Kuus aastat tagasi loodi Põhjamaade, Balti riikide ja Venemaa ülikoolide vahel võrgustik läänemeresoome keelte aitamiseks ja arendamiseks. Iga aasta on kokku saadud seminaril, kus kohtuvad Võru Karjala, Mea kreeni saami, vepsa, vadja ja liivi keeleuurijad. Sel aastal on kokkusaamise paigaks Võrumaa. Pühapäevani kestev seminar algas Vaskna talus eile õhtul. Läänemeresoome keelte olukorrast uurimisest räägib lähemalt Võru Instituudi teadur Sulev Iva. Sellel seminaril tõesti räägitakse kõigist läänemeresoome keeltest. Eesti on üks osa Põhjamaade, Balti ja Venemaa ühisest väikeste läänemeresoome keelte edendamise ja uurimise võrgustikust ja see võrgustik sai alguse Oulu ülikooli eestvedamisel 90.-te aastate lõpus ja läks 2000. aastal päriselt tööle. Kas need sellised seminarid toimuvad regulaarselt? Nad toimuvad jah, aasta mitme väikese läänemeresoome keele juurest koordinaator on siis Oolo ülikool, kes peakorraldajaks ja lisaks sellele on osalised ülikoolid, siis nii karjalast, Petroskoi ülikool kui Norrast, Tromse Ülikool, Stockholmi ülikool Rootsist ja Tartu ülikool Eestist. Kas räägitakse nüüd sellel seminaril keelte nii-öelda poliitilisest olukorrast? Sellest lihtsalt ei pääse, kuigi põhiliselt puudutatakse keelte arendamist ja uurimist, aga kuna keelepoliitika eriti keelte arendamise ja õpetamisega väga seotud, siis kuigivõrd puudutatakse ka keelepoliitikat. Milline see läänemeresoome keelte poliitiline olukord on maailma võib vist jagada laias laastus kaheks, selles osas on Venemaal räägitavad läänemeresoome keeled ja siis muudes riikides. Jah, et isegi kui natuke laiemalt võtta, siis soome-ugri keelte olukord on eriti olnud viimasel ajal esil mari keele näol mari vabariigis on asi läinud põliskeeleõigustega väga kurjaks ja see on ka isegi Euroopa Parlamendi tasemeni ja Ameerika presidendi tasemeni see asi jõudnud, et mari vabariigis midagigi sünniks, et mari laste õigusi kaitsta. Aga kui nüüd kitsamad läänemeresoome keeli vaadata, siis tegelikult siin ei saa niiväga selgelt jagada nüüd et Venemaa ja muu, sellepärast et läänemeresoome väikeste keelte olukord on üsna kehv nii Põhjamaades, Venemaal kui Baltimaades. Kui me võtame karjala keelt, liivi keelt lätis võru ja setu keelt Eestis või siis veeni keelt näiteks Norras või mäe keelt, see on siis Tornio jõe oru soome keel Põhja-Rootsis väiksed erinevused on, aga üldiselt ega see seis kiita ei ole, kuskil ei ole võimalik inimestel oma keeles elada, ei ole võimalik saada omakeelset haridust, ei ole omakeelset meediat, kui, siis väga väikses mahus ei ole võimalik asju ajada oma keeles, et kogu elu vähemalt ametlike elu toimub suur rahvakeeles enamus keeles ja need vähemus või regionaalkeeled on sellises köögikeele staatuses siiani. Nii on see ka Eestis ka Eestis ja et olukord meenutab väga palju võru ja setu keele osas näiteks seda, mis toimus umbes 150 aastat tagasi Eestimaal, kui eesti keel oli köögikeele osas saksa keel, oli selline lugu, et ametlik keel, umbes sama lugu on praegu võru ja setu keelega, et loomulikult keegi ei keela rääkida, keegi keela keelt kasutada, aga kellel ei ole sellist ametlikku staatust, mis tagaks kellele prestiiži ja kestvuse, mida siis Eestisse võiks ja peaks tegema. Eestis on tegelikult, et mitte siin liiga kriitiline olla, Eestis on väga palju juba tehtud, on palju selliseid riike, kes annavad oma regioone Itaalia vähemuskeeltele väga suured deklaratiivsed õigused, aga sellegipoolest ei liiguta kõrdki. Üks näiteks selliseid keeli on liivi keel Lätis, kellel on läti seaduses olemas oma paragrahv täiesti liivi keele jaoks, aga samal ajal liivi keele olukord ei ole sugugi heita isegi võru keelega võrreldes mitte siis Eestis on pigem vastupidi, et on päris palju tehtud, riik on tunnustanud võru keelt Võru Instituudi loomise näol, kuid seaduslikult ei ole siiski nagu ei olekski võro keelt olemas, et esimene asi, mida siin Eestis saaks teha, oleks reguleerida õiguslikult Lõuna-Eesti keelde, siis võru ja setu keele olukord seadustada. Need keeled ja sellega tuleb palju asju iseenesest kaasa, mis võib keelte olukorra parandamisele. Kui nüüd rääkida sellest teisest poolest ehk siis keelte uurimisest, siis kuidas sellega maailmas lood on, on läänemeresoome väiksemad keeled hästi läbi. Väiksemad eriti mitte, et ikkagi uuritakse põhiliselt suuri keeli, et eriti läbi uuritud on ju maailma keeled nagu inglise keel, prantsuse keel, eriti infotehnoloogia valdkonnas, keeletehnoloogias, ka eesti keel teeb edusamme, keeletehnoloogia, soome keel, aga loomulikult ei ole niipeagi tõsist lootust Võru või ütleme, karjala keelt, keele tehnoloogiliselt hakatakse uurima, nende nooritud põhiliselt kirjeldavat on kirjeldatud ka näiteks karjala või võru sõnavara ja grammatika mingil tasemel. No on ka mõne keele puhul sellist normeerivat uurimist olnud normi sõnaraamatuid välja antud, aga, aga seda on vähe, ikka põhiliselt selline kirjeldav uurimine, mis on ka üsna puudulik ja nende väikeste keelte osas. Neljal seminaripäeval peetakse teaduslikke ettekandeid ja tutvutakse koolides võru keele õpetamisega. Täna õhtul saavad osalejad kokku ka ajaloolise Võrumaa võtmeisikutega, et üheskoos arutada kohaliku keele kasutamist piirkonna elus. Toomas Kelt päeva südamele.