Vikkerraadio tere, head kuulajad, on kolmapäev ning pärandi kolmapäeva räägime täna pärimuse edasikandmises peamiselt lugude rääkimisest. Kas lugude rääkimine on kadunud kunst või elab see edasi, milliseid lugusid räägitakse ja kuulatakse heal meelel regilaulust? Saatekülaline on kogunud, uurinud regilaulu. Saatesse tuleb külla folklorist Mari Sarv, Browning, räägime temaga ka kogumisaktsioonis. Püüa vanaema lugu purki, mille korraldasid Eesti kirjandusmuuseum ja korraldavad ka Eesti rahvaluule arhiiv. Niisiis ja veel vanasõna, millest täna juttu tuleb. Aegamööda saab härg jänesele järele, mida sellega mõeldakse, kui palju on sellel erinevaid versioone ja variante. Kuulete samuti ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis on tallel lisaks lugudele ka hulk väärtuslikke salvestusi, laule pillilugusid, mis on inspireerinud kaasaegseid rahvamuusikuid, pillimehi. Seekord tutvustab muusik Lauri õunapuu meelest vana ja elust enesest pajastavat laulu Haani niis. Laulmas kuuleme Alfred Roosi ning Reet Hendrikson ning otse loomulikult ka põnevat tausta selle loo juurde. Niisugused on teema täna, minu nimi on Krista Rain ja head kuulamist. Euroopa kultuuripärandiaasta. Siin väljeral ära käi läbi minna, ta. Ma leidsin, ta leiti teemal ei saa, et ei peaks üksi rukist lõikama. Lugude rääkimine laulmine on tõenäoliselt üks vanimaid pärimuse edasiandmise viise. Kuidas ikka nooremad said teada, mismoodi elu käib, kui vanemad nendele sellest ei rääkinud. Tänaseks saate teemaks ongi lugude rääkimine, nende laulmine. Ning mul on hea meel sar saates tervitada folklorist Mari Sarve. Tere. Tere. Teie. Olete uurinud, lugusid kogunud, küsitlenud. Öelge palun, kas kaasaeg, mis aina kiiremini kiiremini läheb. Meie ümber tuleb palju tehnoloogiat, vähem suhtlemist, rohkem säutsumist. Kas lugude rääkimine on kadunud kunst, kadumas kunst või tegelikult elab ta edasi? Eks see tehnoloogia muidugi muudab seda, kuidas me suhtleme omavahel igapäevaselt, kas või endal lapsed teinekord saadavad teisest toast sõnumi, et, et paneva muusika vaiksemaks või midagi sellist, et et suur osa suhtlusest on täiesti kolinud digitaalmaailma, aga see ei tähenda, et lugusid ei räägitaks. Ikka ju jutustad seda, mis sinuga juhtunud on ja kui sa seda juba teist korda jutustad, siis ta juba natuke omandab, folkloor said elemente. Ja noh, kalad lähevad suuremaks ja ja ilmad ilusamaks ja sellele rahvapärasele jutu rääkimisele ongi omane just see, et, et rõhutatakse, suurendatakse neid asju, mis praeguse juttu vestlemise kontekstis on olulised. Ja teised detailid nagu võivad ära kaduda või muutuda või midagi asemele panna, et et see on väga selline tabav vanasõna, et igas loos on tera tõtt. Et see tera on seal alati olemas, aga aga ülejäänu võib-olla. Nii konteksti sobituv või sellesse jutu rääkimise olukorda sobituv, et. Aga kuidas teie folkloristide na seda uurite ja panete kirja? Või suhtute sellesse, et kuidas see tõetera leida, kas teid huvitab seal nagu tõde sees poisil lugu? Folkloristid loomulikult huvitab see, kuidas lugusid räägitakse või kuidas nad varieeruvad ja mis, mis siis on see, mis see olukorrakohane asi on. Aga nüüd ma eelmise küsimuse lõpetuseks veel, et, et digitaalmaailma, kui, kui mõelda näiteks anekdootide rääkimise peale et siis see kopeerimisvõimalus muidugi muudab seda seda jutustamist, anekdoote tänapäeval juba tihti tehakse, sedasi klõps-klõps räägitakse, jutustatakse, et et, et see nagu vähendab seda olukorra sidusust aga ka digitaalmaailmas ikkagi jutustatakse, nagu sõrmedega. Aga need on siis lühemad jutud, ei ole võib-olla nii mahlakad ja nii sellised põnevamad, et sa ei näe jutustaja, põlevaid silmi, kes sedasi juba kujutab ette, mida ta kõik tegija, nägija, kelle ta kinni püüdis. Ja no see jutustamisolukorrad ka kindlasti on muutunud, et, et kui mõelda elektrieelsele ajastule pikad, pimedad talveõhtud, et siis see on jah muutunud, et et aeg ja tempo on kiiremaks läinud. Kui keegi hakkab aeglast lugu rääkima pikka juttu oma minevikust, siis noored ei taha kuulata ja on mulle jäänud vähemalt selline mulje et kui vanemad hakkavad heietama oma noorpõlves, siis noortel on juba kiire ja nad hakkavad kuhugi sättima. On aeg, see on vist kogu aeg olnud, et see hetk ükskord lihtsalt tuleb, kui see hakkab huvi pakkuma, et mis mis vanasti, Aldo Tamm. Ja ega kõigile ei pruugigi tulla, et et ega sa ei saa inimese mõtlemist vägisi suunata, kui on huvi, siis kuulad ja kui ei ole huvi, siis läheb edasi. Aga öelge Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv, seal on koos nii palju väärtuslikku materjale, inimeste elulugusid, kõiksuguseid lugusid ja te korraldate ka selliseid kogumisaktsioone, millised on olnud viimasel ajal sellised põnevamad kogumisaktsioonid, mis on toonud huvitavaid põnevaid lugusid ja võib-olla noh, ka teadustööks materjali. Ja siin paar aastat tagasi, ülemöödunud aasta meil oli, mulle väga meeldis see kogumisaktsioon, minu maastikud, kus inimesed siis jutustasid millised paigad meile on olulised. Ja millised lood nendega on seotud ja kuidas see suhe on kujunenud ja mis tunded neil sellega seotud on? Et rahvaluule kogumisel ongi olnud kuna meil tänapäeval on see salvestusmaht praktiliselt piiramatu jah, noh, ütleme niimoodi siis. Vanasti koguti üks konkreetne lugu, üks konkreetne laul, aga tänapäeval saame teha selliseid intervjuusid ja ja noh, palju on meil ka, kes ise kirja panevad, saadavad meile. Aga nende materjalide läbitöötamine seal ainest on, et teha üks põhjalik uurimus näiteks eestlaste huumorisoonest õuduslugudest. Oi, ja neid ju folkloristid ikkagi uurivad ja huumorist on. Mitte väga ammu, noh, ja kümmekonda 10 aastat tagasi Liisi laineste doktoritöö näiteks. Et see ei ole midagi eriskummalist, et et huumorit ja nalja uuritakse. Aga millised on populaarsemad lood, kas need, mis on natukene sellised õuduslood, sünged lood, lõbusad lood või siis on veel mõned kategooriad, ma ei tea, haldja ja nagu meil siin on nagu vahelised paralood, et või hoopis need. No see sõltub, kes, kes on parajasti jutuste, kes on publik, et. Kui nüüd tulla nende kogumisaktsioonide juurde tagasi, et siis meil täna tänavu aasta on selline kogumisaktsioon, püüa vanaema lugu purki. Ja see on siis nüüd kultuuripärandi Euroopa kultuuripärandiaasta raames noortele suunatud kogumisaktsioon. Just selleks, et noored saaksid kuulata, mis nende vanavanematele või teistele vanematele inimestele on oluline. Et me panime sealsele fookused. Vali üks oluline lugu oma elust, ükskõik mis siis kas minuga juhtunud või või kuuldud või laul või, või jutt või, aga just see olulisus oli kriteeriumiks, siis noored saaks kuulata, mis, mis. Vanemale põlvkonnale on oluline. No see on välja kuulutatud ja kas on juba tulnud esimesi lugusid? On on ikka, on tulnud ja kogu aeg tuleb juurde, aga aga see on, et tegelikult me mõtlesime rohkem sellise suveprojektina, et siis noored, kui meil on vaba aega ja võimalust võib-olla oma vanavanematega suhelda, et siis saaksid, saaksid saata meile, et meil on tehtud selline nutiseadme, sõbralik veebilehekülg krat, folklareedee, vanaema otsige see üles ja siis see juhendab, nagu ka seda noort sellisel esimesel kogumisel, et kuidas, mida teha, millised andmed on vajalikud juurde lisada ja et võib-olla tekitab kelleski inspiratsiooni, seda tööd jätkata. Ja värskelt on meil valminud ka venekeelne versioon sellest, nii et et. Ka venekeelsed lapsed koguda oma vanaemade kanalisse, algusid marja külge, kuidas teist sai lugude koguja folklorist, no tegelikult lugude koguja, aga siiski et tavaliselt no inimesed ka seal kipuvad väga palju ise rääkima, et kuulajaid on väga vähe. Kuidas minust sai lugude koguja ma ikkagi. Te kuulsite lihtsalt nii palju häid lugusid. Ikkagi oma vanaemasid, pean siin süüdistama et nemad rääkisid oma lood minu jaoks huvitavaks hingelähedaseks. Ja noh siis ka perekonnas on olnud juba folklariste enne mind, isa oli rahvamuusika uurija ja ja lellenaine oli ja, ja see teema on kogu aeg. Ja teil töö juures laua taga või tähendab selja taga on laulik mari sarvekuju vildakas ilmselt päris põnev. On jah juhtunud, et rahvalaulik, kes elas ammu enne mind, on sama nimega kui mina. Jällegi hea lugu, mida edasi rääkida, et kuidas nad võivad kunagi, kui ma olin laps, siis jooksis minu juurde mu noorem vend, sirp ja vasar käes ja hüüdis mari sarv, 100 aastane mari sarv, 100 aastane. Et siis ta on umbes 90 aastat minust vanem, see seal rahva laulis. Vaat siis nii, aga tegelikult on teil üks põnev uurimisteema, mis on regilaul, te olete neid uurinud, nendega tegelenud mis laul see selline on, kas see on kõige vanem lugude jutustamise viis, sest noh, kuidagi ju sõnumit edasi anti, rääkida võis ka, aga kui oli annet antud, miks mitte laulda? Ja ei, no see laulmine sõltunud andekuse eest, see oli selline teistsugune väljendusviis just selleks, et, et olulisi asju võib-olla meelde jätta ja ja kindlasti ka selleks, et et seda tegelikkust maagiliselt mõjutada või oma lauluga nagu korda hoida maailmas nagu kenasti on öelnud minu kolleeg Aado Lintrop, kuskil. Et kõik need sellised kalendaarselt ja kombestik uga seotud laulud ju hoiavad järge. Mis nüüd toimub ja mis peaks olema ja kuidas peaks olema ja õpetused noorpaarile näiteks kannavad edasi seda sõnumit, et mis võib juhtuda või, ja kuidas siis käituda. Ei tea eriti rahvaluulest vanades pärimustes võib jääda tunne, et noh, see oli mingi lihtsalt laul, ilmsed, laulsid, sest tuli igav. See ei olnud nii. Et kuidas te nagu öeldakse inimesele, kes ei tea, mis on regilaul, mis ta on ja mis olid kõik tema need ülesanded mida ta täitis ühes ühiskonnas. Ja no praegu tagasi vaadates me ju päris täpselt ei tea, kuidas see kõik oli. Et mõni ütleb, et see on laulmine, viis muuta maailma, muuta iseennast ja muuta maailma. Ja, ja siis samas need hoiavad teadmisi. Toetavad inimest, see on ka nagu võimalus oma emotsioonid ja sellises kontrollitud olukorras välja elada. Näiteks Setumaalt on selliseid teateid, et sai, sul ei sobinud oma mehe üle kurta. Tavalises vestluses, aga lauluga sa võid seda teha. Et noh, sellised, Külgema rikas kui nüüd tahaks paralleeli tõmmata tolle ajaga ja praeguse ajaga, et seal olid ju ka omad tabud ikkagi räägiti ja ei olnud kirjasõna Google'i kirja panna, siis kas on võimalik tuua kaasajaga paralleele, tulenema inimestena, muutunud kuidagi või see lugude rääkimine ja edasiandmine kui tehnoloogia kõrvale? Kui tehnoloogia kõrvale jätta, siis kindlasti on muuta inimese mõtteviis, milleks laul vajalik on või mida sellega teha saab, et see rohkem nagu muutunud meelelahutuseks. Kui tal varem on olnud ikkagi selline ühiskonda struktureerib või korrastav funktsioon. Aga noh, et kui nüüd lugude juurde tagasi tulla, siis need regilaululood võivad ulatuda hämmastavalt kaugetesse aegadesse. Me Ama kannusega siin paar aastat tagasi koos on siis sumeroloog, jah, ja kirjutasime koos artikli ja võrdlesime neid nii-öelda Gilgamesi EPAsse lugusid ja ja regilaule, kus on nagu hämmastavalt sarnaseid. Ja et kuidas need on tekkinud, kas need on siis sellest ajast selle aja mõtteviis meieni kandunud? Kuidas täielik mõistatus ei lahendanud seda mõistatust? Ei noh, meie saame vaadata, et on noh, tõdeda seda sarnasust ja oletada, et, et on olnud selline kultuurikiht, mille jaoks Need mõisted või need teemad. Suur tamm näiteks nagu tähendavad sama Aga kas praegusel ajal on ka selliseid ühtseid asju, millest kõik saavad ühtemoodi aru nagu ühesugused lood, mis levivad ühtsed. No kindlasti tänapäeval internet levitab asja üle maailma väga kiiresti ja kergesti, et et aga seda kõike on nii palju. Sealt välja filtreerida võete, no kes on parema mootori saanud kliki masinale ligi tõstab enda asjad esile aga see, mis on nagu tõelise väärtusega, see ei pruugi alati välja tulla, aga ega esile kerkida. Ja kui nüüd vaadata, et mis sotsiaalmeedia, et milleks ta on võimeline, siis siis ikkagi sealt on tulnud üles välja sellised nagu kampaaniad või või liikumised nagu see Miidu mis on nagu tõesti nagu ilma mingisuguse meediakanali vahenduseta alguse saanud, vaid lihtsalt nagu rahva hääl jõuab kuskile. Et selles mõttes see sotsiaalmeedia on nagu vahva, et ta annab hääle kõigile ja see, mis on oluline, see on siis nagu võimendub. Et noh, eks vanal ajal ka ju, et räägiti edasi neid lugusid, mis, mis kellelegi olulised on. Kui palju kordi peab rääkima ühte lugu, esse meelde jääks, lauluks muutuks. Olete te selle üle mõelnud, et noh, kirja ei saanud panna kõik meelde jätma, kui keegi laulis, et seda lugu siis edasi rääkida. Ja ei, no sellega ongi niimoodi, et. Nagu üks prantsuse kultuuriuurija, Michel Düssektuaalne öelnud, et, et kultuurilise ülekande ehk siis edasiandmise üks põhiline omadus on muutumine, muutmine, kohandamine. Et see seda ei pea pähe piima vaid just nimelt sa võtad selle olulise ja natukene varieeritseda endale sobivalt panen enda loomingulisust sinna juurde ja siis niimoodi. See, mis aluline läheb edasi ja detailid siis muutuvad aja jooksul. No täpselt nii on ju ka nende laulude ja lugudega, mida meie rahvamuusikud pillimehed mängivad, nad on saanud paljudel juhtudel ainest just vanadest lugudest arhiivimaterjalidest ja siis omalt poolt midagi lisanud. Ma pakun välja, et suur härg ordi esituses on just üks selline vana regilaul, mis on vana ja ta on nagu muutunud muusikaga, on andnud talle midagi meie ajast juurde. Mida te mari sarv, ütleksite selle suure härja kohta rehi laulda on oma algsel kujul, aga võib-olla seda noh, ma ei tea, kes oskab välja kuulda, see peab olema siis noh, kas muusik või teab seda. Ja regilaul ta on ja noh, selline tõesti vana ja mütoloogiline regilaul ikka oluline lugu, mida on vähemalt läänemeresoome erinevate rahvaste juures peetud oluliseks säilitada ja hoida. Aga siis nüüd haart on tema pannud muidugi selles nii-öelda roki rokikastmesse. Et sõnum tuleb edasi, aga see selline väljenduslaad on siis tänapäevane või noh, ootan ka juba ju minevikunähtuseks? Kahjuks jah. Aga no ütleme siis siiski, et tänapäevane et nii nagu ikka kipub olema nende pärimusmuusika töötlustega, et et midagi siis kaob ära sellest algsest ehedusesti sisse, teine ehedust tuleb juurde või see tänapäevast looming ja ja ja mis sobib või teeb selle tänapäeva inimesele nagu kuulatavamaksja vastu võetama, mugavamaks, et alati on selle, see on see sama nagu kohandumis protsess. Et alati nagu millestki sa loobud selleks, et see sõnum paremini pärale jõuaks. Ehk siis lugude jutustamine ei ole kuhugile kadunud, ta on lihtsalt ainult natukene muutunud. Nojah, jah, jah, põhiolemuselt ikka seesama, et et ei ole nagu mingid kivistunud asja välja arvatud see nüüd kopeerimise võimalus tänapäeval. Et, et ikkagi nagu. Rahvaluulele või folkloori-le on see põhiline omadus, et sa saad muuta saad muuta ja kohandada vastavalt vastavalt sellele, mis, mis su loo jutustamise eesmärk on või, või, või mis, kes on publik on või, või mis olukord on või kas päike paistab või sajab vihma. Selle lohk, aitäh, mari sarv täna saatesse tulemast. Me kuulamegi siia nüüd selle rehilaulu suur härg ordi esituses, nii et kuulakesed arhailist tekstisõnum on seal vana viison mõnus ja Rockilik väga lahe. Pärast seda ka vanasõna jällegi valasena räägib härjast. Härg on olnud, eestlastele tundub üks oluline loom. Vanasõna kannab pealkirja. Pealkiri räägib sellest, et aegamööda saab härg jänesele järele. Kuidas ta saab toimuma, sellest räägib folklorist Risto Järv. Märga Türgima Too tee ärga Türgimaal koorifännid on, ta ei. Ole nii likeda, Natked pole iial elanud seal 10 10. Dorialai Dorian. Arved. Talved koidab käikalt, kui nad tahavad hoida. Kui. Kali tuuri oli too tali reali mäekendid, männi, männihooldajat, kooliti prindi hoonet, kõmulehti. Ja ei mõtle, ma ei, ei ma niimoodi ära. Ja ta. Toore tormaja e ta poole ei torma, jääl. Mai. Ei, ta oli emo, vaeseke, vennad, enne oli väikevenna mehe poisikene mäed purupallike lendama käänad ja lendava käega kordama. Kordama JÄÄR. Mäeoru poisike mäe lendama, kääna särje, kämme lendama, kääna särje, ikoldama särje. Ei ta ei, ta raibe, nägi ta ei, suure laevatäie luurelaeva, ta. Sai mängida? Vanasõnad on kuldsed sõnad. Tänane vanasõna kõlab nii. Aegamööda saab härg jänesele järele. Päris kummaline, kas pole ning Tartu stuudios on meil kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja folklorist Risto Järv. Mis vanasõna see selline on ja mida ta tähendab? See on väga huvitav, tav vanasõnad tõesti oma kujunditeltest nagu vanasõnades tihtipeale. Nii me näeme siin sellist teatud ootamatust, sest tõepoolest, mis hea pärast peaks siis härg enesele järele tema. Selle paradoksi seostub selline teatud mõtteviis, senine vastandus, mis tulenebki vanasõnade tavalisest loogikast. Ja nimelt kindlasti ei ole siis selle vanasõnaga mõeldud sellist idamaade horoskoobi, pide, ärg tüüpi inimesi ja jänes tüüpi inimesi, vaid pigem just selliseid inimesi, kelles teevad pikaldaselt ja kes teevad kiiresti nii võimegi rahvaluule arhiivi, kogutud seletustest näiteks Saaremaalt Valjala kihelkonnast. Mihkel 3890. aastal on kirjutanud selle sama vanasõna kujul, härjad saavad jänesed kätte ning lisanud tähenduse ehk siis selgituse, kes noppest edasi töötab, see väsib ära. Ja kes aegamööda teeb pärast järele nii võimegi, selle vanasõna puhul nende kahe looma vastanduse läbi näha siis sellist kahe mõtteviisi vastandust, mida on ka teised vanasõna selgitajad. Ma annan sõna kirjapanekute juures mõnel korral kommenteerinud näiteks samuti Saaremaalt Pöide kihelkonnast Laimjala vallast on Aleksei Rand 1938. aastal vanasõna kujul eks ärksa pikka jänese kede kommenteerinud pikaldane, püsiv töö tulusam ja taga järjekam püsimatus paterdamisest. See vanasõna kui selle leviku pilti vaadata siis tundubki, et on hulk üleskirjutusi Saaremaalt ja hulk üleskirjutusi ka Lõuna-Eestist. Põhja-Eestist on suhteliselt vähem. Vanasõna uurija Arvo Krikmann on enda ülevaates Saaremaa vanasõnadest just käsitlenud selliseid vanasõnu, mis esinevad Eesti mõnes piirkonnas erikujuna ja seal toob ta välja, et kui tavaline ongi selline pilt, vana, sõnastan teada üldkuju tihtipeale selline põhjaeestiline kuju, mida teatakse ennekõike Põhja-Eestis, et siis siis Saaremaal ja näiteks Lõuna-Eestis on sellest teada eri variandid ja sellest samast tema käsitlusest võibki ilmekalt näha ka sellesama vanasõna kohta käivaid ala variante, mida me Eesti piirkondadest leiame. Et Saaremaale tunuldikuks võidki sedasama sõnastust pidada, mille näiteks on siis ka vanasõna. Eks särg saab ikka jänese, Käde, Pöide kihelkonnas 1967. aastal üles kirjutatud, seevastu näiteks siis Kesk-Eesti alakujus või Kesk-Eestile tavalistes vormides on pigem välja toodud just see, et siis härg jõuab sinnasamasse, kus jäneski näiteks siis Paide linnast on Richard Viidalepp 1031. aastal kirja pannud vanasõna ärksad ka sinna, kus jäneski. Huvitav on see, et Kagu-Eestis tihtipeale nimetatakse härga veel ka omaette eraldi laisaks, jänesest virgaks, ehk siis vanasõna, poeetiline mõtteviis on saanud siin sellise natuke seletuslikuma lisanduse. Näiteks on silana Taarka et lauluema 1926. või seitsmendal aastal polo brit voolais üles kirjutas, täpselt selgu, millal, mis asi, see on üles kirjutatud, aga ilane torkan siis sõnastanud lais kärg saab virgala jänesele pea järge Tuut pelada, köied ta jõua ei, ehk siis ei ole karta, et see lais kerge ei saaks virgale jänesele järele ja sellest vanasõnast on ka veel selline kolmas kuju, mis siis Krikmanni vaatluse tulemusena samuti on ennekõike lõunaeestiline, kus siis öeldakse, et ärksad jänesele järele küll vähemasti siis kellelegi laual, olgu see siis tavalise inimese või siis saksa kuninga või või isanda laual. Paradoksaalne lõpetus võib siis sellele vanasõnale olla ka antud. Ühes üleskirjutuses meie suurest vanasõnavaramust leiame aga meie vastse rahvuslooma hundi ehk susi. Nimelt 1951. aastal on Richard Viidalepp üles kirjutatud Sis Vastseliinas laisk susi Sagahvirgale jänesele järge ja samuti lisatud siis kommentaar, mõni rabeleb väga palju, väsib varsti ära, aga kes aega pri teeb, võib teha kauemini. Selle vanasõna populaarsusest tõesti, kuigi me võib-olla seda tänapäeval ei tea tegelikult üleskirjutusi rahvaluule arhiivis on hulga populaarsuse põhjuseid, võib tõepoolest olla see, et seal tuntud üsna varakult ka trükiallikates Wiedemanni kogumikus eestlaste sise- ja väliselust on samuti selle vanasõnalaste väljapakutud laisk härg saalse virgale jänesele järge. Ja see on ilmselt ka põhjuseks, miks sellist paradoksaalselt seletust me tõepoolest leiame ju ka ammustest tuntud mõtteteradest Vastseliina kirikuõpetaja Gustav Aleksander Masingu kirjapaneku kommentaarist, kus seesama vanasõna esitatud 1884. aastal laisk härglet virgale jänesele järgi. Ladinakeelne ütelus festiina Lent ja venekeelne klišeedest taltsche puiesehk siis tõepoolest viisile vastu, et me leiame ka nii ammusest ajast kui, kui naaberrahvastest sedasama kinnitavad ka sellised ligilähedased vanasõnad nagu tasa sõidad, kaugemale jõuad või ära väsib, äkiline vastu peab pikkaline või siis kasvõi sellised härga, jänest sisaldavad vanasõnad nagu ega aeg pole jänes või härjamees viimaks sealsamas, kus hobusemees. Nii tundubki, et eks meiegi esivanemad on arvanud, et mõnikord ei too kiire tegemine kasu, vaid mõnikord on mõistlikum teha asja aegamööda. Aga eks muidugi on ka teistsuguseid juhtumeid, nii et on inimese talupojatarkus see otsustada, kus siis mis õige on. Nendest juba järgmisel kolmapäeval aitäh. Folklorist Risto Järv. Niimoodi siis kõlab sarvepillilugu ja alleaa esituses alleaa ansambel, mis moodustati Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusikute esimese lennu kursuse õpilastest tuntud-teatud rahvamuusikud, aga nüüd jätkame hoopis teise looga ja kohe kuuleme, millise muusikapala sellised artistid, esinejad, laulikud on välja valinud. Lauri Õunap. Päritud laul. Ja ka täna tutvustab meile üht vana lugu, armastatud muusik, metsadel, hobi, folklorist, arhailise meestelaulu seltsi kokkukutsuja Lauri õunapuu, mis lugu see täna on, mida me kuulama hakkame? Tead Võru linnas on Kreutzwaldi tänaval üks vana poe maja, mis on tegelikult läbi ajaloo üks kuulsamaid poode Eestis üldse. Pea iga eestlane teab seda poodi ja seda mäletatakse veel ka 100 aasta pärast. Ei usu. Siin on salvestus tänane mille laulis Alfred Ruus aastal 1961. Alfred muuseas, Rõuge mees ja osav kingsepp oli Ingrid Rüütli vanaisa. Salvestuski on Ingrid Rüütli tehtud ja nagu Ingrid ütles, siis oli see laul, mida me nüüd kuulame ja mida iga eestlane teab. Üks tema vanaisa Meelis laulusest. Kuulame. Ei Ani Eeemmis läestiga nagu buuti aneemi läestiga, nagu buuti. Aniimi paneelpoodi seaks Ani Eeennis ballel poodi seaks. Aneemees näeksilgu püüd Neeme ees näeks, selgub, et d k neegole Etti tee kaani koole äkki kujuslike keisri Katarina petel kunagisi nad võru sinna vahele pidi sama müts, linn liin ja siis Petsena akatisest leina tegema ja siis läksid kõik massetises, mis linna hoolitseda, Kivituudi kõik masti siis mass linnavalitsus välja kaitsta ei koorma, sai koormaist kolm kopikat Katscopekat vai. Kaebuse võru keelt, siis näed, mätsin lina hoolitsemata. Tõivases kivi sinna. Maa, mis koormaga tahtsin, jeks teenina. Ma võrul kerglane linnale niipalju kui mõista. Ja siis lõi ära, sai leiba, sai kolm koplikud sai katskopikut ja niiviisi ehita Tinu võru uulitsa. Ja rohkem ma ei tea midagi, seal tuled. Jällegi tõestisündinud lugu. Teile tuli nüüd see pood ka kindlasti meelde, isegi kui ta seda näinud ei ole, seda poodi. Teate täpselt, kes Tiganic, kelle eesnimi muidugi oli Aadam nagu esimesele eesti kõvale kaupmehele kohane. Ja kujutate ette seda Haani meest, kes soolvette oma leivatüki kuidagi tahab kasta ja mida ta seal teeb. Jutte Haanja kasaritsa mehe seiklustel soolaheeringarindel on täis terve Võru ümbrus. Tundub, et mõnikord võis Aadam Tigalikul üsna pikk soolvee järjekord olla. Näiteks kasaritsa mees, näinud Võrus kaupmehe juures soolasid, silkusid mõjunud nii, et Kasari tsa mees järve äärde läinud jooma hakanud ise ütelnud. Küll on hääl, kui kord seda soolast silku näed? Ei tea, mis siis veel siis oleks, kui need süüa saaks, siis jooks võib-olla terve Tamula tühjaks. Ja kui sind kunagi laulu sisse on juba pandud, siis ega sealt nii kergesti enam välja ei saa. Nii loeme juba pea kolmveerand sajandivanusest ajakirjast Eesti mets juttu Eesti metsaühingu Tõrma osakonna ekskursioonist. Laulame mäel, et Haanja miis vidi lubjakive mäe peal on parajasti üks Haanja vallameeski, kes vahvasti toetab meie laulu ja paneb siis aga enda poolt lõpu ühe salmi lisaks. Kasaritsa mees viidi lubjakive. Ei, stopp, meil on ju ees veel Võru, Põlva ja pikk kodude hüvasti Haanja miis, hüvasti Munamägi ja Haanja ümbrus, Sa turistide ekskurus, antide paradiis ja põllumehe ja autojuhtidega Põrgu. Ethani poole peal räägitakse kasaritsa kentsakustest ja vastupidi, on ju ka see laul tekkinud kasaritsa poole peal, kuigi seda rõhutatakse üsna tihti, et Haani meest ei saa Põlg uma, haha, särgi seen. Sellest sai kohe aruga kuulus Eesti muusikamees puhkpillimuusika ülespuhuja eesti helilooja Eduard Tamm. Muide täiesti juhuslikult asus elama Aadam Tiganiku majja ning tegi esimese kuulsa seade meie Haanja mehe laulust pealkirjastatud kui Haanja miis. Aastaarv on küll teadmata, ent sellest ajast on selge, et tavalisest Haani mehest on ju kohalikus keeles k Haanimis, mis on ka vana ja õigem vorm. Ja sellest tammeteosest on lõpuks siis saanud üks ja ainus Haanja mees Eesti kõige kuulsam silgud sorkaja. Aastaid enne tamme Elton laul julgenud nina pista välja ajalehes, mis on silguloost meie Haanja mehe silguloost kõige vanim teadaolev teade 1898 juulis ilmub Postimehes lõigukene Haanja ja Rõuge elust Taani meestel, nagu öeldud, sissetulekud väikesed on olnud ka sunnitud piskuga läbi ajama viina asemel, mis palju raha nõuab, enne kui veel inimene üldse purju saab, joovad nad eeterit, millega vähem raha eest purju võib juua, läheb Haani mees võrust ja hakkab süüa tahtma, siis võtab ta leivakannika wälja, mis kodust ühes on võetud ja astub lähemasse poodi. Sisse astudes nihkub ta heeringa pütile lähemale ja palub, et kulla kaubaseks lupanud sõrgata. Kaupmees teab muidugi, mis see tähendab. Ja ta ei taha lubada, aga enne, kui kaupmees või keelata saab, on Haani mehel käsi leivakannika küünarnukini heeringa pütis. Juhtub kaupmees veel veidi kõrvale vaatama, siis mõni heeringas ka leivakülge kinni jääb. Iga kaupmees ühe heeringa pärast vaeseks veel ju ei jää. Sedasama tähendab rahvalaul. Kano tsirka Haani miis mulle jääs pütüüde öös, muidu koduses elus Haani mehed, kaunis vagusad tülisid, näklemisi, kohut, käimisi tuleb harva ette, sest et nad teadvat, et 11 tüssata ja üle lüpe ei saa. Ajalehti ja raamatuid loetakse väga vähe, nõnda palju Haani meestest. Säh sulle siis Ahja, öeldakse, et sõnade autor olla võru kirjanik Jaan Räppo. See küll aga ei ole tõesti tõsi, sest tema luuletus, kasaritsa mehe kurbus ja rõõm on kõike muud kui sarnane meie lustlikule laulule. Kas Räppo tekstist mõni värss hiljem rahvalaulu sai? See on aga juba täiesti teine lugu ja kuulame nüüd veel ühte väga kaunist Haanja mehe salvestust esindajalt väliseestlaselt Reet Hendrikson nilt albumilt Reet aastast 1969. Ja niisugune sai see tänane huvitaja saade, aitäh teile, te kuulasite. Soovin teile kena päeva ja kohtumiseni taas, tuletan veel meelde, et kõik päritud loo salvestused on meil kodulehekülje peal ilusasti kuulata. Järelkuulata saate omale sobival ajal siis seda teha. Niisiis kena päeva teile ja kuulmiseni, tas.