Tere päevast, kõikidele kuulajatele Eesti raadio sõnalisest arhiivist me leiame 2007.-st aastast uudisloo, et Tõravere observatooriumi Töörühm Jaan Einasto juhtimisel muutis meie arusaama universumi, sest riiklik teaduspreemia anti 2007. aastal, Jaan Einasto, leia Maret Einastule Enn Saarele ja Eerik Tagole tüüdist teemal tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur ja selles uudisloos. Me kuuleme Jaan Einasto rääkimas sellest, kuidas universumit ja selle ehitust on läbi aegade mõistet ja kuidas toimuvad teaduses paradigmaatilised muutused. Nüüd on aeg edasi läinud, meil on 2018. aasta kevad ja meil on külas Jaan Einasto astronoom, kes on maailma teadusringkondades nii suur kuulsused. Ta on saanud endanimelise asteroidi. 11577 Einasto. Tere tulemast saatesse, akadeemik Jaan Einasto. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Te läksite pärast ülikooli lõpetamist Tartu Tähetorni tööle 1952. aastal. Öelge palun, mis tol hetkel olid kõige suuremad avastused. Astronoomia vallas tegelikult ma tähetornis käisin 43.-st aastast, nimelt mu isa, kes oli kooliõpetaja, kinkis mulle tookord jõuludeks, on siis 42 ühe raamatu Hobby Halli astronoomilise vaatlusi. See oli nii huvitav, et ma hakkasin tähetornis käima. Muide, esimene, keda ma seal leidsin, oligi pealinna auto. Ja see oli nii huvitav kamis, tihti ma seal käisin, kuidagi tuli koolis ka sellest juttu ja minu füüsikaõpetaja Osfalt sulla ütles, et tema tunneb professor rootsmäed, Tähetornijuhatajad, et kas ma ei tahaks sügisel minna Ruusmäe loengutele. Ja nii oligi 43. aasta sügisel, kui maal, seal olid need suvised ööd läbi. Millal see võis olla oktoobrist, ma täpselt ei mäleta. Igatahes ma läksin rootsme loengu tulles oli tähetornis Pariisis 14 aastane, aga ma imestan seda, et tema loengud olid nii selged, et ma sain aru. Muidugi ma pidin kõrvad lugemast, oli ilmunud reaalkoolidele sfäärilise Peetria Õpik, Rockwell võib-olla on see isegi alles tul kuskil veel, igatahes ma kirjutasin, et loekund ümber, nii et ma olen ülikoolis ja ka tähetornis olnud alates 43.-st aasast päris pikk aeg. See on 75 aastat täpselt uskuma. Ja, ja muidugi, kui ma siis kooli lõpetasin, siis no selge see, et tee oli ülikooli ja, ja tähetorni siis oli veel nii, et meie klassis matemaatika ütleme, Treffneri kaks paralleelklassi, meil oli veidi kehvem matemaatikaõpetajad ja paralleelklassis oli kooli direktor Karl Masing. Ja tema muide õpetas juba kõrgema matemaatika aluseid ja me enne nüüd ülikooli astumiseks pärast kooli lõpetamist võtsime temalt meil oli terve punt poisse tunde, et kõrgema matemaatika aluseid omale selgeks teha ja siis oli ülikoolis lihtsam. Ja juba üsna alguses ma olin teisel kursusel, kui ma alustasin väiksemat iseseisvalt teadustööd, see oli siis 49. aastal, sinna on ka juba jupp maad tagasi. Te olite siis 20 aastane, olingi, mida te uurisite, see oli niimoodi, et tähetornis 45. aasta päikesevarjutuse vaatuside fotomeetriga elektrilise fotomeetriga kipper oli see algataja. Pae vist oli, kes oli talle assistent, füüsika assistent, nemad siis vaatasid ja oli niisugune auhinna töö välja kuulutatud nende vaatluste töötlemine ja ma siis võtsin selle, et seal oli probleem, mis oli, oli vaja arvutada varjutluse faas. Kui palju päikest on mingil kellaajal nähtav, selle aluseks oli siis vastav niisukene astronoomiline no kutsutakse Almanak, kus olid tabelid sees, aga tabel oli muidugi noh, kogu maakera jaoks ja sealt oli vaja arvutada veel konkreetse geograafilise koha jaoks neid väga täpselt viiekohalised täpsusega arvutused olid, nii tuli seal teha niukse Rein metal arvutiga ja kui arvutustuli peaaegu valmis, siis ma järsku vaatasin, et midagi ei klapi. Et see faas tuleb täiesti vale ja siis ma avastasin, valemites oli vaatluskoha geograafiline pikkus. Aga see ida poole on negatiivse märgiga. Seda ma ei olnud tähele pannud ja mina arvutasin plussiga. Nüüd see oli kuskil Atlandi ookeani jaoks muidugi õppinud aga töö esitamise tähtaeg oli juba lähedal ja siis ma tegin ööd ja päevad rehkendasin, kus miin oli minu siis nagu konsultant ja hiljem ka kujunes minu juhendajaks lõplex kiireks magasin ka tähetornis oskaja kabinetis, lihtsalt ajalehed olid all. Mantel oli mul peal, mis mul muud seal sai õigeks ajaks valmis. Aga ma olin ka täiesti groups. Ja pärast selgus juba töö käigus tegelikult ega sellel tööl teaduslikku väärtust ei olnud tegelikult, et vaatlusel olid nii ebatäpsed. Miks nad tehti, see oli, tegelikult oli üks võimalus teha niisugune teaduslik harjutustöö, selles mõttes oli ta väga hea. Aga uudset tulemust ta ei andnud. Ja see oli mulle õpetuseks. Teiste sõnadega peab olema küsimus, kui sa hakkad midagi tegema, korraliku küsimust ei ole, siis see töö läheb tühja. Ja see oli mulle lõpetuseks kogu eluks. Kui tulla nüüd selle tumeaine juurde, just, kas seal oli küsimus, kas te teadsite, mida tähendab see oli ka pikk lugu, nagu öeldakse. Diplomitöömaterjali Ma võin ju ettepaneku teha, siis oli juba küsimus. Ma sain Moskvast professor parena kordsemani, Sternbergi instituut, astronoomia Instituut, Moskva ülikooli juures seal ülikooli ajal ma käisin tihti seal kaardil Moskvas. Tema huvid olid küllalt lähedased meie huvidele, nii kus, nii kui Caroos, huvidele ja parenaago esitas konkreetse küsimuse uurida tähtede genemaatikat, selgitada nende evolutsiooni. Rootsis oli seda uurinud natuke teisest vaatevinklist juba 30.-te aastate keskelt. Et ma tegin seda aga paralleelselt, kui ma ülikooli lõpetasin, see oli siis 52, kus meil oli lõpetamas ühte tööd galakiga, mudelist ja matemaatiline mudel kirjeldab, kuidas galaktika ehitus on. Ka seda oli parena uurinud, kus nagu mõlemad tegelesid sama asjaga ja kus meil palus mind aidata rehkenduste juures. Tehnilised üksikasjad ei ole nii huvitavad, aga ma vaatasin, et üks asi klapisel selleks, et arvutada massijaotus, galaktikas saab kasutada pöörlemisandmeid. Tähe liikumine galaktika tsentri ümber sõltub sellest, kui palju massi orbiidi sees on. Ja need andmed pinud. Täpsemalt nii andmed olid kuni mingisuguse kauguseni galaktika tsentrist, aga kaugemal vaatlusandmed, puudused, barrenaago, nii nagu öeldakse, ekstrapoleerida on siis nii-öelda täiendas neid kaugusi kuni lõpmatuseni ühe kindla valemiga. Teoreetilise valemiga aga selgus, et kui seda valemit kasutada, siis tihedused tulevad negatiivsed perifeerias ja kogumass, kui said summeerid üle kogu nullist, kuni lõpmatuseni tuleb null piir. Ja siis me, kus Neiniga, mõtlesin, mis teha ja mul tuli üks mõte et kasutame selle kauguseni, kus need vaatlusandmed on, et kiiruse andmeid, aga jätkame neid, mitte mingisuguse teoreetilise valemiga. Jätkame tihedust nii, et ta läheb sujuvalt nulliks, kuskil ei ole negatiivne. See oli Hiskus miinimudel, kus miin, kasuta seda oma mudeli sära. Ja see oli mõistlik mudel. Ja pärast mõni aeg hiljem, kui nüüd paša klipper alustas eeltöid nüüd uue observatooriumi ehitamiseks 53. aastal oli siis niisugune väikekonverents selle observatooriumi plaanide arutamiseks, siis nikkus, miin, kui parenaagu esitasid oma mudelid ja kus miiniummudel oli parem. Ja säält siis hakkaski peale minu huvi galaktikate vastu, kus miinimudelid sai veel edasi arendada. Ja kui mul see nii-öelda tähesüsteemide kinemaatika, see, mis ma nüüd pare nagu soovitus oli küll, kui see nagu otsa sai, siis ma mõtlesin, mis edasi teha? 50.-te lõpul, 60.-te algul, siis ma mõtlesin nii, et jätkan seda, kus miini otsa, aga võtan neutrootsne ja parenaagu eeskujul ka erinevat tüüpi tähe tarvis, see info on olemas. Ja hakkasin siis sellega tegelema. Papad mõtlemagi, esimene oli jah, meie oma galaktika, see oli siis kuskil 63 sai valmis, üldpilti on raske, siis me oleme sees, ei näe hästi. Ja siis sai võetud teine galaktika, meie naaber, Andromeeda galaktika ja seda muide oli nagu Smiin, kui ka Öpik olid varem uurinud, nii et see oli nagu niisugune traditsiooniline objekt, kus on hästi palju andmeid olemas ja kus on nüüd ühte või teist niisugust matemaatilist mudelit selle objekti kirjeldamiseks hea proovida. Ja selgus, kui ma selle valmis tegi, nii et see asi klapi ikka needsamad tiheduse jaotused, kui seda tihedust jaotus panna, kui nendest populatsioonidest erinevat tüüpi tähtedest, need on mitmetüüpi, seal noored vanad ja kõik nii edasi. Kui nendest panna see mudel kokku, siis need arvutatud pöörlemiskiirus ei klapi vaatlustega kuidagimoodi ei klapi. Külma, nägin vahepeal seal kümmekond aastat, ma nüüd mõtlesin nii ja teisiti ja isegi mu doktoritöö oli selles kirjutatud, see oli siis sai valmis 71 lõpuni 72 oli, oli kaitsmine ja ikka seevastu oli sees. Kaitsmine oli niimoodi, et meil oli samal päeval ülikooli nõukogus mina doktor ja Enn Saar kandidaat, tookordne kandidaat ja hakkasime siis pärast neid asju arutanud, varem veel nii väga tihedalt koostööd ei olnud, tema töötas nüüd kosmoloogia valdkonnas, mina nüüd galaktikate uurinud, need ei olnud nagu omavahel kuidagi seotud, hakkasime arutama ja siis enne ütles. Aga miks peaks galaktikat nii kiiresti ära lõppema, nagu sinu mudelid seal pöörlemise andmed näitasid, peab, peab olema midagi veel kaugemal. Ja siis ma vaatasin, et jäskonni ja tuli välja, peabki olema mingisugune tume, nähtamatu populatsioon, mille kohta neid, neid populatsiooni andmeid enne ei ole, aga need pöörlemis Need on ja sellest kasvaski see tumeaine välja. Ja kui nüüd esimese arvutust oli tehtud, siis ma hakkasin vaatama, mis mujal maailma selle koha peal, varem ma selle vastu huvi ei tundnud ja selgus, et see probleem on, on aktuaalne juba pikka aega ja erineval viisil on ta galaktikaparvedes, on ka üksikgalaktika erinevat liiki vaatlusandmed, annavad veidi erinevaid tulemusi ja siis ma taipasin, et, et järsku on seesama, mis on nüüd nii-öelda galaktikaparvedes kui ka galaktikate, et järsku on seesama probleem sama tumeainet. Ja siis oli küsimusi arvutada, kui palju seda, sest galaktikate pöörlemiskõverad ei olnud piisavalt nad ei läinud küllalt kaugele, selgub Ta jätkub see tumeaine, see halo, nagu me kutsume, et see ei, ei lõpet galaktikat, aga äravaid ulatab kaugemale. Ja siis mul tuli mõte, et et galaktikate kaaslased, satelliidid igal korralikul Galactical on, on kaaslased meie oma galaktikas magalani pilved ja nõrgemad ja teistel, et neid saab kasutada kui testkehi. Ühesõnaga, nad on niisugused proovikehad, mis selle halo sees liiguvad ja nad siis sel teel mõõdavad selle massimis orbiidi sisse jääb, nii nagu ütleme tähed, nii need kaaslased ka siis tuligi välja, kui ma need arvutused ära tegin, et seda tumedat massi on umbes 10 korda rohkem kui tavalist. See oli ikkagi pauk küll. Nad ei ole siis tasakaalus eine ja tumeaine, ei, nad on radoon gravitatsioonilises tasakaalus, mõlemad liiguvad raskusväljas. Ainult vahe on selles, et see tavaline aine on nähtav. Aga see tumeaine ei ole nähtav, tal on ainult nüüd külgetõmbeomadused, aga muid omadusi ei ole. Ja muide, kuna ma olin neid populatsioone juba nüüd noh, üle 10 aasta väga põhjalikult uurinud, siis oli mul selge, et see ei saa olla tavalised tähed, see tumeaine, teised astronoomid, mitmel pool maailmas oli seda vastuolu juba märgatud, teised arvasid need nõrgad tähed, mis väga tugevasti kiirga. Aga mul oli selge, et see on võimalik. Ja nii oligi, selles mõttes meie olime esimesed, kes kindlalt ütlesite, et tumeaine on, aga ta ei ole mitte tavalise tähed, vaid miski, mida me veel ei tunne. Ja nii kummaline kui see ka ei ole, isegi praegu tumeaine loovus ei ole veel selge. Nüüd on sellest mööda juba 50 aastat. Ja tookord, kui me üritasime seda esimest, et avaldada, siis esimene artikkel läks nüüd läbi, aga teise kohta juba toimetaja ütles, et noh, meil juba üks artikkel sel teemal on, need, teist pole enam vaja. Nüüd ilmub tuhandeid artikleid aastas konverentse sel teemal on võib-olla kümmekond erinevaid isegi noh, meil siin Tallinnas tuleb. KBFIs on üks niisugune meeskond, kes uurib seda tumeaine füüsikat Nende algatusel just jaanipäeva eel on justkui rahvusvaheline konverents sel teemal. Ikkagi teada, mis ta on mõistatus. Aga see on põnev. Kõige huvitavam on see, et see tumeaine, mida me ei näe ja mida me ei suuda praegu lõpuni kirjeldada ja mõista andis teile võimaluse fikseerida selle, et universum on kärjed. Kui sinna kohe jõuame, see ei ole niisama lihtne. Ühesõnaga, kui ma selle tulemuse, et tumeainet on 10 korda rohkem kui tavalist ainet kandsin, et see esimene ettekanne oli Kaukaasias kosmoloogide talvekoolis. Seal Moskva astronoomide ettevõtmisel oli seal iga aasta niisugune talvekool mõnes suusakuurordis, paar aastat varem olin ma seal ka juba käinud, kus ma rääkisin galaktikate mudelitest, ma rääkisin sellest vastuolust, aga mul veel vastust ei olnud. Uide oli nii, et see konverents või see seminar toimus paar nädalat pärast seda, kui ma selle vastuse kätte sai, see oli jumala värske. Ühesõnaga ma rääkisin sellest. Ja põhisõnum oli see, et seda tumeainet on väga palju ja ta moodustab olulise osa universumi kogu nii-öelda massibilansist märgatav osa, paarkümmend protsenti. Ja igal juhul seda 10 korda rohkem kui tavalist. Ja see oli moskva kosmoloogilile üllatus, väga suur üllatus. Ja siis nende liider Jakovseldovitš, kes nüüd universumi struktuuri teoreetilised on uurinud väga pikalt, on üks, üks maailma võib-olla kõige tugevamaid füüsikuid, kes on oma elu viimased paarkümmend ja rohkemgi aastat pühendanud sellele, et just uurida seda suurt pauku. Kui ta oli veel noormees, oli enne sõda parasjagu ta oli nii andekas, kutsuti tööle Leningradi Joffe instituuti ja tema üks teema oli uurida plahvatusi, põlemisprotsessi ja nii edasi ja tema oli kogu sõja ajal ja, ja pärast seda selles töörühmas teoreetikute rühmas, kes nende asjadega tegelesid, kõik need suured pommid, tema on üks põhiautoritest seal. Aga nüüd, keda huvitas veelgi suurem pauk? See on see maailma, see oli suur pauk nagu öeldakse, aga temal oli üllatus, et, et vot niisugune ootamatu see tumeaine ilmumine oli see täiesti nii. No tõesti, seda vähemalt teoreetikud ei oodanud. Ja siis ta kutsus mind pärast minu ettekannet omatu ma sinna, kus ta seal talvekoolis oli ja ütles, nii et vot tema arendab praegu universumi tekke teooriad ja galaktikate tekkemudelid. On ka teisi mudeleid ja teisi teooriaid, et kas mina saaksin kaasa aidata või meie töö kus saaks kaasa aidata, et teha kindlaks, millised nendest tõepärased on, kas on mingisuguseid vaatluslike andmeid räägivad ühe või teise teooria kasuks. Mul ei olnud õrna aimugi, mida selleks teha on. Aga noh, ettepanek oli huvitav. Ja siis no oma poistega mõtlesin, et mida teha alguses meil ei olnud mingit ideed aga siis tuli meelde minu enda kogemus galaktikate uurimisel, tähepopulatsioonid, mida ma olin nüüd mitukümmend aastat uurinud, need on väga konservatiivsed selles mõttes, et nad arenevad aeglaselt ja erineva vanusega, populatsioonid säilitavad oma ruumilise ja ka nii-öelda liikumise oleku väga pikaks ajaks. Aga need populatsioonid noh, ütleme galakiga suurus, mida siin on, ütleme, mõnikümmend kilo parsekid, teadnud ühikud aga universum on kümneid, sadu kordi suurem ja mul oli selge, et juhul kui mingisugused ühesõnaga mitte ainult tähepopulatsioonid, vaid galaktikate kogumid, nemad säilitavad oma olekut väga pikka aega ja kuna universum on suhteliselt noor, noh, natuke üle 10 miljardi aastat, vanasti arvati palju surmaks seda igal. Et kui mingisugused protsessid nende galaktikaid pakkimise ajal olid mõõduandvad, siis need avalduvad selles, et ka vastav struktuur on. Aga me ei teadnud, struktuur veel, aga me saime aru, et on seda struktuuri galaktikate paigutus on vaja uurida. Noh, meil omal vaatus tingimusi sobivaid ei olnud, kuigi me üritasime ka vaadelda Tõraveres uue teleskoobiga, aga andmed kogunesid väga vähe ja aeglaselt. Aga siis me kogusime vaatlusandmeid mujalt. Ja siis meil oli terve punt oli koos ja arutasime, et kuidas seda jaotu soovida ja meil oli siis kolmes suunas hakkasime tegutsema. Üks mees, Eerik Taago uuris taevakaart, kus on nihukesed. Fotod olid tehtud Palomari observatooriumist maailma parim, tookord seal galaktikat oli võimalik näha nende põhjal jaotust. Aga see edenes üsna aeglaselt, nii et see andis vilja alles kuskil 10 aasta pärast. Teine variant oli n saag Jaaniste. Nemad oma kabinetis tegid niisuguse ettepanekud, riputavad jalaka, Need on niisugused plastmass kuulikestest. Tartus oli vastav tehas Tähe tänava lõpus, kus nihukesi plastkuulikesi tehtud. Sealt me saime neid tootmisest järele jäänud, need kuulikesi, need sai riputada üles. Aga ka sealt ei tulnud korralikku, niisugust selget pilti küll, aga siis kolmas suund oli nii minu kolleeg Mihkel Jõeveer ja maga olime juba varem palju koos töötanud. Tema mõtles välja nii, et ta tähendab Taago uurisis galaktikaid. Fotoplaatidelt Enn Saar ja siis Jaaniste galaktikaparvi. Aga Mihkel Jõeveer mõttes, et kasutame neid koos nii ühte kui teist, siis on andmed rikkalikumad ja siis ta tegi nii-öelda kahte moodi neid jaotusi. Üks oli siis pilt taevas kandis suurele kaardile andmed galaktikate ja galaktikaparvede kohta. Kauguse andmed olid kah olemas ja teised olid killukesed viilud, see oli nagu niuke diaga, meie oleme keskel ja siis vastavalt selles suunas, kus nüüd see objekt asub ja õiges kauguses sai niisugune pilt, et see on nagu niisugune apelsiniviil või umbes niimoodi. Ja kui need kokku panna viilud ja siis niisiis saab ruumilise, kolme Tymantsiaalse pildi. Ja selguse struktuur on olemas. Ja kui see välja tuli, siis ma jätsin muud asjad ka kõrvale, ma siis tegelesin veel nende galaktikamudelite parandamisega, siis sai kõik kõrvale heidetud, sai seda uurida. Selleks ajaks oli siis seldovitši meeskonnal ka kõige esimene numbriline simulatsioon valmis. See tähendab seda, et nad arvutasid, kuidas nende teooria kohaselt süsteem peaks arenema, tal oleks teatud idee, mis oli nüüd väga põhiline, aga esmakordselt nad tegid seda niimoodi, kuidas öelda arengu simuleerimisega. Kui seal tõusis mulle selle küsimuse esitas paar aastat enne seda, siis tal seda veel ei olnud, ta ei teadnud ise ka, ega mina ei tea ja tema ei teadnud. Ja siis selgus niimoodi, et see meie struktuur ja tema mudel lähevad kokku ja tulebki välja rakustruktuur, tema seda ennustas nende numbrilised simulatsioonid ega või selle arengu mudeliga ka meie leidsime selle vaatlustest. Nii et universumis siiski valitseb kord mitte kaos, ongi muidugi selles korras on ka oma juhuslikkus, aga ta ei ole päris juhuslik või tal on kordia, kaos. Meil tekkiski Soldovitši rühmaga kontakt. Ja tema oli väga huvitatud, et tema seda universumi arengumudelit. Et seda saaks rahvusvahelises seltskonnas arutada paar kuud enne seda, kui ma selle oma tulemusi ette kandsin, vaat sellest samast kroonidest oli tema algatusel Krakowis toimunud rahvusvaheline nihukene astronoomiline konverents. Sinna Nõukogude astronoomid ikkagi said ka minna. Nende poole oli tükk maad raskem ja seal arutati ka neid Universumi arengumudeleid, aga siis ei olnud veel vaatlusandmeid ja see asi jäi nagu rippuma. Ja Dovitš tegi minule ettepaneku, et tuleks ikka uus konverents teha. Aga siis meil on ka mingi tulemus lihtsalt et me saaksime nii-öelda ida kui lääne astronoomid, teoreetikud, kui vaatlejad kokku ja siis vaatame, siis me veel ei teadnud, mis välja tuleb ja meil oli tükk aega, mõtlesime, mis me selle konverentsi pealkirjaks paneme. Ja lõpuks siis sain niisugune pealkiri. Andrus, pakkusin välja, et tumedast ainest, aga tookord oli see väga problemaatiline ja seda enamik ei uskunud veel. Ja seldowis oli sellele vastu. Las asi küpseb, et siis on paras. Ja lõpuks siis ma pakkusin välja niisuguse teema, inglise keeles on ta Lash keelistraktiousi univeks universumi makrostu tuur. Mis makrostruktuur on siis, kui me välja pakkusime, neli on veel vastus käes? Ei teadnud, aga mõtlesin, et noh, see on üldine teema ju seal midagi rääkida on. Ja kui see aeg kätte tuli, siis olid meil need tulemused käes. Selgus, et ega teised ka ei ei maganud. Ja konverentsil sel teemal oli neli ettekannet, kolm Lääne autoritelt, need olid kõik oma vaatluste põhjal ja meil oli siis teiste vaatluste põhjal, aga vahe oli selles, et omavahel vaata siis sai teha suhteliselt väikeses taevaalas. Praegu me neid nimetame, superparved, superparve, nii-öelda keskosa ümbrust, seal näidati, et see parv ja parve ümber on veel midagi, et on olemas superparved, aga meil oli kogu see kärjestruktuur. Ühesõnaga, meie olime interpreteerimisel nagu kaugemale, et Eestil oli jälle oma vaatlusnii või naa. Igatahes see äratas väga suurt huvi ja pärast läks mõni aeg mööda, hakkasime vaatama, kuidas nüüd seda vastu võeti. Üldised rahvusvaheline seltskond suhtus suure skepsisega ja mispärast see oli sellel ajal, see oli siis seitsmekümnendad aastad, lõpp, see 70 700 konverents Tallinnas toimus. See oli aeg, kus külma sõja aegne ida-lääne vastasseis oli väga terav ja meie sellest tulemust oli juttu ühes Lõuna-Aafrika astronoomi poolt kirjutatud kus mitu aastat hiljem, kui seda siis kommenteeriti, aga ütles nii, et see uus idee leidis vähe pooldajaid, kuna tundub, et see lükkab ümber mida seni on Läänes arvatud universumi struktuurist ja näib toetavat Moskva hüpoteesi selle struktuuri kohta. Ja seda ajal, kui Ida-Lääne vastasseis oli oma haripunktis, see on mustvalgel kirjas. Aga kui asi on nii, ega siis ta kotis ei püsib. Pärast kui vaatlusandmed täienesid, said teised kaasanaloogilisi tulemusi ja praegu on see täielikult aktsepteeritud, aga selle vastuvõtt võttis ikka päris pikka aega ja alles siis ta aktsepteerib veidi rahvusvahelise kogukonna poolt, kui Läänes ka saadi tulemusi, tehti saadega kuskil kaugel kolkas tehtud tulemusi ei võeta enne tõsiselt, kui kuskil läänes on nad leidnud kinnitamist ja see käis nii tumeaine kohta kui ka selle struktuuri kohta. Kogu see lugu kestis tegelikult minu kogu elu. Te olete saanud tegeleda oma lemmik. Teemaga kuulge, ma lugesin ühel päeval pealkirja, et astronoomid on avastanud esimese galaktika, millel puudub tumeaine, kas võib-olla libauudis? Kas seal võib seda artiklit Valga lugesin, see on üks nõrk kääbusgalaktika, mis on võimalik, ühesõnaga see tumeaine ja tavaline aine on selle galaktika liikumise käigus lahku läinud nagu meil algusest, ma rääkisin, hiidgalaktikad ja kääbusgalaktikad liiguvad seal ümber ja see oli meil juba omal ajal teadus oli üks ka 74. aastal saadud tulemus, selgub, et need kääbusgalaktikad, mis sind hiidgalaktikate ümber on nende koosseis sõltub sellest, kui kaugel nad on, need, mis on lähedal pea, galaktikale, säält on selle kaaslase gaas välja puhutud ütleme, krooni kaas, puhub selle kaaslase gaasi välja, aga need, mis kaugemal seal gaas alles. Ja on võimalik, et sellel kääbus Galactical, milles nüüd räägiti, on samuti, et see tumeaine tavaline aine on eraldunud. Kes seda täpselt teab, seal väga uus tulemus, aga nii või naa, see näitab ka seda, et enamikul galaktikate seda tumeainet juba võetakse kui paratamatust. Ühesõnaga, saan ma aru, et galaktikaid on nii palju, et me ei tea päris täpselt, kui palju neid on ja me ei tea, kas universumil on lõpp, võidan lõppu. Nähtav universum on plikest. Mida kaugem objekt, seda varasemal ajal see signaal välja saadeti. Valgusel läheb lihtsalt aega, et siia jõuda. Kunagi jõuab see aeg kätte, kus me jõuame universumi alguseni kaugemale minna ei saa lõpmatu. Aga kui aeg läheb edasi, siis meie ütleme, kättesaadav, rumala varusele kättesaadav järjest kasvab ja selles mõttes lõpmatu korraga lõplikke, lõpmatu. Täna on Kaja loodimisel astrofüüsik akadeemik Jaan Einasto. Hiljaaegu läks taevastele radadele üks maailma kõige targemaks peetud mees, briti astrofüüsik Stephen Hawking. Mida teie, Jaan Einasto, tema teooriatest arvavad? Teate, see ei ole minu eriala, see Michivenolooging tegi, see on lähedane sellele, mis selle uss tegi ka, ühesõnaga Dovitšid huvides mitte ainult see, kuidas see maailm on praegu oiga, kuidas ta tekkis, ja see, mis Steven Hawking uuris ja väga põhjalikult ongi see, kuidas kes nii et mina selle kohta väga täpselt ei oska öelda. Vot n saar oskab rohkem. Ja meil oli siin omal ajal Tõraveres üks kolleeg, kes on ka seal Dovitši õpilane, aga teoreetikuna LF kohman ta nüüd lahkunud meie hulgast. Tema uuris ka seda universumi esialgset arengut, kui see universum paisus ülikiirelt, nimetatakse inflatsiooni periood. Aga mis puutub Stephen Hawkingi, siis ma olen temaga korduvalt konverentsilt kui saanud. Esimene kord oli Moskvas, kui tema oli ise ka vist esimest korda Moskvas. Tema just tahtis arutada seda inflatsiooniteooriat sedasama universumi algse väga kiire paisumise teooriat. Soovis ise sellega nii väga ei tegelenud, aga tal oli kaks nooremat kolleegi Starobinski Andrei Linde, kes olid ka selle inflatsiooni teooria autorid ja Steven Hawking ka sellega tegeles, jook oli huvitatud sellest, et Moskvas neid arutada. Nii et me saime natuke rääkida, siis ta natuke veel rääkis suure hädaga. Aga siis hiljem ma olin paaril korral Cambridge'is olnud, kus loogingi, kuidas öelda koduinstituut ja olen seal temaga juhuslikult tänaval tema selle oma käruga elektrimootoriga, seal liikus seal niimoodi. Ühel korral ma nägin kaaslased ka ja ta palus, et need kaaslased läheksid pangaautomaati, võtaks temal sularaha välja miski igapäevane toiming siis ühel teisel korral see oli minu viimane kohtumine temaga, see oli 2004, oli üks konverents ja banketil. Me istusime ühes lauas, et minu kõrval oli tema abikaasal abikaasaga räägib tavalist juttu. Noging oli väga raske rääkida, ta oli väga pikkamisi. Ja siis oli, eks muidugi, tema on ju hooldamine, on ikkagi tõsine töö, nii et oli näha, et abikaasa oli üsna väsinud, aga need on just igapäevased kohtumised. Kuna ma ise nii selle alateoreetik ei ole, siis niisugust teadlustiku kokkupuutumist on temaga vähem. Ma tahtsin küsida tema ideede kohta, et meie koduplaneeti muudavad lähemas tulevikus elamiskõlbmatuks kliimamuutused, võimalikud kokkupõrked, Asteroididega, epideemiad, elanikkonna kasv, mistõttu inimkonnal tuleb kiiremas korras ehk 100 aastaga leida uus planeet, kuhu ümber asustada. Teie sellest noh, tähendab see on üks probleem, mis nüüd paljusid teadlasi mitte ainult astronoome juba ammu vaevab ökolooge ja noh, Rooma Klubi on, tegeleb sellega meil Eestis on sellega tegeletud. Martin riis, muide, Stephen Hawkingi tegelikult kursusekaaslane, kes on astronoomiainstituudi direktor Cambridge'is, tema mind kutsus Cambridge'i 80. aastal ja ma olen korduvalt Cambridge'is käinud. Martin reisi ma väga hästi tunnen. Tema on on ka sellest palju kihutanud, tal on üks niisugune raamat over laassengheri. Meie viimane sajand, täpselt needsamad hädaohud hädaolu mitut, kas külge üks on see, et me kasutame maa ressursse liiga kiiresti, see põhilise ressurss on praegu fossiilkütused. Need on miljonite aastate jooksul kogunenud, ütleme, kasutame kiiresti ära, et me oleme juba harjunud selleni kiire kasutamisega, kui need otsa saavad. Ainukene energiaallikas on päike, ega siin muud muud ei ole. Praegu me kasutame seda akumuleerunud päikeseenergiat, mis oli väga pika aja jooksul hiljem me saame kasutada ainult see, mis jooksvalt tuleb, seda on küllalt palju, tegelikult aga selle kasutamine käib hoopis teistmoodi. Ühesõnaga see, et majandus peab muutuma, kuidas ta täpselt muutub, see on teadmata. Teine asi on, see ei jätku toitu nii palju, ühesõnaga ma ei jõua nii suurt inimkonda üleval pidada, tasakaal on kuskil võib-olla paari miljardi ümber, seda on arvutatud edasi uuest tehnoloogiast tingitud hädaohud ja üks on see aatomi edasi biotehnoloogia või mingisuguse mikroobi viiruse, mis kõik ära tapab, kellel kohe. Ühesõnaga, ja seda kõike mitte ainult Stephen Hawking, vaid gammardin, kriis, arutab. Üks asi veel. Iidee arvutustehnika edusammud, tekib see kunstiks tehisintellekt ka see võib hädaohus kujunde, muide Martin Riis ja meilt Jaan tallinson, üks skalbi tegijatest. Nemad asutasid niisugused väikese firmas, mis tegeleb selle probleemiga nende hädaohtudega, mis on seotud just IDga. Nüüd küsimus on see, et kas kolimine maalt ära on, on lahendus, mida nüüd Steveene haugid. See on muidugi ilus fantaasia. Sest kui me siin vussi keerame, keerame mujal ka, ühesõnaga, mõtleme siin hakkama saama. Ma just mõtlen, et kui me ei suuda siin planeedil oma elanikke kond ära toita, siis kust me leiame planeedi that oleks võimalik, tähendab muidugi muid raskusi ja probleeme, aga põhiline on see, et me peame ikkagi piima siin hakkama saama. Ja muide seda on uuritud, on üks raamat ilmunud. Jah, et Raimond on selle autoriks Ameerika autor, temalt üks, teine raamat on ka eesti keeles ilmunud tsivilisatsioonide iga materjal, sest päälkirja nimetus on eesti keelde tõlgitud. Teine raamat on tal kollaps ja tema uuris nisukesi, isoleeritud tsivilisatsioone Vaikse ookeani saartel ja mitmel pool mujal. Ja eesmärk oli vaadata, kas nad olid jätkusuutlikud või mitte. Ja muidugi enamik ei olnud näiteks lihavõttesaar on üks näide või söödendilt Gröönimaal see viikingite asutusse suri välja. Pärast tuli nüüd uuesti ja tema uuris, millistel tingimustel säilib ja millistel tingimustel mitte, et see oleks õpetus tulevikuks kogu maa seisukohad maal ju kosmoselaev, mingis mõttes suletud süsteem, temal olid uuringu tulemused näitasid, säilivad enam-vähem nii-öelda stabiilses olekus need, kes suudavad hoida tulud-kulud tasakaalus, kes ei tarbi üle mõistuse üle mõistuse ja kus on see populatsioon mitte liiga suur ja kõik need, kes tarbivad rohkem ühel või teisel kujul, siis sureb ära kas täielikult taguse Gröönimaal või siis nii, et jääb mingi väiksem osa järele, aga toimub igal juhul, muutus üldine maal, sellest uuringust on see, et ilmselt maakeral see muutus suleb. Milline ta täpselt, seda me veel ei tea. Aga me peame leppima sellega, et olukord on teistsugune kui praegu. Mis puutub astronoomilise nii-öelda tingimusi, päikesel jätkub energiat umbes sama pikaks perioodiks kui seni üle nelja miljardi aasta. Ühesõnaga energiaallikas on veel garanteeritud nihukesi suuri katastroofe, nagu meteoriidid, mis võivad siin elu osaliselt hävitada. Need on nii harva ja need ei hävita elu tervikuna teise saadega. Pall on meie enda väravas, me peame ise hakkama saama, välised astronoomilised tingimused ei ole sellised, mis tingimas, ta ennustaks meie hukkumist. Muide, Ernst Öpik uuris neid asju ka. Ta ei ütle väga öelda sügava mõttelaadiga. Ja temal on mitmeid kirjutusi ja uuringuid kohe sel teemal. Ja ta täpselt needsamad hädaohud tuumahädaohtude võime iseennast hävitada ja tsivilisatsiooni saatus sõltub nüüd sellest, kas me õigel ajal suudame need hädaohud vältida. Sissi tsivilisatsioon kestab, kui mitte, see tähendab lihtsalt seda, et inimene kui see bioloogilise arengu üks haru oli ummiktee, aga ikka elu maakeral seepärast ära ei kao. Näiteks kused, dinosauruste hävimine või see oli ühe suure meteoriidi, tuleks, oli terve maakeral oli siis globaalne talv pikka aega ja et suured genosaurused surid, aga tegelikult nende liin lindude näol jäi alles. Ja saidi arengu eelised, imetajad ja inimene tekkis tänu sellele, muidu oleks meil dinosauruste maailm ei olnudki nii halb variant. Nii et ei maksa kurvastada. Katsume mõne sõna akadeemik Einasto rääkida ka sellest, millega te praegu tegelete. Ma kuulsin, et eelmise aasta oktoobris te käisite täiesti üksi ilma saatjat Ameerika Ühendriikides. Kust te kõike teate juba, kas te armastate reisida, kuidas võtta? Peaaegu kõik minu reisid on astronoomilist, tähendab kas mõni konverents või kuskil töö, aga väga pikalt ma ei ole ära olnud. Lihtsalt pere on siin, minu seotus koduga, perega ja Eestiga on ikka väga tugev ja muide, see oli ilmselt päritud. Eesti ajal oli ju perekonnanimede muutmine ja minu isa sünninimi Schmidt. Schmidt põhjus on see, Me oleme pärit Otepää lähedalt seal pühajärvest väikest Emajõge mööda allapoole sõita, kõige esimene Veski on Raudsepaveski ja kui nimepanemise aeg oli siis kohalik Parun pani nime, aga tõlkis selle eesti keelest saksa keelde Schmidt ja Eesti all siis klass ja tema mõtles välja, see on tema väljamõeldis. Et nimi peab olema selline, kus nii sihukesi kummalisi tähti nagu õ ja ö ja neid ei ole, et on lihtsam keerutada. Oleks mingi sarnasus selle esimese nimega, aga millel oleks ka mingi mõte. Ja siis ta mõtles välja nime. Einasto, mis on Estonia, kas ta anagramm täpselt ongi ja ta patenteeris selle keegi teine ei saanud seda võtta, see nimi on ainult minu minu vanematele ja tema lastel, lastelastel ja nii edasi, see on täiesti unikaalne. Mina seda ei teadnud, ega ta seda vene ajal ei julgenud rääkida nooremale vennale, kes nüüd temaga elas ka pärast seda, kui ma olin juba Tõravere, siis ta tunnistas. Aga ma olin ükskord Inglismaal vist jah, ühel seminaril seal kuulutus Einasto from Estonia esineb niukse ettekandega ja siis üks kohalik nutikas noormees avastas selle, siis ma ise kammer käisin, ma ei mõelnud sellele teiste sõnadega, isa pidas seda väga oluliseks. Ja ma ise kõik minu lähedased ka. Nii et ma jah, olen ikka väga pean seda oluliseks, et see, mis me tegime, et see on ikkagi esindab ka Eestit. Kuidas muidu, kuidas muidu täpselt, millega te praegu tegelete, päevi täidab, praegu on nii, et no muidugi, ma ei jaksa enam nii nagu varem, see on ju päris selge ja mälu on kehvem ja kuulen kehvasti, käin kepiga ja kõik nii edasi, aga ma jätkan nende probleemide uurimist, mis mul nii-öelda ikka südamel on ja seal oli üks konkreetne aspekt on galaktikate tekkimise-ga seotud nende jaotusega kus erinevate torite arusaamine on erinev ja tuleb välja, et mul on üks mõte, mida ma tahan kirja panna selle koha, niisugune huvitav lugu. Esmakordselt ma üritasin avaldada 30 aastat tagasi, aga ajakirja toimetaja isegi pärast mitmeid ümbertegemisi ei olnud nõus. Siis ma nüüd paar aastat tagasi proovisin uuesti, kaks korda on ta nüüd tagasi lükatud kolmandal katsel, praegu on see tekst mulle laua peal retsenseerinud, aktsepteeris muidugi väiksed parandused ja teine selle osa järg seal mitu jäägi on veel, need on alles tegemisel, seal on veel natuke rehkendusi ja teks koostada, ühesõnaga selle samas universumi struktuuri jagad. Tumeainega seotud probleemide. Selle jätk on veel praegu aktuaalne, muidugi seal ega otsa ei tulegi, maailm on huvitav. Ühel päeval lugesin uudist, et USA kosmoseagentuur NASA Sa on saatnud teele päikesesüsteemiväliste planeetide otsimiseks kasutatava kosmoseteleskoobi. Kui mõelda maa ja inimkonna peale, kas on parem, kui sealt leitakse sealt päikesesüsteemi tagant veel mingi tsivilisatsioon või oleks parem, kui sealt ei leitud? Mida, kas nüüd leitakse tsivilisatsioon ja seda on raske praegu ennustada, sest see situatsiooni nii-öelda jälgi ei ole nii lihtne leida, mida saab aga leida, saab leida planeete, kus on tsivilisatsioon või üldse elu võimalik. Ja see on praegu üks aktuaalsemaid teemasid ja mitte ainult need kosmoselaevad ka maapealsed teleskoobid, näiteks praegu on juba ehitamisel üks ülisuur teleskoop. Euroopa ühend observatooriumis pannakse üles Tšiilist, kus peegli läbimõõt on ligi 40 meetrit, muidugi paljudest tükkidest aga juba töötavad väiksemad teleskoobid, nii umbes 10 meetri suuruse peegliga ja isegi nüüd mitmed koos ja nende ehitamise üheks eesmärgiks on saada kätte võimalikult nõkku objekt, aitäh. Ja eristada planeeti plaanide niuke mingi päikese ümber mingi tähe ümber, et eristada tähe ja planeedi valgus. See eeldab väga suuri teleskoopi ja väga head tehnikat. Muidu üks minu noor kolleeg Mihkel Kama Eestist pärit, aga õppis Amsterdamis ja praegu on ka sealsamas Cambridge'is, samas instituudis, tema uurib just neid asju. See on praegu aktuaalne. Kas seal elu leitakse? Ei ole teada, kas similatsiooni leitakse, see on väheusutav, aga saadakse teada, millised on need tingimused ja kui sagedasti selliseid planeete, On ja kuidas üldse planeedid tekivad väikeste ümber või tähtede ümber. Vaat see on praegu uurimisobjekt ja see on üks aktuaalsemaid. Kas leitakse nüüd niisuguseid või teistsuguseid, see on kõik alles pooleli, aga juba on enam-vähem selge neid niisugusi Ekstra solaarseid planeet ja neid on leitud juba väga suurel hulgal. Aga need ei ole seni uuritud veel detailselt, vaat need suured teleskoobi jäämutid, kosmosesondid võimaldavad detailsemaid uuringuid. Kas te hoiate ennast kursis ka sellega, et isegi siin päikesesüsteemis oletatakse, et võib-olla veel üheksas planeet, aga ta on nii kaugel päikesest, et sinna ei ulatu valgus. Ta ei ole Päikesesüsteemis, valgus levib kiiresti, ühesõnaga kindlasti päikesesüsteemis on kehi, mida veel ei tule, see on täitsa selge just väiksemaid kehi küsimus, kuidas seda nimetada, kas planeediks või ütleme, Asteroidiks seon, terminoloogia küsimus, see ei ole oluline. Vahe tehakse teatud niisuguste füüsikaliste tunnuste põhjal. Ja see Pluuto ära kadus, ega ta tegelikult ära ei kadunud lisada. Temal uuemate tingimuste kohaselt käib teise kategooriasse mitte tavaline ple, aga ega ta ise kuskile ära ei kadunud. Klassifitseeritud klassifitseerida teisiti. Ja kui suurt teleskoopi on vaja, et maa peal. Näha asteroidi 11577 nimega. Oh, nüüd teleskoobid on kõik olemas juba tavalised kümnemeetrilised, mis praegu on juba käigus mitmel pool Euroopa lõunaobservatooriumis ja Ameerikas need on täitsa piisavad selleks, nii et see ei ole küsimus. Olete saanud tama nimelist? Läbi teleskoobi ei talli, väike Väike-tõmbuncticene, aga tore on, et tema nimi on, eks, ilusa sinija, mida suvi teele toob, akadeemik Einasto, vot mul on nüüd maakodu, see on nüüd minu ema sünnikodu, minu emapoolsed vanemad on siis helme kihelkonnas Läti piiri lähedal, seal tema on seal sündinud, mina juba üsna paari kuu beebina olin, olin seal, pilt on tehtud, isa oli hea fotograaf ja need lapsepõlve suved olid seal hiljem sõja ajal need suved siis ma olin isapoolse vanaema talus soli Otepää lähedal ja nüüd on siis nii, et, et pärast siis kõiki neid keerulisi aegu saime talu tagasihoonet küll hävini siht vene aja lõpul ja üks kohalik mees ehitas nad üles, need tuli välja osta. Aga see on nüüd tehtud. Ja nüüd on siis suvekodule. Põhimõtteliselt saab seal ka talvel olla, aga alguses olid meil seal nagu koduhoidjad üks ja teine, aga sellega oli probleeme ja lõpuks leidsime nii, et vot siis ei ole ikka ise pärisperemees, siis on ka teine oma harjumustega seal ja sellega oli tegemist. Ühesõnaga nüüd me oleme ise peremehed, aga talvel me käime seal vaatamas, aga siis alates märtsist, aprillis on, panid tihedalt suve, ma olen peaaegu tervenisti ja nüüd on põhiline tegija on juba minu lapselaps. Alguses oli mul poeg Indrek, kes oli seal see minu põhiline abiline, aga temal on nüüd praegu teine koht Tartu ligidal ka maakodu, seal on ta siis ja sealsamas lähedal, on ta siis linnakodus, mitte. Juhtus aga nii nagu meil Tõravere siniaga, tal on seal omaette elamine ja minul on siis üks Indreku tütar, tein tema nüüd seal Egeri on selle talu nimi, tema, nüüd seal see perenaine ja mina aitan teda ja tema pere aitab seal teha ja sättida ja ühesõnaga nädal tagasi me käisime seal, panime ahjuküte ja tegime seal õues tööd ja, ja tegemist on. Vaat ma olen tähele pannud seda, et ma olen eluaeg ehitanud omale kodu. Alguses isa juures isakodu oli Tartus aardla tänavas oli suur krunt ja kui ma abiellusin, olid juba lapsed. Tõravere ehitus ei olnud veel kindel. Ma hakkasin sinna isa krundile ehitama oma majal. Aga mul see edenes visalt, ei saanud valmis ja siis selgus, et Tõravere ehitatakse ka korterid ja siis ma loobusin sellest Tartus ja elasin siis Tõraveres, seal on mul juba kolmas korter. Vahepeal oli natuke suurem, nüüd on mul enda päralt, abikaasa suri juba 15 aastat tagasi. Seal on mulli siis üks tütar, kes on kaasonoom temale ka omaette niisugune kahetoaline Hrurštšovkani öelda. Samuti Indrekul tütar, siis Triin, kellel on ka seal niisugune väike kohter, aga meie tõeline kodu on maal. Seal saame kokku ja seal, vaat minusugune inimene on niisugune, kes vajab ka nihukest üksindust, isegi Tõravere, mis on ju väga niisugune vaikne koht, seal on, tundub ikkagi liiga palju rahvast, on, ei ole päris niisugust rahulikku tunnet. Ja muide, Lõuna-Eesti koosneb hajaküladest, seal ju pikka aega niimoodi välja kujunenud, meile niuksed tihedalt üksteise kõrval elamine pikalt nagu linnas või isegi Tõraveres see lõpuks muutub raskeks. On vaja vabadust kui te augustikuu õhtutel ja öödel, kui päike oli juba loojunud ja kui tähed on eriti eredalt mõni nagu pulseeriv või kiirgab. Kuid ei vaata teleskoobi kaudu tähti. Aga lihtsalt niisama oma maakodus, mis mõtteid tähistaevas teis tekitab? Teate, kõige ilusam taevas vastpütil päris käigu valan ikkagi mägedes ka olnud, neid ma olen ikka mägedes näinud. Aga kui rääkida Eestist kõige ilusam taevas, ongi maale keril eriti kevadel märtsiöödel, siis on taevas hästi selge, on veel piisavalt pine. Augustis on natuke valge veel ja jumal, nii ilus, see on uskumatu. Uskumatu, kui ilus ta on. Ja siis sa tunned seda, sa oled üks osakene kõiksuses. Muide, esimest korda ma tundsin seda, et ma olen osakene kõiksusest ja kõik see maapealne on niisugune, nagu tühine see oli sõja ajal Margo otsin, tundsin huvi astronoomia vastu ja sealsamas Türgil oli August 44, rinne lähenes ja me jäime säält maapakku minekuga hiljaks. Vaatasime, et midagi eriti veel ei ole, üritasime hakata rokist kokku, paneme selle augusti keskel ja järsku lõuna pool poliitPihkva kandis poliitvenelased teisel poolvennast moodsiti kiiresi läbi, et sakslasel rinnet veel ei olnud, aga sakslast tegid augusti keskel siis vasturünnaku ja olid nad oma positsioonid sisse seadnud meie talust paarsada meetrit põhja poole, seal vahepeal on ürgorg teise kallal ma muidugi ei teadnud ja lasid meile. Me üritasime seal hoopis kokku panna ühe miini hoiatuseks, et laske jalga ja me läksime öösel siis varahommikul ära, aga ei jõudnud kuigi kaugele, siis hakkas lahing pealelõunast, tulid siis venelased põhja pool oli siis sakslased nagu vastas ja meie olime siis kahu ja miinipilduja tule vahel. Ja siis ma mõtlesin, et maailma seisukohalt Universumi seisukohalt on kõik see, mis siin maa peal toimub, see on tühine. Aga sellega tuleb arvestada, elu ongi niisugune. Ja eks iga inimene on ju iseenesest üks väike universum ongi, aga sellest väiksest universumist ikka väga palju suure universumi seisukohalt ei, ei sõltu. Ühesõnaga, kas meie elu siin maadel jätkub või mitte, ülejäänud universumi elab, areneb edasi. Aga see, et me oleme olemas ja seda on ka nüüd astronoomid uurinud ja füüsikud see on selle universumisse sisse kihutatud. Teiste sõnadega, universumil on sellised omadused ainel, et elu on võimalik. Vaat seda on ka Martin Riis on üks nendest, kes on seda uurinud, kõik need olulised füüsika, konstandid, elektri ja gravitatsioonivahekorrad ja ühesõnaga väga palju niisuguseid füüsika konstandid tunduvad just nagu laest võetud, nad ei ole millegi muuga määratud, aga väga täpselt on timmitud ja neid parameetrid on hull. Vaktid riis loeb kuus erinevat parameetrit, mis kõik peavad väga täpselt timmitud, ainult siis on selline maailm, mis kolmanda abielu, sellist elu, nagu meil on, on võimalik seal väga täpselt timmitud. Miks on nii, see on küsimuste küsimus ei ole sellele leidnud veel oma pika elu jooksul vastust, ei sellele mina ei leiagi vastust, otsitakse vastust ja muide seesama inflatsiooni teooria, mida kassiivne hauging uuris, see on üks oluline samm selle küsimuse lahenduse otsimisel. Üks võimalus on selline, mingi ürguniversum või kuidas seda nimetada, see podiseb nagu saatana katel ajab nii sihukesi pisikesi mullikesi ikka mullikene on nüüd omaette universum peaaegu kõik lähevad untsu. Aga mõnest saab asja. Akadeemik Jaan Einasto mrali teiega väga huvitav tund aega veeta ja ma arvan, et kuulajal ka. Ja rõõm on kuulda, et meie olemasolul peab olema mingi mõte, et me ei ole juhus ja et meil on ülesanne mõelda, mis meie mõte on. Tänan pika intervjuu eest ja ei lasta. Tänan küsimust.