Kaks üks, kaks, nulli sous Michigan hävenjuu, Chestuudio Chicago. Jaa, stuudiole pühendatud instrumentaal kaks üks kaks, nulli sous nišiga Nävenjuude Rolling Stones. Olime Chessis salvestamas ja hakkasin lihtsalt niisama üht passi rifi mängima. Kui ühel hetkel kogu bänd minuga kaasa tuli, on meenutanud loo improvisatsioonilist sündi. Pillu aiman aga ja selle checkout eesotsas oli Poolas sündinud vennad Leonard Filipp Chess, kes poisikese heas koos emaga ühendriikidesse seal juba ees ootava ja seal töötava isa juurde tulid. Siis küll. Leonardi nimi oli lei, sor, Smuul jahvillil riisel perekonnas nimi sees. 1009. ja 40.-te lõpul hakati osanikuks aristokraat plaadifirmas. Täisomanikena võeti 1950. aastal kasutusele nimi Chessori kood. Chicago džässi bluusiringkondades olid vennad juba tuntud tänu neile kuuluvaile ööd äss klubidele näiteks Macumba Laans oli eriti piibopi Champlusi orkestrite lemmikuid. Stuudio kuldajaks peetakse aastaid 1009 60.-te keskpaigani tegutsemispaigaks. Selle ajani oligi eelpool kõlanud aadress. Aga kuidas maja stuudia välja nägi? Kuulete kohe päris kindel, et dehoone välimuse innustanud Rolling Stones seda aadressi oma loos jäädvustama, vaid ikka see, mis selles majas toimus. Kuigi tegelikult on maja ise ka natuke omamoodi suhteliselt väike ja kitsas, esimesel korrusel tavaline kontor, teisel salvestusstuudio võistuudiad. Teise korruse fassaadi moodustab horisontaalsete joontega hele tellissein. Kolm suurt akent on toredasti reas nende kohal natuke tühja seina, mida piirab kergelt kaardus, pisut juugendlik katuseviil. Rahvas kõnnib tagasihoidlikust hoonest mööda ja üha vähemaks jääb neid, kes mäletab, milline muusika kõlas selles majas alates 1950.-test näiteks soni, Williamsoni hääl ja suupill taustal kogu Chessi bluusimeeste koorekiht. Ajas ajas. Helijälge ajas. Ilusat pühapäeva vikerraadiost Helgi Erilaid. Ja Raimo Seljamaa ja seekord meenutame roki ja bluusiklassiga kodus džässiplaadi stuudios juhtunud lugusid ja salvestatud hääli. Ja eks ole kummaline, et kaks Poolast pärit juudi soost venda tulid üle geni ja asusid jäädvustama Ühendriikide sügava lõuna hingemuusikat, pluusi. Aga see oli Chicago, seal elas palju lõunast tulnud rahvast ja hea ärivaistuga Leonotšess. Oli kindel, et need inimesed kuulavad rõõmuga oma tuttavat kodukandi muusikat ja ostavad innuga venda Deczesside stuudios salvestatud plaat. Tal oligi õigus. Algaastatel tegi ta ka ise kõik, et see muusika leviks, jättis vend Philly Chicagosse toimetada. Ta laadis oma autoplaate täis, sõitis läbi kõik ümbruskonna raadiojaamad, jagas checootsid toodangu neile laiali ja uuris sedagi, kas ümbruskonnas leidub äkki andekaid pluusi, mehi, kes võiksid džässi salvestama tulla. Küllap neid oli. Äri läks hästi ja üha enam tuleviku kuulsusi leidis Chessis oma võimaluse. Willi Dixoni omalooming, Huang tähendab juhul kui laulu mõte mõne sõnaga kokku võtta, siis on tore, paneme pidu. ÜliDixoni kirjutatud laule on üle 500 ja Dixon on ka mitte ainult sessi, vaid kogu Chicago bluusi võtmekujusid. Produtsent arranžeerija kuulsime juba laulja, helilooja, muusik või peaaegu et öelda Dixon pluusis kõik ja kõikjal. Ja meiegi saates kõlab ta nimi tihtilugu. Ja kõigele sellele lisaks oli Willideksonil Chessis oluline puhvri lepitaja roll. Kui nii muusikute kui produtsentide, Vendade Chesside, helirežissööride temperamentsed loomuse vahutama hakkasid, tüli majja tõid, oli Dixon see, kes pooli lepitas oma elulooraamatu autobiograafia, pealkirjaks Ani nooruses ka poksiga edukalt tegelenud Dixon. Üheselt mõistetavalt ajend pluus on kuidas on, igal juhul on ta sõjajärgse pluusi üks põhikujusid. Elmar Cheimz bluusiuurijad Jošeedinson kirjutanud Elmar on kõige põnevam ja dramaatilisem bluusimees, keda ma kunagi kuulnud olen. Tema lauludes on tundeid ja sügavust, temagi tarri mäng oli sama ärev, tuline ja väljendusrikas nagu ta hääl teda ei saanud rahulikult kuulata, kogu saal liikuse tantsis. Astma ei, pruum on Elmo Tšaimsi kõige tuntum laul ja selle nime tõlkimisega on üks häda ja viletsus ütleme otsetõlkes tolmutan oma luuda. Loo tekstist võib leida pluusi iidse sõnumi. Ärkasin hommikul küll ja Mobiga oli läinud. Hakkasin teda otsima ja teadsin, et pean oma elus midagi muutma ja parandama, et ta minu juurde tagasi tuleks oma luua, tolmust puhtaks tegema. Selline asjalik kujund. Helmašeems pani oma bändile nimeks pruumdasters. Üks tema suuri mõjutajaid oli Mississippi bluusilegend Robert Johnson. Ikka seesama mees, kes olevat ühel neljapäeva südaööl ristteel oma hinge kitarrimänguoskuse eest saatanale müünud. Nii kõlab üks pluusi põhi rife, mille juured ulatuvad viivad Robert Johnsoni juurde. Kes salvestas Alpiliiv. Astma ei pruumi novembris 1936 Elmar Champs esmakordselt augustist 1951 ja seejärel veel mitmeid kordi eelpool kuuldu oli aastast 1953. Tegemist on põhimõtteliselt sellesama kitarri riifiga meloodiaga, mis Johnsonil ainult Elmar Cheinz. Mängid seda elekteri slaid kitarril. Et see kõlab siis niimoodi jõulisemana ja justkui tulevikku suunatuna. Aga paaks Brothersi Albi liiv, Alm, äike, Cheinz või chacellibyliiv algopäkk, huum või kaar rähvarti kui vaid mõned nimed mainida siis kõigis neis esitustes on mingeid sugemeid Johnsoni Tastmaid ruumist. Paljud bluus lood liikusid põlvest põlve või mehelt mehele, tegid läbi erinevaid faase. Seitse esituses on osa salme võetud Johnsonilt ja osa asurbiik Boy Kruudupilt, kes salvestas. Ma ei pruumi juba 1949. aastal. Ja kui veel riifist, siis peale Stonce avanesid Chessi uksed teistelegi briti noortele muusikutele. John Mäielile kliit Fud Mäggile Priidud mäki kitarristist. Tšeremeestantserist räägiti, et ta on kui Elmo Cheinksi. Reinkarnatsioon armastas just mängida ja mängelda sellesama Richiga nii palju kui võimalik. Reinkarnatsiooni aastat kuidagi muidugi ei võimaldanud, kui tõsiselt neid võtta Spenceri sünniaasta 1948. Aga nüüd Jeremy Spencer ja kriipsud Mac ja see rif i liiv maid time in long. Elias õuda peitsi ehk Heljas mägi Danieli tuntud kui põud, lilli tõi Chessi tšikk Jaago bluusimees suupillimängija Tallinnaski esinemas käinud Billyboy Arnold põudelli muusikale iseloomulikku sellist edasi nügivad viivat rütmi hakati nimetama puu tilli piidiks mis omakorda meenutab nii-öelda Hämboun stiili mida kasutasid tänavaartistid plaksutades ja patsutades rütmiliselt oma keha ise sealjuures lauldes. Ja kui veel sügavamale minna, siis leiame afromuusikas sellise tantsu kui džuuba. Helijälge ajas. 1950.-te alguses astus Chessi stuudiouksest sisse üks tõeliselt suur mees. Umbes meeter 90 pikk ja 130 kilo raske. Presidendi nimega mees. Chester Ei, aather oli Ühendriikide 21. president. Suure mehe nimi oli Chester Assert mörnet kes bluusimaailmas oli tuntud kui laulja kitarri ja suupilli virtuoos. Haulin Wolf, hulkuv hunt. Edasi jutustab Chessi tollane helimees. Ron Mallo. Oli minu esimene salvestus, sest see on Chessis, pidin tööta maha, olen Wolfiga džässistuudios South Michigani avenüül oli suurepärane, tehnikaseinu sai ümber tõsta ja mikrofonid olid uued. Panin kõik paika, läksin Foonika ruumi ja kuulsin läbi mikrofoni Wulfi häält. See kõlas kuidagi kummaliselt ja valesti, otsekui oleks mikrofon katki. Panin uue mikrofoni, aga ikka oli kõik valesti. Või libikson tuli stuudiosse ja laulis. Äkki olid kõik kõrged ja madalad toonid omal kohal. Heli oli täiuslik. Tuli välja, et Wulfil oligi salvestamiseks erakordselt keeruline hääl. Vägev, madal hääl, mis võis kõlada nagu hundi ulgumine. Hulguvad hunte, on kenasti kuulda laulus, mille sünnilugu oli Wulfi enda sõnade kohaselt järgmine. Meile meeldis öösel õues istudes mööda kihutada vaid ronge jälgida nende korstnate lende, salati sädemeid. See oli korstnate välgusähvatus, sme, okstak laid ning. Kuuldud loos mängis bassi Willy Dixon, kes mõned laulud kirjutas just Haulin Wulffi silmas pidades nende seas ka punane kukk, reed Ruusther. Aga nüüd, Chuck Berry oli aasta 1955, kui Perry Chicagosse saabus, et oma lemmikut maadi kotterseid esinemas näha ja õnne korral temaga kohtuda. Kokku nad saidki ning kui Perry paljastas oma unistuse Chicagos plaat teha juhatas others ta Leonard sessi jutule ja ta läks. Deep, feeling, sügav tunne. Jacques Perry stiil kitarri. Leonard Chessi poeg marssal Chess oli lapsepõlvest peale isa ja onu ettevõtmistega seotud ja mäletab, kuis kuidagi eriliselt muljetavaldava olemise ja aura, aga alati korrektne, sõbralik ja viimase peal ülikonnas maadiga others neil külas käis. Kõik lähedased ütlesid alati mad, mitte kunagi madi Marivoothers. Isa ja mat olid lähedased sõbrad. Kui Leonard Chess esmakordselt madivoothersi salvest tõust haigempi sättis, vaid kuulis, oli ta reaktsioon. Mis asi see on, mida ta seal laulab? Ma ei saanud midagi aru. Lõpuks siiski andis nõusoleku, et laule plaadi peale saab pandud. Ühel aprillikuu laupäeval 1948 ilmuski plaad i käändbys, sättis vaid ning Chicago, nagu hiljem tõdeti, oli maadivoothersi ja tema kitarri poolt elektrifitseeritud. Sellesama laupäeva kella kaheksa oli plaat läbi müüdud. 20 aastat hiljem, 1968 ilmus maadega other silt nii-öelda psühhedeeliline bluusialbum pealkirjaga elektrik, maad, produtsendiks, marssal Chess. Vastuvõtt oli vastuoluline, ühed ütlesid, et see nüüd küll pole enam pluus, teised jälle, et väga hea. Ja keegi kolmas ammendas sealt jõudu ja inspiratsiooni enne lavale minekut. Nii tegi kuuldavasti Jimi Hendrix kuulates laulu hõlbets, haapers friipress News. Kõige kuumemad avangard rokipoisid Chicagos sel ajahetkel iseloomustas marssal Chess. Others ei taustal mängivad eksperimentaalgrupi. Rotary connection on nagu on, aga madega others ütles albumi soundi kohta. Kitarr kõlab seal nagu Cassini au. See oli suur erand, et Rolling Stones Chessi pääses. Reeglina salvestasid meie stuudios ainult nii-öelda meie oma firma artistid, räägib Leonard Chessi poeg Mašalses. Minust kui noorema põlve esindajast sai Stonkside eestkõneleja Chessis. Teadsin, et on mängivad, esitavad meie meeste laule ja pärast mõningat keelitamiste meelitamist sain perekonnalt loa nende sisselaskmiseks. Kiišil meeldib pajatada lugu Nende esimesest kohtumisest maadivoottersiga Chessi ruumides. Et mad oli redelil Lätis värvimisega ja kaetud üleni valgete värvipritsmete. Ka. Seda lugu ma nüüd küll puhtalt kullana ei võta ja sellist mälupilti pole ka teistel. Aga nagu ütleb Mikk Chagergišile üldse meeldib igasugu lugusid rääkida ja see on tore. Küll aga kõlab marile väga iseloomulikult, et Ta aitas poistel asju auto stuudiosse tassida. Just selline ta oli. Ega meie artistidele Stoutsid siis veel just suurt huvi ei pakkunud. Muidugi meeldis neile, noored britid nende muusikat esitasid, tutvustasid Nende stuudiotööd, käisid kuulamas, jälgimas nagu others, kui Perry ja teised. Poisid ise olid väga uhked selle üle, et helirežissöörid stuudios oli neil Helgi poolt juba mainitud Ron mahlov. Ikkagi sama mees, kes salvestab ka nende lemmikuid. Aga siis ütlen marssal, sest 1968. aasta lõpupoole otsustasid isa ja onu kompanii maha müüa. Kuid enne veel, kui kõik paberid asjaajamised korda, said testament allkirja. Isa suri oktoobris 1969 ning lõpuks sai Chessi uueks omanikuks c teekorporatsioon. Kui meie jaoks oli alati esikohal olnud loovus, siis neil olid teised huvid. 1970. aastal sain poistelt kutse. Mind palun äsja loodud Rolling Stones koos etteotsa ja ma läksin. Helijälge ajas. Korra Anna Walton esinejanimi kõdelar selle lahke häälega tollal 24 aastase pluusi leedi avastas rulli Dixon aastal 1962 ühest Chicago bluusiklubist ja tõide Chessi stuudiosse kus ta siis salvestas tollesama meile juba tuttava Dixoni Tourli loo, millest sai ilmatu suur hitt. Tema madala kähiseva võimsa vokaali kohta on öeldud, et ta võiks olla Haulin Wulfi naissoost teisik. Kohati on selles leidud sarnasust Kawelli Dixoni enesestiiliga. Pärast sisse juhatas kogu treilerit veel pikk Gea menukas karjäär. Hulk heliplaate festivalil avad, filmid, kontserdid ja tema viimane esinemine oli bluusimuusikaauhindade üleandmisel mais 2009. Juba juunikuus sai aga tema aeg otsa. Aga SS'is salvestanud bluusidaamidega jätkates siin on peli jah, marsseina meelimdon. Belia Marss, MP Clinton, see nimi ei ütle tõenäoliselt ka enamusele pluusi rahvas suurt midagi. Küll aga shower paintessanta oli 1955 viga oli just 20 saanud, kuid jonni õutista ühest pluusi klõbist avastes jäldis näitsikule tema esinejanime, Šuker Bay suhkrukook. 1962 kolisid dessante Chicagosse ja tegi lepinguid žessi plaadifirmaga. Äsja kuuldud loost soul Fol rež sai tema suurim hitt Chessis hingestatud kleit. Kas panite tähele, milline kleit, see oli ülikitsas ja ülilühike lõhikud mõlemal pool seelikut ja suur dekoltee varrukas vaid polegi Vaide õlapaelad. Ma tahan lõbutseda ja lähen peole, niiet olge valvel, tüdrukud, selle kleidiga võin kõik teie poisid üle lüüa, laulis su kärpoi. No kuigi palju riiet sellise kleidi valmistamiseks vist vaja ei läinud, seda enam, et selle kandja oli vaid üks meeter ja 50 sentimeetrit pikk suger paidesse. Anton on enam kui pool sajandit kestnud lauljakarjäär selja taga ja praegu 82 aastasena pole ta seda veel jätanud. Dema Chessi aegadest on olemas ka duetid ühe üle ilma tuntuks pluusi leediga ja see on EPedžaims. 1960.-te algupoolel kutsus Leonard Chess helilooja produtsendi Billy Davise Kompanii muusika valikuid laiendama souli krossovery suunas avardama rütmigrupile. Lisaks tulid pildile orkestrid, orkestriseaded ja nende uute tuulte vallas tooniandjaks eelkõige naissolistid. 1960.-te Chessi kõige edukam artist oli eta Cheimis. Elu jooksul kuue Grammy'ga pärjatud solist tundis end kodus nii soulis kui rock n rollis. Džässis pluusis kostalis Billy Davise ja Perry koordi juuniori laul. See võndeifuul. Ja Missis lõpetuseks saatesse mahtus neil täpselt see, mis mahtus. Ja Willie Dixon on öelnud, et pluus sai alguse eedeni aias. Ja others on laul Debluusada teibi Andrei Neindid rock n roll.