Alustame perekonnaõhtut, Lootust mööda peaks sellest tulema meeldiv õhtu aga võimatu pole, et mõni esiotsa pettub. Kui tõotab pöörast nalja või ihukarvu püsti. Ajavaid seiklusi neid täna ei pajatada, sest meie värsked tuttavad on vaiksed inimesed. Ja hambamehi nende seas ei leidu. Ei ole sel perel ka mingeid erilisi probleeme arutada või kui ongi, siis neid ei räägita. Sellest perest suurt sõnu ei tehta. Esikohal on muusika, nii öeldakse ka täna kõik tähtsam muusika kaudu. Meie perekonna õhtu sisustajaks on perekond milli koosseisus. Rudolf milliviiul, Silvia milliviiul, Jaan milliviiul, Katri milliviiul ja Silja Milli viiul. Kelleks te tahtsite lapsepõlves saada, kas teil oli mingi noorpõlveunistus? Kuna minule isa kinkis riiuli ühtlaselt ärvel, kuni selleni mul ei olnudki mingit mõtet veel tekkinud, siis muud muret ei jõudnudki, kui oli vaja õppima hakata. Ja kuni segu niiske mu elukutseks. Sellega ma olen väga rahul inte rahuldakselgud õhkedemist. Minul algas see nii, et vend oli mul minust märksa vanem, minust ja demari viiuldajad. Ja no ma mõtlesin, et kui saaks hakata viiuldajaks nagu vent siis soovisin seda aga viiulide olnud, siis palusin vennale. Ei, siis viiuli muidugi pandi lõual maksa nutma. Ei sobinud kohe aetud Alboli, noh, aga siis pikapeale leppisime kokku, nii et läks saali libedalt. Nii see algas siis. Kes on järgmine jaan? No tegelikult me kõik kolmekesi Lanksimisele asja ohvri vanemate tahtel. Ühe korraga, sellepärast. Vastab see tõele. Kas nüüd päris käel, aga enam-vähem nagu ei tahetud, siis? Sihuke nõudsime. Aga muidu see on varakult ikka peale, hakkame sellega. Igatpidi Jaan Jaan poleks muusikakooli eksamile, siis ütles ei tea, kes selle viiuli väljamõtleja. Kõiki tuli sündida. Seljalt kadrit ka kõiki lehti ja üldse ärganit, kõiki lapsi. Lanerat emad-isad õppima ja ma olin isikliku soovi avaldamist. Väga vähesed kesid, ise märkavad endale paluda viiulit. Jood õues palli tähendab toa saadeta hoogu vahel raske peale selle ning ballekt kogu aeg. Ma tahtsin balletikooli, aga siin jäime Vanaalitselevalmatelt. Ahaasi tulid üks unistus välja, mis on täitmata jäänud. Ja teistest vanem on selja või kadri. Mina luban. Kadri, kas, kas kadril oli ka mingi lapsepõlveunistus või oli kohe algusest peale soo saadav ilusti pea paralleelselt nagu viiulimänguga? Ma tahtsin lauda alati. Aga ükskord öeldi, laula siis ei tulnud mingit häält. Aga muidu on, ongi praegu nii, et ooperimuusikat armastan väga. Ikka laulmine on, noh, oleks olnud väga suur rõõm. Aga ei julge laulda. Näiteks üks pisiasi ei ole häält. Häält oleks aga moraldamatud, hirmunud. Ja millal siis viiulsai teie elukutseks? Te juba rääkisite siin, kuidas te esimest tutvust tegite, riiuliga? Jah, ma pole vend. Kinkis v oli 10 aastaselt. Aga siis ei olda õpetad naelasel Narvas tol ajal. Ja. Mingisugune õpetaja olla, aga see oli ka niisiis väld mulla kirja täielikke kirjutas. Mis õppimine on kirjand veel õppida viiulit? Siis. Tuli niisugune aeg, et nendest tulu Tallinna kutsus Tallinna mind. Siis hakkas ise õpetama mind niikaua kui astusin konservatooriumi, mis aastal see oli, see oli 19. aastal sügisel. Siis ma juba mängis ennast. Kümneaastaselt ja ta õppima happesiinalis 12 aastaselt Salme Elleri juures. Ja hiljem just ka viiuliõpetaja puudusel meelasime. Põltsamaal tuli metallina, siis läksid professor Paulseni juurde. Õppisin seal niikaua, kuni tänulik särasid. Jaa, Estonians hakkasin tööle juba õppimise ajal. Millal siis ühes perekonnas milliperekonnas hakkas mängima kaks viiulit? Kaks aastat tagasi, detsembrikuus ma palun, et te ütleksite, mida te mängite, siis meie mängime hindingus erinaadist neljandat osa ja nii. Muidugi kuulajas ei maksa ka sellest saladust teha, et tänase perekonna õhtu lindistamine ei toimu mitte millide perekonna kodus, vaid raadiomajas, kuna Me kartsime moodsate elumajade õhukesi seinu ja, ja hilist õhtutundi ja pisut ka naabrid. Ja ka need väga ei armasta Kiviliuli harjutamist. Mitu tundi päevas peab viiuldaja harjutama? Kuid nii aega. Olime hommikul proovidega nii pikalt juba seotud käsitleb ära ja õhtuni etendus in, seda peab puhkama. Seda õiget ärritlemist jääb napiks siiski. Koosseis on niivõrd väiketeatris, et need olime peaaegu igal õhtul kinni. Teid on viis ja kui kõigil on tarvis harjutada, kuidas te lahendate selle olukorra? Vannitoa abiga? Jah, seal on küll raske vaesem, poel midagi nii konkreetsete ees vineer, et on tarvis midagi kiiresti valmistada. Siis on tõesti kolm tuba on vähe, siis võetakse ühelt ja vannituba kaob appi. Õieti oli meil kavatsus teie perekonda külastada juba möödunud aastal. See oli siis 66. aasta detsembris mäletate seda külaskäiku ja kui raadiumis helistas uksed? Kurna niitja. Pakkumine oli nii meeldiv ja et ei saanud midagi teha. Sest meil oli just üks teine jah olijaid. Veidi kiirustasin, rohkem oli libe nagu, nagu praegugi, nagu tänav ja ja ma ei uskunud alguses, et asi nii hull on. Muidugi üks noormees aitasime üles ja küsis, et kas on valus, mõtlesin küll. Sinna ja siis mulle rohkem räägitud, midagi, ainult raske juhus öelda. Ainult abikaasa, teadis ta mulle rääkinud midagi. Kirurg. Otsustasime perekonnaga oma vahendeid, seda siiski nüüd isoleer aedi. Sest asi oli niigi väga rask. Ja teadsime, kui väga ta selle pillimängu küljes ripub. Ja siis, kui see operatsioon oli läbi siis ikkagi veel kirurge ei lootnud. Küll käisid temaga mitu korda sellel teemal rääkimas. Aga kui algas juba võimlemine? Ja siis oli näha, kuidas mees oli tohutu tahtejõuga selle asja juures, et liigutusi teha ja korrutavad aparaadid ei lase, algas muidugi haiglas liigutamine ja ja siis ühel päeval just ma olin külastamas, kui arstide visiit tuli. Ja siis. Soovitati igasuguseid liigutusi teha ja siis minu kuuldes avaldati lihtsalt imestust, et nii õnnelikult on kõik möödunud. Ja arst ütles pärast seda, kui ma tema juurde läksin, et tõesti on ime. Millal ta uuesti oma töö juurde läksite, siis töö juures oleksin just Lenna, Soome sõitku mediaatriga, külastasime Soomet. Soome said, pole vist 14. mail. See sõit rippus vähemalt eile juuksekarva otsas ja aja ja, aga ega ma siis nii sajaprotsendiline mängija ei olnud veel, aga no oli kahju, mitte aasa Saiknerinud. Aga pooled etendused mängisin küll, kaasalgul oli kindlasti valus poognad katedraal, seda küll. See on need poognad seal teinegi viise hoides. Ta oli lihtsalt nõrk, ta väsib ära, muud mitte midagi. Kui kaua ta seal üleval hoidmine niimoodi? Lihas väsib ära ja ei jaksa. Aga hiljem suvel sai kõvast võimeldud ja treenitud ujumised ja niisugused asjad aerutamine ja vot need olid kõik. Arstid soovitasid mulle. Tantsid mulle juurekalapüük ka, muidugi. Koos käisid kogu aeg. Võib-olla te olete nõus rääkima ka mõne sõna viiuldaja riiuli kunstnikukutsest missuguseid rõõmise pakub ja missuguseid loobumisi see tähendab? Kuna me oleme nii seotud tööga siis ega meil muud lõbu ja mingisugust, nagu võiks öelda, eraelu rohkem ei olegi. Me oleme täielikult teatrilapsed või kuidas seda aafrid heas mõttes, sellepärast et nii nagu ma praegu märkan neid ja lastelt, et nad on Teatris töötamisega väga rahul meeldib neile ja minule, mina ei vahetaks oma elukutset küll kunagi. Ühesõnaga, õhtused tunnid on teie jaoks nagu teie eraelu jaoks kaotatud. Jah, aga nii nagu me oleme nii palju juba seda teed teinud, et ei olegi mingisugust tarvidust, ei ole mingisugust igatsust millegi järgi. See on küllalt suur, elavad, kui õnnestub. Ooperietendus. Kui solistid laulavad hästi, meil õnnestub kõik kogu selle kaasaaitamine. Juba tee peal tagasi tulles teeme neljakesi kriitikat ja ja arutame, kuidas möödus, etendas rahuldabki. Aga kui samal õhtul samal ajal on hea kontsert samas majas ja see on natuke vahest on küll kurb meel. Ja tuleb loovusele, sellest tuleb muidugi loobuda. Muidugi, eriti kurva meele teevad, justkui on just oma alamängija, viiuldaja kontsert. Ma mäletan, ma ei saanud Iida Händeli kontserdile, küll oli nukker meel ja veel valusam oli, kui pärast öeldi, et võrratult hästi mingis. Sümfooniakontserdil ta külastamata. Aga vabal päeval väga tihti oleme sõitnud Leningradi kontserdile. Siin ei ole parajasti, seal on midagi eriti head. Teatribussiga bussitäisorkestrile rahvast ja sõidame samme kontserdi seal tagasi. Suurepärane vaheldus. Aga suuri viiuldajad, seelikus, indeks, häälingut, menulinna, kõik käidud kuulamas. Kestest viiest mängib praegu Estonia orkestrisse, kes siis võlub? Õppimine häid meil kõigil ja aga minul on kuus ja pool aastat. Hiljem nimetab ennast, et ma käin kontserditel ees, teised ilma jäävad, siis ma pean nendele edasi ja ka teatrietendusi külastab ta ikka igat ooperit. 10 korda on vähe öeldud. Nii et need ooperid unis, nadi peas ja siis tema räägib, kuidas ikka nii. Saalist kuulates need meie jälle, kuidas kaasa tehes. Muljed on ju vahest ka erinevad? Kadedaks selles täna vastu omaenda toonides, tänavu? Sügisest alates. Ikka tore, kas sulle meeldib? Väga meeldib, sest üldse mulle meeldib. Aga teater kõige rohkem meeldis, teatas mängida latiga nii väiksest peale nagu kokku kasvanud ei oskagi enam. Teine Kodruktoray, ai, see oli meil eranditult iga etendus. Ma olin nii suur elamus istuda teatris ja raudeesriide taga siis kui orkestriproovid käisid, lava oli veel kinni lavalvest teine proov. Ja, ja siis dirigentide käest muiata, dirigendikette muidugi järgmine päev katki oli. Ja siis tuli jälle uus kysida. Nõmmedel ikka noorest peast juba näitlejad, silla oli juba pater, play mängis. Jah, mul on teatrilavastaaži 11 aastat või nii-öelda esimene minu etendus oli Esmeralda Väike-Esmeralda seal troloogis aga üldse aastaid praegu 21. Ja siis ma olin kolme ja poole aastane. Siis viimane tükk oli mul Luikede järves taas. Ja siis kuni suureks kasvanud. Nii et kuigi kasv on lühike, aga ikka lõpuks liiga pikk kuningannast peaaegu pikem, hea ei saanud ka teha. Paljud Heebrea suvel puhkust saab kuu või kaks, varjuteatrirahvale antakse poolteist punkti poolteist kuud ja kas see veedetakse ühiselt? Enamasti oleme käinud nüüd viimastel aastatel Karjalas istutanud perekond, kel ruumikas maja ja me mahume oma suure perega siin ära. Seal on suurepärased kalastamisvõimalused ja meie perekonnale ja sellest haigusest rändavad tohtrid ära elamisloa ja ka kas viiulit teevad selle reisi kaasa? Ilma tõesti, kas ei või ehtavast pooleteisekuulist pausi võiks kindlasti ei, poolteisekuulist vast oleks palju vähem. Aga huvitav, et meil on küll nii kujunenud, et alati on pillid. Kaks naernud küll pimedaks aga iseloomulaagris jõe ääres metsa, inimese elu. Aga pikem paus oleks juba kurjast. Kurjast on aga ka, nagu vajadus on tekkinud ja sellest Mängite vahel ka koduses ringis iseenese tarbeks peale tööistungiks ja mingi mingi eriti toite, mingi medali, kahe viiuliga varieerimis võimalusel pall ja kes kellega? Vahest nii, et mina tahan mina. Aega on vähe. Nii et üks paar saab ainult mingid kas midagigi mängib siis Valde kaevielkondsutust Ahja kadriga ei ja mängivad kadrikardinal jaam null. Kas pildil on kindlasti kõigi sääst läbi käinud, see, mida mina praegu mängin, sooja ilmaga on seal ema Bell. Niisugune omapärane valgete pulkadega. Ja selle peale on kõik mänginud. Aga see seal üks pill? Ainult mina olen mänginud seal kõige pisem. Kaheksandik, sellist pole isegi praegu poest saada ei ole meistripill, see ei ole mitte poe tähendab vabriku pill. Muidugi, selle hoiabki nii. Ja see on nii, et paned seina peale, ei läinud. Lukku ava kohe. Eks seda tuleb ikka kasutada, kui on suuremad esinemised, teistel siis kasutavad, kordan ka. Ja see on kuivana. Jääd suitsu, sõbrannale, mäletavast ometi olete raamat on selline ja seal on trepil sees. Müüs üks minu endine kolleeg prints õel tema käest mas ainust. Jaan mängib kahja pilliga Jaanile. Andis lell, oli. See on rohkem kui onu. Meil oli ka nii kauaaegne ringhäälingu sümfooniaorkestri viiuldaja. Järgmine muusikapala on, mida me nüüd kuuleme, nii on ja ei saagi midagi. Remont samansse, teisest viiulikontserdist selles, ütleb Jaan. Ma tahaksin teie käest küsida veel ühe küsimuse. Mida teie peate õnneks, mis teie arvates perekonnal? Minu arvates perekonna hinnansikunanid perekonnas üks nii kui on leitud endale sobiv elukutse. Esin täiesti, rahuldab. Samad sõnad. Minu vahest tuleb õnneks lugeda ka seda, et kõik et meil on ühine elukutse kõigil viiel kõigil viiel ja selle tõttu annab väga hästi oma perekonnaelu sättida. Õhtud on kõik kinni, ei oleks väga paha või näiteks enne peaks hommiku kaheksaks minema tööle kellennis oma töö lõpetatakse, ülejäänud õhtupoolik oleks vaba ja teine peaks samal ajal minema tööle. Niimoodi satub meil kõigil ühine vaba aeg ja ühine tööaeg. See on kindlasti väga hea.