Vikkerraadio. Tere hommikust, ongi jälle kätte jõudnud ja saatetunni aeg ja reedele kohaselt sukeldume siis jälle täna rohkem tehnoloogia valdkonda. Ja püüame täna selgeks saada, kas ja kui palju me mõtleme nii iseenda kui ka oma lähikondsete turvalisusele. Kui me kasutame erinevaid sotsiaalmeedia platvorme oma telefonis, jagame kõikvõimalikku infot nii enda kui ka oma pere ja sõprade kohta. Kas teie näiteks vahetate oma interneti salasõnu regulaarselt ja kas te, et iga kord ikka hoolega, enne kui ta järjekordse äppi oma telefonis näiteks Facebooki kontoga seote? 25. mail hakkab kehtima uus Euroopa andmekaitse regulatsioon mis annab inimestele senisest suurema kontrolli oma isikuandmete üle? Põhjust ka selle kõige üle järele mõelda. Ja nendel teemadel on minuga täna kaasa mõtlemast tehnoloogiauudisteportaali geenius, peatoimetaja Hans Lõugas. Ning tunni teises pooles ühineb meiega ka Jakob Rosin, et ikka värsked tehnoloogiauudised teieni tuua. Mina olen Kerttu Kaldoja, huvitavat kuulamist. Soojena jäädi. Saatke meile tuulanud marana ilma, ei taha skeeme. Looja läheb ja nojah, ja ilma lähevad jääle mu silmadest, käes on suvepäike, soojendab. Seeme päike, looja läheb ja loometaeva. Ja panevad silmades käed. Taevas pilvedest puhas, rõõmsaks teeb temperatuur külma külmetus pelgavad astuda. Kõrvades helisemas lindude laulvaletilitavad lõunatuul lagede nägudega inimesi, kaotame suu kõrvuni mul vahel see tähendab midagi sellist, nagunii tehtud saabee. Hüüdes kutsumas meid kuldne rannailma peegeldusest näen, kuidas merre sulanud. Ei, ma tean, et see kõlab nagu oli see, kui ma laulan, seda ikkagi. Soojana jäädi. Sooja on homme päeval. Panevad silmad. Oma jõuluhorisondi taha unustamist räägin Frediga kõrval mu taga ja mängib suve suve muusiga viimasesse juhatava praadida. Oled sa kuradiga vaadanud, Mullen olevat ja mulle maasika milles möödunud suvelõhnadest pöörida ja nägu jutult järgnende kutsele. Tundub, et ise ma välja ei tea. Mis järgmiseks juhtub sinu ja minuga, seda keegi teine ei tea. Ja hommikuvalguses silmi avades sinu kõrval mul olla on hea. Toomemäe. Ja nagu enne öeldud, on minu kõrval nüüd tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas, tere hommikust. Tere hommikust. Hans Instagram ja Facebook on üle maailma, mis kõige levinumad sotsiaalmeedia platvormid, et ainuüksi Instagramil on vist üle 800 miljoni kasutaja maailmas Facebookil üle kahe miljoni, üle kahe miljardi ja, ja ilmselgelt on ka Eestis mõlemad ääretult populaarsed. Oskad sa öelda, et kas, kas inimesed nagu mõtlevad üldse, mida nad sinna kõike postitavad, et lapsepildid ja, ja iseenda asukohad ja kas inimesed nagu tajuvad reaalselt, et see võib-olla mingis mõttes ka ohtlik? No Facebook on meiega olnud juba päris palju aastaid. Ei meenugi täpselt see, kui ammu, kui kaua aega paljud inimesed nende Facebooki kasutanud peab olema mingisugune dekaad või ligi varsti saab 10 aastat, kui sa oled Facebook kasutaja olnud ja mis inimesi sinna meelitab, meelitab midagi põnevat, kogu Facebooki olemuse mõte, miks platvorm toimib, on see, et pakkuda seal nii palju huvitavat, et inimesed tuleksid nagu aeg tagasi ja kui nad sinna tagasi tulevad, siis neil on, seal ongi sõprade pildid, sõprade viimane suhtestaatus isegi pannakse kirja uudised laiast maailmast ja kõik see. Ja kui sul tekib selline ring oma oma inimestest, nende igapäevastest tegemistest käib kõva arutelu vaidlus siis. Ma ei usu, et tavaline keskmine Facebooki kasutaja iga liigutust tehes seal siis kaalutleb, et tegelikult ma ju mitte teisele inimesele. Kuigi ma ei saada talle pilti, ma ei temaga nagu üks-ühele ei suhtle, vaid see kõik käib ikkagi läbi selle suure platvormi selle, selle firma Facebooki, kellel on sellega veebisait kes neid andmeid kogub ja siis kasutab, ise laseb teistel kasutada või need andmed sinna jäävad. Et ma arvan, et see kaalutluse läbimõtlemine on, on väga-väga harvad. See tähendab ju seda näiteks, et me kandideerime uuele töökohale või leiame uue elukaaslase ja kõik need inimesed suudavad vaadata 10 aastat tagasi, et kus me mingil hetkel olime, kellega me võib-olla siis koos reisil käisime, koos elasime koos, töötasime, et see ju tegelikult peaks mingi kellukese inimestel peas helisema panema. Jah, korraks astun teistesse kingadesse ja mõtlema ja teistpidi, mõtle, kas see poleks nüüd nüüd ütleme selline ideaalne vahend, kuidas olla, et meil on läbipaistev ühiskond, et keegi ei saa oma sigadusi teiste eest ära peita, kõik, tähendab, me saame teada, hakkame kedagi tööle võtma, siis tuleb välja, mis ta varem teinud on ja mitte ainult tööle võtma, sa hakkad kellelegi sõbrunema või kellelegi uus tutvus, tekib, sa näed kohe, mis ta varem teinud on. Mõnes mõttes võiks olla ja suurepärane, et meil on selline koht, mis meie kõikide ajaloo kõikidele näitab, aga aga ega tegelikult jah, me ei ole ju. Ei ole inimestena ühiskonnas sellega rahul, et keegi omab sellist üle vaadata igaühe ajaloo kohta. Ja ja muidugi on seal võimalused, et tegelikult esiteks sa ei pea kõike jagama kõigiga kogu maailmaga. Facebookis on võimalik oma postitusi siis hoida privaatsetena oma väiksemas ringis peretuttavate seas. Ja muidugi ka neid kustutada. On see esimene, nagu kustuvad jah, ja tegelikult ei kustu. Olingi sinna jõudmas. Et just eile sattusin ühe, ühe uurija siis avastus on palju öelda, et tegelikult see ei ole suur avastus, on teada, aga ta leidis jälle tõendi, et kuidas ta enda Facebook'i kontot uuris, kus ta on olnud. Rohkem kui siis kaheksa aastat. Ja ta vanad postitused kustutanud, kannab selle eest hoolt nagu kõige eeskujulikum Facebooki kasutaja üldse ta jaga seal midagi kustutab vanad asjad ära ja siis ta hakkas vaatama, jälle ilmuvad tal välja need asjad, mis ta juba ära kustutanud, mida ei tohiks seal olla. Tegelikult toimib ju niimoodi, et Facebook sisuliselt andmebaas sinu postitustest, kui sa vajutad, kustuta need ära, mis tegelikult ei kustutata midagi, vaid märgitakse juurde, et see on kustutatud. Nagu asi midagi kustutada, aga öeldakse Facebooki ise märginud, et seda, et me ei tohiks näidata. Aga asjad lähevad katki, vahepeal ei tööta, vahepeal ilmuvad kustutatud märkega asjad jälle välja mõnes vaates mõnes kaovad ära, ehk siis see on selline. Need on andmed, et see on tänapäeval hästi oluline aru saadud andmed on ülitähtsad Facebooki jaoks need ei saa kustutada, tuleb hoida, neid tuleb alles hoida ja ja see, et kui sa, kui sa aru saad, kui tähtsad nad andma, et seda võiks tänapäeval Peaks juba õppima põhikoolis või gümnaasiumis, et oleks nagu baashariduse osa. Et siis on. Kui sa saad aru, et need andmed on firmaks väga väärtuslikud, siis ongi loogiline, et nad ei tahagi kustutada ja nad tahavad, et see tooks andmeid neile juurde. See vist ongi ka üks põhiline probleem, et kasutajad ei saa aru, et tegemist ongi suure andmemassiiviga, tegemist on algoritmide põhineva süsteemiga, et see sina vajutad nuppu ja värgid, kustuta siis seires, see ei kao kuskile ära, vaid see kõik, mida sa oled kunagi sinna pannud ja ka sinu sõber sinu perekond on pannud, et see kõik jääb kuskile tallele, nagu sa ütlesidki, et asjad võivad minna katki, midagi võib juhtuda ja see kõik tuleb välja, ehk seda enam tasub nagu hoolega mõelda, et, et see inimfaktor seal vahel tegelikult ei määra mitte midagi. Nii ta on, üldiselt ega me ei ole vastakuti mingisuguse siis sellise tundmatu jõuga, millel on suhteliselt midagi pole ettevõte on ja kas meil on seadused, mis Eestis kehtivad, mis Euroopas kehtivad ja tegelikult on õigus nõuda näiteks andmed kustutatakse või meie andmeid kaitstakse, jagataks olgugi, et Facebook on Ameerika ettevõte, peab meie seadustega siis nende nende järgi käima. Andmekaitse kehtib ja selles mõttes on Facebooki sees kõige lihtsam viis tegelikult kasutada neid Facebooki võimalusi, mida on ise on sunnitud ja ise peavad ja on ehitanud sinna sisse neid tööriistu, kuidas tagada, et andmed nagu päris laokil ei ole. Mis algab sellest, et sa saad määrata iga oma pildiga kirjutise puhul, et kas see on kogu maailmale nähtav privaatselt nähtav või siis sinu vaikse tutvusringkonnale. Aga noh, tänavu kevadel on Facebookist äärmiselt hästi palju juttu olnud endale suur skandaal andmete jagamise osas ja selle korraks meenutan, mis see oli, mis juhtus, miks nii palju räägiti, siis see põhjus on hästi lihtne. Oli niimoodi pikki-pikki aastaid Facebookis, kui mina panin üles oma näiteks perepildid, isiklikud andmed Facebooki ja määrasin väga selgelt ära, et neid tohivad näha ainult loetud sõbrad näiteks minu mingi lähemad sõbrad, pereliikmed siis tegelikult Facebookis oli täitsa selline võimalus, et kui see sõber või pereliige tema kasutas oma Facebooki palju lõdvemalt, siis need andmed läksid jalutama, ehk siis ma võisin kontrollida, mina ise need ei anna, aga minu tuttavad sõbrad võisid nüüd minu andmeid edasi pilte jagada ükskõik kellele ja siis antud skandaalist kohus, neid üks poliitilise turundusega tegelev ettevõte on ju et see oli pikki aastaid helistas norm seal, et et sa võid ise olla küll väga hoolek, hoolikas ja kõik andmed määrata väga privaatseks, aga ikka lähevad jalutama. Väidetavalt nüüd enam seda niimoodi teha ei saa. No nüüd me põgusalt mainisin ka enne, et 25.-st maist hakkab kehtima uus Euroopa andmekaitse regulatsioon. Oskad sa öelda ka natuke, et mis seal nii-öelda tavakasutaja jaoks endaga kaasa toob, et põhimõtteliselt on ju see, et inimesel on õigus teada täpselt sedasama kõike, mida tema kohta salvestatakse. Kuidas seda salvestatakse ja oma nagu parema äranägemise järgi seda ka liigutada. Jah, see peaks olema oluline muutus, suur muutus. Ma tean, Eestis on inimesi, juriste, kes võib-olla on selle määrusega veel väga täpselt kursis, kuna seal on väga suur ja keeruline. Ja üldiselt valitseb arusaam, et noh, et ega me täpselt ei tea, mispärast 20 viiendat maid juhtuma hakkab. Mida me teha saame, mida ettevõtjad peavad tegema meie andmetega. Aga põhiliselt selliseid kaitsemeetmed on juba selgelt EGT. Et nüüd on nagu varasemast veel selgem, et ilma siis näiteks minu load. Ta ei tohi minu andmetega midagi teha. Ja see luba ei tohi olla selline, nagu meil tihti on igasuguste äppida ja ja tarkvara puhul, et sa lohet vaatled läbi 185 lehekülge tingimusi paned, linnukesed olen läbi lugenud, mida keegi kunagi ei loe, vaid see, minu nõusolek peab olema noh, nii puust ja punane on selge, et ma ikkagi olen selle andnud. Tuhaga praegu puhkenud selline väike kirjalaviin, et kõikvõimalikud veebisaidid ja äpid saadavad siis inimestele kirju, et kuulge, et meil tuleb, 25. mai läheneb, et palun anna oma väga selgesõnaline nõusolek, et me võime sinuga andmed edasi kasutada. Ja kui sa seda ei anna, siis see äppi või seda teha. Mõnes mõttes, kui see nüüd andmekaitse määrus edukalt ellu rakendub ja hakkab tööle, siis on see väga hea asi, sellepärast et tõesti saab selgeks, et kui Facebook küsib meilt, et ta meie andmed kuidagi levitab, jaotab siis me lubame seda, siis nad levivad ja kui me ei luba, siis nende andmed ei levi. Kas see ka reaalselt hakkab nii edukalt ja efektiivselt tööle, noh ei tea, loodame, et hakkab, aga aga see peaks olema see tõesti lisaks on 100 protsenti arusaam, mida mu andmetega tehakse ja teistpidi jällegi 100 protsenti õigus nõuda, et aitab, kui on, kustuta, siis on kustuta. Mitte et tegelikult, kui ma ütlen, kustuta, siis tegelikult ei kustuta ja see jääb alles. Nii et kui juba praegu on tegelikult Facebookis võimalus oma konto kinni panna. Aga see on ka tehtud nii keeruliseks ja nii palju selliseid tasemeid on seal, sa paned kinni, siis on sul tegelikult veel järelemõtlemisaeg, kus Facebook ütleb, et me kustutame, aga anna meile märku nüüd paari päeva jooksul nädala jooksul ikkagi paneme selle tagasi, sest me teame ju, et sa tahad tagasi tulla meie juurde. Et see on tehtud selliseks nagu suitsetamise maha ülikeeruline. Aga noh, tegelikult ju praegu Facebookis ja ka Instagramis, sul on võimalik vaadata täpselt järele, et milliseid andmeid sinu kohta on salvestatud, aga olgem ausad, ega see ei ole nüüd ka kõige lihtsam seal leida, et ma ka eile ikka päris kaua vaatasin ringi seal keskkonnas ja otsisin neid õigeid nuppe ja otsisin juhiseid, kuidas neid leida, aga lõpuks ma leidsin selle üles ja noh, tõepoolest seal on väga konkreetselt niimoodi alaliikidega kõik, mida mina olen postitanud, mida ma olen kunagi meeldivaks märkinud, absoluutselt kõik sellised asjad. Aga kujutad sa ette, et kui paljud inimesed üldse vaevuvad võib-olla minema ja vaatama seda kõike ja kui palju nad mõtlevad, siis pärast võib-olla teevad sellest ka mingisuguseid järeldusi? Ma ei usu, et väga paljud paljud vikerraadio praegu kuulajaid on, loodame, et kõik kuulajad praegu lähevad ja vaatavad oma Facebooki konto üle. Aga väga paljud inimesed ei lähe, ei saa minna, ei jõua või ei viitsi, võib ka nii olla. Kui sina vaatasid oma profiili, kas sa nägid seal siis ka mingisuguseid teisi teenuseid või äppe või veebilehti, mis on sinu Facebooki kontoga seotud? Loomulikult, ma nägin seal ka kõiki neid kanaleid, kuhu ma olen võib-olla kunagi klikkinud, mis on näiteks väga suur probleem on ju needsamad testid, sellised, mis Facebookis väga edukalt levivad, et inimesed vajutavad, need on nii vahvad, nad teevad sinu profiilipildiga mõne nalja või vaatavad seal, millise kuulsusega sa oled sarnane näiteks või noh, mängivad sinu nimega või midagi, me kõik oleme neid teste kunagi teinud. Ma ütlen, ärge tehke seda, sest see kõik oli samamoodi seal talletunud, et ehkki ma olen kunagi väga hoolega käinud ja kustutanud kõik need seosed oma kontoga, siis kui ma nüüd läksin ma tegelikult väga üllatusega avastasin, et nad tegelikult noh, nad olid seal kõik alles. Ma olen sulle täpselt nõus, et ärge tehke seda, seda ei ole mõtet. Et nad nagu sellised testides mängud, mis küsivad siis andmeid, annavad sulle mingi naljaka vastuse tagasi, on siis. No kujutame ette, et me käime lõbustuspargis ja iga lõbustus maksab paar eurot, paned mündi sisse või maksavad pileti ja saatis natukene elevust. Mõnes mõttes tundub, et kui sa vaatad arvutis ringi ja sa tahad midagi elevust, siis on see tasuta, aga ei, see ei ole tasuta. Sa maksad oma andmetega, need rakendused ja võtavad sinu andmed. Ja see ei ole ka nii lihtne, nagu paned euromasinasse ja on tehtud, sest andmed on asjad, mis need ei ole nagu, mida on võimalik ära kulutada, andmed salvestuvad selle selle rakenduse juurde, mida sellega edasi tehakse, meile oleme sellele kontrolli, kuhu nad lähevad, kuhu müüakse ja see ei ole üldse haruldus, midagi erilist, et tegelikult täpselt selliste lihtsate Facebooki mängudega või mingisuguste testide või küsimustega on varemgi kogutud inimeste andmeid, sest et kõigile meeldib korraks ennast lõbustada viieks minutiks vähemaks. Ja tegelikult saab selle testi siis looja endale sadade või tuhandete või miljonite inimeste andmed profiili mis on ise nendega võimalik midagi teha või siis väga lihtne edasi müüa. Et see, see ei ole haruldus, ei ole midagi evalist ebatavalist, on täiesti tavaline viis, kuidas andmetega andmetega siis äri tehakse? Ärge tehke seda minu soovituseks sama asi ja, ja nagu sa ütlesid, ma usun ka, et väga paljudel inimestel, kes Facebooki kasutavad ja leiavad sealt üles selle menüü eesti keeles või siis seaded, õigemini leiavad sealt veel järgmise menüü, mille nimi on rakendused ja veebilehed, siis on seal näiteks kus see koht, kus sa näed kõiki neid Facebooki väliseid, siis osapooli, kes on sinu andmetele ligi saanud varem või hiljem ja tüüpiliselt on inimene ise seda andnud. Kindlasti ma enne just põgusalt sulle väljaspool eetrit ka mainis, et kuidas ma eile vaatasin üle ka kõik populaarsemad äpid, mida inimesed on oma telefoni nüüd siis esimese kvartali jooksul tõmmanud tänavu. Ja seal olid sellised, seal oli mänge nagu krüptoopia, sa ütlesid, et sa tead, sedasama. Testisin, tõmbasin oma telefoni, aga olulisi olulist infot minu kohta minust ei tahtnud, tahtis ainult oskust mängida, mida mul ei olnud, seega ma kustutasin ta ära. Ja seal olid veel mõned mängud, oli venekeelne sotsiaalmeedia platvorm, vee kontakti Tinder ja, ja siis üks huvitav kohtingu update, millest mina ei olnud kunagi kuulnud, oli Pado ja selle ma tõmbasin endale ka telefoni, vaatasin, et mis moodi see käib. Ja seal oli kaks erinevat varianti, ma võisin kas ennast registreerida niisama või Facebooki kaudu, ma proovisin loomulikult kõigepealt niisama, aga see ketras ja ketras ja sinna ta jäigi. Lõpuks ma vajutasin ikka, et logi sisse Facebooki kaudu. Ja kui ma sinna olin selle konto ära teinud, siis ma nagu avastasingi oma üllatusega, et ta küll ütles mulle, et noh, ei midagi hirmsat minuga juhtu, kui ma selle Facebooki seol, aga ometigi läksid sinna kaasa kõik minu profiilipildid, minu vanus, mis on Facebookis varjatud, aga küll oli ta seal täiesti avalikult olemas, seal olid näha erinevad leheküljed, mida ma olin Facebookis meeldivaks läikinud. Ma saan sellest kõigest aru, ilmselgelt kuna tegu oli siis nagu suhtlus või kohtinguportaaliga, siis sa leiad ühiseid huvisid, kõike, aga mitte keegi ei küsinud mult enne. Ma võisin jah, minna hiljem ja hakata seal nagu seda kõike parandama, aga see oli juba tehtud, et selle ajaga, kui mina seal esimese viie minutiga seda kõike jõudsin vaadata juba mul telefon vilkus Plinkis mingi keegi juba vajutas, kuskil meeldib, saatis kirju, et, et seda kõike olid juba inimesed näinud. Väga hea näide täpselt selle kohta, mis, mis juhtub, kui ühte kohta tekib väga palju andmeid ja siis on teistel motivatsioon neid andmeid kätte saada. Logi sisse Facebooki kanalil väga levinud. Kui sa vaatad telefonirakenduste pooden neid edetabeleid Eesti inimeste seast kõige levinumaid populaarsemaid äppe ja mänge enamike seas on võimalus sisse logida, kas siis Facebookiga Google'iga, mis on põhimõtteliselt sarnane, hästi mugav ja hästi mugav. Hea tagamõttega tehtud põhimõtteliselt sellepärast, et ma ei pea mõtlema välja uut kasutajanime uut parooli, mis ei tohi olla sarnanema eelnevate paroolidega vaid ma saan sedasama sotsiaalvõrgustikku siis kontot kasutada, aga tihti ei ole võimalust sul näha, et mida see äpp siis tegelikult seal Facebookis võtab. Ja kui isegi on näha seda, siis sa ei saa seda piirata. Ja kui sa saad seda piirata, siis võib-olla tegelikult sa ei saagi seda äppi kasutada. Natuke pannakse lõpuks kaotaja, selles mängus on see inimene ise, sina oled kaotaja sellepärast, et sinult võetakse need andmed ja ja, ja sa ei saa ise seda muuta, nii et see logi sisse Facebookis on on selline, et kui seda vajutad, siis sa pead arvestama, et tegelikult nähakse sinu Facebooki ajalugu ka isegi seda, mida sa täpselt nagu kirjeldasid, oled varem Facebookis ära varjanud või kinni pannud, siis tegelikult see, need infoandmed levivad. Ja see oli konkreetne näide, kus ma reaalselt nägin, mis, mis oli kõik välja toodud, aga samas kui palju on ju neid äppe kus ma ei näe seda, mida nad reaalselt ka võtavad või kasutavad, et näiteks just tõmbasin alla ühe hotelliga seotud äppi või samamoodi näiteks Spotify. Et me, me logime sinna igale poole sisse, aga samas näiliselt nad ei võta ju meilt muud kui ainult sedasama parooli ja nime, et meil oleks võimalus sinna minna, aga ka nemad kindlasti säilitavad meie andmeid. Ilmselt küll jah, ja, ja see on see tasakaal selle vahel, et mis on mugav ja mis tegelikult, et lõpuks siis inimese huvide vastu käib. Et sul võib olla mugav see, et sa oled Facebooki pannud oma põhilised kontaktandmed, nime ja siis, kui sa avad uue selle äpi või teenuse, kus vaja ankeeti enam täita, mis su nimi on, mis su vanus on. Aga tõesti väga tihti võib-olla näide, kus ei tahagi anda sellele äpile või teenusele oma andmeid, mis Facebookis on. Nii et esimene variant on esimene lahendusele olla teadlik ja väga palju kaalutleda, märg, mõelda, mida sa teed sellega, kui sa vajutad logi sisse Facebookiga teine asi, käia seal Facebooki menüüdes, otsida üles see koht, kus sa näed kõiki äppe kell on soo, kes on su andmete kätte saanud, sest seal on ka üldiselt kõikide juures võimalus siis ükshaaval ära noppida näiteks kohtinguäpp või see, see teine hotell jääb, et ta ei saaks sinu näiteks sõprade nimekirju või mingeid muid pilte, Te või muid isikuandmeid, et sa saad selle siis tagantjärgi nagu keelata. Või siis ka täitsa salatile ligipääsu keelata. Muidugi, me ei tea, mida see äpp juba nende andmetega on teinud, eks aga vähemalt saab natukene tulekahju kustutada. Ja noh, võib-olla kõige äärmuslikum viis mida teha mis võib-olla ei ole populaarne, aga kasutada Facebooki niimodi selle tagamõttega, et kõik, mida ma sinna kirjutama panen, on justkui maailma avalik. Et sa ei panegi sinna midagi sellist, millest sul on kahju, et see saab avalikuks või kuhugi, läheb. No kindlasti ongi inimesi, kes ütlevadki, et mul ei olegi seal midagi isiklikku, et ma ei postita, ma ei tea oma lapse pilte või perekonnastaatust, aga teisalt reklaame me ju ikka vajutame. Ma ei tea, nunnu kiisu videole ikka paned meeldiva märgi, et see ju samamoodi ta sai, sellest kõigest tuleb, sünnib mingi andmekogum, millest saab teha tegelikult päris suuri järeldusi sinu kohta, isegi kui sa ise ei kirjuta sinna, et jah, ma olen abielus ja mul on kaks last. Täpselt väga täpselt see olukord, mis on, millest ka see kevadel palju juttu oli kõigi nende andmetega, mis Facebookis kogunud, et üks on see, mis sa ise vabatahtlikult paneb või teadlikult teadlikult lood profiili ja teine on, mille kohta öeldakse variprofiil või siis selline automaatselt genereeritud profiil sinu kohta, mis täpselt on loodud selle põhjal nende mustrite põhjal, millest, mida sa internetti maha jätad endale käitumiseks. Et kui sa näiteks kipute reklaame vaatama või panema, vajutad lik nuppu sellel artiklil, mis räägib mingi teema kohta, siis ütleb sinu kohta midagi. Mis iganes huvid sulle, põllumajandusoled, sa lapsevanem, oled sa noor, oled sa vana? Kus sa käid, mis keeles sa suhtled? Mis teemad sinu jaoks olulised on? Ja kasutab seda väga otseselt, see ei ole mingi saladus, et nad kasutavad seda väga otseselt selleks, et sulle siis täpsemalt reklaame sihtida täpselt nende huvidele vastavalt, mis on sinu jaoks oluliselt ilmuvad reklaamid. Aga kuna see on selline variprofiil, kuna, kus me ei saa ise näha ja muuta väga hästi seda, siis me ei tea täpselt, kuidas see kujuneb ja mis seal sees on ja kas me tundub, et see on täpselt minu jaoks õige või on kuidagi seostatud asjadega, mida ma ei taha, et Facebook või avalikus reklaamiandjaid minu kohta teavad. Ja muidugi on teistsugused võimalused küll osaliselt reklaamide näitamist nagu tõsiselt reguleerida, et ma ei näeks mingeid alkoreklaame, aga ma ei saa ikkagi mõjutada, kuidas minust jälg maha jääb. Et jällegi ainukene 500 vältida on mitte vajutada laik nuppu, mitte logida sisse Facebooki, et tegelikult see on ainus võimalus üldse nende probleemide puhul olla kõige efektiivsem lahendus kus ei taha selle pärast muretseda. Siis logi Facebookist välja ja see on nagu garantii teiste kõikide Rantide puhul, kui sa oled sisse logitud ja hakkad seal otsima võimalusi, kuidas oma andmeid paremini kaitsta. Võib-olla leiab viisi, võib-olla leiab osalise viisi, aga see on kindlasti keerulisem. Aga ma saan aru, et erinevaid äppe tõmmates siis tasuks uurida alati seda alternatiivset võimalust ja teha endale sinna konto ja mitte tingimata siduda seda siis kas Facebooki või Google'i või millega iganes. See annab sellisel viisi, et sul on rohkem kontrolli selle konkreetse äpile. Sa nimetasid siin Spotify Eestis ka väga levinud muusikaplatvorm inimesed ei osta enam CD plaate, poest kuulevad Spotify'st seltsi konto, piisab ainult konto tegemiseks tegemisest, et saada muusika kuulamise võimalus, isegi ilma raha maksmata saab kuulata. Ja kui sa nüüd teed, Sul on kaks võimalust täpselt, kas teha Facebooki konto ja mingid andmed liiguvad nende kahe teenuse vahel või teha eraldi konto, mis on, annab sellise väga hea garantii, et sa oled täpselt tead, mida sa sellele teenusele annad, salanud oma nime, kasutajanime parooli, e-posti aadressi ja võib-olla ei midagi rohkemgi. Ja mis võtab, annab sul unerahu, et muud isikuandmed kuidagi lekkida ei saa kuhugi mujale minna, nendega ei saa paha teha, neid ei saa kokku panna sinu teiste andmetega, kui sa oled Facebookis vajutanud laik mõnele nupule, millal sa polnud pärast kahetsed ja mõtled, et ma nüüd hakkan teistmoodi käituma, siis noh, need asjad omavahel ei ole seotud. Et see on väga hea viis, aga sellel on üks siis nii on ka varjukülg, aga ütleme seal, see nõuab nagu oma hinda tuleb maksta selle eest. Et kui teha erinevates äppides eraldi kontod, siis saab iganes kontost nii-öelda hoolt kandma, et sulama omaette kasutanimi omaette salasõna. Kasutajanimi on sama, tihti on see e-posti aadress või sinu tavaline kasutajanimi, aga aga kui sa kasutad sama salasõna kõikides teenustes see on kõikide munade ühte korvi panemine ka, et kui ühega midagi juhtub, siis juhtub kõigiga midagi. Ehk igal pool, kuhu te sisse logite, mõelge välja uus salasena. Ja see on väga hea soovitus, kui seda saaks järgida, siis võiks seda teha nii, aga, aga tegelikult on väga paljude IT-eksperdid jõudnud arusaamale, et soovitus on aegunud, et nii ei saa inimestele öelda, sellepärast et see ei ole inimlik. Meil ei ole võimalik meelde jätta. Kas sellepärast on meil ka nii palju mõeldud alternatiivseid lahendusi, et on ju see näotuvastus, sõrmejäljed, telefoninumbriga sidumine? Need on kõik teevad seda mugavamaks täpselt, et me ei peaks igal pool panema siis täitsa erinevas salasena kasutama mida on raske teha. Selleks on ka omaette lahendusi, on selliseid parooli tehnikaid, kuidas paroole luua, selleks et sa ikkagi garanteerida, et sul on igal pool erinev parool, aga samas sul on võimalik seda mälutehnikatega meeles pidada, noh, sellised tehnikad. Et salasõna võiks olla mitte üks sõna või kaks sõna, vaid väike fraas, kolmest-neljast sõnast koosnev fraas, mida ei tohi olla loogiline, ära arvata, et keegi teine ei saa sinu kohta seda arvata. Et sa ütlesid, et selle inimese salafraas salasõna võiks olla midagi sellist, mis on temaga seotud. Aga mulle endale näiteks on see salasõna väga tuttava, mu peas on see mälupildis olemas ja siis ma muudan seda fraasi erinevates teenustes natukene. Ühes on natuke ühtemoodi, teised teistmoodi ja sellega mul tekivad väga pikk keeruline parool, mis ei kordu kuskil, aga ma endal suudan seda mälupildina aida enda peas. Selline näide. Mul endal ei ole selline olukord, aga ma see on väga levinud näide, mida kasutatakse. Ja siis on muidugi olemas veel tarkvarasid programm arvutis või telefonis, mis hoiab kõike kõiki sinu paroole olgu nendeks 10 100000 ja kõik parooli on täiesti erinevad, väga pikad, kordumatud ja mälus, sina pead ainult hoidlases ühte pea parooli, mis on kogu selle seifi võti. Ja siis, kui ma arvutis login sinna sisse või telefonis siis on see programm, oli meil siis paroolihaldur. Kui sa sisestad selle seifi võtme pea võtma, siis ta võtab just täpselt õige parooli, paneb sinna sisse ja, ja hoolitseb selle eest, et kunagi ükski prooli korduks, kõik oleks täiesti erinevad, keegi ei suudaks endale arvata. Inimese pea ei ole vaja koormata siis need riigi erinevatega, vaid saab hoida ainult seda ühte Ühte peas erinevat tehnikat selle jaoks. Ja nagu näha, siis igaühel on teatud nagu hind, mis tuleb sellest maksta, midagi teha, kasutada lisaprogrammi, kasutada, hoida meeles mingeid mälutehnikaid. Selle eest jällegi annab sulle garantii, et et sa ei seo kõiki oma sadu hätta jäänud selle siis selle koduga, mis sulle näiteks Facebookis on, kus sa oled võib-olla liiga palju andmeid laiali jaganud. No kui sa muidugi hoiad endal meeles neid kümneid salasõnu, siis tegelikult öeldakse ju ka, et sa pead nüüd ikkagi regulaarselt mingisuguse aja tagant vahetama. Ja mina olen lugenud, et ka näiteks selles on omaette turvarisk, kui sa neid sageli vahetad, siis inimesed kipuvad neid vahetama teatud mingisuguse kindla mudeli või loogika alusel, mis teeb samamoodi väga lihtsaks neid ära arvata, et sul võib küll olla väga turvaliselt, 10 15 salasõnad on sul kõik meeles, vahetad neid, ma ei tea, võib-olla kord kvartalis. Aga ometigi oled sa ka sellega teinud selle kõike nagu nõrgemaks enda jaoks. Ja täpselt seesama aegunud soovitused, vahetage kogu aeg oma salasõnu, jällegi soovitus, mis on selgelt tegelikult ei tööta inimesed, ei, sa. Meie ajud ei ole niimoodi ehitatud, ei suuda seda teha. Ma ise olen töötanud ettevõttes, kus oli selline poliitikat, sa saad oma töömeilikasti sisse siis kui sa valid hästi keerulise parooli. Õpid selle pähe kuidagi läbi häda. Ja siis läheb mööda umbes täpselt kolm kuud ja siis sa pead tegema väga erineva, ei tohi sarnane olla kuidagi uue parooli. Mis see tulemus oli, inimesed muidugi kirjutasid kõik oma paroole kogu aeg üles, lähed kolleeg arvuti juurde, näed kollasel postid märkmepaberil tema parooli või kuskile Juttavatuuri alla peidetud paberil. See ei ole turvaline turvalisuses on vastupidi ebaturvaline, et ei saa teha, et et tegelikult ei tohi sundida inimesi proovile niisama muutma. Küll aga tuleb olla valvas selles osas, kui tuleb teade selle kohta, et teenuse või kontoga midagi juhtunud. Et siis on vaja tegutseda. Ma võin kasutada 10 15 aastat sama parooli, mis on hea parool ühes kohas. Kui ei ole alust arvata, et sealt on see pro lekkinud. Aga suurimad parooli lekked, mis on Eestis ja maailmas inimestega juhtunud, on ikkagi sellega seoses. Ühel ettevõttel juhtub selline lugu ka siis oma hooletuse tõttu juhuse tõttu või kuritegeliku rünnaku tõttu. Et paroodiat saadakse teada, keegi avastab, paroolid, laev neid ja siis ma hakata proovima ma seal ühest, siis kontost olen selle inimese parooli kätte saanud, siis ma proovin tema teisi kontosid, ma teadnud oma meiliaadresse ka, ma näen seda kasutajanimi ja proovin tema meilikasti või teisi teenuseid levinumaid ja ja siis tekib probleem, kui sa kasutad kas või ühes või kahes kohas saava rooli, siis on see kohe nagu kulutuli levib. Ehk siis ei pea kogu aeg muutma, roolis ei ole lihtsalt võimalik, aga kui on selge sõnum, tuleb uudistes teades, et tavaliselt see teenus ise saadab inimestele teated. Nüüd just juhtus 215000 inimest oli vist testis seotud? Noh, need on täpselt need varasemate kontode, kus on niimoodi juhtunud LinkedIn Dropbox suured teenused, et nendel need on küll aastaid tagasi juhtunud, aga täpselt on paljud inimesed, kes siiamaani võib-olla pole neid palun ära muutnud. Ehk siis kui on teade, et selle parooliga on juhtunud, et ta võib-olla saanud avalikuks, siis tuleb mõelda sellest, kui mingisugusest näpud eemale hoida, ära seda parooli enam puuduta igal pool, kus on olnud, kui sa oled seda kasutanud mitmes kohas muda igal pool ära eks, siis tuleb tegutseda. Aga niisama heast peast korraliku parooli, mis on turvaline. Et see ei ole inimlik, et me suudame nii palju proove kogu aeg oma peas ümber mõelda ja sellepärast ei, ei ole ka mõtet neid niisama siis mõelda, vahetada ja ei ole mõtet neid üles kirjutada. Tasub lihtsalt mõelda üks tugev parool, et ei aita, kui te panete üks, kaks, kolm, neli, viis või maasikas või mis need kõige popimad olid, onju et lihtsalt üks tugev parool ja siis. Jah, igasugused tavalised nimisõnad, numbrite nimed, numbrite jadad, inimesi, nimi, aadress, asukoht, kõik sõnad, millel on loogiline seos, on halvad seltskonnale loogiliselt seostatavad, siis saab ka võõras inimene neid. Aga kui mu enda peas tekib mingisugune mälupilt mingisugust olukorrast, mingisugusest Raamat reis, juhtum, mis iganes. Olukord, millest ma saan juba kahest-kolmest sõnast pange tühikas või vahele keegi keela tühikut, kasutab roolis Se, proovimata pikemaks rohkem osi on seal, mida raskem tuletada saategi turvaliselt rooli. Ma väga loodan, et suutsime mõne inimese täna natuke hoolikamalt mõtlema panna, et millise jälje me endast maha jätame, millist jälge me tahame maha jätta. Ja suur tänu, Hans Lõugas, et tehnoloogiaportaali geeniuse peatoimetaja, et aitasid natuke põhjalikumalt seda kõike lahti selgitada. Meie kuulame praegu natuke muusikat ja seejärel on siin juba Jakob Rosin värskete tehnoloogiauudistega. Nüüd ongi mul stuudios meie järgmine tehnoloogia, kuripuru, Jakob Rosin ära kuri ole, kuru on palju parem. Ja tere hommikust, Jakob tervist. Kui tihti Heama internetti paroole vahetada? Ta peab tunnistama, et aeg-ajalt ikka vahetan, ehk ma olen vahetanud oma Facebooki, ma ei ütle, milliseid paroole Facebook on teiste suurte kontode paroole ka päris regulaarselt ja viimasel ajal olen ma hakanud rakendama seda tegelikult olen seda pikka aega rakendanud, kus ma püüan tehasest parooli, mis on keeruline, aga jääb hästi meelde, et ma regulaarselt ma seda ei tee, et ma olen pandud meeldetuletuse igale kolmele Uudanud, vahetage paroolid ära, sest mul on kontsert nii palju, aga, aga. Ühel hetkel ikka tuleb meelde või kuskilt käib see teema läbi, siis ma mõtlen, et hoit peaks peaks panema, aga mul on igal pool ka muidugi aktiivne kaheastmeline kinnitamine, nii et ka see loob täiendava turvamüüri sinna ümber. Vaat inimesed, võtke õppust. Aga räägime siis uudistest, Twitterist on sul üks esimene uudis. Ja Twitter on sigatsema hakanud, kui nii võib öelda. Tegelikult on niimoodi, et eks ole teatavasti Twitter punkt com on veebis see ka või ühesõnaga see moodus, kuidas siis sotsiaalvõrgustikku kasutada. Ja siis nutiseadmetes on Twitteril loodud siis oma ametlikku täpid, aga tegelikult on väga paljud inimesed kasutamas ka nii-öelda mitteametlikke nimetatakse siis kolmandate osapoolte poolt loodud rakendusi, need on täiesti selles mõttes seaduslikud. Ja, ja Twitter lubab siis seda teha ja lubab seda teha läbi sellise asjad, mida nimetatakse inglise keeles siis abi ehk siis happe. Ja nüüd kui, kui praegu need kolmandate osapoolte rakendused saavad ligi kõikidele Twitteri nii-öelda funktsioonidele ja see kolmanda osapoole rakendus on on nii-öelda pea täisväärtuslik Twitteri rakendus siis Twitter hakkab seda muutma varsti. Kõigepealt võib-olla miks inimestele üldse kasutavad erinevaid erinevaid inimesi, on, on erinevaid rakendusi erineva kujundusega, erineva funktsionaalsusega, mida võib-olla twitteri pruugigi pakkuda, aga nüüd, kuna Twitter augustist hakkab seda kõike muutma, ta kaotab ära põhilised funktsioonid, näiteks kaob ära võimalus kolmandate osapoolte rakendustel siis saatesse telefoni, siis push-teateid, mis siis tähendab seda, et et kui sulle keegi mingi sõnumi saadab Twitteri kaudu, siis sa näed seda oma telefoniekraanil kohe nii-öelda teavitusena see võimalus kaob ära, kaob ära võimalus reaalajas laadida alla uusi postitusi, ehk siis näiteks väga paljud kasutavad sil Twitterit reaalajas mingite sündmuste telesaadete kommenteerimiseks, ka siin ERR-is on, on ETV-s paljude saadete puhul see praktika, eks ole, ja kui nüüd telefon ei lae reaalajas kas neid asju postitusi alla, siis, siis on see väga keeruline aru saada, mille kohta ja mis, mis need inimesed kirjutavad. Ja neid asju, mis, mis ära kaovad, on veelgi ja Twitter muudab küll võimalikuks kolmandate osapoolte rakenduste kasutamise endiselt, aga nüüd ta muudab selle siis kallimaks väga-väga tasuliseks. Ehk seal on siis niimoodi, et näiteks ühe kasutada Pealt peaks ettevõte, kes toodab mingisugust twitteri rakendust, maksma umbes 11 eurot see ühe kasutaja pealt ja maksimaalselt peaks siis võib-olla seal 250, kasutad tavaliselt populaarsete Twitteri rakendustel, on ikkagi kümneid või isegi sadu tuhandeid kasutajaid, eks ole, see ei kõla reaalselt ja kallimaid variante pole isegi Twitter nagu välja suvatseb tuua, ehk siis päris päris päris murettekitav on see situatsioon, sellepärast et nagu siin ka mitmed rakenduste arendajad ütlevad, on enamike kolmandate osapoolte twitteri äppide kasutajaid, need, kes on pikaajaliselt sotsiaalvõrgustiku kasutajad ja kes kes, kes kasutavad seda tõesti palju, noh, kasvatatud ka mina näiteks kasutan Twitterid tõesti igapäevaselt. Mul on seal vist juba üle 50000 postituse, olen kasutanud seda pikka aega, ma olen leidnud, et kaudu endale väga häid. Aga ma teen seda alati kõik läbi läbi täpselt samamoodi nende kolmandate osapoolte rakenduste, kuna need on minu jaoks mugavamad. Kui nad nüüd ära kaotatakse, siis kas tuleb hakata uusi uusi uusi sotsiaalvõrgustikke otsima, sest see muudab asja natukene natukene keerulisemaks. Ehk siis ei tea, mille pärast nad seda teevad, soovivad saada arendajatest lahti, soovivad ise võib-olla suuremat nii-öelda monopoli enda enda funktsioonidele. No üks natuke kummalise funktsiooni kapp on sul veel ette võtta Google'i uudist. Google'i uudiste äpp tõepoolest tuli välja eelmisel nädalal Google'i aastakonverentsil 2018, seal siis Google andis teada, et nendel on uus tehisintellektil algoritmi del masinõppele, millel kõigel veel põhineb uudiste äpp, mis siis vastavalt sellele, kuskohas asud, mis siin ümberringi toimub mis, mis teemad sulle huvi pakuvad, vastavalt sellele siis ta sulle peaks uudiseid pakkuma ja see äpp jõudis nüüd Eestisse mõni aeg tagasi ja, ja mida siis laadisin huviga seal alla, kuna üldiselt olen väga aktiivselt uudistega kursis, mu telefonis on väga palju uudisräppe ja suur oli üllatus, kui kõik äppis olevad uudised olid venekeelsed ja mitte ainult mina kahjuks vene keelt ei räägi, nii et mul ei olnud, sellest pole kasu ja mitte ainult seal ei olnud siis nii-öelda. Selles mõttes oli huvitav, et lisaks seal oli näiteks küll ERR-i venekeelseid uudiseid näha, aga ka aga ka mõni selline veebileht võib-olla, mille kohta siin meie meedias ei, ei ole nagu kõige lahkemaid sõnu öeldud. Ja nüüd ma mõtlesingi, et mis nüüd siis juhtus, ilmselt siis algoritm luba libastus natukene või ei saanud aru, mis, kus ma olen või, või mis asi Eesti on. Ja aga noh, näiteks näiteid tuua, et siin lähedal Läti ja Leedu puhul Leedu puhul räägiti üldse inglise keelt, seal ei saanudki Leedu kohalike kohalikus keeles uudiseid lugeda ja need enne siia stuudiosse tulekut ukse taga ma tegin selle äpi uuesti korraks lahti ja avastasin, et nüüd on siis Eestis vähemalt hakatud pakkuma inglisekeelseid uudiseid, et vene keelt ma seal enam ei näinud. Inglise keelsed uudised ja täiesti ka Eesti kohta, ERR News, meie siis inglisekeelne portaal on täiesti seal ka loetamine, et asi natukene siis paranes, aga selline huvitav apsakas oli see ikkagi? Ja üks põgus uudis veel, mis loodetavasti ei lõpe apsakaga, on Nazast, kes saadab peagi Marsile drooni. Ja umbes kahe aasta pärast läheb maal maalt välja, siis Marsi poole teele üks kulgur, millel on palju huvitavaid aparaat aparaate peal, üks neist on ka siis troon ja trooniga sobib siis. NASA katsetada Marsil erinevaid lennuaparaat, ehk siis kuidas seal oleks aparaatidega ringi lennata, kui ühel päeval peaks sinna inimesed minema, kas oleks siis mõeldav. Ja droon on selline. 1,8 kilo kaaluv seade tal on hästi kiiresti pöörlevad tiivikud jäävad pöörlema palju kiiremini kui siin maa peal, sellepärast et Ta ei püsiks muidu üldsegi õhus. Nii, ja see trooniga nad soovivad siis testida umbes viite lendu esimese katsetuse puhul nad saadavad drooni lihtsalt kulguri kohale hõljuma ja kui ta seal 30 sekundit püsib, on hästi, kui ta alla kukub, siis ilmselt enam ei ole väga hästi. Ja ja pärast seda nad soovivad siis saatega drooni kulgurist kaugemale lendama, uurima siis seda maapinda, siis eks näis, 2020 start toimub seitsme kuu pärast, ta siis peaks Marsil maanduma, ehk siis saame teada, mis mis toimub, muide, sellesama kulguriga mulle just meenus, saadab Marsile NASA ka esimest korda mikrofonid, nii et me võime ühel hetkel kuulda, mis Marsil toimub, äkki seal on mingisugused tulnukad, keda me ei näe, kuuleme. Aga meil on üks uudis veel, mida me ei näe, küll aga kuuleme ja mis on põnev sellepärast et inimesed kuulevad seda täiesti erinevalt. Ja internet on läinud kahte lehte laiali. Inimesed tülis, kõik vaidlevad, on tekkinud siis selline heliklipp mille, mida, mida inimesed kuulevad põhimõtteliselt kahte moodi kuulevad seal kas siis sõna jänni või nad kuulevad sõna Loorol. Ja see on seesama heliklipp. Ja kui sa nüüd mõtled, et nad on väga erineva kõlaga, sõnadel on, tegelikult ongi, siis tegelikult on sellel oma täielikult erinev selline teaduslik tagapõhi. Miks see niimoodi on ja ka mina olen, olin, olin täiesti hämmastuses. Kui ma esimest korda seda kuulsin ja pärast siis sain teada, mis selle mis selle taga on. Aga kas me kuulame siis kõigepealt kuulame ära, kuidas ta muidu kõlab ja tavaliselt moodi kõlav jah. Mina kuulsin Lorol. Sina. Ma kuulsin täiesti jännid praegu, aga samas ma olen selles samas klipis kuulnud ka sõna loll ja kuna ma olen kuulnud mõlemat varianti, ma tean, kuidas nad kõlavad, siis ma oskan öelda, mõtelda seda, mismoodi see kõlab ja siis ma kuulen ka seda nimelt on see siis tehtud niimoodi, et ongi mõlemad sõnad selles olemas, sõna Jeani on, kõlab natukene kõrgemate sagedustega kui sõna Laurel. Ja tegelikult see sõna ongi Lorel, mis, mis tegelikult õige. Nimelt pärineb sellisest selliselt veebilehelt nagu punkt com ja täiesti juhuslikult üks gümnaasiumiõpilane oma koolitöö jaoks otsis üles selle sõna taga siis seda salvestust seal kasutada selle salvestuse selle sõna on muide sisse lugenud näiteks ooperilaulja ja 11 aastat tagasi. Aga alles nüüd siis, kui ta selle esituse klass klassi ette siis klassikaaslased, et ei saanud aru, mis ta seal räägib, sellepärast et jällegi mindi, mindi põhimõtteliselt tülli. Kas on Laurel või on jääni. Nüüd kui ilmselt ongi, ma arvan, raadiokuulajad läksid ka lahku selles mõttes, et, et osad kuulsid jänni, osad kuulsid, Laurel. Mina kuulsin näiteks alguses üldse Lily. Aga aga tegelikult pärast seda ma kuulsin jänni ja kui ma nüüd selle kui ma nüüd selle faili nii-öelda kunstlikult selle kõrgust muutsin, siis tulevad need sõnad tegelikult ka erinevalt, et välja, ehk siis, kui sa keerad selle faili heligid kõrgust kõrgemaks, kuuled sa loll kuse kirjutada madalamaks, kuuled sa jänni? Me võime seda täitsa proovida, siinsamas failis. No proovime. Oi, oi oi, oi nõikali. Ei olnud, need olid. Minu arust oli palju rohkem kuulda sõna Jeani, sellepärast et just siin tähendab, siin ongi see juhtunud, eks loomulikult ongi see, kui, kuidas inimene kuuleb, kuna aju ei tea täpselt, mida ta kuulma peab on selles mõttes natukene ähmaselt salvestatud. Siis siis kuulebki inimene, sõna jaani ja teine seletus, siin on näiteks ka veel see, et kui sõltub, mis seadmega sa kuulad, kui sa kuuled oma telefonist tavaliselt telefoni kõlar edastavadki ainult kõrgemaid sagedusi, kuuled sa sõna jääni, kui sa kuuled seda parem vaata kõlarite või kõrvaklappidega kuulata sõnal luurel ja teistpidi jällegi on, on siin siis näiteks toodud ettekäändeks seda, et vanemad inimesed ei kuule nii hästi kõrgeid sagedusi, seega kuulevad nooremad inimesed rohkem sõna Jäni ja vanemad inimest rohkem sena loen. No kui me kuulame nüüd kõrgemat varianti sellest faili, siis peaks kõigil olema küll, jah. Laar au vaarao endiselt lol. Nüüd kuulsin ka mina. Võib-olla on tõesti asi ka sellest, kusjuures kui ma enne kuulasin neid klippe läbi, siis ka ühes klipis kuulsin ka mina jänni, aga nüüd, kui mul on siin head suured puhtad kõrvaklapid peas, siis, siis nad tulid ikkagi Loorelikkeid. Aga seesama küsimus, eile lõhestas ka meie toimetust minu perekonda absoluutselt kõiki, et, et see on tõesti väga vahva, et inimesed jagunevad täiesti pooleks. Jaa, absoluutselt, see on, see on tõesti põnev ise ka kuulda, sest et kui ma, kui ma alguses seda seda selle failiga nii-öelda helitöötlustarkvaras mängisin, nii-öelda neid kõrguseid muutsin, siis ma täiesti ehmusin ära, et kuidas, kuidas see võimalus on. Kui ma seda kuulsin, esimest korda ma kuulsin ka sõna jänni, mõtlesin, kuidas, kuidas keegi üldse saab sõnast jänni välja, kuidas on, lood on, tegelikult täiesti on võimalik, see on selles mõttes tõesti väga põnev ja, ja kes tahab, see on internetis neid klippe erinevaid, olemas erinevate kõrgustega, neid saab iseenda peal katsetada või teiste peal. Muidugi minge mängige, aga aitäh sulle, Jakob tõmbamegi sellega täna otsad kokku. Käes on reede, nädalavahetus on ukse ees ja enne, kui te otsustate oma toredast, pereajast, muuseumiööl või kalamaja päevadel näiteks ohtralt pilte teha ja Instagrami postitada, vaadake üle oma seadistused. Ärge vajutage igale poole, kuhu ta võib-olla ei peaks ja sellega lõpetamegi tänaseks huvitaja titena teieni. Kerttu Kaldoja ja Marika Leetme kaunist päeva jätku.