Selle laulu lindi kõnnime kaasa järgmisel viisil. Kui läinud kuu kirjanik Aadu Hinti arhitekt Georg Ruubel, rääkisite eile esmakordselt Kihnu Ruhnu köieveost siis lubasime jätkata vestlust koha peal saartel. Nii me ka tegime. Võtsime mikrofoni kaenlasse, palusime Aadu Hindi teejuhiks ja läksime. Kuu ajaga jõuab mõndagi meelest minna ja pealegi kuulevad paljud teist, võib-olla tänales esimest korda Kihnu Ruhnu köieveost. Sellepärast palumegi Aadu hindilt. Hakatuseks mõned selgitavad sõnad. Läinud aastal samas kuus sõitis Kihnust paat, Ruhnu. Vahe on muide 70 kilomeetrit. Ja Kihnu külanõukogu esimees Theodor Saar, kalurikolhoosi aseesimees Jaan Sutt ja kolm kaunis Kihnu rahvarõivas neidu esitasid roomlastele spordi ja kultuurialase võistluse väljakutse. Roomlased mõistega võtsid väljakutse vastu mulle, aga kestma parajasti sel ajal Ruhnus. Oma tuulise ranna neljandat osa kirjutasin, tehti ettepanek asuda võistluste vahekohtuniku ametikohale. Võistluste idee ise sünnistaga järgmiselt. Sellest pajatab Kihnu kolhoosi nõukogude partisaniesimees Olertriivits. Nõukogude Liidu kommunistliku partei 22. kongress pööras eriti suurt tähelepanu ideoloogilise töö parandamisele elanikkonna hulgas. Meie parteiorganisatsioon arutas seda küsimust, taolisi küsimusi mitmed korrad eelnevatel aastatel ja muidugi võitis kõvastu vastavad otsused kuid eelmisel aastal tõsteti ta üles erilise rõhuga. Seda sellepärast, et meil töötati välja ürituste plaani, kuidas paremini vastu võtta Eesti NSV 20 viiendat aastapäeva. Ja selle foonil toimuski meil lahtine parteikoosolek, kus töötasime välja üleskutse Ruhnu saarele selles mõttes, et hakata võistlema kultuuri- ja spordielu küsimustes. Teatavasti meil siiamaani on väga laialdaselt läbi viidud sotsialistlikku võistlust tööülesannete täitmisel. Kuid me kõrvuti tööülesannete täitmisega võtsime ka omale ülesanded kultuuri sporditöö osas. Eesmärgiks muidugi põhiplaaniks jäi selle juures inimeste kommunistlik kasvatus, ettevalmistus üleminekuks kommunistlikku ühiskonda. Meil kalurite seas teatavasti on väga suured head töötasud, kalurid elavad jõukalt, kuid samal ajal jääb mõningas osas maha kalurite kultuuriline lasen, paljud on esitanud küsimused, kuidas teil siis esimese kokkuvõtteid selles osas on? Peab ütlema otse, et ühe aastaga ei ole veel küsimus täielikult lahendatud. Ühe aastaga ka inimesi ümber ei kasvata. Kuid tulemused ja mõningad võrdlemisi head tulemused selleks juba on. Inimesed hakkasid hoolikamalt ja tähelepanelikumad suhtuma oma elu küsimustesse. Hakkasid vaatama ümberringi, kuidas paremini elada, kuidas sisukamalt oma aega viita ja kõigi selle nii-öelda finaaliks oli selle aasta augustikuus tehtud kokkuvõtet Ruhnu ja Kihnu sotsialistliku võistluse käigust. Kolhoosi kontorist seadsime oma sammud tüüpilise Kihnu talutarre, kus elab Teodor Saar toosama Kihnu Teodor, kes viiski võistluste väljakutse Ruhnu saarel. Muide, tollesama Theodor Saare poole juhatatakse kõik Kihnu turistid jääkskustandid küsimegi tema enda käest. Miks see nii. Arvatavasti on see sellepärast, et mina olen kohalik inimene. Ja siis olen elulu uurijana kaua aega tegelenud, tean natukene paremini seletada. Emakeele seltsi liige ja korrespondenti juba kauemat aega isule koostanud Kihnu murde grammatika siis kogunud siin sõnavara ja vastanud mõnedele emakeele seltsi, keele alalistele küsimustele. Niisugust tööd olen seal teinud. Aga kindlasti olete te ka korjanud ja talletanud vanu rahvakombeid. Jah, selle tööga tegelenud juba, mis 32.-st aastast alates huvitasid ka need kohalikud rahvajutud rahvalaulud, rahva kombed, Kihnu kõrgeni erinevamad kombed, võiks öelda Jan pulmakombed kes oli võõral, aga nii huvitav on, vaadata oleksid. Asi on selles, et Kihnus peetakse tänapäevani veel pulmi vanade muistsete kommete kohaselt päriselt, ka ühtlasi nende vanade Riverside laulude saatel. Muidugi, kui me sõitsime, me teadsime, et Kihnu naised käivad veel oma kirevate seelikutes igapäevasel tööl, kas siis on need emad või vanaemade veimekirstu või ka enda kootud. Aga mis isiklikult meid hämmastas, oli see, et me arvasime, et kihmulasega on väikesekasvulised aga naised on kõik väga sihvakad ja sirged ja mehed samuti. Kuidas. Antropoloogid seda asja on uurinud ja leidnud, et kõige pikem rahvas Eestis on muulased ja Audrundus ja kihnlased lõngaga ristil. Naabrid on muidugi ka kuuluvad selline pikemate inimeste kyll. Jah, paljudel tööta jah, kihnu mees harilikult põllul ei tööta või kui, siis ainult heinaniiduk võtab osa koristustöödest. Eriti hobusega ei töötanud mehed seal kõik naiste mureks. Seal muidugi sellest, et Kihnu. Merel ka siis kalapüük või meresõit laevasõit ja see tõmbas mehed töö juurest ära. Ja kui nad ajuti vaba aega saavadki, tallede ajaline juhtuvad kodus olema, siis nad juba pole harjunudki enam sellega. Ja lõpuks on kujunenud niisugune traditsioon või niisugune vaade põllutööle, et see nagu ei olegi mehed. Te ütlesite, et olete põline Kihnu mees, võib-olla saaksite kokku võtta selle kõige suurema erinevuse, mis on endiste aegade Kihnu Jaak Tänapäevase Kihnu vahel. Seda võiks öelda niimoodi, et varem kihlase sünonüüm on ühtlasi ka vaene. Isegi teatavas mõttes kuni kirjuslikult vaene. Ja tänapäeva oleks öelda, et kihl kihklane on muutunud jõukaks, kui mitte öelda isegi võib-olla rikkaks. Seltsimees vaar, mitte uudishimulikuks, suur vask käsul. Arsilduja. Seda, see on minu mänguriist praegu. Meil on rahvamaja juures ka varsti kaks aastat asutatud puhkpilliorkester, üsna ka pool sellest pilli baritoni käskis lapsed on ka laulurahvas. Ja peab ütlema, et vanem põlv rohkem kui noored. No see asi on muidugi selles, et joomamasinavärk on juba ajab selle asja ära nüüd paremini. Ja viil ühtegi kanget kihnu mees, tahaksime teile tutvustada hülgekütti Juhan vesikut. Tema tore täishabe on meelitanud paljude kunstnike pintslit ja tema hülgepüügiluu on kirjandusse talletanud Hansliberist. Juhan vesiku enda suust kõlab see lugu nõnda. Mis suurt rääkida on, kaheksa, olime pojaga ja siis koera v tüki veel küll ükskord see oli 52. aastal juba märtsikuus. No see oli juba sarnane, saime seal juba mitu hülged, saime kätte ja siis mõtlesime võt. Tuleb tagasi pöörda. Pöörasimegi tagasi võtsime üldiselt kõik sellumale järgi paelaga. Viimati nägime, metsa hakkasid paistma, aga hakkas paistma. Sellepärast tuul pööras noordi, ennem oli süüd vest. Ja siis no küll me andsime jalgadele nii põlu valu, kui suutsime väädegi. Aga tuulevastake jõudma siis õhtoli barokkveduriks minema, tuled võeti üles, me olime kõigest kuus kilomeetrit, võib-olla Kihnust sulle minema, majakesi pandi põlema. Ühese. Õige vali tuul, vesi ja langeda Veeberi. Ja siis ummiku, kodu aegas ilmakast Adam kreem. Külm oli, vali. Järgmisel hommikul olime Kihnus 70 kilomeetrit, ebaedasi liikumine, see vist need otsijad, inimesed ajaski segadusse. Meil ei ole toitu mitte mingisugust, muudkui toore hülge liha oli. Küll sai seal proovida kõik piima ja kõik, kõik on sapi voorel kibe, ei sünni. Aga siis Mul tuli meeleraamatust lugenud, et suuksid seal kaugel põhjas, söövad seda külmetanud liha siis seda näriline mahla inimeselt välja. Ja siis järgmise päeva siis poiss läks veel laisk vana üldima. Jää oli ikkagi nii palju pudeleid-is juba. Vessay Kukushisse siiani. Ma andsin talle märku, et jätkasele hülge sinnapaika mõne tunni pärast küll ütleme nii, et võib julgelt sinna ligi miljonist võimelised hülged, istusime selle hülgepeal jäätüki peal istuda. Enim Soel, alti päris nii pärijaks kõik minul Mik, mitte mingi niisugust asja, et tuld oleks teinud. Tikud olid, aga jää peal tuld, lisage mis ulatab jääst vett ja siis on tuli jälle otsad. Järgmised ajal me jätsime selle vana hülge sinna maha ja läksime üks 15 kilomeetri saime Weberi minna, aga siis oli jälle tuli sulavesi tuli ette päris. Aga me võib-olla tegime asja natuke siiski rumalast oleks meil selle sama koha peal oln. Ja seal siis katsun tule üles, võib-olla selle hülgerasva külge ja kerele veel, võib-olla oleks soonik tuleb ja siis lennukid oleks võinud olla paremini Romeetileerit suitsu pähe Melchiori pärast ütlesid küll, et oleks võinud mõne särgi põletava riigi oli nii väärt. Olete Ma ütlesin, sihukest asja, mõtlesin Riia lahes kalda peal, kusagil ei peaks olema selle Juua mitmed korrad risti-põiki läbi vesi. Ja siis ma sain kohe aru, et jäälõhkuja tuleb kolme suure aarikuga, siis me tegime veel suutsime, et mitte see aarikute karavan meite eest oleks läbi, lõikab jää puruks ja siis saime juba lähema käiksa otsa jäälõhkuja tapmas masinad karavani kõik seisma ja võeti meid peale, siis küsis, et, Näiti otsigi arst oli laevas, seal, mitte seal abi, otsekohe kindlaks kõikuv jalad, kanad, Orissaare ja, ja siis viidi Pärnu haigla Riiast. Meie oli see loppis elu. Peab ütlema, et pole kerge olla kohtumisteks Ruhnu ja Kihnu kangete kalameeste ja hülgeküttide vahel. Nii keha kui vaimukultuuris käisid võidukaalud mõlemate vahet kui tänavusel kalurite päeval. Juulikuu teisel pühapäeval hakati tegema kokkuvõtteid ujumises jooksudes kaugus ja kõrgushüppes odaheites males. Lauatennises võitis suurema või väiksema punktide vahega kiilulaskmises kettaheites sangpommi rebimises aga Runum. Granaadiviskepunktid läksid pooleks. Naiste võrkpalli võitsid kiilu neiud ja noorikud. Meeste võrkpalli Ruhnu mehed. Köieveo ajal tõusis võistluspinge haripunkti. Kihnu köieviisiku mehed. Turskemat nende jalad kindlamini kihnu kivise kamara külge kasvanud. Aga tuli see siis sellest, et Ruhnu kolhoosi esimees Teodor Aus ise oma pisiku ankrumeheks asus. Pidid mõlemal korral Kihnu mehed oma vähematele vendadele roomlastele alla vanduma. Teodor Aus Ruhnu Teodor on kolhoosi esimees, kes oma energia taibukuse ja õige tööstiiliga eelmiste esimeste ajal võlgadesse jäänud kolhoosi majandusel uuesti kindlale järjele rajas. Te olete nüüd tükk aega olnud Ruhnus kolhoosi esimeheks jääb võiksite öelda mis eraldab Ruhnut ja ruhnulasi üldse teisest saarte rahvastest. Ma olen olnud juba 16 aastat, tulin kalurena siia. Saarakas meeldime, jälgi siia, kolhoosi esimees, ma töötan neljandat aastat, võiks öelda, võib-olla nii, kui teil omalgi siin on silma hakanud saare omapära. Loodust, siin on mets ja maastik on ka siin saarel kuidagi eesti loodusest. Erinevadki on mägismaad, on lausmaad, tugev mets, kadakane karjamaakivist, Saaremaad on siin, maapinnas on liivane, suurem osa peab ütlema, et on Villeganduma näiteks täna vastu, kui mandril igal pool on suured saagid või meiegi oma saare saagikusega natuke uhkeldada. Vader annab meile välja 30 tsentnerit ja eriti tugev on tänavast aier. Mandrimehed siin rajoonist tootmisvalitsust käis siin, ütlesid, et nemad ei ole sellist kaera veel kusagil näinud. Mehed, kes üle keskmist kasvu on kaerasesse, kaovad ära. Meie sõitsime siit mööda uuest kaupluses, mis on hästi moodsa väliskujundusega, uus vist Ruhnus, seal on väga palju ehitatud viimastel aastatel. Jah, on mehitatud küll, aga siiski oleks tarvis rohkem, ta ei jõua korraga nii palju ehitada, maanteele, ehitada sadam. Kaupluseklubi, mis on meil, olid eriti just vajalikud. Tuleval aastal alustame uue keskuse hoone ehitusega uus ladu ja kaluritele uusaja. Kui on töökoda randa, siis mida võiks veel öelda, et meil on siiski palju juurdekasvusaarel. Kui näiteks 1958. aastal meie elanike arv piirdus 160 inimesega siis praegus. Käesoleval aastal oli juba 220 inimest Mil saarel. Külalistest palju, kes on käinud, võib-olla külastamas Ruhnu saar. Esialgne mulje on hea, otsustab tihtipeale seal elanud olla nomelate jõust puudus, nii et kui soovijaid leiame alati, võtame lahkelt vastu. Ruhnu koolitoas lindistasime ka selle vallatu vahepala, kus meie teejuht hoopis omalaadses osas esineb. Kas teie seltsimees intei selgitaks ka kuulajaile, mis laul see on? See on Ruhnu hümn, mille viisi lõi saarlane Andrus klaassõnad. Ruhnu rahvamaja juhataja Marina Rooslaid. Marina Rooslaid on ka selles süüdi, et kunstilises isetegevuses olid roomlased kindlalt paremad. Kuigi ka Kihnu puhkpillimeeste trio ja naisansambel tublilt esinesid. Marina Rooslaid korraldatud on ka esimene Ruhnu kirjandushommik ja ta seisis hea selle eest, et need kirjandushommikut aasta läbi pidevalt jätkuksid. Marina, teine pool, Peeter Rooslaid, kalur ja hülgekütt on põline Ruhnu mees. Me nägime siin väga ilusaid kastikesi ja kompasse. Mnjaa südamine on teinud nüüd oma elus, ütleme niitma, nii vana just teen ikka ka natuke see, aga see nii ei lähe. Nüüd huvitab rohkem ajakasvamine puude kasvamine õunapuude teha ja. Nii et hülged jätate siis nüüd juba rahule. Ja no sealt ma ei suuda enam minna minu peras, nad naeravad nüüd külmeris mis ma-eelne nendega kurja teinud ja tapnud ja kui püssi seast jõuad, siis sai ka hülgeid. Kui pisseige ei jooksnud, siis ei saanud püssidega ikka olisi hülgetapmine. Aga praegu sidemed merega on veel väga tugevad, sest need kompassi on väga vajalikud kaluritele. No teie olete nii kaua säärel siin sündinud ja kasvanud. Kuidas teile tundub nii praegu veeta vanadusepõlve võrreldes endiste aegadega? Praegu olete te siis pensionil? Jah, niiden pen. Pensione. Aga need päevad ei saagi vist igavaks minna, nii palju tegemist? Nii palju on küll, tegemist ei saa. Peeter Rooslaid on too sõnaosavate kätega mees kes valmistab Ruhnu siluetti diavaadetega imeilusaid puukarpe ja teeb väikesi tasku kompasse, mida kolhoosi juhatus tavatseb kinkida saart külastanud ja kingituse vääriliseks arvatud mandriinimestele, et need tagasi Ruhnu. Parema elu saarel meil polegi laid. Valskused, voila me ühisel jõul tulesõber ja kaasa meile Aid. Tänavu pärisid mõlema Saare kaluri kolhoosi poolt välja pandud võistluse karika Ruhklased kuid kihnlased Emmaga keelu tursked, köievedajad, tõstjad, hülgekütid, täpsuslaskjad, maletajad, isetegevuslased valmistuvad uuteks võistlusteks. Uitaks võistlusteks, et 1000 966. Aasta juulikuu teisel pühapäeval kalurite päeval võistluste karikat kihla tuua. Kihnu valmistub remondiks. Kui ma ilmas üksnes sedalaadi revanš karta oleks.