Vikerraadio. Tere kuulamast tänast huvitaja saadet, mida esimest korda ajaloos teeb Rain kooli. Täna räägime muuhulgas e-külalistundidest, see on üks kaunis projekt, mis täna lõpule jõuab ja annab viimase 100. E-külalistunni ei keegi muu kui president Kersti Kaljulaidi ise. Aga kui e-külalistund tähendab e-õpet ehk interneti teel õpilastest kaugemal olevat ja antavat õppevormi, siis ühest kaugtöö liigist räägime samuti täna ning kuna on reede, siis eetris on ka tehnoloogiauudised, Jakob Rosin. Need saate lõpus. Meieni toob head kuulamist. Nagu need siis ongi kõik. Käed. Poolikuks. Ja olis alustasin. Leslie Da Bass laulis sellest, kuidas Kätlinil ei ole täna tuju, aga president Kersti Kaljulaiul kindlasti täna tuju on. Tema lõpetab 100 e-külalistunni projekti täna oma ülesaastaga siis eesti koolilastele. Aga meil on stuudios MTÜ tagasi kooli juht David torm. Tervist. Tere. Se 100 e-külalistundi on tegelikult tagasi kooli kingitus Eesti vabariigile, mis oma iseseisvuse väljakuulutamise sajandat aastapäeva tähistas. Kui erakordne ettevõtmine Eesti koolisüsteemis sellised e-külalistunnid üleüldse on või on koolid sellega juba nagu kaua aega tegelenud? See on erakordne projekt kindlasti et Skype'i kaudu kindlasti on mingisuguseid, et tunda tehtud juba ja see on noh, selline, et üks inimene helistab tundi ja saab näiteks oma loo Skype'i kaudu ära rääkida. Mitmed koolid on, on seda teinud, aga e-külalistund oma formaadi mõttes on hoopis midagi muud. Ja mis see siis on, see on, on küll 45 minutiline koolitund, aga külalisõpetaja, kes nii-öelda läbi YouTube'i õpilasteni jõuab on Youtube'i otseülekandes sellest 40-st viiest minutist ainult 15 20 minutit. Ta teeb nii loengu kui vastab ka küsimustele. Ja ülejäänud tunni peab õpetaja ise õpilastega ja õpilased ikkagi peavad sellel tunni teemal ise midagi aktiivselt kogema proovima kas siis näiteks väitlema või midagi joonistama, midagi leiutama, mingisuguse, sellise väga konkreetse praktilise asja valmis tegema. Ehk me ise ütleme, et üks külalisõpetaja teeb tunni sadade õpetajatega koostöös ja sellis sellises formaadis on seal tõesti meie teada erakordne nii-öelda idee. Ja töötab palju paremini kui see võib-olla isegi natukene murega segatud pilt sellest, mida e-õpe tähendab, et õpilased Lähevad internetti, otsivad sealt mingit informatsiooni, kõik on selline passiivne, nad kas teevad seda või ei tee, võib-olla istuvad niisama arvutis või siis, et e-õpe tähendab seda, et kui ka keegi selle tunni annab, siis ta. Ühesuunaliselt ilma interaktiivsus, et just nagu sa kirjeldasid, et Skype'i teel, siis peab oma loengut ja õpilased siis iga löövad seal teises otsas, et siin siin seda passiivsuse elementi kohe kuidagi tekkida ei saa. Täpselt nii ja me elame veel mitmeid asju rakendanud, et kuidas seda passiivsust veel vähendada, et esiesiteks see, et ennem tundi õpilased peavad mõtlema küsimustele, mis neil külalisõpetajatel on. Ja ka see tunni teema on esitatud küsimusena. Ehk siis see konkreetselt paneb õpilasi juba kohe alguses otsima seda vastust kas külalisõpetaja ütleb selle vastuse või ütle, kust see vastus nüüd tuleb. Ja, ja selles suhtes ta tõesti hoiab, nagu need õpilased rohkem nii-öelda selle nii-öelda õppimise fookuses. Õppimise fookuses hoiab ta õpilased? Jah, ehk see nõuab õpilastelt rohkem, mida see õpetajatelt nõuab rohkem selline e-külalistunni formant. Õpetajatelt nõuab see seda, et Nad peavad olema selleks tunniks valmis tehniliselt, ehk siis täpselt see, et neil on võimalik Youtube'i otseülekannet projekteerida seinale. Ja teiseks meie tagasikoolis. Meil on oma õpetajate meeskond, kes teeb õpetajatele valmis ka kogu tunnikava koos ülesannetega ja vajadusel ka töölehtedega. Ehk siis õpetaja tutvub selle kogu materjalidega, et ta suudaks seda tundi siis iseseisvalt lõpuni viia. Jah, tihtipeale selliste kaunite internetiprojektide häda on see, et võib-olla ei testita korralikult või ei ole proovile pandud seda viimast linki nii-öelda, et mis selle siis pildi ja heli tegelikult, mis on veel olulisem audit tooriumini, viikset seal klassides peab olema ta korralikult kuulda korralikult näha see pilt. Sest kui vaevu-vaevu kusagilt läbi ragisema või hakiva ühenduse seda külalistundi kuulata, siis seal on nagu päris vähe jõuab kohale ilmselt. Et kas koolid on muidu tehniliselt Eestis keskeltläbi valmis sellisteks asjadeks? Me oleme seda projekti alustades hästi mures kuidas ta ülekanne ikkagi teha, nii et et ta oleks stabiilne ja, ja tõesti ei kukuks nett ära, ei, kaoks heli ära. Meie kogemus nüüd, 100 tunni järel on see, et Youtube on hästi stabiilne ja koolide internetiühendus on piisav, et Youtube'i otseülekannet jälgida küll ühest teisest koolist on vahel jälle olnud kuulda, et et me ei saanud seda tööle või, või ja siis on täpselt tegelikult sellised väiksed nüansid, mis, mida nüüd õpetajad ongi saanud ka harjutada selle 100 tunnijooksule. Et näiteks, et kui YouTube'i otseülekandes on link varem lahti, siis peab tunni alguses tegema refresh, et see algaks või noh, mingid sellised pisikesed nüansid, mis lõpuks nagu noh, tuleb selgeks saada, et see toimiks. Aga jah, et Ma ütleks nii, et tehnilise poole pealt on meie Eesti õpetaja väga äge ja tubli. Kindlasti Youtube on olnud nii endale 1200-le õpetajale, kes on meie tunde vaadanud, siis selline keskkond võib olla, mis ei ole nende esimene kõige lemmikum, keskkond ja noh, selliseid olukordi, kus paar päeva enne tundi siis õpetaja helistab ja ütleb, et ma tahaks väga vaadata ja see on väga põnev ja ja, ja õpilased on põnevil ja me oleme teema välja valinud koos. Aga kuidas Youtube ikkagi lahti käib, et selliseid kõnesid on ka ja see on väga okei ja see on meie jaoks noh, me olemegi selleks, et õpetajaid aidata. Aga teisest küljest ma ütleks, et see annab nagu sellise signaali meile, et täna Eesti õpetaja, ükskõik mis vanuses ta on valmis tegelikult digivahendeid kasutama ja ta on julge, ta küsib ja, ja meie isegi oma kogemusel võime öelda, et Eesti on uueks tiigrihüppeks valmis. Uus Tiigrihüpe võiks olla sisulisem. Et ütleme, need arvuti internetiühendused enam-vähem, aga just see, mis sisu on kättesaadav õpetajatele. Et, et seda, seda võiks tulla veel ja veel ja, ja õpetajad täna nende e-külalistundidega olid, on olnud küll äärmiselt rahul, et nad saavad võtta kellegi teistsuguse inimese sinna korraks tundi sisse. Samas, et see tõesti pissimise fookus ei kao ära. Et, et ma loodan, et veel sellest projektist saab äkki hindu inimesi, et seda sisu siseõpetajatega koos luua. Ja samas seab see ju kõik õpilased võrdsesse olukorda, et ei, ei ole nii, et et su osalemisvõime või see, et kui palju sa saad nii-öelda tehniliselt panustada, sõltub su vanemate rahakotist, seal ei sõltu midagi, et seal koolitehnika ja siis kõik on nii-öelda võrdsetel alustel. Jaa, absoluutselt, see on olnud üks selliseid, kõige südamlikumad kogemusi üldse, et kui tehnika on justkui selline see kogemused, et kui palju koole on osa võtnud, et 366 kooli on osa võtnud ja see tunne, kui nüüd ühel hetkel just lõppes Daniel Levi viinalassi tund seal oli rohkem kui 200 klassi. Kui sa näed neid klassi, kes muudkui liituvad eliit, et nad on väiksed koolid, kus kogu kool mahub ühte klassi ära, nad on suured koolid. Nad on maakoolid, linna koolid, erikoolid, kutsekoolid, erivajadustega laste koolid. Nad on koolid venekeelsed koolid, eestikeelsed keelekümbluskoolid ja koolid üle maailma, kus räägitakse eesti keeles Soomest, Helsingist, Espoos, Luksemburgist, Ülem-Suetuki kilt, New Yorgi ini. Et see tõesti avab sellise uue info levitamise võimaluse siis ükskõik kellele, kes on sellest huvitatud. Piirid kaovad, põhimõtteliselt kaovad ja tahtsingi küsida, kas otsapidi natukene vastasid juba, et, et koole on olnud erinevatest Eestimaa paikadest, seal on ju vabatahtlik, et õpetajad on ise saanud kirja panna, et seal ei ole niimoodi, et kooli direktor tuleb ja ütleb, et nüüd on, need on kõigile kohustuslik osaleda või et õppekavas ei ole kusagil kirjas, et kooldaja Teie külalistunnist osa võtma. Täpselt nii, õpetajad on vabatahtlikult sellest osa võtnud ja ma ütlen, et õpetajad on olnud üks ülimalt nõudlik seltskond ja see on hästi hea, et nad on meile ütleme, kümnete lehekülgede kaupa tagasisidet saatnud, selle kohta, et kuidas ikkagi võiks need asjad olla ja noh, täna nagu selgelt õpetajad ise teavad, et 45 minutine loeng koolis enam ei ole see formaat, millega õpilasi kõnetada. Ja see on ka omal kohal, teatud teemades kindlasti see toimib kõigis teemades enam mitte või vahelduse mõttes peab nagu leidma teisi formaat. Ja, ja just see, et ootused need tunni tunni sisud oleks sellised, kus on hästi palju näiteid. Et inimesed räägivad oma lugusid, et me teeme neid tunde erinevatest keskkondadest, et õpilased üldse näevad, kus, kus inimesed töötavad, ma tea, õpivad, kus, mis on need erinevad kontorihooned, võib-olla muusikastuudiod või presidendi tööruumid, et nad saavad nagu kogeda hästi palju rohkem veel selle otseülekande kaudu. Et, et see on olnud Õpetajate jah, on olnud väga nõudlikud selle sisu osas ja et see oleks põnev ja huvitav ja sisukas, hästi. Aga nende külalistundideandjaid on hästi erinevaid, 100 külalistundi, 100 inimest, noh tõesti aastööni kõikide elualade esindajaid, mehi, naisi, noori, vanu mida see nõuab sellelt külalist tunniandjalt, sest ega see on ka omamoodi väljakutse, võib-olla need, kes on vähem, omavad kaamera kogemust, on see, et sa pead ikkagi nagu füüsiliselt ju kaamera ees seisma, eks, ja, ja rääkima kaamerale Nii no siin ma saan kohe öelda, et Rain kooli on ka tunni andnud, et saan kohe ka sinu kogemust küsida, et, et kuidas, mis see sinult nõudis, aga sissejuhatuseks kindlasti nõuab see külalisõpetajalt sellist taju, et, et täpselt, et ma ei tee seda tundi üksi ja et mis sellel tunnil nii-öelda, mis on selle tunni ikkagi fookus ja sisu. Ja kuna 15 20 minutit on ikkagi hästi lühike aeg, et, et kuidas ma siis kuidas ma selle õik, need õiged sõnumid välja sealt sorteerin? Teiseks kindlasti näited näited ja näited, et õpetajad, kirjutaja on meile kirjutanud suurte käps lokkis tähtedega täiteid, veel näiteid, näiteid, et, et oskus jah, rääkida erinevaid näiteid ja julgus rääkida oma lugusid sinna juurde. Ja võib-olla kolmandaks on see, et ei olegi olnud külalisõpetajatel võib-olla nii lihtne see mõte, et me võime teha selle tunni, ükskõik kust me oleme pidanud ikkagi päris palju inimesi nii-öelda ära rääkima, et see ei pea olema konverentsisaal, see ei pea olema kuskil laud ja tool ja nii edasi, et kuidagi selline natukene raputada neid sellest välja sellest formaadist, et sa pead 45 minutit kuskil laua taga nagu rääkima, et see, see ütleme selline arusaam on hästi tugevalt inimestel sees, et seda me oleme pidanud raputama. Jah, sotsiaalmeedias ju tehakse neid ülekandeid igalt poolt, eks, et, et noored on harjunud sellega eetrisse nii-öelda, võib minna kus tahes ja kestahes ja millal tahes. Sa küsisid minu kogemuse kohta, et minu, minu jaoks see oli võib-olla keeruline, ei olnud kaamera, millega ma olen siiski mõnevõrra harjunud. Pigem oli küsimus selles, et ma tean, et noored on lisaks õpetajatele ka noored on tegelikult hästi nõudlik publik ja, ja on, neile on vaja läheneda. Noh, ütleme niimoodi, et seal ei saa teeselda küll nagu mitte midagi ja mina olin võib-olla natukene pabinas, et, et kuidas ma nüüd selle sõnumi ja, ja oma oma juttu nagu noortele noorteni viimisega hakkama saan, et kuidas kuidas õpilastelt vanni, küsi isiklikku tagasisidet vaid, et kuidas üleüldse õpilastelt tulnud tagasiside e-külalistundide kohta on. Õpilased on olnud hästi positiivsed, et ikka ja jälle me saame selliseid kommentaare, et miks e-külalistund ikka nii lühike on, et seal, seal on muidugi ka õpilaste puhul alati see et kellelegi juttu on nagu lihtsam kuulata kui ise tegutseda, aga, aga ma usun, et seal on ka türa, terake tõtt. Ja õpilaste puhul nad on hästi palju olnud rõõmsad selle üle. Hästi erinevad inimesed on jõudnud nendeni, et võib-olla täpselt noh, võib-olla see president ei jõua igasse cool ja igasse tundi või, või või õiguskantsler või, või ka Rain kooli, et, et aga siis on see võimalus ikkagi hästi erinevate inimestega kokku puutuda ja näha nende mõttemaailma ja, ja nende nende ideid. Tõsi, et ja väga palju ongi võetud osa külalist tundidest hästi väikestest koolidest, et ütleme, et kui meil jäisin sadakond kooli kõikidest eesti koolidest nii-öelda puudu või, või mitte puudu, aga et, et kes ei ole veel nagu osalenud meie teada, siis, siis ma arvan, et nad on pigem sellised suured linnakoolid, kus on hästi palju võimalusi. Et ma arvan, et jah, e-külalistund on selles mõttes hästi hästi äge, ta jõuabki selle ka selle maa nooreni kellele võib-olla jah, jõuab vähem informatsiooni kui linnas. Lõpetuseks, sa ütlesid, et Eesti koolid on uueks tiigrihüppeks valmis ja see uus Tiigrihüpe võiks olla sisuline, nüüd e-külalistunnid lõpevad ära, et täna on 100. tund pannakse punkt, kingitus on tehtud, mis edasi saab, kas nüüd ongi e-külalistundidega kõik? Praegusel hetkel meile veel plaane tõesti järgmiseks aastaks ei ole. Aga ma arvan, et kui ma arvan, et need plaanid tekivad sellepärast, et ühed ja teised on organisatsioonid, on tundnud huvi selle vastu, et tunda edasi teha ja meie eesmärk tegelikult on see, et leida sellist uut uut rahastust, mille pinnalt ikkagi järjepidevalt hakata tegema selliseid tunde, mis vähemalt kajastaksid ühiskonnas kõige aktuaalsemaid teemasid. Et näiteks juba on üks küsimus või või ettepanek tulnud, et, et tõejärgsest ühiskonnast teha eraldi seeria külalist tunda. Väga tore, ootame jätku ja aitäh MTÜ tagasi kooli juht, teibid, org. Aitäh. Juice Leskinen põhjanaabrite nüüdseks juba taevastes stuudiotes oma muusikat tegev Üheteist laulis muuhulgas sellest, kuidas kui on hommik, siis ma ei tea, kus ma üles ärkan ja tegelikult see sobib päris hästi kaugtöö mõttega kokku. Järgmisena kaugtööst räägime sellepärast, et, et kui ei tea, kus üles ärkad, siis kaugtöö annab ju ometi võimaluse arvuti lahti lüüa ja seda tööd igal pool teha. Ja hästi haakub ka tegelikult eelmise teemaga, et rääkisime külalistundidest, eks. E-külalistund on ka omamoodi kaugtöö või, või kaugõppe selline kõige otsesem vorm, aga meil on stuudiosse Targa töö ühingu juht Ave Laas, tervist. Tere hommikust. Targa töö, ühing. Targaks tööks võib igasugust tööd nimetada, aga teie ühingul on sellest targast tööst ikka nagu väga spetsiifiline arusaamine. Targad ühing on tegelikult endine kaugtöö ühing ja me jõudsimegi selle nime muutusin ei selle sellega, et me saime aru, et lihtsalt kaugtöötamine kui selline, et ta jääb väga kitsaks, et kaugtöötamise soosimine eeldab juhtidelt teatavad nagu mõttemuutust või isegi nagu tarkust ja, ja et asju teha nagu nutikalt siis ja mitte ainult rääkida nagu töötamisest distantsilt, vaid laiemalt siis selleks ka targa töö ühingu nime, kutse. No mis siis on kõige suurem vahe kaugtöö ja targa töövahend? See ongi see vahe, et, et kui juht liigselt üritab kontrollida, siis tegelikult lõpuks ka sellest kaugtöötamisest kui sellisest ei tule väga palju midagi välja ja näiteks on ameteid, kus võib-olla see distantsilt töötamine ei ole nii väga võimalik, mis ei tähenda seda, et juhtida ei saaks kuidagi liberaalsemalt, et näiteks sellise Eestil on suurepärane näide kuuetunnisest tööpäevast, mis nad tegid eesliini või siis nii-öelda teeninduse töötajatele, kus nad selleks, et ei tekiks ebavõrdsuse tunnet, kus kontorirahvas võis juba tööd teha nagu kuskil ilusa ilmaga puu all ja pargis siis et mis siis saab nendest teeninduse töötajatest siis nendele ongi nii, et nende lepingud ja palgad ja kõik jäid samaks, aga kaheksa tunni asemel on nendel hoopis kuus tundi päevas ja ülejäänud ajaga siis saavad. Ma ei tea, käia juuksuris või arsti juures või hoopis koolis. Kui paindlikud Eesti tööandjad taoliste ütleme, tarkade lahenduste väljamõtlemisel ja töötajatele pakkumisel on, ma leidsin saadet ettevalmistuses ühe statistika, mis ütleb, et 2015. aastal oli Eesti tööelu uuringu järgi kaugtööd tegevaid töötajaid 18. protsendis erinevatest organisatsioonidest ja ettevõtetest võiks eeldada, et kolm aastat hiljem on see protsent tõusnud, aga 18 tuli kostab nagu ikka, päris vähe. Ja selles mõttes, et esiteks nagu on, see kaugtöö mõiste on nagunii lai, et, et mida see kaugtöötamise ikkagi tähendab, et see tähendabki seda, et ma luban oma töötajad minna pool päeva varem mingi kord kuus koju või võtta kodutööpäevi või, või töötada hoopis virtuaalmeeskonnana. Mul endal on kogemus, olles ka seotud näiteks Robotexi tiimiga, kes on hästi noor ja töötamegi virtuaalselt, et me ei, me saame nii, nii nagu teised tohivad minna kaugtööpäevale niisama meie kokku, et kord kuus saame võib-olla omavahel nagu kõik kokku ja hea, kui sedagi. Et need vormid on lihtsalt nii erinevad, et ma arvan, et need uuringud ka me saame sealt küll mingisuguse protsendi kätte. Aga see näitab meie tegelikkust ja seda reaalset elu. Samas Eesti on ikkagi. Me tahame uskuda, et on tehnoloogiariik, et meie internet ja, ja selles mõttes see paindlikkuse võimaldamine on nagu väga kõrgel tasemel. Kellel vähegi sedasama tarkust siis kaugtööd nagu rakendada saab ja eks nad juba teevad ka seda kõike. Aga seal on vist kõige suurem künnis ikkagi see, et see vajab mingit julgust hüpata tundmatusse. Tegelikult julgust usaldada. Eriti eriti tööandja puhul. See nõuab julgust usaldada töövõtjate, et kui ta ei ole mul silme all siis ta siis ta päriselt nagu teeb midagi ikkagi. Absoluutselt see, see ongi, see ongi ainult usalduse peal põhinev siin ei saa mitte midagi kontrollida, niipea kui juht hakkab välja mõtlema mingisuguseid kontrollimehhanisme, kuidas ikkagi seda töö tegemise aega just nagu mõõta Ta või kohta, kas ta ikkagi teeb sa pead usaldama oma inimesi ja väga eesmärgipäraselt juhtima, et siin saab ainult seada eesmärke, vaadata, kes need on täidetud ja hakata nagu määrama seda, kuidas inimene peab tööd tegema, kus, millal see nagu lõhub kõik selle ära. Ja kontrollimine, liigne kontrollimine on ka see, mis võtab tegelikult inimestel töömotivatsiooni või ütleme siis selle tööinnu, isegi, mis seal nagu mina tahan mõelda, et midagi rohkemat kui motivatsioon, et see võtab selle kõik maha ja, ja siis siis kogu see kaugtöö võimaluste pakkumine seal kõrval on täiesti mõttetu, sest inimene seda pakutakse ikkagi selleks, et motiveerida ja siis enam ei motiveeri, kui me ikkagi samal ajal kogu aeg kontrollima. Aga mida see töövõtjalt nõuab? Usaldamist kontrollist lahti laskmist, et sa pead usaldama seda, et need töötajad, kes sul eemal on tulles tagasi nüüd selle väikese virtuaalmeeskonna juurde, siis ma pean usaldama, et see, need tööülesanded, mis nad on omale võtnud, et nad teevad selle ära, et nad viivad need asjad ellu ja ma ei saa seal liigselt sekkuda, sest et tegelikult esiteks, kui meil nagu käib kogu suhtes näiteks hoopis kuskil virtuaalselt nagu näost näkku siis peab olema väga ettevaatlik sellega, et mida ja millal öelda, et kui ma seal nagu hakkan liigselt kontrollima või üle küsima asja, siis see tõlgendamise võimalusi on nii palju suurem, kui ma sellise naeratuse võib-olla kerge naljaga kuskil nagu kontoris seda teeksin. Ja siis peab, peab laskma neil lihtsalt teha neid asju. Aga mida, mida töötajad peavad arvestama või mis omadusi nagu töödeldud? Hästi suurt enesejuhtimisoskust, et töötaja peab nagu teistpidi, kui juht peab laskma kontrollist lahti, siis töötaja peab selle kontrolli võtma. Tuleb ikka ise hakkama nagu ennast juhtima, ta ei saa loota sellele, et keegi teine tuleb, ütleb kuule, aga tee hoopis nii, et töö tuleb ära teha ja kasutades oma parimaid oskusi ja võimalusi. Aga see tunne, mis pärast sellele töötajale jääb, see on nagu seda rahas kinni ei maksa, et see, see tunne, et ma olen ise midagi teinud, ma olen ise selle asja peremees, minu minu asi ja see, et me kõik oleme siin ühe asja eest väljas, et noh, palgasüsteemid igasugused keerulised, et selleks nagu ära unustada. Oletame nüüd, et see kõik lisandub kogu aeg siin, vaatasin, Reformierakond on käinud välja mõtte sellest, et näiteks Eesti maksusüsteemi ei ole väga paindlik, et tegelikult on ju kogu kaugtöö ka teatud mõttes poliitiline, majanduslik ja ka seadusandlik küsimus, et ka seadusandlus vist ei ole päris järele jõudnud, sellele targale. Ja kogu aeg nii tööseadused kui ka maksuseadused, et nad käivad nagu jooksevad järgi nii-öelda, et, et päriselu läheb kuidagi eest ära. Kui võrdleme ennast näiteks Belgia või Hollandiga, kus seal võib-olla isegi ligi kaheksa protsenti töötajatest on nii-öelda meie mõistes friilentserid või iseenda tööandjad ja siis on üles ehitanud sellise mõnusa kaleidoskoop karjääri, kus nad pakuvad ühele teisele kogu aeg midagi, et Eestis meil järjest rohkem ma näen enda ümber sarnaseid inimesi. Ja, ja samas me oleme nad kuidagi OÜ töötajateks nagu põlastusväärselt ära ristinud ja noh, see nagu ei ole ka sünnis, et nii nagu ka justkui ei tehta, aga, aga kuidas siis peaks tegema või mismoodi see päriselt peaks olema? Ega meil head varianti ei olegi. Räägime natukene ühest konkursist ka, et juba teist aastat on teil käimast kaugtöö tegija märgise konkurss. Mida nüüd tähendab, see ilmselt seda ei tähenda, et igaühele, kes kaugtööd teeb, lüüakse kleepekas otsa, et sina oled kaugtöö tegija. Tegelikult see seda tähendabki, seda tähendabki, et me oleme hoidnud nagu võimalik rikult lahtise lihtsana, et kõik ettevõtted, kes tahavad, see on jälle see usalduse küsimus, et kui me eeldame, et tööandjatelt ja tööandja peab usaldama oma töötajaid, siis meie usaldama neid märgist taotlejat, vaid et nad tahavad kommunikeerida, et nemad kaugtööd propageerivad ja toetavad oma ettevõttes natuke natuke räägivad meile kõik sellest, mismoodi nad seda teevad ja, ja kui vähegi tundub, et see kaugtöö vorm seal toimib, siis me anname neile kerget tagasisidet, tunnustame neid ja lubame seda märgist kasutada. Mis siis teistpidi peaks tähendama seda, et kui nüüd näiteks tööotsija näeb tsiviil- või kodulehekülje peal kaugtöötaja märgist, siis ta saab juba aimu, et mis põhimõtteliselt selles ettevõttes kasutatakse. Ja kuulates tegelikult nii töövõtjate kui ka tööandjate juttu viimastest aastatest, siis järjest rohkem ikkagi tööotsijad seavad tingimusi neile ettevõtetele, et nad ei ole valmis iga hinna eest igadel tingimustel tööd tegema. Kui palju praegu neid kaugtöö tegija märgise ka ettevõtteid Eestis on? 51 ehk siis eelmisel aastal me andsime 51 märgist välja ja see märgis kehtib nendel kõikidel ka sellel aastal, nii et jah, 50 ringis nüüd on, nad on kõik väga aktiivsed tegijad ja ma olen nendega praegult nüüd uues voorus suhelnud, et kuidas neil läheb ja, ja ainult jõudu neile kogu selle rakendamise juures. Et jah, pare ja Elisa koos me seda märgist välja anname, et see on selline mõnus kolmik, kus on nii erasektor ja natuke kolmandat sektorit nagu koos ja, ja me kõik kolmekesi leiame, et selle nagu mõtteviisi edendamine Eestis, et see võiks meid viia nagu järgmisele tasemele ja võib-olla siis ka need seadusandlikud pooled jõuavad ühel hetkel järgi. Mida selle märgise saamiseks nüüd teha tuleb, et teiega ühendust võtta? Põhimõtteliselt noh, peaaegu et jah, meie kodulehekülje peal, ehk siis Mart Võrkpalee on märgise kohta rohkem kirjas, seal on ka olemas vormile täitmisel, siis me ütleme peale maid anname teada, et, et kes need siis kõik on, kes selle märgis on saanud ja tekib see õigus seda märgist kasutada. Ja teistpidi on olemas seal leheküljel ka kõikide nende ettevõtete nimekiri, kes selle märgis on juba saanud, et igaüks seda päris omale külge ei kleebi, et võib-olla kui see tööotsijate märgist näeb, siis ta võiks sealt leheküljelt kontrollida, kas ta päriselt seal nimekirjas on. Aga te siis mingi aja pärast ikkagi vaatate üle, et kas need tingimused endiselt on täidetud, et nagu mahepõllundusega käia, et kui ma olen ühe korra nagu mahetalunikuks hakanud, et see ei tähenda seda, et ma 10 aastat hiljem võin väetist külvata ja keegi ei küsi, et kui mahe Ja ma olen sellega täiesti nõus kindlasti vaatama, sest et ma olen näinud ka organisatsioone, mis võivad olla ülimalt edumeelsed ja, ja ägedad ja juhi või juhtkonna muutudes kõik kardinaalselt muutub. Ja need vanad põhimõtted ja kogu see kultuur on kõik pea peal, nii et loomulikult tuleb aeg-ajalt silm peal hoida, et mis seal toimub. Aga Ma tahan uskuda, et selle aastaga ei ole seal midagi hullu nendes ettevõtetes olnud, nii et selles mõttes ikkagi nende märgis kehtib, nagu ma ütlesin, et nad kõik on nagu äärmiselt tegijad. Aitäh ahelas targa tööühingust ja ootame siis seda, et Eestisse võimalikult palju neid märgise kandjaid. Ootan minagi, niiet taudelge aitäh. Kellel pole aega, et tormata saada käsi ümber oma kaela, võit lotoga, miljon linnu kombel lennata. Kõikide hajuvad päralt on tulevik terves informad. Korralik tagab küll Topata kinni ta käest. Ta armastab. Korda. Armastab. Ma olen paar korda, kõik saab korda kolm korda. Armastab sind näinud sõbratariga kahekesi olla vaikselt omaette autolt täitsa halastas. Tahad, räägin sulle printsessile kellerite palgavool ära, päästab alati. See pole vabandus, meil on aega, meil apelsini kuuria läigib armastus kui murelik, täna küll homme saab korda kinni need käes, sest ta armastab. Kohta armastab kõrvetatud tiivad, jooned puuri iseendasse, Bulgaaria, kallis läheneb minna, puhu vihma tuuled unistades lendame, põhiline on. Oleme teineteisele, kõik, tundub liiga ennast. Kui murelik täna-homme saab korraga võtta kinni, sest ta armastab. Korda. Aeg on nii kaugel, et saatesse on jõudnud diakolleeg Jakob Rosin, tere. Tervist. Nii tehnikast räägime ja kohe jõuame, ütleme, et peaaegu sõna otseses mõttes kõige põletavamate teemadeni. Ja jõuame põletavate teemadeni just 19. aprillil toimus teatavasti siis keskkonnaministeeriumi andmekeskusesse tulekahju, mille tõttu siis politsei andmekasutuse kahjustada said ja mille tõttu siis osad teenused mõneks ajaks töötamast kasid ja nüüd on siis probleemi juurteni jõutud ja hakatakse siis tegelema sellega, et seda probleemi korduks ja valitsus on siis otsustanud anda oma reservidest 800000 eurot keskkonnaministeeriumile, et nad saaksid oma kahjustanud seadmed taastada ja hakata siis vaikselt oma teenuseid kolima üle siis riigipilve. Loomulikult kogu see protsess on veidikene põhjalikum, veidikene pikem ja loomulikult kallim kogu siis protsess läheb maksma umbes 2,8 miljonit eurot, aga aga nüüd algust vähemalt tehakse selliste kriitilisemate asjadega, et ei korduks jällegi see juhus, kus, kus toimub siis tulekahju mingitel põhjustel ja selle tõttu siis lakkavad töötamast tegelikult, et paljud olulised teenused, mida inimesed ja erinevad asutused, erinevad teenused, et igapäevaselt kasutavate nagu nagu siin kuu aega tagasi juhtus, et loodetavasti nüüd tänu nendele summadele tänu sellele tööle, mis kulub siis tehnoloogialahenduste riigipilvekolimiseks, siis on küll keeruline ja väga suur protsess, aga, aga loodetavasti seetõttu on olukord turvalisem, stabiilsem. No rääkides kriisidest, siis Eestimaa metsades, tänavatel-teedel, sisuliselt ka õhuruumis käib praegu suurõppus siil ja see esmapilgul kostab selline, et noh, ikka mehed on rauast ja tehnika on rauast ja, ja, ja kõik on selles mõttes võimalikult töökindel. Aga, aga tegelikult on seal ka infotehnoloogiline osa. Päris just lisaks õhule, metsale, maale toimub see ka küberruumis ja, ja seal on siis tegevriigi infosüsteemide amet korraldamas kübersiili, nüüdseks on see juba läbi, aga harjutati siis stsenaariumit, kus mitmete asutuste teenused olid siis teenusetõkestusrünnete tõttu do häiritud teenusetõkestus rünne on teatavasti siis see seda tüüpi rünnakus, kus häkkerite paha kurjategijate mobiliseerivalt nii-öelda väga paljud arvutid ja seadmed üle maailma, rünnates siis ühte konkreetset punkti. Ehk siis sisuliselt võib seda võrrelda võib-olla sellega, et sa võtad hästi palju miljardeid hambatikke surud täpselt ühele punktile uksel, nii et nad lõpuks ikkagi lähevad katki. Ja selliseid stsenaariume harjutati läbi. Siin osales näiteks sellel õppusel ka Maksu-Tolliamet, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja, ja siin ka Alexela. See on oluline just selle tõttu, et, et siin hiljuti avaldatud, et viia siis raportites ja ka teistes raportites, selguski, et näiteks meditsiiniasutustel on suuri probleeme meil küberturvalisusega ja, ja see ja see haiglate võrgustik ei ole hetkel stabiilselt turvaline. Nii et hea, kui selliseid asju läbi katsetatakse Riia stabiilselt ja pidevalt läbi selliseid õppuseid, nii et ka nüüd siili käigus toimus nii et küberõppuseid iga nädal, eelmisel nädalal rääkisime ka suurest Nato õppusest, mis Eestis toimus, nii et turvalisemaks muutub, see küberrub aina rohkem ja rohkem. Turvalisusest rääkides oled leidnud sellise uudise, mis ilmselt paljude jaoks on. Sisaldab uudset sõna, et kui räägitakse Aifounidest ja kaabliaugust nagu samas samas lauses, siis ma kujutan ette, et on päris palju kuulajaid, kes ei, kes võib-olla teavad, mis on Aifun, aga ei ole kunagi kuulnud, et telefonil oleks kaabli auk. Kaabli auk tegelikult on seesama pesa, kuhu sa paned oma juhtme, kui sa telefoni laadima paned, aga milleks sellest vaja rääkida on, on, on seetõttu, et läbi sellesama pesa läbi sellesama juhtmel võimalik leiutada ka andmeid, täpselt samamoodi, kui sa näiteks kopeerid oma fotosid telefonist arvutisse muusikat, arvutist, telefoni ja nii edasi. See on kõik väga hea ja turvaline protsess, aga viimasel ajal on hakanud levima informatsioon paarist seadmest, mida on võimalik väga-väga kalli raha eest osta, aga mis tegelikult on võimelised telefoni olles olles siis ühendatud juhtmega, sellesse samasse pesasse on võimelised telefoni lahti muukima, ehk siis näiteks kui selle seadme peaks saama kätte keegi või tähendab selle seamäe omanik, on keegi, kes, kellel ei ole kõige paremad kavatsused, saab kätte sinu telefoni, on tal võimalik põhimõtteliselt murda lahti sinu telefon ja saada ligi kõikidele sinu andmetele, olgu need siis telefoni, numbrite fotod, aga ka miks mitte pangaandmed, krediitkaardi andmed ja kontode paroolid ei sõnaga kogu sinu küberyntedi identity liteed. Apple hakkab nüüd selle probleemiga tegelema ja on uues versioonis, mis hetkel on testijärgus uues operatsioonisüsteemis tulemas välja siis sellise lahendusega, et kui sa ei ole seitse päeva oma telefoni külge mitte midagi ühendanud ja selle aja jooksul telefoni lukust lahti teinud oma parooliga või siis sõrmejäljega läheb see pesa selles mõttes lukku, et sa saad telefoni küll edasi laadida, aga ühtegi infokildu selle selle pesa kaudu visele juhtme kaudu ei liigu, ehk siis sa et näiteks tõesti vabalt oma arvuti külge, telefoni on teda, aga midagi ei juhtu, sellepärast et telefon on turvalisuse tõttu sele lukustanud selleks, et nüüd lahti lukustada tuleks siis oma sisestada oma PIN kood, mida loodetavasti tead ainult tead ainult sina ja see on just selle tõttu, et ei saaks sinu samme ja ligi need inimesed, kes, kes sinna mitte sugugi saama ei peaks seal selles mõttes natukene kahe otsaga asi. Kuna seda eelmainitud seadet, mille abil siis telefoni lahti murrab, murtakse, võivad kasutada ka ka siis politsei näiteks ja teised korrakaitsejõud selleks, et saada informatsiooni siis kuriteos osalenud süüdistatava seadmest. Aga, aga, aga see ongi selline natukene paradoksaalne seisundit. Et head ilma halvata ja halba ilma heata ei ole, ehk siis, kui me tahame seda, et kurjategijate telefonidesse sisse saadaks, siis me peame lubama seda, et kõikidesse telefonidesse saadakse sisse, nii et mine võta kinni, kus see õigus on. Järgmine uudis on natukene selline, et kui me oleme kasutatud autode turul vähemalt kunagi kohanud seda spidomeetri ikka keerati natukene tagasi ja krutiti seda kilometraaži väiksemaks, siis tuleb välja, et ka küberruumis on midagi sarnast võimalik teha vähemalt numbreid massiliselt võltsida. Jah, on selline voogedastusteenus nagu taid all, mis ei ole küll väga tuntud, meil siin Eestis teatakse Spotify ei tea, võib-olla äpil muusikut rohkem, aga tal on ka üks selline teenus ja on selgunud, et aedal on võltsinud siis kuulajanumbreid. Just kahe artisti eksis bioonzi ühe albumi ja Keini questi albumi puhul ja võltsinud neid ikkagi sadadesse miljonitesse neid numbreid alustades juba sellest, et näiteks näiteks ütleb tydruk Kleini uuesti albumite Lift, Pablo Stroomi eriti ehk siis kuulati 250 250 miljonit korda 10 päeva jooksul. Ja mõni päev hiljem teatasid kolm miljonit aktiivset kasutajat. Me nüüd peaksime nüüd võrdlema neid numbreid, see tähendab seda, et iga kasutaja umbes üheksa korda vähemalt kuulas seal plaadi algusest lõpuni läbi, mis on suhteliselt ebatõenäoline, isegi siis, kui ikka kasutatakse kolm miljonit inimest, eks ole, mis on suhteliselt ebatõenäoline. Sarnaseid numbreid, absurdseid numbreid, Antiga sisebjontsi albumi kohta ja selgub tegelikult sõltumatu uuringufirma, kes, kes siiani on väga õigeid ja pädevaid andmeid andnud nende uuringust siis, et tegelikult on Twitteril üldse kõigest miljon aktiivset kasutajat. Ja see see skeem on, skeem on natukene päris laiem, seda uuri sihukse norra ajalehte ja Te saite ligi siis andmetele, kust lähtub tõenäoliselt, et siis ta ise siis võltsis neid andmeid, kasutades sealjuures reaalselt eksisteerivate kasutajate infot, on näha, et inimesed hakkasid täpselt samal sekundil kell kaks öösel või kell viis hommikul kuulama ühte konkreetset lugu tegid seda siis täpselt kindlaajani. Miks see probleem on nüüd siis suur loomulikult sellepärast et võltsitakse siin siin numbreid, aga, aga nende kuulamisnumbrite pealt tegelikult makstakse artistidele ka autoritasusid ja makstakse ka nendele väljaandjatele, ehk siis plaadifirmadele ja need summad on, on päris suured ja ebavõrdne olukord. Loomulikult tekib sellepärast, et see summa läheb ju teiste teiste artistide arvelt ja summad, mis maksti, ulatuvad siin kahe-kolme miljoni euroni ühe artisti põhjal, siis et selline suur suur skandaal, aga, aga firma isenesest hääl ise eitab kõike seda ja ütleb, et need andmed on võltsitud, kuigi noh, on ilmselgelt tegelikult nii ei ole. Meil oleks lõpetuseks lühidalt võimalik veel üks uudis. Ma arvan, et lõbus või huvitav uudis on see, et toimus nädala alguses Google'i suur konverents kuhugi hoogus, Google tutvustas siis nutikat, tehnoloogiat, mis on võimeline helistama näiteks restorani helistama näiteks juuksurisalongi ja sinu Est aja broneerima, kusjuures ta suhtleb seal täiesti reaalse inimesega ja teeb seda nii autentselt, et inimene ise, kes seal teiselt poolt toru, siis on aru isa, mina kasutajana pean enda telefonile või enda kodus olevale Google'i nutikõlarile ütlema, et ma tahan minna nelja inimesega õhtul kell kaheksa sellesse restorani ja Google võtab ühendust restoraniga, küsib, kas teil on vaba lauda, neljakesi tahaksime tulla ja ongi hästi ja siin on internetis, kes tahab otsida, leidub ka näide. Ja kui seda kuulata, siis tõepoolest see kõlab vägagi vägagi autentselt. Küsimus on nüüd see, et kas on aus lasta klienditeenindajatel rääkida robotiga ilma selleta, et nad seda teavad või ei, aga see küsimus on juba tekkinud üles. Google on ka selle vastu juba meetmed ette võtnud, nii et põnev, põnev, kuhu see robotite mall. Nii et ei ole niimoodi, et näiteks kui kuhugi assistent lõpetaks saateks itta ja Ariko vaid ütleks, et aitäh Jakob täna nende tehnikauudiste eest täpselt nii.