Tere kõigile, kes on sättinud või sattunud raadio juurde. Algab saade, käbi ei kuku ja taaskord on meie ees laps ja lapsevanem, et arutleda kasvamise ja kasvatamise üle, meenutada lapsepõlve hea õpetlikke lugusid. Korvpallitreener Andres Sõber oma konkreetse ja vahel ka üsna halastamatu sõnaga on aidanud suureks sirguda sadadel, kui mitte tuhandetel lastel. Neist kolm on päris enda omad, triin marju ja liis, kõik elavad juba aastaid Eestist eemal. Ning et isa mõtteid ja sõnu kommenteerida, sõitis Soomest üle lahe Tallinna tütardest vanim Triin kes tegeleb müügitööga vanda lennujaamas. Nii et paneme aga palli veerema. Sten Teppan küsib. Pressija Triin vastavad ning teie kuulate. Tere tulemast vikerraadiosse, Andres. Tervist. Tervist. Väga hea meel, vahva, et said tulla ja Andresega on kaasas üks kolmest tütrest, see, kes siit kõige lähemalt kaasa haarata, oli Triin, rõõm näha. Andres, nagu ma mainisin, siis tütreid on sul kolm? Mitte ükski neist ei ela Eestis, kas sa oled vahel mõelnud, kas või naljaga pooleks, et mida kurja oled sa siin elus teinud? Et kõige lähemal elav tütar on üle lahe Soomes ja teised on veel kaugemale põgenenud? Ma olen seda mõelnud isegi mitte naljaga, vaid päris tõsiselt, mida aeg edasi läheb, seda rohkem ma olengi mõtlema hakanud, et tõesti, mille pärast mind on karistatud, et et nad on kõik nii, nagu nad on, et ise ma olen küll rusikaga vastu rinda peksnud ikka siin aastaid, et ju ikka vinge, vägev, et nad on läinud, aga, aga vahel mõtlen, et jõle hea, kui nad näiteks siin lähedal oleks teadlik. Kuigi ma olen vahel ka seda öelda, et mis seal vahet on, mõnel lapsed Tartus ja Pärnus ja ikka ei saa üle aasta kokku, eks. Et, et aga, aga noh, ju siis ikkagi vanaduses tuleb hakata seda saatust uskuma ja nii on lihtsalt läinud ja nüüd tuleb sellega leppida ja need tütred, keda siin ei ole, on praegu, kus no kõige noorem Liisu on, elab Kanadas, Vancouveris ja marjul, siis kellel on kolm last Chicagos, Ameerikas ja nad elavad seal juba pikemat aega. Marju oli 16, kui, kui läks ja Liisu peale keskkooli Soomest, nii et küll nad on juba paar-kolmkümmend aastat. Paarkümmend aastat olnud Triin ei ole küll elus varem kohtunud aga need mõned laused, mida ma sinu suust olen kuulnud, annavad märku sellest, et mitte midagi ei ole teha. Kui sa lähed Eestist eemal, siis tuleb eesti keelele aktsenti juurde. Jah, kindlasti on, et kui, mis on siis juba 25 aastat et selle ajaga kindlasti see on täiesti loomulik. Mis seal teisel pool lahte Soomes on ja toimub sinu jaoks, et, et see ongi jäänud sinu koduks. Kuidas sa oled Soomega seotud? No eks see nii läks, et koolid, keskkool ja sealt edasi kõik koolid, töökoht on seal ja Elo seal, et see on lihtsalt ainult nii Kui sa laevalt maha astud siin Eestis, mis hetk tagasi just juhtus, siis kas see kuidagi see tunne sind kõditab ka või, või ma kujutan endale liiga palju ette, et, et Eesti ikkagi on sulle jäänud koduseks ja ja sul vähemalt on lihtne hop siia korraks tulla ja käia, et, et see ei ole sulle kaugeks jäänud. Ei, mitte mingil juhul kergem tulla ja ja niisugune kodune tunne täiesti, et küll ei ole küsimustki, et kas sa oled eestlane või soomlane, et kuigi soome keelt räägin ka täielikult, et seal ei olegi aktsent, aga, aga see, et see ongi kerge tulla. Andres tütred on nii kaua ära olnud, kas nad on natukene nagu välismaalaseks muutunud, kõik veidikene isemoodi, kes siis Soomes, kes põhjaameeriklased, et tunned, et nende kultuur või olemine või mingid põhimõtted või väärtused ajas muutuvad või Eesti kood on ikkagi nii sees, et, et kodus lähedaste juures seda niisugust asja tähele ei pane. No võib-olla esimesed, ütleme kasvõi 10 aastat olid niuksed, kus nagu täiega panid edasi, kogu aeg olid harjunud, Soomes elasime kõik koos ja sealt hakkasid tüdrukud minema, kes kuu? Aga nüüd viimaseid võib-olla viis, 10 aastat jälle ma olen nagu. No mis ma oskan öelda, no minu meelest nad on niuksed õudselt viisakad ja toredalt pidama tava koduses elus tihti ei pane tähele, kuna ma olen korvi treener ja õpetaja et ma ikka toonika näiteks poistele, et issand jumal, kui, kui, kui viisakad mul tütre talveks, kuidas nad käituvad, tead, mis siis, et ma nende isa olen, aga, aga, aga ei, ma nihukest nihukest, noh muutus selles mõttes ei ole, ei ole tabanud, vahel nad mind nagu uuritavad, et isa, kuule, see nüüd peab nii olema. Olge nüüd rahulik, teenid seda asja nii, tead et siis ma saan aru, et, et siukseid, eks ja positiivseid märkusi, aga, aga ei noh, nemad on ikka niuksed, nii nagu me siit kunagi startisime Eestist Soome, et samasugused ja mina seda poolt näengi seal. No see saade räägib paljuski kasvamisest ja kasvatamisest ja meil on aeg uurida, kuidas need asjad niimoodi on läinud. Ja me alustame ikkagi Andres, sinu lapsepõlvest, kui sa mõtled oma kodule tagasi oma perekonnale siis mis asjad või kes või kuidas, mis olukorrast sulle kõigepealt meelde tuleb või tulevad? Tegelikult olen natuke sinu saate fänn ja kuulan neid kõike ja tegelikult see CV on mul nagu läbi, kuna ma olen nagu ka natukene avaliku elu tegelane olnud rida aastaid korvpalli tänu korvpallile, et siis on jäänud kindlad värgid meelde nagu ja ma olen kasvanud vanaisa vanaema juures pisikeses kohas Kohilas ja aga ema oli samas ka olemas täiesti, kuigi vanaisa, vanaema karm käsi mind nagu hoidsid kogu aeg karm käsi, ütled sa nagu päriselt niimoodi, et oligi karm või? Pole ikka ikka oli. Hale oli, kumba takkajärgi hakkan mõtlema ka seda, et noh küll, ma olen vana, suure suure kämblaga vastu, taguotsagi saad parajalt ja seal noh oli ikka niisugune, niisugune reegel oli kodus sees, nagu vana sa tihti ütlesid, tead, poiss, kui hakkad varastama, valetama, siis löön minema sind kodunt. Ma ei saanudki nagu aru ja see oli mulle nagu õudselt suureks niukses, vasardas mul väga kaua hiljemgi veel peast tead. Ja kuna need sportimised ja värgid siis tulid kogu aeg, siis ma nagu pääsesin kogu aeg sellest ära, et ma nad tõenäoliselt must ei tule Kaavakatega lõngust, nagu tol ajal nimetati. Aga see Kohil aeg oli, jah, see oli see vist, ma arvan, küllaltki mõjus aeg, et kuni põhikoolini tänapäeval olin ma seal vanaisa vanaema juures ja siis läksin juba Rapla keskkooli, kus ma siis gümnaasiumi lõpetasin ja hiljem pedagoogiline instituut ja Kalevi meeskond ja, ja siis kohe on see pikk jada jätkunud treeneriametiga, mida on nüüd siis 35 aastat täis. Kui palju oled sa nõus Andres, rääkima sellest, kuidas läks nii et sa vane-vanemate käe alla pigem sattusid ja elukorraldus just selline oli. Ega ma ei olegi seda. Kärge nagu väga palju uurinud, aga, aga ma tean seda ja ema, ema mul praegugi elab ja, ja see oli nii, et ema oli hästi noor, kui ta mind sünnitas, 18 oli ja just ju siis tol ajal vanaisa vanaema vaatasid, et kõige õigemad kasvatajad on nemad nagu kuna ema elas seal ka vanavanaema juures lähedal, siis ema oli noor inimene, käis küll ta tegi oma tegemisi ja vanaisa vanaema siis vanaisa oli see mees, kes nagu hoidis nagu mull kogu aeg seda millegi, ehk see oli võib-olla teatud sümpaatia, nad olid ise kasvatanud ka omad lapsed suureks viis tükki. Miks siis ei võiks üks poiss poiss ka veel nendel olla nagu vaateväljas ja mille üle mul on ikkagi hea meel, sest noh, need õpetused ja ja see vanaisa küllaltki karm hoiak, eks see mulle kinni, aga natuke üle tulnud, võib-olla ma iseloomult pole selline, aga aga ma neid võtted armastan tihti nagu kasutada, aga oma õpilaste õpilaste kasvatamisel, mida vanaisa on mulle nagu õpetanud ja nõudnud ja aga isa maininud ei ole, tema sinu elus ei ole kuidagi mingit rolli mänginud ei ole ja see on niisugune teema alt ka mitte tabuteemaga. On juttu paar korda olnud ja ma olen ikka lastele oma lastele öelnud, nii et kui te tahate teada miuke miuke, minu isa oli siis vaadake minu otsa seate nähte. Kas sinu lapsepõlv oli pigem maapoisi lapsepõlv või linnapoisi lapsepõlv? Ja see oli ikka puhas maapoisi lapsepõlv oli seal Kohilas seal ja oli üks hullult korvpallitreener Gunnar Simson, kes võttis kõike sinna trenni ja me mängisime nii südamega seda kossu kõik ja, ja unistus oli, noh, Kohila pole ju Tallinnast kaugel. Tib mängiti, kergejõustiku, tehti nii, et kõiki spordialasid mäletan, mu unistus oli kunagi Tallinna dünamusse jalgpallis pääseda, hääleta väga hästi siis ta vuti mängisime ka ja ja, ja siis Raplasse minek seal oli spordiklass oli. Et need kõik on mul nagu ma olen, nagu selles mõttes küll, ma ise arvan, väga õnnelik, kui poiss ja mees nüüd takkajärgi, et see sport ja korvpall on mul nagu olnud kogu aeg paralleelselt, nii räigelt sees, et, et ega see siiamaani ja eks see igatahes surmani maha jätta. See on tõsi, jah, ma olen palju kuulnud just sinu põlvkonna esindajatelt, kuidas mingil ajal ikka sport oli väga au sees, et kõik tegelesid millegagi. Värske õhk õues ja pallimängud käisid alati asja juurde. Aga kui sa mõtled muud tegevused sinna kõrvale, siis siis näiteks seesama kodu vanavanemate juures olemine, mida sealt tuli teha või teha sai, oli teil majapidamine, missugune olid seal oma ülesanded, kuidas sa said aidata ja nii edasi. Et eks ma sihuke ka vähe loomingulise iseloomuga vend ole olnud, kuigi ma alguses seda ei pannud tähele, ega mulle need igasugused maatööd ja värgid üldse nagu istunud, pigem ikka pall oli jala peal või viskasin korvi ja ja ootasin juba neid suvelaagrid, mis dolla Algis kestsid ju poolteist kuud või Kuu aega isegi, tead, nii et et vana seal vanaemal ma mäletan, loomad, nendel olid. Vanavanaemal olid põrsad ja seda mäletan alati kell neli, ta tõusis üles juba ämbrid kolisesid ja siis ma ärkasin ka korraks üle ülesse ja, aga noh, nendesse asjadesse ma nagu külmul seal sovhoosi põllul rohida tuli, seal oli kohustuslik värk, igalühel, seal oli oma vagu, mida ma seal tukkusid ikka mõtlematult kaua vahel mulle tundus see nii nüri värk olevat. Aga aga jah, see just, et see nagu sportimisele märk, et seal said nagu ennast näidata nagu vale, parajalt edev ka ja, ja pärast seal meil oli ühetoaline korter seal Kohilas võib-olla siin panna vana seal üles korvi niukse rõnga seina peale ja siis oli mina ei saa, mis materjalist seinad olid igal, ma viskasin selle tennispalliga sinna, auk tuli sisse, sinna tagalauda, tead, ja siis hakkasid hiljem lõngakeraga viskan, mäletan sinna ja kogu aeg mängisin Tartu Kalev, Riia VEF mängisid omavahel, tead, ja siis ma ikka vahel keetsin marjule, kes ka kossu mängisite, sealt see viskekäsi on tulnud muld head. Aga kasvatajate poolest oli siis kõik hästi, et, et sa said nagu teha oma asja, keegi sulle niimoodi väga turja ei tulnud, et kõigepealt on vaja tea sõnnik laudast välja vedada või midagi niisugust. Seda ei olnud ja ma ei mäleta ka, et oleks keegi mind väga sundinud see, et Lätis oli see, et käisin korralikult kooliseks, tead ja õppimine oli mul nii nagu ta oli, aga siinsest spordiga sai kohe väljakul nagu välja igale poole mindud ja ja noh, ema oli jälle nagu materiaalselt toeks kogu aeg seal kõrval, kuigi noh, tema siis abiellus nagu ja oli oma pere kohe hakkas tulema ja aga ta oli kogu aeg nagu mul nagu kaasas ütles, et selles mõttes, aga vana see vanaema juures oli mulle kui see oma omaniku kuningriik ja vabadus ja, ja siis ma mäletan, kui sai auto ostetud endale suurte võlgade eest ja siis vana valvas terve öö Kohilas seda autot tead, panid köögist tuled põlevad, vedas, aasta oli vist keskiga. Vaatas aknast välja terve öö, keegi ära ei virutaks. No siuke suursündmus absoluutselt suursündmus. Mida sa mäletad? Poisikesepõlvest veel, kas sul oli sõpradega midagi muud ka ette võtta, kui sport, krutskeid tegite? Luusimas käisite? Meil oli väga sportlik, sihuke seltskond seal peaks ütlema, seal oli seesama näiteks niisugune poissi kui Rein Sokk, kes oli selle Erki Noole treener pikka aega. Sovhoosi värk olid suured õunaaiad, seal sai varastamas käidud õunu küll ja küll. Seda ma mäletan, aga, aga mingit muud asja nagu väga sisse ei mahtunud, mäletan, ühe korra tuli sinna meile. Kooli tuli üks puhkpilli. Ta vaid kõik hakkavad mängima seda puhkpilli seal, eks siis ma muidugi nagu jälle ka hullu hullunult rebisin kõige suurema pilli endale pärast ta sai teada. Tromboon tirisin selle koju ja siis vanas ja küsis, mis sa tegema hakkad, patsime, hakkan trombooni mängima. Ahah, kuule, vii kohe ära, tead, sa mängid juba korvpalli ja kohe läks, see käsk oli kiire ja et aga siis rapla seal ma mäletan seda, et, et noh, muusika, mind on kogu aeg paelunud ja, ja ja, ja siiamaani olen jälle kõva niuke, noh, armastan muusikat kuulata kõvasti, kohe eriti kõvasti jälginud hoolega igasuguseid muusikalisi saateid ja ja siis oli Rapla koolis olin laulukooris ka seal, seda mäletan laulukooris ja ja nii mõnedki spetsialistid ütlevad, et jube ja hääl olevat poisil olnud ja siis ma mäletan, meil oli paralleelklassis, oli ansambel Omega Anne Veski ja Aivar Tommingas, kes seal olid ja siis ühe korra tehti mingisugune värk, et paneme Andrese laulma, väike üllatus koolis, mingisugune päev oli spordiNovi mingi, ma ei mäletagi, mis päev see oli ja siis ma nüüd takkajärgi mäletan, jah. Siis oligi sambernardino niuke laul oli siis, ma laulsin selle ka ära. Aga ega ma seal hästi ennast ei tundnud, tead nii et ikka siis, kui palli sain kätte, siis, siis tundsin ikka, et siis ma olen kunn. Triin, kas sa oled nüüd aegu hiljem isa mõnes seltskonnas mõnel sündmusel laulmas kuulnud, näinud, teeb ta seda vahel või tunne see on kõrvalt vaadata, kas talent on raisku lastud. Omal ajal või mingil mõttel kindlasti jah, ei, väga-väga super hääl ja tegelikult isa ema, mõlemad laulavad kuskil. Kui on mingid üritused või võipeod, siis juba väiksest peale mäletan, et siis need olid, mis laos oli. Jõuluküün. See on see tol ajal või see on, nüüd on näärikäes aastat ootab Kell Boris Lehtlaane esituses ja südame Ellega laulame tihtipeale laulnud kuskil suurematel, noh, kas siis sünnipäevad. Ma mäletan, kui Tiit Sokk sai 50, siis laulsime seda kahekesi ja et siis ma nagu vedasin täitsa täitsa selle nagu need kõrged noodid välja. Ivo Linna, kes on mul päris hea tuttav ka jäänud nagu korvpalliaegadest juba ja siis ta on ikka mitu korda sellelt kakule Jorde bänd endale. Noh, ma mõtlesin, et mul on juba kossubänd. Kas sind pahandas ka tookord, et vanaisa käskis trombooni ära viia, kas sul oli kirg iseenesest olemas, muusikas midagi teha, aga lihtsalt võimalust ei antud või ei avanenud ja korvpall oli juba algusest peale selline kindel värk. No eks see, eks see, ma hakkan nagu tagant. Tagantjärgi no nüüd on ka juba ikka pikk, natuke juba elatud ka 62 aastat sai siin alles hiljuti, et eks, eks see on ikka sellest olnud minu meelest. Et tol ajal kõik, kui me olime seal nii Kohila keskkoolis kui Rapla keskkoolis, noortel inimestel, poistel tüdrukutel see enesenäitamise, see himu oli nii suur. Oli see siis muusika või oli, see, oli see sport, no ma vaatan, kuidas seal Usaski getodes tulevad, noh nagu need mustad on, head kossumängijad või head lauljad, eks tead et ega nüüd nüüd Kohila küll mingit mõtet Ta ei olnud. Aga, aga ikkagi see oli see põhivärk, et tahtsid nagu olla, kellelegi näidata, tead, ma mäletan ja, ja kuna mul looduse pealt seda noh, nagu spordisaal oli, siis ma tundsin, no niimoodi maa saanud tüdrukutele õudsalt meeldida sealt, noh ega ma rohkem ei mõelnudki, ega sa siis selle peale mõeldes saad miljonäriks või midagi taolist, tead, aga aga just see, et panen seda värki, Ossa poiss, tead, jälle näed, siis olid suusavõistlused, tead, kõik pidid parema hääle, kolm kilti tead või jooksukrossis. No ma teen ühe näite, näiteks spordifanatism oli nii suur, et ma olen tulnud Eesti noortemeistrid seal kergejõustik kolmest 1000. tuldud viiendaks viiendale kohale, Andrus Ansip muide, oli kolmas, tuleb ühe aasta poisid ta too seesama, kes kunagi peaminister oli. Sa oled oma jutuga jätnud mulje Andres, et vanaisa oli sinu jaoks ikkagi autoriteet, kelle sõna maksis pandi siis rusikas lauda või ei pandud, aga noh, umbes nii sõna tuli igal juhul kuulata ja arvesse seda võtta. Kes oli vanaema sinu jaoks, mis rolli tema mängis, oli tema siis nii-öelda leebem pool või. Vanaema oligi leebem pool küll jah, et ta oli niisugune, noh, minu meelest oli õudselt oligi mitte minu meelest, aga ta oli jube töökas, töökas inimene ja, ja nagu ma ütlen, hommikuti vara läks juba loomi talitama, siis käis seal lehmalaudas seal sovhoosis ja ta nagu ei seganud ennast vahele. Vana sa nagu uuriselt kõik asjad korras oleks, mul nad on tegelikult kõik on Muhu saarelt on pärit vanaisa vanaema, ka mu ema on sündinud Muhu saarele. Vanaemal oli ikka see põhivärk, et ka, et mu asjad oleksid korras. Takkajärgi mõeldes, et kõik õiged asjad nende käest, kuigi neil haridust ega midagi ei olnud, aga just see üks ütles, et ei tohi valskust teha ja lollust teha. Mäletan, vanaema juba siis, kui ma olin nagu koolis olin tubli sportlane, siis vanaema ühe korra küsis mu käest, et Andres, et kui ma ükskord vanaks saan, kui sa kuulusele, kas sa ikka julged mul käest kinni võtta ja siis kõndida. Ja ma mõtlesin, mis jutt see nikest räägid, tead ja siis ta oli kunagi lugenud ühte raamatut, et vanad inimesed olid kasvatanud poisi suurest, kellest tuli kuulus sõjaväelane, eks see hiljem enam ei tahtnud tunnistada, et vana need, need vanad inimesed, tema kasvatajad, nii et et noh, niuke niuke asi nagu mul meelde, aga, aga ei, nad olid mu vastu hästi-hästi, lahked ja head küll. Kui sa mõtled sõnadele kasvamine ja kasvatamine, siis tuleb sulle ette mõni selline olukord või veel põhimõtteid, mida teie kodus au sees hoiti. Võib-olla ma ise nagu ka ahmisin neid asju selles mõttes hästi ruttu nagu selgeks endale, mida tohib teha, mida ei tohi, sest kui ma sulle toon niisuguse näite, ma esimest korda võtsin tõsisemalt veini, siis kui ma lõpetasin keskkooli ära. Nüüd ma kuulan juba jätkuvalt lasteaia kolmandas ringis, sõime kolmandasse klassis pannakse juba napsi, okei, et ma mäletan, ma Rapla keskkooli lõpetasin ära, siis sai seal veini võetud lõbu õhtul ja siis põrutasin bussi bussiga Kohilas mööda Tallinna. Nii väsinud olin, siis tead, no vaata, Raplast tuleb buss Kohila Kohilas, Tallinna ärkasin Tallinnas üles, siis istusin uuesti bussi peale, hakkasin tulema tagasi, peaaegu uuesti mööda, oleks Bankohilist need seal ikka nii raevu värkse keskkooli lõpetamine, aga niuksed alkoholivärke ja neid asju, see oli nii loogiline, et seda nagu, no kuna see sportaliga vaata nii, nii tähtis ja peale keskkooli lõppu mainin ka Eesti koondise noortekoondise korvpallurit. Et, et neid neid nende asjadega nagu ei olnud, mul oli nagu natuke kartus alati nende asjade vastu, kui keegi mõned sõbralt hiljem hakkasid tegema, et siis kurat, ma tean, mis nüüd vanaisa ütleb, sest noh, see, see ikkagi see, see, tema karisma ja nad olid niisugune noh, kunagi meremees ise olnud ja ülakeha oli ta ära Tatoveeritud käik juba tol ajal, eks ta sõitis kahekümnendatel kolmekümnendatel sõitis merd kõik, see muidugi. Natukene ka tema olemust ja tausta, eks ma arvan, et sealt see pärit on mingil vähemalt mõjutusi saanud absoluutselt vajutasin, eks matta. Kärge nagu oma lapsi Alid ajus olen niimoodi üritanud ja kasvatada ja nüüd oma neid väikseid poissi ikka teada, kui ma neid praegubki eile tegin trenni, seal mul on kuue seitsme aastased ja esimene teine Ma ikka neile ütlen ka tihti, ega ma ei hakka, kui sa ei oska põrgatada, hästi, siis sa ei tea, mis tuletan ma ütlen väga, lihtsalt vaatad kossu mängida selle pärast, poisid testi tuleb pättidega kaabakad. Et ma ei taha teid viie-kuue aasta pärast seal poe juures tuletas ja õllepudel käes, tere, treener, tead et no sealt on see Kohilist, on see tuld ja, ja noh, nii ta on. Sa Andres, oled ise ju üsna resoluutne, Venn vähemalt mul on niisugune mulje jäänud ja ega sa ütlemata jätta, kui on vaja öelda. Aga oli see sulle omane juba poisikesest peale, kas näiteks kodus sa söandasid ka sel viisil kuidagi reageerida asjadele või noh, nii-öelda oma sõnaga kas just vastu hakata aga arvamust avaldada, et või siis oli see vanaisa autoriteet nii kõva, et ega sa vastu piiksuda ei söandanud, väga. Mul on nagu mingisugune oma õigus olnud, kogu aeg, ei usu, ikka tihtipeale ka ei ole õige olnud, eks, aga mul on, see omase värk on nii sees olnud, et ma mäletan, lahv, vanaisa vanaema ütleb tihti, aga ikka vahel omavahel riidlesid ja väga valjusti tead ja seal ka käsi tõusis teadeks vana seal nagu valava vastu ja ja ma mäletan, kui ma juba keskkooli lõpupoiss oli, siis ükskord jälle ma sain teada, et mingi jama oli seal ja siis ma nagu noh, julgesin nagu võtta kodus sõna ja ja ise nutsin ja siis ütlesin varasemalt, kui sa veel, kuna ma olen nii teed, ma ei tule enam kunagi tagasi koju. Ja, ja ma mäletan, vana sa midagi ei ütelnud selle peale, et ju see siis nagu õige värk oli ja aga su küsimusele, et noh, ma ei tea, mul on see kogu aeg nii olnud, et ma nagu seda näiliselt pole kunagi nagu välja mõelnud, seda noh, ma ei oska diplomaatiliselt läheneda, aga vaata, spordis on jõle hea. Selles mõttes ma saan kasutada seda õpetust, mis vanas on anded. Need kaks varianti, kas sa oled loll või mängid lolli sead, et, et kui me kokku leppisime, tuleb nii teha, tead, no eks ju, kui sa ei jõua teha, siis ole aus ja ütle, eks, aga ära hakka valetama, et teine tegi nüüd nii ja nii, vot siis ma lähen täitsa närvi, lähen konkreetseks, vihaseks ja tänu sellele, noh mul on neid nii, kui öeldakse, alati olnud neid vihavaenlasi ka täiega. Nii mängijate kui kolleegide Aga tuleb seal ette lapsepõlvest konflikte. Laps võib olla väga tubli ja eeskujulik, aga ma ei kujuta ette, et on võimalik kogu elu niimoodi kulgeda. Et ei teki vanematega või vanem vanematega konflikte. Kas sa suutsid neile kuidagi enda mäletamist mööda millegagi meelehärmi tekitada? Ikka niimoodi, et sinuga oldi pahased. Ja ikkagi läks karistamiseks, mis see võis olla? Kui ma lõpetasin põhikooli kaheksanda klassi, siis meie mõistes mul oli tookord juba võimalus tsiki tulla Audenteses nüüdse tänapäevase või siis minna Raplasse. Mäletan nõukogu võistlus kokku, vana Alamäe, Eva ema ütles. Las läheb Tallinnasse, eks varase ütles väga, lihtsalt sirgelt läheb Tallinnasse läheb, pätiks ei lähe. Läheb Raplasse seal lähemalt 20 kilti. Vana, pani vatiteki kaasa ja sai mindud Raplasse. Ei, ei mäleta küll, et oleks olnud siukseid, kui, kui mäletaks, ütleks praegult, aga et oleks nii, et tegin risti vastupidi, või noh, minul on mulle nagu tundus küll, et nendel nendel oli nagu uhke tunne, nad olid raske raskel ajal ise elanud ja ja, ja võib-olla see minusugune sportlikud saavutused noorena ka nad said nagu, said kohe uhked olla, et näed, niuke see Andres on nüüd teha teha ja noh, ega ma polnud kunagi sihuke jõhker vend, kaedma niuke, ajasin oma, ma olen rohkem niisugune, kuulasin juttu, mida vaja teha, oli seal siin pole küsimustki üldse, kui keegi nendest mulle midagi ütles, et sa pead midagi tegema, võib-olla mõni asi küll ei meeldinud, aga ma tegin alati, et ma niisugune ei olnud, et ma ei julge. Julgesin neile öelda, et käi kuradile nagu tänapäevased vaatajad saale, täitsa vait. Oma isale, kellele ma siis pean ütlema, kuule mees, mis sa räägid oma isaga, nii, totu oled noh, siis on mõlemal nagu piinlik, nii isal kui selle poisilt. Sa koolist natuke rääkisid mõne lausega muusika kontekstis pigem, aga äkki sa meenutad veel. Kuidas sulle koolis käimine õppimise mõttes istus pakkusse sulle pinget, oli see sulle huvitavad, pidasid sa seda tähtsaks? Ma ei mäleta seda, et mul oleks meeldinud, ma olin hädas kõvasti, pigem tüütu, väga tüütu oli väga tüütama lugejalt kogu aeg, mõtlesin, niikui trennist tulnud ära õppima ei jaksanud, siis mõtlesin hommikul tõusen varem üles, hakkad ise õppima ja siis lõppes see sellega, et ah, kurat lähebki, läheb läbi, et õpetaja ei küsida, et noh ja ja äkki siis tihti tuli ennast leida olukorrast ma mäletan, kus mind võeti kohe täiega leti peal ja aga noh, tol ajal need võib-olla see käitumise kultuur ja see jälle kodunt pärit olemine ka ma ei arva, et see oleks mingi pugemine olnud, aga aga õpetajad nagu mind must lugu pidasid, noh, saad aru, et nägid tihtipeale loll, mis loll, eks sealt noh. Et kui mul mingi asi oli, õppimata mäletan, füüsikaõpetaja oli väga vinge vana, ütles, tead, sõber, ma tean, et sa ei jaga mitte midagi, teeme nii, õppisid teoreemi endale pähe endale, eks ma küsin homme seas lollist teistes niimoodi rääkis mulle keskkooli kooli direktor, õpetaja, ma õppisin selle teoreemi pähe. Te ütlesite sõber vastama, ma vastasin sellele vuril ära. Kolm Ma olin üllatunud kah, mõtlesin, äkki võiks ju nüüd viie saama. Aga sa võttele võib-olla sellepärast panigi kolme kurat, et, et meil oli ju kokkuleppel ja siis õppe õpilased vaatasid teised sõbrad ka, miks ta 300 adrenaliini kõik hästi eraldi vati olidki ja ma pigem olin sihuke alandlik ikka koolis olin. Tahakski kui ma õppisin ka, ma mäletan siis et noh, see oli alati põhjusid, sa ei saa õppida, olid trennid, värgid, aga olid ka trendid. No ega ma ei käinud siis õlut joomas. Just aga, aga siis ikka vedas, et keegi õpetajatest lõplikult vett peale ei tahtnud tõmmata või käru keerata. Niisugust olukorda sai kogenud. Ka on ikka tuli ka, ikka tuli etega nüüd tagantjärgi vaatad, igas igas elufaasis tekivad neid olukordi, kus kellelegi sa üldse ei meeldi kellelegi lise õudsetele meeldideks Nov ja, ja see ongi see, et kui sa selle selekteerida endale välja mäletan triinugi, kes siin on, ütles mulle tihtipeale, kui ma jälle oma läksin, nii närvi kui ma vaata, keegi teeb nihukse asja kokku mingi treener või, või spordijuhte teinudki, ütleb isa, ole vait, natuke tead, ära hakka seletama. Nooremana ma mõtlesin, mis ta nüüd, tütar, tema seletab ma õiget asja. Aga tagantjärgi kui vanemaks saad, mõtlen jumala õiged ja ta oli juba siis Pole mõtet hakata vaidlema, tihtipeale lase olla ja ja teed jälle oma asja edasi, nii et aga koolide klasside lõpetamisega kriitiliseks läinud. Selles mõttes tulid sa läbi, tulin läbi, no näiteks kas või keskkooli keskkoolis oli nii, et oli halvad taas koolinoorte spartakiaad. Aasta oli 1974, tead ja kõik, kes koondas, kuulusid koondisse, pääsesid lõpueksamitest ära nagu praegult hakkavad. Mina pääsesin nendest ära, tead, astusin Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Instituudi tol ajal Tallinna Ülikool jälle siis tehti Eesti koondise korvpallimees, tuleb ja, ja, ja tehti neid, et noh, tol ajal olid siuksed, teatud soodustused. Aga nüüd, kui ma takkajärgi hakkan vaatama, siis on ka niimoodi Ameerikas näiteks, et kui sa oled andekas sportlane või laulja, saad stipendiumi, eks, kui sa ei ole seda, tahad õppima minna, pead maksma selle hästi. Kas sa mäletad end, Andres, mõtlevad kusagil poisikesena või, või noores põlves, et mis saab, kelleks sa hakkad? See sport oli ikka see, ma tahtsin olla mingi jube ja vend ja ma veel nagu mäletan, et et on olnud neid elus neid momente, kus on, mis on mõjutanud. No ma toon niisuguse näite, aasta oli 1970 panin 14 aastane poiss, Kohila ja minu ema õemees Ott kes Tallinnas elas, võttis mind kaasa Kalevi, Eesti koondise, Ameerika Ühendriikide mängule. Ma vaatasin sealt korvi alt, seda ma mäletan, nii hästi kui salumets pani kahe käega ülevalt alla esimese korvi ja ja takkajärgi ma mäletan, seal olid niuksed mänginud nagu Julius ööbingi pool vest pooleks, tead jaa, kreek Popovitskis, kuulsad treenerid ja et no ja siis ma ise kogu aeg ikka mõtlesin ka, et ühel päeval ma tahan visata ja kui viskan sisse, siis kõik tõusevad üles. Tead, see on nagu olnud, ma ei tea, kas on eputamine, võis, on ambitsioon, nagu tänapäeval öeldakse või, või igal juhul, see oli mulle nii tähtis kogu aeg, mõtlesin niisuguste asjade peale ja siis ma nokitsesin, siis ma tegingi trenni kogu aeg, tead ja tahtsin tublim olla. Kuskohast sa oma abikaasa leidsid ja see oli väga lihtne, siis oli, siis olin peda tudeng, aasta oli 75, oli naistepäevapidu, kaheksas märts, et seal teha, läksime kutiga kossumehega, läksime peole ja üks tüdrukud mind tantsima ja siis ma võtsin ta tagasi ja siis läksime juba, pressisin talle külla, kohe koju sinna ja, ja, ja niimoodi me tuttavad sellega saime, ta siiamaani räägib tal prille ees ei olnud, muidu ta polekski tuldud Avicii tantsima, aga, aga mida see sinu kohta räägib, et sind tantsima võeti, kas oligi sinu moodi, et keegi pidi sind võtma tantsima, et sa ise ei olnud, see oli naistepäevapidu ma veel kord toorida ja seal ainult tüdrukud valisid, Pedas, mina olin peda esimese kursuse tudeng ja kõik teadsid Ta üle Tallinnalt. Pedas on kõige ilusamat tüdrukut tead. Ja, ja see oli lihtsalt teist oli nii, et noh, küll mulle enne kahekamani bruta oli, aga, aga, aga, aga see oli lihtsalt nii ja hiljem hiljem siis hiljem saime tihtipeale noh, hakkasime rohkem kokku saama, mäletan väga hästi, kui ta ühe korra küsis mu käest, no mina, eneseuhkus oli suur, mängisin Kalevi duubli tookord, eks. Ja, ja siis, kui ta ühe korra küsimuseks, mitu väravat seal ehitajad, Ma vaatasin, täitsa maakas, tead, mis asja? Ma viskan korvi? Ta ei löö väravaid, tead, aga võib-olla oligi hea, et ta ei teadnud, et mingisuguse selle kossu mängimise järgi võiks peita võtteid. Seda päeva mäletate, kui esimene tütar sündis. Aga see on, see on üks niisugune nagu mis kunagi kunagi meelest ära ei lähe, sest ma olin siis peda suvelaagris ja ootasime triinut. Elle oli haigla haiglas ja Triinu võttis kätte ja välja ei tulnud sealt tema seest nii ruttu. Tead, ja siis me ootasime seal. Olin Pedas ja siis äkki saadeti mulle see ma jõudnudki järgi minna, noh tol ajal ei saanud ju vaadata midagi, aga, aga siis ma olin seal, jah, olin laagris soo Otepääl ja siis äkki saadeti mingi telekal tulijat, sündis sündis tütar ja noh, siis, siis muidugi mäletan siis kest, nime panemine kõvasti, meil oli väga kõva kursus seal igast masti sportlasi oli muidugi kohe ma ei jõudnud kuskile minna, siis, siis läks peoks lahti kõvaks seal Pedas esimesel kursusel. Kas sina olid moraalselt valmis selleks sündmuseks, kui vana sa olid? Ma olin 20 isegi selle aja kohta vist suhteliselt noor mees isaks saamise mõttes väga-väga-väga ja, ja ma mäletan, et jälle kodus ka keegi sellega, nagu me abiellusime, Ki millega, et keegi sellele vastu midagi ei olnud, et ju me saime kenasti läbi ja kui lapsed hakkasid tulema nagu triin, siis tuli. Et noh, seal käis nagu kõik, ma ei ole kunagi nagu arvanud, et mingist asjast number teha mitte läks nii läheb edasi ja kogu lugu ja mähkmed ja piimapudelid ja see oli kõik sinu jaoks. Kõiki mägi, nendesse mähkmeid ei olnud saadav, äratan Pärnusse kuskilt altleti, olime suvel koondisega laagrisse ja siis sai mingisuguse suure pahmakali pabermähkmeid, ma mäletan, sai altleti toodud ja ma olin, kui ka seda mõtlesin, täitsa loomulikuna ja värgid, niiet et noh aasta hiljem juba sündisin siis Marju ja Ta ujus nagu kala vees noore isana. No mina ei oska öelda, võib-olla see aeg oli selline, et kus sul ei olnudki aega midagi mõjutada, noh, peda tudeng, eks teadsis, mängisin kossutrennid, värgid käisid, noh siis oli perevärke pold aega nagu kuskil kurat, näpuga seal AiPadistad järge vedada. Telefoni polnud olemas, kes seal olid küll, aga ega siis ei pääse sellele ligi, mõtlesin telegrammiga, Telegram tuli sinna Otepääle, kuid siin Triin sündist sõitsime põlluste Ennuga, läksime sealt kuskilt külast viina tooma, siis ta sõitis selle oma Moskvitšiga katuse peale. Seal oli niisugune suur Moskvitši, aga noh, seal tugevad vormeetrisse, mida uuesti ratastel, kõik terveks käikitservest. No siis jääb muidugi esimese tütre sünd meelde. Tähistatakse Triin. Nüüd on sinu mälestuste mängutoomise kord, kui sa mõtled ennast tagasi. Nonii, väikseks, kui sa suudad. Mis sinu esimesed mälupildid on, kuskohast need algavad? No eks nad algavad sealt mustamäelt, kus me elasime kolmetoalises korteris. Tammsaare tee 107 57. Õde Marju, meil oli ainult aasta-poolteist vahet, temaga olime, et sealt hakkavad mälestused. Räägi oma isast ja emast-isast, kõigepealt näiteks oli tal aega kodus olla ka vahel ja ja isa olla, võttes arvesse, et sportlaste kuulgemised on nagu nad on. Jah ei ole aega kodus ka olla, aga ma mäletan ka rohkem neid laagri, et isa oli laagris ja mängudel ja tema oli rohkem kodus, siis aga ema käis ka tööl, et. Hea laps? Jah, ma arvan, et olin küll nagu ma ütlesin, Marjuga olime ja nüüd naerame tegelikult väiksest peast kaklesime väga palju, et seal Niukest minu arvates Marju kiusas mind marjad. Ja siis ikka öelda, et nagu kõige vanem laps, et sa pead ikka korralikult. Vahel tundus nagu siis, et on üle kohtut tehtud selles mõttes. Kui nüüd rääkisite varemetel ei, kui isal oli karm kasvatus või kuidagi niuke range või tegelikult meil oli väga vaba Sa ei taha, mida tahtis ja et see oli väga kuidagi vaba, vabalt sai olla. Mida Mustamäe tüdrukud teha said? Oli see huvitav, laste jaoks on see piirkond ja, ja nii edasi. Jah, oli väga huvitav, meil oli hoov nike sisehoov, kus olid siis meil olid sõbrannad seal jah, põhiliselt oligi, et kuidas saaks välja mängima, et kes vaatasid aknast välja, et kes juba olid, olid väljas ja jah, et sellist siis kohe, kui sai siis kohe välja mängima ja meil olid igasugused mängud kuidagi seiklesime, igal pool käisime, käisime ringi ja. Me alustasime mõlemad mariga Tallinna muusikakeskkoolis klaverimängu, mina klaverit. Maris Tiiulite. Et see, aga seda asja tähendused pidi harjutama kogu aeg, et seda ma mäletan, et see, et see harjutamine mulle üldsegi ei meeldinud. Ja siis ma juba nägin, et sõbra sõbrad olid juba õues mängimas ja mina pidin harjutama, et see oli, see oli väga kavastas kestnud, kes enne kui välja sellest sellest rongist, et oleks pidanud rohkem harjutama. Mis on jälle huvitav juhus eluseks, et võttes arvesse, kuhu sa hiljem sattunud oled, millega sa tegeled, eks ikkagi muusika ja. Jah, jah, selles mõttes, et, et muusikaga kas ja mulle väga meeldis ja ma arvan, klaverimänguga oli väga, oli talenti olemas, aga sellist nagu tahtmist tööd teha, sellega klaveri mängimisega see puudus. Et sellepärast ei läinud, aga siis jah, muusika on mulle väga tähtis olnud, et seda jätkasin ka Soomes, tegelikult see oli väga-väga hea asi, et kohe koori, mis on väga sotsiaalne asi, et et kooriseale, muusikakooli ja siis õppisingi, õppisin lauluõpetajaks klassikalise lauluõpetajaks ja õpetasin ja laulsin ja ja siis õppisin veel popdžässmuusikat juurde. Praegusel hetkel teeb midagi muud. Aga see on tähtsaks jäänud praegust ta ametitega. Proovime lapsepõlvest veel meelde tuletada vanematega seoses midagi, kas sina sattusid kunagi, hoolimata sellest, et sa olid enda arvates hea laps isa või emaga konflikti või mingitesse pahandustesse, mida tuli tuli klaarida. Et see seda jah, Margo kaklesime, et sellest nagu tuli isa ja ema seda nagu tuli siis ütlemistele peal, aga muidu kui midagi tegin katki või nihukest normaalset. Jah, ma mäletan, mingi, meil on niuke isa-ema magamistoas oli peegliga peegel läks katki, et sellest, sellest oli siis väga kurjad, aga muidu ma arvan, ma käitusin päris hästi. Nojah, kõige vanem vanem lapsed, nihuke kohu, väga kohusetundlik. Kui muusikasse, mis puutub, siis Ellen Triinu ema ise muusikalise taustaga inimene ja ta sundis seda räigelt klaverit mängima, ei olnud näinud, no seal. Ei noh, see oli ikka niuke, vaata kuna treenerina jälle vaatan, et kui sa ei saa sundida vendav õpetama vasaku käega põrgatamist väga, kui ta ei ole võimeline. Ja, ja ma ütlesin sellele, et lõpeta ära, seal ta siis ta pani triinu mängima, see oli nii vastu. Aga ta pidas vastu viis-kuus aastat litri, Marjuga oli sama lugu viiuliga ja mul on nii selgelt meeles, tulime Vabaduse puiesteelt Marjuga bussiga, ma käisin järgi kolme bussiga pidi mustakad sõitma, sinna sellega nõmmele ja Marjut nuttis, isa, ma ei taha mängida enam riiulist, mõtlesin, mis siis on kra mängi rohkem kossu mängima. Viisin ta kossutrenni, palun väga, USA ülikooliski põrutas, nii et et ma treenerina olen ka kasutanud seda värki ka, et nad on kõik tegelikult tänu Hellele muusikalisega ka Liisu on mänginud kitarri ja, ja nii edasi ja Triinu on ju tegelikult väga hea laulja olnud ja siiamaani laulab ilusti, ütles, et, aga aga noh, siin peab omal see X-faktor olema, et sa ikkagi tahad seda väga teha ja ja treenerid ja värgist kõrval, aga jah, sees. Sa kannatasid mõned aastad ära aga see ei olnud midagi niisugust, mida see oleks väga nautinud ja see kas temaga kuidagi tülli ajanud või sa pahaseks ei saanud või trotsi tekitanud, et miks. Võib-olla jah, sellel hetkel nagu tekitas kindlasti, aga siis ega ma vastu ei hakanud, et pidi harjutama ja siis kui seal hästi välja tuli, mulle väga meeldis, et see oli nagu nii hea tunne, kuri harjutanud ja siis läksid klaveritundi ja tuli hästi välja, siis imestasid aa, mis nüüd juhtunud, aga siis neid hetki oli võib-olla ikka rohkem, et see tunne, kui lähed Taleri tunnil, ei ole tegelikult harjutanud ja, ja siis sealt tuli väga issand negatiivset vastukaja. Aga isa oli siis mingis mõttes justkui õlekõrs, et tema selja taha sai kuidagi pugeda ka, ma saan aru, et tema oli valmis selles küsimuses järele andma ja ei olnud nii range või nõudlik, kui vähemalt pakkus alternatiivi, kui ma siin seda Marju. Jah, marjul, et jah, nii oligi nii, aga eks klaver mul endal ka ma nüüd võib-olla välja ei öelnudki, et tegelikult ma ei taha mängida klaverit ma nagu tahtsin. Aga seal oli midagi nihukest negatiivselt, et kindlasti kui ma oleks temalegi või isale, et ma täiesti, ma ei taha mängida klaverit kindlasti. Ma ei oleks pidanud tegema, st, aga aga mulle endale meeldis, aga laulmine oli rohkem minu tänasele klaverile, siis ma olin seal muusikakeskkoolis, kus siis valiti ka mingit või kutsuti lapsed. Ave Kumpase laulus Et sead solfedžoõpetaja kutsus sinna laulma, et see mulle väga meeldis. Et siis tänu tänu sellele, et sai seda laulmist tehtud siis et see laulmine on rohkem minu. Kuivõrd sa märkasid ja said aru, millega isa tegeleb? Me käisime mängudel, mäletan, väiksest peale istmelt viidi, olime ka Kalevi hallis seal mängime, vaadata jaksanud-viitsinud, aga siis käisime ümber seda saalia. Ma mäletan, ma õudselt pabistasin ka, et kuidas, kuidas see mäng lõpeb jamalt, mõnikord ei suutnudki vaadata seda mängu, et et nagu närvid ei pidanud vastu või kuidas, kuidas, kuidas see läheb, et elasin, elasin väga kaasa. Ja siis spordilaagrid siis, kui isa oli treener, et Marjuga, me olime igal pool suvelaagrites illustes, mitu, mitu suve olime kaasas, need olid õudselt kihvtid ja siis Leningradis, Moskvas, Moskvas ma mäletan veel nii hea jäätis oli seal nagu midagi teistmoodi, mis Eestis oli siis. Andres, kui palju teil abikaasaga tuli ette arutamist, mis tütardest saab või kuidas neil läheb või mida nad peaksid tegema ja mida nad ei pea tegema, et sa siin ühe üsna värvika näite sellest tõid, kuidas sa Sappoteerisid kogu üritust, kui ema tahtis, et tütred muusika peale läheksite sinna sujuvalt nad või vähemalt marju siis korvpallitrenni üle meelitasid. Kas see tekitas nagu mingisuguseid küsimusi, võib pinged või arusaamatusi ka või kuidas sa mäletad seda aega? Kui tähtis see kõik oli üldse? Eks meil oli kõvasti andmisest omavahel Ellega selles mõttes ikka, et mis siin ikka keerutada, tal olid omad nägemused, mul omad, kuna sa oled noor, siis sa ei arva ka 100 protsenti sul, õigus on, noh näiteks, mis triinusse puutub, Triinul oli õudselt hea klaveriõpetaja õpetaja Saviauk. Ja ta tõesti mängis hästi, aga see treenimine ja klaveri harjutamine mulle tundus kohati, et see nii ränk seal, et ma ei suudaks isegi teha, mäletan, kui Hellele ukse kinni ta pidi harjutama, läksin vahel talle seltsiks, noh, et tal oleks nagu isa ja seal kõrval siis siis ta pidi mängima, ma ei taha mängida ja nii edasi, et et noh, Nygma treenerina kasutan seda võtet muide ja, ja see on kuulsalt vene treenerilt, Vladimiri Jursiilovilt, tead kui ma käisin tema trenne vaatamas ja ma olen seda nüüd üritanud ka oma lastes kasvatada. Põhivõi nõuanne oli, see, ütles mulle Andres, ära tee seda, mida sina tahad, tee seda, mida nemad tahavad, aga nõua, tähendab, kui sa ei taha mängida klaverit, ei midagi muud. Tee korralikult. Ja vaat see on mul kogu aeg elus nagu sees olnud, et enamus, treenerid ja õpetajad ka sellest aru ei saa. Kui me peame kõik nii tegema, kui ta ei oska teha, ta müürsepp oli pikk poiss, mängis mul korvpalli, seal tahtis õudselt põrgatada kogu aeg, teised reeglid, nii pikk, tuleb korvi alla peksta, mis ta seal tagab, põrgatad müürsepp ütles mulle, aga mulle meeldib õudselt põrgatada, kaugelt visata, no anname talle visata. Vaata kui hästi ta nüüd põrgatame, hoopis tänu sellele. Ja nii nendes asjades ka, et et noh, muusika poole pealt Triinul jäi nii, nagu talle jäi. Marjule hakkas, tuli välja, et olid minu geenid kossu kossumängijana, eks. Ja ma võtsin selle julge otsese kokku, ma ei hakanud seal, keerutan, kui laps ütleb, mulle ei meeldi viiulit mängida. Võib-olla tal ei olnud ka nii õpetav, võib-olla võib-olla ta ise ka nii töökas ja selles mõttes andeka sealt kui Triin, nii et et seda tuleb nagu, nagu minust minu meelest see ei tähenda seda, et kui sa ei taha ära siis teed ja ja siis ongi, pääseb millegi muule lollusele, tead teed midagi muud, tee korralikult, okei, suli ise sa tahtsid teha, aga nüüd lepime kokku, teed korralikult, mina tahtsin, sa mängid klaverit, Sulle meeldib laulda, nüüd laula korralikult. Naisele jäänud siis üle muud kui leppida olukorraga. Eks ta nagu ma olen õpetanud ka 43 aastat. Kui vana Triin sa olid, kui te soome läksite? 13 mis olukord sai Andres perekonnas oli, kui tänapäeval on see välismaa vahet liikumine, tundub justkui iseenesestmõistetava panete kohvri kokku, lähed ja ongi kõik. Siis toona veel ei olnud see ju üldse tavaline, mulle vähemalt paistab praegu tagasi vaadates ja pigem perele üsna keeruline samm. Väga õieti sa ütled praegu, see oli aasta 89, kui ma käisin väikse oma poistega Soomes mängimas ja siis võitsime neid seal nii palju ja kohalikud jõmmid ütlesid mulle, et kuule, sõber, tule meile suvel treeneriks ja ma läksin üks suvi, läksin treeneriks, tol ajal ma olin veel Pedas, olin õppejõud, läksin, tegin kuu aega ja siis tegin veel kuu aega. Kuule, aga sul tuleb nii hästi välja aadressidelt jääk üheks aastaks. Ja siis ma jäin üheks aastaks, oli siis kuskil 90 91 algus? Ma seda ei salga küll, et ma armastan oma ametit, olen armastanud ja mul ei ole ka kehvad tulemused tuld. Ja mulle öeldi peale aastasidki sõber, jää siia, tead, et lastele hirmsast meeldib sulud tegemised ja siis ma Heljale ütlesin. Kuule, aga, aga meil on võimalused, sa tuled ka ja kolm tütart kaasa teha ja niimoodi tulidki. Niimoodi tulidki, vot sinna nagu kass, pojad, sinna kotid ja sõitsime Soome ja panime seal kooli. Noh, Liisu oli kuueaastane, näiteks Triinu oli 13, eks. Liis oli kuueaastane, ta ei osanud ühtegi sõna soome keeltes kohe esimesse klassi teada. Ma hakkasin seal oma tööd tegema, treeneritööd Elle hiljem siis lasteaiakasvatajaks ja ja niimoodi siis veniskise aastast kahest-kolmest tuli lõpuks 10 aastat ja sealt sealt tüdrukud hakkasid siis igaüks igaüks kuskile mujale minema. Katriin, sina olid juba selles vanuses, kus NASA peaaegu oled teismeline juba, sul on ikkagi oma elu siin ja sõbrad ja nii edasi, et kas sinu jaoks oli see samm lihtne teha minna ka täiesti võõrasse keskkonda ja ja ümber õppida või kohaneda uue olukorraga? Tegelikult oli, ei olnud ka, et et alguses, kui tuli see teade, et Soome, siis esimene emotsioon oled vao Soome, et seal oli väga kihvt ekse see, sellel ajal me olime käinud Soomes mitu korda isa külas ja ja et see oli nagu väga, aga siis, kui sinna kohale jõudsime, siis ma sain aru, et jah, nagu ütlesingi, et sõbrad on kõik siin. Et siis ma tahtsin tulla tagasi, naerame siiani, et oligi, mul oli kohver, pakkisin kohvri ära ja see oli seal ukse kõrval, et ma hakkan tagasi tulema ja oligi meil jäi korter siia veel. Päriselt, tõsiselt rääkisime ka, et võib-olla ma tulengi tagasi ja meil oli õudselt tore naabritädi Annet, et siis tema läks, kas siis vaadanud minul jah ja jah, et on, aga ma ei tea, siis ikkagi otsustati. Jää jäänud ikka saadet, mis seal kindlasti. Ja sina olid Andres valmis ka, et 13 14 aastane plika teed tuleb omal käel Tallinna tagasi üksinda. See oli täitsa variant. Kuigi ma ütlen, et noh, see Triinu ütles nagu ilusti, see kohver oli valmis tegelikult me elasime seda kõik väga ületeadlasest, kuna Marju ja liisul läksid nagu asjad sobetumine kiiresti, eks, aga teinu pärast tuli murega siis ta ei taht olla seal, noh, ta ei taht üldse olla ja siis ma mõtlesin, et mida nüüd teha ja kuidas ja noh, aga kuna nagu Triin mainis tädi Anne, kes meil kõrval kohe mustamäel paraadlas elasid, see oli valmis asjalik naisterahvas, et ta hoiaks silma peal, kui Triin tuleb edasi õppima, siis aga kuidagi läks niimoodi, et ei tulnud ja, ja noh, mina siis jälle puristasin oma korvpallivärke nii palju ja et rohkem selle peale mõelda, aga, aga ju siis siin on nagu olnud seda õnne jumala kätt ka, et, et need asjad on nii loksunud paika nagu, aga mul on ka selgelt meeles, see triinu nutmist oli kõvasti selle üle, et noh et ta ei olnud tal tõesti midagi teha, ma mäletan, ma viisin ta isegi kossutrenni ühe korra ja ja ei, siis talle see ei meeldinud üldse, tead, aga siis ta äkki äkki ta harjus nii ära ja ja siis oli juba kõik nii. Mis seal sinu jaoks alguses kõige keerulisem oli, kas pigem see, et senine elu jäi siia Eestisse maha või sa ei, ei leidnud kohe seal sellist toredat uut kampa? Vist rohkem see jah, et mis siia taha jäi, see oli just suitsikese iga teismeline, et just hakkasid olema kuidagi uued ajad ja uued sõbrad ja mingid laagrid oli just enne, kui läksime ära ja sealt tuli uusi sõpru, et nii kahju. Aga siis, kui see otsus tehti majas, tegelikult see läks väga kiiresti üle, et ma ei mäletagi, et siis oleksin põdenud seda nagu väga kaua. Ma lihtsalt mäletan, sest aeg aitäh. Ma tahtsin tulla tagasi. Aga siis jäin ja siis, et siis selles ikkagi ma sain väga kiiresti sealt sõpru, siis see läks üle. Kas sa mäletad, kui suur oli erinevus koolis, käimisel Eestis ja Soomes, mis sinu jaoks muutus? Oli vahe oli ikka väga suur, no ma mäletan näiteks, jah, see, kuidas lõpetajad ei pidanud teietama tegelikult vanemaid inimesi ei pidanud teietama, et ma ei, ma ei suutnud sina öelda õpetajale alguses, et sa oled täiesti või ei pea püsti tõusma, kui sa vastad ja ja siis seal näiteks matemaatikast ma olin täiesti siis nagu kuningas, tegelikult ma ei olnud siin mingi eriti matemaatikas väga hea, täitsa normaalne. Aga siin oli palju rangem, et siis kui ma läksin sinna klassi, siis õpetajad täiesti vabalt, kuidas nii hästi, matemaatikat oskasin koolisööklale kuidagi mäletan hakklihakaste kuigi selle akna karta, aga sa vaid täiesti erinevalt meelde. Aga sa niuksed niuke iga ka, et kui kõik läheb hästi, et saad sõpra, mul olid, tuli seal veel niisugune aeg ka, võib-olla et kiusamist nagu kas sa oled siis eestlane, venelane või et sellist ei olnud see, et seal on nagu peksootid. Me läksime later randa, mis on ikka väiksem väiksem linn, et seal palju välismaalasi ei olnud, et et siis mind võeti väga hästi vastu. Et see oli huvitav ja nihukest kiusamist ei olnud üldsegi, et kui oleks olnud, siis oleks ikka väga rasket. Magare ei rääkinud soome keelt, kui sinna kolisime, mäletan ka alguses kuidagi natuke inglise keeles, proovisin, mis ka ei olnud väga Sulevalt suus, siis et seda nagu natuke aega ka siis väga kiiresti õppisingi ära, et. Kui palju sa Andres ise mäletad, sellest umbes 30 aastat on möödas peaaegu elu korraldamisest Soomes lastega. Kas te siis olite igas mõttes teretulnud või ikkagi on sulle jäänud mingist olukorrast suhuga mekk, kus sa tundsid, et noh, et pagan, ei ole ikkagi päris omad. Tundsin küll seda ja tundsin seda eriti selle poole pealt, siis kui võib-olla jälle kas selle spordi poole pealt Marju tegi, niivõrd kõvasid etteasted seal Soomes, eks sealt üks, üks advokaat, kes ta nagu korvpallitreener oli, maru tõusis seal ikka täiesti staarmängijaks ja ja oli m piisal liiga tahes ja siis, kui teda ei võetud Soome noortekoondise laagrisse ei võetud, mille peale ma solvusin kohe ta, et nii edasi ja ja, ja eks seal oli jälle ka minu teatud iseloomuga arvestades läksin ikka seal konflikti teatud sellidega, mäletan ta Marju nii hea õppeei olnud, võib-olla kui Triin, aga tal oli vaja keskkooli, sinna ta ei saanud, siis taheti talle mingit õhtukooli, mina tahtsin teda Helsingisse saata, sinna meie mõistes tšikki, eks tead seda sissetreener töötas vastu ja siis ma võtsin kätte ja ja, ja saatsin ta Ameerika ühendriikidesse sinna suvelaagrisse, kus ta siis tegi sellised märgid maha, et ta võeti kohe sinna haiks kuulja riial läks tema stoori käima, tead et liisul tennise ka samamoodi liisu mängis päris toredasse tennist. Tol ajal, et noh, eks seal nagu igal pool, et et kui sa oled juba tubli, natuke rohkem tuulim, siis veel rohkem see välja, et sa oled eestlane, eks tead ja soomlased on nii nagu iga teinegi rahvus on, tuleb mingi võõra võõramaalane ja hakkab parem paremini parema mõnda asja, kui see siis siis tekibki niisugune frustratsioon ja, ja närvipinget ka nihet ikka ikka tunda oli seda ka ja võib-olla muusikas on natuke teistmoodi triinu laulis ja ja seal võeti hästi vastu või nii, aga korvpallis on tihtipeale seda kadedust oli kohe tunda. Kas sa mäletad tütardega seoses mingit peavalu ka ja ma ei räägi siin sporditegemisest või kõik saavad ühel hetkel teismeliseks ja kõik tahavad oma elu elada ja nii edasi, et kolmeplikaga möllata. Mu isa isalik siuke, kuidas öelda, see nivoo on olnud selline, et ma olen jälginud kõrvalt nende tegemisi ja värke ja ja ma mäletan, naabrid olid lauatennisemängija äärms, jaan Nendel kolm poega, eks tead, ja siis Helle Hanna arutuslikega poegade ema ikka ütles, mis teil viga, teil on tütreid? Poisid vaatamisendiga, kui raske on? Aga siit jälle vigu kadunud vanaisa või vanaema, kumb see ütles nii et käed ütles alati, et jäta aadress meelde, tütred toovad sisse, poisid viivad välja ja siingi oma elutarkus sees, et noh, poisid abielluvad, lähevad ja ongi läinud. Mul seda kogemust ei ole, aga aga noh, vähemalt mul see suhe, lähedane suhe nendega kõigiga on olemas sõltumata nendel nüüd omad, kellel siis abikaasad, elukaaslased, eks, ja mul ei ole seda olnud, täitsa ausalt, kohe ei, ei ole nendega seda olnud niimoodi, et et mulle tundub, et nad ikkagi on minu sõna ka kuulanud ja Triinuga siin, kes on nüüd kõige vanem, noh mulle vähemalt tundub, et on aus tüdruk, et siiamaani kui mingi probleem tal on, siis arutleme kahekesi telefoni teel. Et tihtipeale ta esimesena helistab mulle kui emale teada, mis, mille üle mul on hea meel, siis ma saan Ellele öelda vaatatuid teadvat. Nii. Aga sa oled tunnetanud piiringust oma kodus üle ei saa minna kas siis ema või isa suhtes et mitte neid leili ajada, et nad ei ei plahvataks ja kas sa teda oled kodus kunagi näinud niimoodi, nagu me oleme teda mõnikord korvpalliväljaku ääres näinud? Vist mitte, võib-olla et me oleme ise ka nagu päri nagu tugevad või kodus, et et kõik tüdrukud, et jah, et see tasakaal võib-olla siis püsib paremini kest õiendamist kindlasti on olnud ja niuke jah, et läheb närviasjade peale või midagi, aga jah, aga mitte võib-olla siis nii tugevalt. Väljaelamine on siis seal platsi peal rohkem olnud. Andres sinu jaoks kaks täiesti erinevat maailma, mida sa hoiad teadlikult lahus korvpalliväljaku ääres nii-öelda katus sõitma lasta on üks asi, aga, aga sinna samas on võimalik juurde mõelda siis või endale aru anda, et kodus nii ei saa või ei tohi või et kodu on kuidagi teistmoodi. Et sama laste peale niimoodi ikkagi ei lähe pöördesse, nagu sa oled võimeline mõnikord minema mängijate peale. Aga eks ma ikka Reidele ka nagu üks üks individuaalselt ikka utsitanud vaikselt. Võib-olla marjuta Liisut rohkem punaspordiga seotud triinut vähem, eks ma mäletan, kui Liisu tenniski mängis. Ikka õiendasime vahel tagala päris kõvasti. Aga mis puutub sellesse, siis triinits väga hästi. Ega ma siis oma oma pasunat lahti julge teha küll, kui nad kõik koos olevat, oleme seal, noh, et. Ikka päris kõvasti, et seda nagu, et kindlasti treenerid, mängijad ei või ju treenerile vastu öelda, aga meil jah, seda. Ma teen Ellega ise sotid selgeks, üks üks tüdrukud on ära ka siis õiendame küll ja küll ja veel, eks, aga kui tüdrukud on ka siis ma nagu võib-olla isegi natukene see, et ega ma ei julgegi eriti palju siis, siis tuleb kohe niuke tamme tuleme siiani, sa hakkad siin mögin mulle vaikiada. Aga mis selle korvpalli puutub, siis? Siin ma ütlen, nii et noh, eks me seal nagu Ma ei, ma ei tee seda nagu näitlemise pärast või nii, ma lähen närvi, tead, ja. Ja kui ma lähen närvi, ma vaatan, ega ei ole vaja minna närvi, tihtipeale kui vennad saavad tihtipeale aru, aga ma tunnen neid nii hästi juba. Ja siis osad on ka niuksed, telekõverad hakkavad mingit udu vastu ajama sulle, eks? Tead noh, kõige lihtsam näide näiteks tee viga, ära tee viga. Ta ei tee viga ära, laseb korvi panna, eks tead. Ja siis ma ütlen, miks sa viga ei teinud. Korra mul läks siis kohe see ülev rohkem ei küsi, aga siis ta hakkab mulle kurat asju vabandama, tead, ja siis mulle täitsa pind pole, aga mida ta ütlema peaks sulle siis? Ta ütleb, et sorry, sorry, vabanda, vabanda aadres, minu viga. See on nii lihtne teha, see ongi see aususeks, saad aru? Ega see ei ole see, et ma tahan, et ta alandaks ennast minu ees, ütleb sorry, ma jäin hiljaks. Aga kui ta hakkab nüüd muut, hakkabki, vaata seal, kui mina kärgatan talle peale see valulävi, väike vaata, inimesed vaatavad, eks mängi, värgid. Ja siis tahab hakata seletama. Kui sa nüüd vaatad, kuidas Jasikevicius põrutab Žalgirise praegu teksti, oksad lendavad või need treenerid on palju eksida. Et, et seal on ikkagi see teine värk olnud ja seal lõppeb ikkagi selle rahuga ära ja siis kui on see treeningute periood ja enne mängu peale mänguna. Ma usun, et mulle seda inimmiks, inimlikkust piisavalt, et ma 24 seitse ei ole. Ma olen kõva vend, tead, sa pead arvestama sellega. Me igast jutte teeme ja Triin ütles selle soome kohta väga vingelt ära, et meil on ikka olnud seda nõukogude korra värki sees müünud treener ja boss, eks tead, seal ütlevad eesnimega, Andres, tead noh. Et sellega on ka kaks vahet, kas ta ütleb selle aadress nii kui üleolevalt sulle, eks, või ta lihtsalt noh ja väga mugav ei pea ütlema treener kogu aeg teha. Nii et see aeg oli Soome aeg oli, ma arvan mulle väga-väga tähtis treenerina seal õppida neid käitumise. Malle Justi. Triin, kas teie pere kodus kunagi vits oli kapinurgal või püksirihm, mida sa teadsid, et isal on kindlasti olemas ikkagi. Vist ühe korra oli rihm. Aga see oli tõesti ühe korra. Aga muidu ei ei olnud, ega seda ei pidanud kartma midagi, küll. Ma ikka mõtlen seda, et saab nagu sellest rääkida niimoodi niuksed, hirmutamise, värgid ja kui sa seda ei tee, siis tuleb see värk ja ja katsuti, kui selgeks teha, et kuule. Nonii, kui ütled täitsa selgelt, kuule see nii loll asi, mis sa teed, kas sa saad, tütreke aru sellest teada? Sa räägid veel autoloog, kui sa aru ei saa, siis hakkan sulle seal nagu noh, kudema udjama seisund üldse kõne allagi, tead, ja võib-olla see nädal varasest vanaemast ka, et noh nagu nagu teatud slõugani laused olid olemas kohe, eks. Tead, ja ja sa saad ju tubli olla, eks. Tubli saab olla, kui sa tahad, väga tead teelt. Üks asi on need tütrelt, kes on nüüd suureks kasvanud, täisealised, teised on need noh, need poisid, keda ma kasvatan, praegultki, mul on kuue aastaseid ja seitsmeaastased ja ja ka nüüd tüdrukud on seal aseris üks väike rühm, kellega ma natuke nokitsen, et tegelikult on olemas need sõnad olemas, tead, ja, ja noh, tihtipeale ei pea kogu aeg seda toonitama. Sest võib-olla võib-olla üks niisugune nõuanne küll, et lihtsalt ütled paar asja ära ja rohkem ei räägi sel teemal. Ja, ja küll ta aru saab sellest, aga kui sa hakkad veel rääkima, palju rääkima, siis ta siis ta läks kohale, vanale vana, läks, läks kohale, läks leili, põrutame veel sealt, nii, natukese pärast räägid uuesti siis teist korda teha jälle. Et küll see siin mõjub, tead, noh või, või kas siis niisugune hea treenerina toon niisuguse näite, kui keegi teeb lollusi ekstelt, räägid alguses üksinda, miks sa teed nii? Okei, ta teeb hea näo pähe, et kõik korras natukeseks uuesti. Siis räägid juba ema ja teise õe ja venna eesti ajal aga siis oli, valivad ideaalsed, aga on ka niimoodi mängijatele ka, et võtad siis teiste ees ette, räägid, ja siis ka ei mõju, tead, ja vaat siis ütledki niimoodi, et mul on sind väga raske kasvatada, ma pean kutsuma siin tädi Tamara kaapida, see hakkab tappa kandma veel teada, siis siis juba väga hästi kohale. Oled sa, Andres, mõnikord endamisi mõelnud, et kuidas isana oled hakkama saanud või kas sa toimetad õigesti või oled vigu teinud, noh, ma olen niisugune omamoodi juurikas olnud. Raivo aeg ja, ja ma ei ole, ma olen seda sooritanud mitmel korral, ma kunagi ei arva, ma arvan, mingisugune see õiguse mees, tead, kes teab, kuidas teha ja nii edasi panin südame järgi seda asja ja mis tüdrukutest puutub, see, see vastukaja on, on olnud selline, et ma õudselt õnnelik nende üle. Võib-olla ainuke asi, nagu me alustasime, juttu sellega, et vahel on kurb meel, kui ma seal üksinda Padaorus istunud, et nad nii kaugele kõik on, eks, ja et, et see on võib-olla ainuke mõtlen, miks ma, miks nad ikkagi sinna sisse tol ajal siis olid noor ja mõtlesin, et see on vägev välismaale ja ja nii edasi, nii et, et ma seda sugugi ei arvaks, ikkagi on tekkinud olukordi, kus kus mõtted oleksid teistmoodi teha, eks, aga ma põdeja tüüp nagu ei ole, et et see, mida, mida ma olen nendesse nagu üritanud seda süstida, seda oma oma positiivset poolt, tehku nad siis oma lastega nüüd sedasama ja ja oma oma elukaaslased, kellega koos on, nii et noh, ma arvan küll, et olen rahul olnud, selles mõttes küll jah, et et neid on täpselt nii palju, nagu on ja nendega nii suhelda mõnus. Kui sa tulete Eestisse padaorgu vahel isa tuleb laevale vastu, toob sind koju, siis mis sind seal kodus ees ootab, millega ta tegeleb, kui ta parasjagu poiss ei treeni kusagil või ma ei tea. Vaatab korvpallia, kogu aeg, kogu aeg, et seal tulevad. Et põhimõtteliselt jah, et seal on kõik kanalid olemas, et kust võib siis vaadata, ma ei tea, mis mängud need onu. Ja et Eesti meistrivõistlused Jah, et siis neil ongi kaks, kaks telekat seal suures majas, et tema võib vaadata enda enda asja siis või kes iganes seal mina jäis avatud korvpall ja või siis koeradega kõndimas nad käivad, neil on oma oma rada seal, isale, emale. Sihuke rahulik paik, selliste väga mingit. Ma tean, nokitsemist sinna juurde ei käi, et see pole päris. No ei ole üldse, eks ma vahel seda olen põdenud küll, et ma ei ole niisugune mees, et lahtiste kätega nael ja saag ja läheb lahti, eks tead, nii et seda oli teatud aeg, põdesin kõvasti nüüd vanemaks saanud, jälle vaatad neid asju, katsun nendes olla parem veel, mida ma teinud oleneks, parem et siis jälle vaadata neid mängija, seda suhtlemistreenerid ja mängijad ja ja, ja noh kunagi ju ma mäletan, kui ka väike sai oldud, siis oli ka olnud, öeldi nii, et mis sa mängid kosm, mis töö see on, eks? Tead noh, siis vihka jälle kadunud. Hakka nüüd mees tööle ka, eks. Tead. Aga, aga nüüd on jälle tarkust juurde, et see ongi ju üks elukutse, ei teatud inimestele spordi tegemine, muusika tegemine, eks ja, ja noh, kuna kuna Ellanel selline nokitseja tüüp selles mõttes, et tema on, et igasugused kurgid ja tomatid, värgid, et eks ma siis katsun nii tubli olla, et ma natuke saan teda aidata ja natuke raha vaadata, et ta saab siis neid asju teha ja Mulla mullakoti ikkama jaksanud tõsta sinna, kuhu vaja on, aga ega rohkemat ausalt öeldes ei ole, et nii on see nii sealt Kohilast juba alanud ja ega see, ega see tõenäoliselt enam Triin, mis tunne sul on jäänud mõeldes sulle endale ja, ja eriti õdedele, kes on spordis palju püüdnud. Kas isa on soovinud kuidagi oma unistusi läbi teie teostada ka vahel heidetakse seda lapsevanematele ette, et nad hakkavad kuidagi enda asju, mida nad ei ole saavutanud Bushima siis laste kaudu. Et isa oli seal väga tubli korvpallur. Aga no oleks võinud ja nii mõndagi veel saavutada, eksete lati võib ju hoopis kõrgemale seada. Mingil põhjusel sinna ei jõudnud, aga siis tulevad tagant tütred, näete, ühe lükkaski usas täitsa kõrge kaarega lendu korvpallis. Et kas, kas teil on kuidagi omavahelise jutuks kunagi olnud või mis sa arvad sellest? Ei ole jutuks olnud ja see konkreetselt ei ole mulle küll vähemalt tulnud meelde, et kuidagi nagu mingid et isa oleks enda unelmaid nagu. Tütar ei, mitte ei ole sellist mõtet tulnud, aga, aga see, et, et pushida nii kaugele kui suudab kui on nagu eeldused olemas, et seda küll kindlasti. Marju ja Liisu spordi tegemise puhul, et teha kõike, kõike, mis nagu aitaks neil olla nii head, kui nad suudavad olla. Jah, jah, et see on kindlasti väga nagu sihukese suure inglise keeles fashion, kirg kire ja kirega teha, et see kindlasti aga Niukest, kuid enda, et see ei ole küll tunud nende. Sa oled nõus, Andres, sellega peeglisse vaatate ja enda vastu aus oled, siis sa ei ole üritanud tõestada nende kaudu midagi, mis endal tegemata jäi. Absoluutselt, ma tean seda ise, hääletreener nagu palju vanemaid on selliseid, kes teevad oma lastele halba sellega ja siis ma ise olen seal vahemees, kes aitan ja oma tüdrukute puhul raudselt olnud see, kui ma näen, et marjul on hea viskekäsi või või kui noh, okei, Liisu hakkas tennist mängima või, või seesama Triinu, kui ta seda muusikat tegija, mäletan, kui ta hästi väike oli seal Ave Kumpase laulu lastes laulis seal koos Maarja-Liis Ilusa ja kes seal kõik olid ja Hanna-Liina võsa, noh natuke vist natuke nooremad olid. Aga ma mõtlesin ka, et ikka tubliks laulutüdrukuks, no viisi peab ja olemine on olemas ja ikka siis siis minu töö on see, et aidata neid teatud kohtadesse ja ja, ja noh, siiamaani vaatan huviga neid Eesti otsib superstaari ja värgid ja siis mõtlen, et kui Triinu oli väike, eks et jah, et mis värgid ja nii edasi ja siis naudid seda, aga et sa ei saa ju laulda, kui seal lauluhäält ei ole, eks siis vihaseks saada või seal korv paldiski, tead, kui ma, kui kui marju seal mängis ja mida ma siis talle õpetasin, tead ja et, et need, need asjad on minul minu meelest küll mingit ilma mingisuguse eelarvamusteta põdemisel põdemiseta olnud siiamaani ja loodetavasti ei hakka niidad. Me oleme saanud päris palju siin asjadest rääkida, ma loodan, et teie mõlema jaoks puhub pärituul ja ja me kuuleme-näeme veel aitäh, Triin, aitäh. Andres. Meheks, aitäh. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Kuulake meid nädala pärast taas, mina olen Sten Teppan, kõike head.