõik inimesed siis kodus teleka ees ka teha saavad? Niimoodi ja seda saab siis televiisorist vaadata, raadiost kuulata, portaalist jälgida või kuidas? No põhiline loomulikult see kontsert tuleb ju televiisorist, 10 hakkab see pihta, Marko Reikop nägu ikka kommenteerib, annab ülevaate ta näidise päraga poksi, kus ta istub ja iga ühtlane hitt. Anu Välba toimetab saadet aitab tal leida põnevaid fakte lauljate kohta. Aga kellel siis parasjagu, kas jääb sellest natukene puudu või ei ole äkki ka televiisorit kodus siis loomulikult ERR-i portaalis on nii seesama ülekanne, seda saate vaadata, saate vaadata hoopis alternatiivset ülekannet, sedasama ETV pildiga, aga hoopis raadio kahe heliga, kus siis härrased Juur ja Kivirähk toovad oma eksperdioskused välja ja sate hoopis kuulata sellist alternatiivset versiooni. Ja lisaks kolmas variant siis enne pärast vahetult pärast seda suurt kontserti on meie tubli reporter, ehk siis tegelikult Eesti delegatsiooni juht Mart Normet Lissabonis ja tõid meile sellist eksklusiivset eriotseülekannet. Et 20 minutit enne kümmet ette, siis esimese näitab, kuidas see meeleolu ja õhkkond seal on, kõik on ärevuses enne suurt finaali ja pärast siis vahetult pärast saadet, siis on juba kellaaeg tegelikult päris hiline, kuskil orienteeruvalt üks 40 läheb eetrisse siis otsesaade Lissabonist ja vaatame ja uurime, millised need emotsioonid siis on, et kas meil tuleb võitjaga intervjuu äkki meie oma helin, aga võib-olla vaatame, mis mis kohad seal teised said, mis meil, mis seal on emotsioonid, laulude autorid, teised artistid, keda iganes ta suudab seal kinni püüda, et siis selle kõik ta ka arvuti vahendusel koju kätte toob. Päris põnev, aga ütle mulle, Kertu, kas sul on oma lemmik juba nüüd, kui Eesti välja jätta, sest ta oli absoluutselt kõik, oleme kaasa, aga veel lisaks temale. On ikka päris siis, heites särtsakaid, noori, on sel aastal, et loomulikult on seda tavalist europopi ja, ja kõike, mida me iga aasta näeme, aga aga mulle isiklikult Ta meeldib, näiteks Tšehhi on väga vahva noormees, tulnud välja Iisraeli lugu, mis on väga suures favoriidi staatuses väga võimas noor neiu Neta, kes laulab oma lugu. Leedul on väga huvitav, hoopis selline malbe, tüüne, natuke võib-olla möödunud aasta võiduloo moodi, et neid, selliseid vahvaid ja omanäolisi lugusid on sel aastal küll päris palju, tuleb lihtsalt nad selle, selle suure europopi sest üles leida. Mulle alati meeldib ka see, et on erinevad keeled, mida sa saad kuulata, muidugi all on eestikeelne tõlge, et sa saad aru ka, mida nad laulavad. Aga selge aastal, et ei ole ainult paar-kolm keelt, millest lauldakse, vaid on ikka täitsa võiks jaguneda. Jah, meil on 43 riiki ja kui ma nüüd ei eksi, siis kas 10 või 11 erinevat keelt kõlab sel aastal ehk siis enamik jah, laulab ikkagi inglise keeles, aga on ikka neid oma oma riigi ja rahvuse säilitajana seal ka. Mis kell siis tasuks valmis olla. Kell 10 hakkab põhivõistlus pihta, siis olge ikka kõik kindlasti juba olemas, 21 40 saab siis kuulata juba ja näha neid Mart Normeti erisaadet ja erikommentaare veebis ei relee ja raadio kaks alustab samamoodi kell 10. Nii et aga tuleb pikk õhtu, et valuga võileibu ja teed võib-olla kohvi, keda uni kimbutab. Seepärast lõpusaab see kõik tõesti alles pärast poolt kahte öösel ja kes veel erisaadet jälgib Mart Normeti vahendusel siis alles pärast kella kahte lõpetame. Nii et saate pikalt pikalt nautida. Aitäh Kerttu Kaldoja. Tänaseks on huvitav saade läbi ja minu nime Kristo tai. Ma tänan teid kuulamast, soovin kena päeva kuulmiseni idas. Õhtul. Käävata jää, laena luua. Kuigi saal ja mu sõjaväest ära. Kõige viku toonast ungaile basseinud ei sulgu teel.