Kontserdipäev teeme ühe erilise erandi. Mul on kaasas Portuli täiskaart muusikapalade nimetusi. Ja ma palun teid, lugupeetud maestro, valida neist meelepärasemad lood. Ainult niipalju ma pean teie ees vabandama, et kaartide rohkusele vaatamata on siin esindatud vaid üks helilooja Gustav Ernesaks. Ja osa iga minu arvates ega oleks, oleks kena siiski, kui te sedapuhku ei protesteeri, sest eks vist iga helilooja või tunnistada, et ega oma muusikat polegi nii ebapõnev kuulata. Eriti veel teil, kes te seda suhteliselt harva kõrvalseisjana teha saake? Paistab küll imelik, aga minul isiklikult on hirm kuulata oma asju plaatide pealt, lintide pealt, kui ka televisiooni kaudu. Mingisugune niisugune mulje tuleb kala tomatis või see, mis kõik värskeks teeb kontsertsaalis. See kaob nagu ära, et midagi järele. Ja kui sa oled kuulnud seda teisiti kuidagi mul siis paistab, et see on tingimata ebaõnnestunud ja ja ei taha kuulata. Kui on kaugele ja kui mõni reporterile tuleb, et valige välja, et nädalas siis ma ei tea nüüd midagi ütelda, kõige parem, kui nad ise valivad välja, mis, mis nad siis leiab. Aga kas te täna olete nõus valima siiski? No teie survel patakas on siin ja, ja siit võtsin midagi välja, no siis on esimene nii lastelaulu, sind juhtus niimoodi, et lapselapsi oli majas järsku ja ja siis on elu, ei ole nii, et kui sul ei ole käepärast mingi sündmuse kohta laule, siis tee kasvõi ise ja siis hakkasin ise tegema lastelaule paari aasta eest ja siin on üks väikene kimbukene siin terve rida laule, kaheksa, aga valige nendest tõesti ise välja minna. Pange sõrm peale siia näiteks no kullerkupp ja, ja kõrvenõges. Muusikalise maitse paljastamise libedale teele te nüüd minu survel juba laskusid ja nagu öeldakse, et anna kuradile, käsi võtab sõrmega ehk ta ei ütle ära, kui räägiksime pisut vahelega elust, teie elust ja elust üldse. See on keeruline asi, see elu ja huvitav asi. Kahju, et teist korda ei saa, aga siis teist korda muidugi elaks teisiti, jälgi midagi nagu ümber, ei oska ka mõtelda, et nüüd selle aasta, mis seal oli, kusagil teeks selle kuidagi ümber või elaks ümber nagu võtate lindi ümber, nagu teil siin masinad on siin käes. Niisugust mõtet ka ei ole isegi isegi võib-olla nii halvemad aastat või raskemad aastat. Ega meie ei tea kunagi, mis, mis sul. Võib-olla see raske aasta oligi sul tarvis. Et hiljem hiljem kergemad seda tuleks kunagi ei tea ette, mis, mis meil tarvis on, nii elukogemuste pagas aitab elu nii kokku seada. Aga siiski, kui küsida, milliseid aastat teie kuuekümnelisest kogustele kõige kallimad on? Jällegi ei oska ütelda, nad lähevad nii ühesuguseks ikka huvitavad reisid, huvitavad ülesanded ja ja kui mõnikord kava teha väga headest lauludest ja need laulud on siiski sarnased, siis kava muutub halliks. Nii et sellest reast tõepoolest ei oskagi midagi üles üles arvata võib-olla laulupeoaastat, võib-olla ka võib-olla siiski ütleme jälle ja see on jällegi kooridega seoses meeskoori kõige vastutavam ülesanne on, ütleme seal Soomes ja Rootsis ja. Rohkem nii-ütelda, koori pitsitada ja siis ei panda sulle pahaks. Muidugi ei ole ülesanne teese, kui sa hakkad siis väga nõudma, siis paistab, mis, kus, mis sa trügid, kuhu sa trügid, kuigi see trügimine peaks alati olema, kas sul on ülesanne ees või ei. Sest millalgi tuleb sul ikkagi üles ülesanded ja see trügimine, mis sa oled teinud. Treening on ainult kasuks, nii et psühholoogiliselt aitavad lisandeid tugevasti taset tõsta ja taset hoida. Kas ta oma lapsepõlve peale kah olete mõelnud nüüd viimastel aastatel või kas või viimase suure juubeli ajal noom, mida vanemaks inimene saab, seda rohkem lapsi emaksisel ja ja ka neid aastal hakkab meenutama. Käid need kohad läbi, kus ta on kunagi olnud ja mänginud ja kus kus elanud on? Legis, sõitsin läbi laulupeo tänava, kus ma kaheksas kohas on. Kaheksas palju öeldudest kaks, neli, kuus, seitse. Duslikuks sellel tänaval elada. Kas te mäletate, nagu öeldakse oma lapsepõlve esimest muljet üldse? Võib-olla mäletan liikuma maalt ära, sõitsin isa-emaga, viimane moment kuidagimoodi maja paistis, hõlmab ja isegi see rakurss kuidagi 45 kraadi alt kuidagi mitte otsesemalt, jah, ja siis veel. Ja see on kõik, muidugi niisugused lapsepõlve mälestused, need löövad hiljem välja, siin ju on öeldud. Kunstiteoste nii esimeseks ivaks on tihti lapsed elamus. Ja kui ma nüüd laulsin kevadpoeemi või sulisevalt sulisevad mis siin ka on olemas, veel soovida, selles siis tuleb järsku veel, et aga see oli siis umbes seitsme kaheksa aastane olid märtsikuu ses rentslis paberist laevakujutised, seal oligi see sulisevad sulisele fina võhk Fama sooris helisest toredasti kaasa. Nii et isegi kiusatus tekkis üks kord. Leida kõigile teostele, mis oled kirjutanud kusagilt kusagilt mingisugune alus ja peaaegu alati huvitatud peaaegu alati leviaalsele ja leiad see tähendab seda, et lapsepõlves peab olema sul võimalusi vaadata, et teiega ikka ära, mis on teha ei sõida ja, ja reisi ja mängi ja ja need, need on hiljem, siis sa ei hakka neid välja imema. Sinus tuleb küll kahjuks omasugune realist ja, ja aga kivimüüride vahel. Kas te mäletate ka oma esimest, nagu öeldakse mehetegu või kust ta sirutasite esimest korda tiibu tundes ennast noore tugevana ja ennast leiduna omadusi ustega võisteldes? Meil oli spordiselts võit ja, ja tegime kõik igat mõeldavad spordialasid küll. Kuna ruumi oli vähe, siis ka niisugused asjad nagu paremaga hooga, paremaga oota ette ja taha ja nõnda edasi. Niisugused alad, mida, mida ette ei kujutagi. Samas suusavõistlused ja kui seal mõnikord ka kuldauraha said nüüd muidugi hea meel ja andis selle hoogu juurde. Sama, võib-olla Olja lähkus koolis, õpetaja järsku kirjatöö ette luges, siis mida sa olid nii õhtuvidevikus omaette kirjutanud? Jällegi oli niisugune suur muidugi muusikalisi rõõmulises vähem, ma ei pääsenud üldse konservatooriumisse, alguses tahtsin niisugused kallale minna, kus ei olnud lihtsalt eeldusi või muidugi eeldas ta, minu orelil klasside jalad ei ulatunud pedaali. Ja sellele siis professor Topan saatis mind tagasi, ütles hakkab klaverit, klaver, mõni instrument oreli kõrval ja, aga muidugi pärast läksin, tähedasin ja rohkem muidugi muusikalised elamused muidugi laulupeol kui sai käidud, siis mäletan sümfooniaorkestrit. Kontserdid. Kull juhatas, ma ei, mina ei tea, mis ta juhatas. Anniku soolasambaks on järsku seal viimases, viimases seina ääres seistes. Vahel see muusika mõju oli väga suur või kusagilt õhtuvidevikus. Ainukene kitarri heli kostis kuidagi, et kuidagimoodi see heliline heliline vastuvõtt siiski oli, ütlemisi erk, ma tahaks küsida, kas, kas praegu ka kordub niisugusi momente, hakkad mõtlema, et kuidas ta nüüd, kui näiteks kuulil laulan, no kuidas Jensen hästi ette kantud otsani, hääl on siin tore, toon on ilus ja kui, siis kui siis selle peale ei mõtle, siis on hästi ette kantud. Ja siis siis oled võlutud, aga neid moment on siiski harvemini. Aga see ei tähenda mitte üksi teiste suhtes, vaid ka enese suhtes. Ikka tead, kui sa ära juhatad, missuguse hinnangu sa annad, kas, kas see oli nüüd kolm või 4,3 või 4,4 või või oli see seekord järsku rekord mingis metsa ei ole kunagi seda, seda tunnetab siiski, et sa ei ole kunagi nii hästi ette kandnud. Kuigi sa oled need 100 500 600 korter petega. Muidugi tahe jääb alati hästi etega, kuigi lauljate hulgas vahel juhtub nii või noh, mis kontsert siin ei ole näädisemis, publik siin on ja nõnda? Ei, seda ei saa teha siiski ma mäletan mõnikord ka nii, et noh, järsku väga vähe rahvast, aga seal on nii hea, saavutad sellega nii hea kontakti ja siis tuleb mõte ka veel, nii et saalis need 50 on need ja kõik tulid sinu pärast siia, Nad tahtsid kuulata ja siis võib saavutada niisuguse kontakti. Võib-olla see inimene, kellel see on väga oluline on, et ta seda laulu sellelt, kui kuulis ühte laulda, aga see jääb järsku eluks ajaks helisema ja, ja me ei tea kunagi, mis meid missugune detail kusagit järsku kaasa viib ja mis hakkab kasvama eluks väga suureks, sellepärast kooli norskusel lähed, sa ei tea, missugune suur ilmatu kuulus laulja Villu Vi, helilooja sul seal esimeses pingis seal. Nüüd oleks vist aeg jälle valida üks muusika, meil väljaks, naiste laul, Verni, juhatame selle haridustööliste naiskoor laulab, see naiskoor on ühes minuga kasvanud, oli üks esimesi juhatajaid, sellel. See kool algas oma tegevust teiste tütres Kunnase vilistlaskoorile. Kuigi nad oma ajaloos seda ei kirjuta, aga sisuliselt Tallinna kooli vilistlaste naiskoor naisselts, et nad on kusagil seal peale armastanud, aga naised teevad ikka ennast nooremaks, nii et siin ei ole midagi. Ebaloomulikku aknal tuvid, see on võrdlemisi lauldav ja populaarne, avaldada pole, ei ole ka tooni, ma arvan ise. Lihtsamad laulud kirgelt laulda juurde kõigepealt. Et peaks siiski ridade vahega üles leidma ja tuuni küsimus on siin tähtis. Ja kui saaks värvi värviga mängida nende juures minu arvates igal tõusul on ikka veel veel veel midagi ridade vahel. Ja orkestrile viiuline strichid, nii on kuuris ka, see oleneb, kasvab nii-ütelda läbi keelega ja see on palju tagamaid muidugi veel. Vladimir Alumäe on nimetanud teid kümnevõistleja muusikas. Kas on nende alade seas ka see, millele võimaluse korral ohverdaksite kõik teised alad näiteks hüpata? Kaheksa 90? No aga kui sa tead, et sa ei hüppa 890 ja noh, mul on, ma ütleksin, et mul kolmalaan üksnes nad on üksteise käest kinni, see on siis pedagoogiline ala õpetamine siis Lillemäe dirigeerimine ja helilooming, aga nad on kõik niisugused 11 segavad hirmsast, kui üks tegutseb, siis kaks vait, kaks kannatavad. Muidugi nad on väga üksteisega seos, kui kaks aitavad siis seda ühte, kes siis tegutseb. Muidugi siin on siis niisugused asjad ka, et sa ei saa kunagi täit rõõmu tunda. Võib-olla sa teed midagi ära, jõuad kuhugile, alguses tuleb hea kontsertasist, sa pead näiteks konservatooriumis eksamite ettevalmistusena. Ja kui sul, kui seda ei ole, sulg jälle järgmist rõõmu ka ei ole, sest muusikas on tihti nii, et võib-olla täna sa pead midagi kasvama panema ja see ei, see ei kasvagi sellel sügisel valmis, vaid alles kolme aasta pärast võib-olla kasvama panemise mure tee olema. Mul tuleb meelde sellist 66. aasta suvel, kui ma sain juhuslikult konservatooriumist kätte, mis tõid ka eksamite lõppperiood, oli parajasti. Ma oletasin, et puhkusele lähete. Ja ma küsisin, mida, mida te kõige rohkem praegu igatsete, kas te mäletate, mis te vastasite? Te vastasite, doktor murti sõnadega vaikust. On teil vaikusehetkel, ei ole mõnikord langema oma pojapoja jaaguga, lähen pühapäeva hommikul oravaid söötmas, siis on vaikus. Ja teil on L1 kartus vaikuses. Aga seda vaikus saab nautida ka mere ääres kõige suurema tormi ajal. Seda vaikust, mis Marklik, mõtlesin? Kuuleme näiteks siin Meri laulaksin keskelt neid suuremad lained, kuidas kalamehed elavad süüdist? Meri on mul kõik sihukest sõbrameheks olnud. Ta kuulab ja kõik ära ilusasti müriseb vastu küll uhkelt, aga kuulab ära. Ja, ja on vist alati, kui inimesel on kuhugile minna, kus teda ära kuulatakse, sa lähed metsa või lähed sõbra juurde või või, või seda, seda ära rääkimist on siiski vaja igalühel. Ja see on nii ütlema, ma olen vastutav enesega kohtamine. Te ütlesite välja enesega kohtamise puhul sõna sõber, kas ma võin niimoodi küsida, mida te peate iga inimese juures kõige olulisemaks juhul kui ta pole teie sõber, kui te teda isiklikult ei tunne. Aga siis on tema nime, vaat on tema töö. Vaata, mis kellani ta oma tööd teeb, kas ta pärast kella kolme ka ikka teeb veel ja, ja mismoodi ta teeb ja mida ta teeb ja see võib olla lihtne olla ja see võib-olla sealt loeb kõige rohkem ära inimest esi esimene kord. Sest muidu inimeste käitumise järel ja jutu järele, see võib nii sisse lennata, et on niisugused näitlejad. Ta räägib sul nii pärast. Aga nad on ka huvitav. Ja üldse on, kui palju on huvitavaid inimesi, kui ainult aega oleks nendega tutvuda. Iga inimene, kes vastu tuleb, võib omast kohast kusagilt mingisuguse nurga kolla, nii, nii põnev. Mida, mida vaevalt ette kujutada. Ja kui palju haruldasi andeid, avastamata andeid käib, võib-olla tänaval? Ei ole sattunud oma alal. Aga mida te nõuate sellelt inimeselt, kes on teie hea tuttav sõber või veelgi enamat? Mis midagi ei nõua? Rex aega mängiks partii malet näiteks. Madiviidi oska üldse ütelda, kes need Nad on väga nagu ma lähen, lähen näiteks kirjanik Sangöre, ta võtab Lausamatut malendid välja ja mängime, kes siis on mängu lõpp, lähed ära ja ma arvan, et see on ka üks suur sõprus. Ilma mingisuguse formaalsustetaja satud mart rauaga kokku, nüüd järsku on niisugune lõbus? Iga aasta kindlasti sõidan justkui temal tema maale, seal paar päevaselt mingi Mallet ja käime väljas ringi. Seda on päris palju iga iga aladel kirjanikkude hulgas heliloojate hulgas, kunstnike hulgas aga teiste inimeste hulgas. Ja nüüd pärin ma jälle, mis kaardil on teos üle vabanenud Vetteni. Muide, siin on nii muusika kui teksti autor autor, aga vot need esimesed soololauljana kirjutasin, seal on mul küll teksti. Piinlik seda märkida, sest nad on eraldi võetud kaunis naiivsed ja geeniuse nooruki tehtud anded. Kui jälle sa kuulad seda täpselt, siis siis nii selle puuduliku teksti kui muusika kokku langevad, on nii suur, et jälle siis isegi andestad omale, aga piinlik on ka. Kas te kardate väga vanaks saada? Raugastuda jaja ei, vanaks ma ei karda saada, aga raugustada kardaksin küll. Tahaks ikkagi mu Raukuse all mõtlen seda, et sul on mingi mingi suust ülesannet nagu sa ei leia või. Aga kui ükskõik kui vana sa oled, aga kui sul ikka, kui tahad midagi teha, tunned, et sa võid teha ja kui sa kui sa näed välja nagu oleks kasulik ka päris tühja tööd muidugi ei taha teha. Võib-olla siis enam ei saa aru, et sa tühja tööd. Ja võib-olla võib-olla on see tühja töö tegemine veel ainukene sisu, mis on nii, et seda ei oska ütelda. Aga me näeme jo kõrges vanuses, väga palju inimesi on sama erksad teevad toredat tööd veel. See ei pruugi niisuguses tempos enam olla. Aga mulle meeldivad mõned vanad, väga kuldne sügis. Ega teisipidi see värk käima ei hakka, ikka ühtepidi läheb ikka selle vanusepool läheb ja mis asi muretseda? Duda ja need võivad pidurdada, no võtame näiteks, olgu see nüüd küll natuke naljaks öeldud, aga aga meie laulupidu on täna vastu 99 aastane, tulevasta saata suvel 100 aastaseks, aga teie jääte ikka 60 seksi? Veitsis? Nüüd on laulupidu, ei ole ikka noor, ka mina olen ikka vanemaks, laulupidu jääb nooreks sel puhul, kui me mõtleme kogu aeg pidevalt, kuidas fenoolikooridega seob ja kaasaegselt seob, see on probleemiks minu arvates pärast laulupidu. Oli probleemiks ka see, et kuidas tõsta kooride kirjaoskust et meik tambiks, mitte et me saaksime uue, Tase uuele uuele astmele, ei tahaks ka seda, et see suur laius, suvise baas, et, et vähem osa võtaksid sellest koorile tegevust, ei, et, et see, see kasvaks ja ei maksa igalt poolt oodata. Et ei tea mis mida, aga sellel baasil võivad tulla väga toredad ilusad tipud. Ja mul oleks hirmus kahju mõne vanema laulja näiteks teda keelata nüüd koorist osa võtmast, sest see on temal olnud eluaegseks kõige kallim aare üldse, mis, mis on ja kui ta on nüüd kõrvaldada. Kõigil peab olema võimalus kusagilt oma oma huvide kohaselt osa võtta, kui see ka ei ole kasulik teistele võib-olla enam. Aga vaatame teisest küljest jälle ikkagi selle peale, vahest on niisugune tunne. Me räägime kangest ikka natuke koorikultuur nõnda edasi, aga see on niisugune kahtlane jutt, sest ikka vaatame, kas ikka tõesti on kõigi, igal pool, kõik see asi väga korras, sesse laius ainult ei ole, see näib kõrgus ka. Nii et ta peab olema igas mõõdus. Kui meil on reamees selle õppused nendele, siis on kindralstaabiõppused sammu. Kaasa arvatud nende sõnade rääkida juttu, sest te olete valinud jälle ühe laulu, meile tuli, oli heliloojal, ma ütlen, kuidas sa võisid niisuguse asja kirjutada. Primitiivne ja lihtne. No ei ole tema maitse, eks ole, aga näiteks mul omal on niisugune tunne, et see, see on kasvatanud võib-olla terve rea meeslauljaid kirjutati teise keskkooli meeskoori jaoks. Kahjuks ei ole praegu meeskoor koolides, millest tuli Toominga käe all, selle jao nõuad. Üldiselt me jutt kaldub võrdlemisi tõsistel radadel, aga te olete ju kuidas öelda, küllaltki suur naljaarmastajad. On väga tõsine asi. Seesama tõsine, kui, kui kurbade kurbade laulude kirjutamine. Muidugi võib-olla see protsent, ehk on mul samasugune, nagu, kui te vaatate lehitseda, ei oska meie rahvalaule ja seal on ju kõik olemas, seal on niisugust ülemeelikud asju sees ja väga tõsiseid asju. Ja kui see proportsioon kuidagi langeks, selle proportsiooni fookuses siis on, minu arvates võib ka nalja teha, sest Eesti rahvas on ikka nalja teinud. Jonali väga kurval momendil küll, see võib palju saavutada, kujaga oskaks teha, aga vahest kukub nagu välja mõtled, et täna läheb troolia teed naljas siis midagi välja. Kõik hakkavad nutma. Siin on, oi seda hüva õlut. Mida arvate eestlastest ja eestlaste maast? Muidugi teame ju seda tee muusika kaudu, kuid kuidas te end sõnades väljendaksite õeks, laulud on kõik mul pealt sõnadega tehtud. Kui need kõik need läbi loete sealt, et kas või need pealkirjad peaks Roomas on vaja oma sõnu ei ole vaja, siis on kõik kanged, luuletajad on olnud ütelnud kõik ära. Ja ikka sa seda siis otsid, mis sa isegi ütelda tahad ja noh, nagu näete, on siin väga palju loodust, noh, ongi maaga, ülema maaga. Tunned ennast Kaaesselleff lüheks tilgakese, eks ja ja kui sa tunned, mõnikord sa võid midagi tehas anda ka midagi, midagi sinna juurde. Päris kasutult ringi ei jookse, nii ratas ilma rihmata, nii ütleme siis seal rahuldustunne ja saan. Mõtlen, et igal inimesel on rõõm, ükskõik missugune ta maa küll on ja kus ta asub. See on südamelähedane ja ilma selleta ei ole vist võimalik üldse midagi ka kunsti alal teha ilma maata vist on raske kunsti teha, minu arvates. Ja muusika on ka oma maa värvi oma maa maamaastik ja kõik tuleb selles välja oma taevasse, meri ja inimesed ja inimesed. See on helilint teie austamisõhtul Estonia kontserdisaalis laulsid koorid, laulis ka saalitäis rahvast ja mõttes lauldi seda kaasa praegugi paljudes kodudes. Suur tänu teile selle eest.