Tere kõigile, kelle kaaslaseks on vikerraadio ja käbisaade. Kutsun teid kaasa elama ühe perekonna loole, millest mälestuskillukesi emotsioone ja juhtumisi meenutavad meelelahutaja ja looja Mart Sander ning tema ema Tänaseni mardi elu aktiivselt organiseeriv Irene Lembi eonurm. Kuidas oleme jõudnud siia ning millised on olnud teetähised, aga ka õppetunnid teekonnal sellest kohe lähemalt. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Mart tere tulemast vikerraadiosse, tervist ja Mardiga, muidugi, nagu selle saate statuut ette näeb, on üks vanematest ka kaasas. Ema Irene Lembi, tere. Tere päevast. Väga suur, rõõm kohtuda, aitäh, et te selle kutse vastu võtsite. Mulle on jäänud mart mulje meedia vahendusel, et sa oled oma emaga ikka väga lähedases kontaktis siiamaani. Ja kui sa oma pilgu või mõtete ja sõnade kaudu kuidagi väljendaksid kuidas temaga läbi saad ja mis suhedel kõikide nende aastate jooksul on ja kuidas see kujunenud on, siis, siis mis sa meile räägiksid? Kõige kindlam on töösuhe siis on see, et kui sa, kui sul on nagu perefirma või selline, et sa lihtsalt oledki pidevas nii äri- kui töö kui kunstilises suhtes see nagu kuidagi tagab selle, et tegelikult sa et selle pereliikmega tohutult palju tan sinu mänedžer või taga, jah, nii üht ja teistpidi meil on tegelikult neid tööalased suhted, on nii paljud. Neid Ivara rääkidagi. Irene, kas teie olete selle rolli endale niimoodi vabatahtlikult võtnud või, või sunniviisiliselt? Noh, mina olen ka niisugune inimene, et üheksa ametit ja 10. nälg ja üks nendest ametitest on see, et ma olen lõpetanud Tallinna kergetööstustehnikumi keskkooli baasil olnud õpperühma konstruktor modelleeriaks ja tänapäeval lisatakse veel sellele ka sõna disainerite peenelt. Ja kuna ma õppisin ära korralikult õmblemise seal tehnikumis, siis paluti mul jääda aga sinna edasi õpetajaks, mida ma siis tegin. Tänu sellele olin mina see, kes siis Martin riiete poole eest hoolitses, oli see siis Modern Foxi aegadest või ka hilissamasse, aga ka kui ta õppis, ma mäletan Georg Otsa koolis, siis ma õmblesin talle juba ühe heleda ülikonna, siis oli kogu kuul sellest kohutavas vaimustuses, sest et noh, ei olnud harjutud, et mingisuguse niukseid noorel 17 aastasel kutil on äkki mingisugune ele uhke ülikond seljas. Eks ta on ju see, et vaata, igal noorel inimesel on mingisugune periood, kus ta tahab tohutult oma välimusega näidata oma maailma nägemust ja tõekspidamisi, eks ole. Ja loomulikult oli ka mul see aeg, kus noh, see on sellest, et sul ei ole veel elus võimalus teha kõike seda, et sa oma tegudega saaksid näidata. Ja loomulikult hiljem kui ma olen tõesti hakanud muusikuna ja muudel aladel tegutsema siin mul pole enam tohutult seda vajadust, et ma käiksin ringi üleni 30.-te aastate ülikondades, nagu ma seda tahtsin teha noorena. Aga ma tõesti teda tahtsin ja see oli tohutult alternatiivne muidugi tol ajal. Et me räägime ikkagi 80.-te aastate keskpaigast praegu, kui ma olin selline teismeline ja sel ajal unusta ära kõik punkarid ja muud neid oli ikka palju Tallinnas, aga vaata sellist, kes, kes tuli lipsu ja ülikonnaga välja. Ma usun, et mainib ainukene vist. Ja siis oli see Ta hakkasin juukseid üle pea siledale kammima selja taha ja, ja ühesõnaga olin ikka väga erinev nendest nendest noortest, kes, kes sellisel hilisBrežnevi ajal Tallinnas ringi liikusid, mina kusjuures suhtlesin hästi palju pungaritega ja sest ma ütlen, ma olin natuke nagu valge vares selline suhteliselt üksinda selles maailmas ja seetõttu kuidagi ma tundsin ennast punkaritega päris hästi. Villu Tamme oli seal alati ja Merca Jääger oli seal alati ja ma olen isegi mõtelnud vahest, et huvitav, et nemad mind nagu omaks võtsid selle algust. Et tõesti, aga tundus, et lihtsalt meil oli tähtsam see see et just nagu esindada või mingit protestida või olla mingisuguse alternatiiv mingisugusele mainstream-ile, kus kõik ihalesid, et saaks oma mingisugused, need, mis need olid nüüd Eestis hakatud tootma teksased ja. Tegelikult me peaksime alustama meenutusi hoopis kaugemalt, et aru saada, miks see, kuidas me siia oleme jõudnud ja ma hea meelega viiks. Irene tõid tagasi teie lapsepõlve. Kuskohast Teie pärit olete, missugune teie lapsepõlvekodu oli? Oi-oi, mina olen sündinud, kasvanud ja kogu aeg elanud Tallinnas kõikidel nendel väga varajastel aegadel. Nii palju kui ma ennast mäletan, ma hakkasin, oli elu ikka väga-väga vaene, olid ju olnud need suured sõjapurustused ja inimestel ei olnudki nii väga oma elamistega laiutada. Kellel olid kodud kadunud, need läksid oma sugulaste juurde, kellel oli Tallinnas õed-vennad, läksid sinna elama. Mina mäletan ka, et elasime ühe minu väga toreda tädi juures, see oli Tatari 21 p maja kus olid siis kuue toalised korterid niimoodi, et igas toas elas perekond ja köök oli kuue pere peale ühine ja saadi väga hästi läbi. Sest inimesed olid sõja üle elanud ja neil ei olnud mingit tahtmist või vajadust hakata nüüd rahu tingimustes veel oma korterinaabritega sõdima. Hiljem emal õnnestus küll osta üks väga-väga väikene korterit ühe oma sõbranna kaudu, aga sellest ajast ma mäletan, et me elasime siis emaga kahekesi selles ühes väga väikses korteris Narva maanteel. Mina kui selline väike laps, minul ei tekkinud ka mingeid erilisi probleeme. Oli nagu oli, lapsed elavad igal pool ja kui sul on omaette mingisugunegi peavari oma voodi, oma oma ema või rohkem vanemaid, keegi selles elamises koos, siis oli kõik hästi. Ja peale selle oli mul ka kaks ema õde ja veel vanad tädid, nii et kogu seltskond oli selline naiste seltskond sellepärast nii-ütelda minu ema põlvkonna mehed olid suures osas sõtta jäänud ja minu klassikaaslastel väga paljudel üldse isa ei olnud ja see oli ka täitsa normaalne, et ei olegi, isa on, ema-isa ei ole ja kahel tädil oli sama lugu, mehed olid jäänud sõtta ja niisukese siis naisteväega sai elatud. Ja läks nii, et teie oma isa ei näinudki. Ei ei, mitte kunagi, elu oli tegelikult ikkagi väga paljuski teistsugune ja väga varakult tuli ise hakkama saada. Käisime loomulikult palju läbi ja kuna ka mind huvitas noorena väga palju muusika minu sellel tädil, koli kodus plaadimängija ja minu suur armastus oli tol ajal klassikaline muusika, oli Tšaikovski ja ma ostsin Tšaikovski esimese klaverikontserti plaadi ja ma läksin nende juurde ja panin selle peale ja ma vedelesin terve päeva nende korteris diivani peal ja kuulasin seda kontserti ja see oli mul viimse noodini peas, mis vanuses? No ma arvan, et ma olin ikkagi siis kuskil 14 või sest 14 siis oligi see aeg, kui ma hakkasin ise muusikaga tegelema. Ma läksin kõigepealt Jaan Tombi nimelisse klubisse, see oli Tombi klubi tookord, aga ta on nüüd tegelikult pikal tänaval Mustpeade majas. Ja seal oli üks väga tore noorte rahvapilliorkester, mida juhatas härra Heldur Vaabel, kes oli ka suurepärane õpetaja ja väga hea orkestri juht, oli siis moodustatud kaks orkestrit, üks oli mandoliiniorkester ja teine oli kandle orkester ja ma läksin neisse mõlemasse mängima. Ja siis oli veel aega, et ega ma ei tulnud hästi nuutigi, rääkimata pildist, kõik see tehti mulle seal selgeks. Ja siis ma järgmiseks võtsin omale pilliks viiuli. Ja tavaliselt pühapäeviti oligi niimoodi, et mina läksin hommiku juba Tombi klubisse, kus meil oli väikene proov, ükskõik mis orkestriga parasjagu ja kui see proov lõppes, siis jäin mina üksinda sinna. Tombi klubi keldrisaalis oli meil proovid, jäin sinna ja olin kohe mitu-mitu tundi ja mängisin seal viiulit ja siis tulin koju, ema ootas mind lõunasöögiga ja kõik oli hästi, siis meie koolis tuli ka natukene hiljem tuli muusikaklass, mille ma ka lõpetasin, viiulis. Aga muidu niimoodi kooliväliselt oli midagi teha ja kui ma ei tea, oli lapsi palju, kellega käia, ringi, otsida põnevust, mida iganes. Ei, ma ei ütleks, et nii oleks olnud, ma olen ka olnud suhteliselt niisugune vaikne ja kodune laps ja hästi kuulanud tema sõna- ja tädid, kellega me koos just juhtisime elama. Mul ei olnud mingit niisugust suurt sõpruskonda, kes need koolis olid, need olid. Aga kui oli hilisem peale kooliaeg, jah, siis ma mäletan tõesti sealtsamast algkoolist oli mul üks sõbranna tõesti oli sõbranna Ta oli Ingerlane marja raski oli ta nimi ja ma mäletan, et me elasime seal Tatari tänaval ja tema elas seal, kus on praegu Kalevi see tantsuväljak, seal olid mingi aiand, tema ema töötas aiandis ja ma mäletan, et suvel, kui meil kooligi ei olnud, siis ma jooksin paljajalu läbi selle linna üle liivalaia tänavamarja juurde. Ja ei olnud kellelgi mingit muret, et kuidas see laps nüüd seal linnas liikleb. Auto siin minu meelest ei olnudki ja vot see marja oli, aga marja sõitis ära Ingeri maale oma perekonnaga. Selles väikses eas ma mäletan veel ka seda, et reaalkooli juures tihti liuväli kust sai minna ja minul olid siis sellised lumeuisud, nimetati, mis turuviti nende talvesaabaste alla. Ja nad olid ümara otsaga kumerad ja võib-olla isegi päris laiaks, nad olid sentimeeter või natuke alla selle. Nendega sai sõita ka kõnnitee peal tänava peal. Ja siis ma käisin seal liuväljal ka. Nii et mina leidsin, et tegevust tuli. Küll te ütlesite, et olite oma emale pigem hea laps ja, aga kui te mõtlete niisuguste sõnade peale nagu kasvamine ja kasvatamine, siis kumb teiega pigem toimus, kas ema ikkagi väga püüdis voolida teist teatud põhimõtete järgi inimest või te saite sirguda nii, kuidas, kuidas ise nagu tuli? Ei, minu ema ju proovinud mitte midagi voolida, minu ema lasi mul kasvada, nagu ma tahtsin, minu ema oli mulle juba väga varasest noorusest ka sõbranna eest. Me saime väga hästi läbi ja, ja veel õhtuti ma mäletan, kui meil siis oma see väike korter oli, siis me õhtuti tegime ka igasuguseid väikseid etendusi ja naersime pisarsilmi oma etteastete üle, et meil niisugune väike artisti pisikoliliste mõlemi sees. Mart kas sina oma ema emaga vanaemaga olete kokku puutunud? Oo jaa, loomulikult väga-väga põhjalikult ja vahepeal me elasime koos ja võib-olla isegi minule on minuga, ta on isegi rohkem rääkinud, sest et tundub, et mind just huvitas see vana aeg nii-öelda rippased nööri küljes uurisid küllaltki palju ja et ema ei ole nagu olnud selline vana hea fänn kunagi, et tal oleks vaja vaja tohutult teada mingisuguseid vana aja asju. Aga mul oli pigem just just see, et eriti siis juba ajal, kus ütleme, kui ma olin, ma olin vist neli-viisteist, kui mul see 30 aasta vaimustus algas. Ja siis ma muidugi kohe sain aru, et jumal, Lukenet, mõlemad vanaemad-vanatädi kõik on ju elanud kolmekümnendatel aastatel väga, ikkagi juba täiskasvanud inimese elu ja. Vaata asi on selles, et oli sõda, siis oli Stalin, olid küüditamised ja peredes ei räägitud lastele midagi vanadest aegadest mitte midagi. Sa olid selles elus ja oligi niuke tunne, et see ongi kõik, et mitte midagi pole varem olnud. Ja lihtsalt sa käid oma elada oma elu, käid koolis, tuled koju ja teed oma igapäevaseid koolitükke, aga mingitest sellistelt teemadest ei räägitud. Nii nagu oli see ka ju, et isegi jõuluid ei tohtinud ju pidada ka nendest ei räägitud, et siis, kui Mart oli juba suur, võiks nendest kõigest rääkida. Ja siis oli ka minu emal rohkem vaba aega ja tema käis väga palju mardiga ringi ja rääkis kõigest sellest. Sest mina minu nooruses ei rääkinud minu emaga minu tädid, mitte keegi sellest ei nendest küüditamisest ei, mitte millestki, sest oli karta, et kui nüüd laps läheb kooli ja seda räägid, siis hakatakse uurima, mis perekonnast sa tuled, selline et miks sul sellised teemad on. Ja ma ütlen teile naljaka asja, kui ma käisin esimeses klassis. Minu klassijuhataja oli üks väga suur kommunistist proua vanem proua. Ja ükskord tema esitas klassis niisukese provotseeriva küsimuse aga kestest käib kirikus ja mina arvasin, see peab olema midagi väga head ja ma tõstsin käe. Ma istusin esimeses pingis ja ta lõimule kaardikepiga pähe pikad kaardikepid ja ta oli mul sellega pähe. Nii et sellest ajast, mil siis ma teadsin, et ei mingit kirikujuttusid ja midagi ei ole vaja rääkida. Kas sa, Mart, loed vanaema enda kasvatajaks ka? Ei noh, me elasime ikkagi ju meie pere elas ikkagi omaette ja ainult vahepeal siis mingit mingisugused lühistab, kes te maanteel perioodidel me ka olime koos koos vanaemaga. No eks ta ikka kasvatas ka vahest natukene. See tundub selline tüüp olevat, kelle tarvis vitsa kuhugi kapinurgale polnud. Elu sees tarvis. Panna noh, ma ei oska öelda, ei ikkagi vits ikka oli. Kujutan ette, et, et on ikka neid asju, mida ükski laps ei taha teha ja ega ma pole kunagi tahtnud koolis käia, kunagi ei ole meeldinud minu arust see kool on üks ajaraiskamine olnud ja ja ma olen alati olnud natuke igav ja selliseid avaldustega võidad odavat populaarsust praegu, et võib-olla küll, jah, aga noh jah ja näete, reaktsioon on nüüd ju käes. Sellega, eks ole, et nüüd ma siis olen saanud väga aru kooli vajadusest ja praegu praegu ma siis nendel päevadel üritan lõpetada saada kätte oma magistrikraadi BFM-ist, mida ma oleks pidanud tegelema muideks juba aastakümneid tagasi. Aga tegelikult see vastumeelsus kooli suhtes on olnud hästi-hästi tugev ja seetõttu ma ei ole tahtnud ka. Ei tahtnud ma pikka aega ju ülikooli lõpetada. Ma olen kokku käinud, kui ma ei eksi, siis kuues ülikoolis niimoodi jupphaaval aastake siin aastake seal mul ei ole need meeldinud, Malle tahtnud seal käia, olen alati jätnud need pooleli. No me tuleme selle juurde kindlasti kaarega tagasi, aga et kronoloogiliselt kuidagi rida paigas hoida, siis kuidas ta Irene mardiisa isaga üldse kohtusite? Mardi isaga kohtusime meie väga noorena ja kohtusime niimoodi, et tänu minu pinginaabrile, kes töötas mardi isaga koos, oli neil organiseeritud üks spordivõistlus Lõuna-Eestis. Ma ei tea, kas oli Võrus vist jah. Ja ta ütles mulle niimoodi see sõbranna, et kuule, et meil on üks naine puudu sellest Blaiskonnast, et ole hea, tule kaasa, noh, tule kaasa. Ja siis ma läksingi kaasa. Sellest võrkpallist ei mäleta ma suurt, mitte midagi, kas me võitsime või kaotasime, ma ei tea. Aga siis, kui me bussis sõitsime tagasi, siis sattusime niimoodi istuma, et mina siinpool pingireas ja mardiisa Rein istu siis sellest vahekäigust sealpool. Me hakkasime mitte otseselt rääkima, aga meil vist ajalehed olid. Ja siis ta kirjutas ajalehe peale umbes niimoodi midagi küsis minu käest. Ja siis mina küsisin talt vastu, et kui vana sa oled, ta kirjutas mulle leheääre peale, et 18, peaaegu 19 mõtlesin, issand, kui noor poiss olin juba 20 kuna nad töötasid koos selle minu pinginaabriga ja ka pinginaabri tookordne peigmees, hilisem meesterahvas, oli ka juba selles võistkonnas, seal. Siis läks päev või kaks mööda, kui tuli selle sõbranna peigmees, tookordne ja mardiisa tulid mulle koju ukse taha ja kutsusid mind välja jalutama. Ja niimoodi see asi peale hakkaski. Ja me oleme siiamaani koos elanud. See elu hakkas niimoodi väga varakult peale. Meil minu mehega, aga mingi viis aastat hiljem siis sündis Mart. Mart, mis su esimesed mälupildid on, mis sa arvad, et sa päriselt mäletad lapsepõlvest? Esimene sünnipäev, keegi ei usu seda. Ja miks ta sul meeles on, ma ei tea, ma mäletan nagu seda, et minu meelest viisite mind magama sinna tantsitud aknas kuidagi minust välja, kuidagi nagu õue või midagi sellist ja, ja mind viidi magama, pidu käis. Aga mind viidi naabri üle õue naabrinaise juurde tädi jahimehe korterisse, kus, kes ütleme, kaks väikest tütart. Et sinna magama ja kuidagi nagu protestisin, ma ei tahtnud üldse mind peolt ära, saadetakse aga hilisemaid asju ma mäletan ikka tohutult hästi ja, ja mõningaid kummalisi sündmusi, näiteks kui ma olin siis vist kaheaastane. Siis ma tegin midagi väga rumalat, ma olin mängib, ma olingi õues, mängisin liivakastis. Ega ma ei armastanud üldse naljas mängida, tegelikult ma ei olnud selline laps, ma tahtsin pigem toas istuda ja aga ikka aeti nagu välja, et lapse kohta on väljas, aga seal õnneks ei olnud teisi lapsi ka eriti sealkandis, vaid ma ütlen. Õnneks praegu mind ei huvitanud teised lapsed üldse või tahtnud kellegagi mängida. Aga me olime käinud just vanalinnas ja mina tahtsin alati. Kujutas nagu ette, et ma olen tegelikult väike vanainimene. Ja ma olen kääbus tegelikult lihtsalt, et ma ei ole üldse laps, aga keegi nagu ei uskunud ja siis esime mind, tõmbas alati sellistesse kohtadesse nagu kohvikud ja, ja, ja mingid teatrid ja mingid kinnised salapärased kohad ja me olime kõndinud minu meelest just eelmisel päeval Harju tänavale, kus oli see pärlikohvik ja seal pärlikohvikul alati aknal istusid sellised sellised eestiaegsed prouad ja siis nad seal jõid kohvi, sõid mingit kooki ja mina kohutavalt tahtsin sellistesse kohtadesse minna, aga eriti nagu ei viidud, kuigi me käisime vahest küll. Ja siis ma olin seal liivakastis ja ja siis mul oli seal tohutult igav jama. Mat ühest küljest nagu laps nagu Tarke teistkümnest, totaalselt loll. Ja siis ma nagu hakkasin siis mängima, et olen siis seal kohvikus kuskil ja leidsin sealt mingi jäätisepulga ja hakkasin nagu liiva sööma. Meil oli köögiaken, oli siis liivakasti pole, ema vaatas aeg-ajalt külgatest välimisema, teine seda kariselt õhuaknast, et mis sa nüüd teed ja tule nüüd tulen kohe tuppa. Siis ma Tõnnisin seal, ema sundis mind hambaid pesema, ma mäletan seal köögis kraanikausis. Aga ei aidanud enam, sest sealt tuli mingisugune tohutu haigus tulnud, ma ei tea, mis seal oli, seal. Kolinakus kolibatsil. Ja siis ma mäletan, et mul hakkas ikkagi väga paha, Mul hakkas tohutu palavik, tõusis, ma isegi mäletan neid nagu mingisuguseid selliseid hallutsinatsioone, tundeid või selliseid asju, mis ma nagu neid ei oska nagu seletada, loomulikult üldse, aga mul on nii hästi, nägid meeles. Ja siis ma jäin kuidagi väga nõrgaks ja ma mäletan, isa ostis mingisugused veel lennuki, mulle väikese lennukituur Mudeli ja nagu pani mulle selle padjal, aga ma ei suutnud seda isegi tahtnud, et ma vaatasin seda, aga kuidagi ma olin nii jõuetu ja siis siis viidi mind haiglasse ja siis ma olin ikka väga pikalt väga haige, vist mulle tundub selle päris dramaatiline. Kui jah, loomulikult sellepärast, et noh, meiega niuksed, noored, rumalad lapsevanemad ja kui ta jäi haigeks. Me kutsusime tegelikult kiirabi mitmel korral arste ja siis oli see lugu, kui arstid tulid, oli Mart nii rõõmus ja tore ja lahke. Ja arstid ütlesid, et noh, et ei ole midagi ja läksid ära. Läks tund, aegamööda oli laps nii haige, kutsusime uuesti kiirabi, nii et lõpuks ikkagi viidi ta Merimetsa haiglasse. Ja seal õnneks see visitalt välja raviti. Aga seal oli ta siis kahes toas, kahe väikese tüdrukuga, kellega ta siis seal müras, aga nad kahjuks ka kraapisid tema nina peale armi. Ma ei tea, kuidas siis seal eri voodides olid, kassiste kõndisid toas ringi, ma ei tea. Ja, ja see oli ikkagi ikkagi vaba vaba ruum oli ja see oli nende parolüdile uuema nõu vana ja see uuemine tähendaski sellist üsna agressiivset müramist ja ma olen siiamaani väiksed armid on siin näha, et vanemad, natuke vanemad, aga minust olid need vend ja õde, kas ei olnud? Ma ei tea, kas nad ka üksteisel kraapisid. Mul kraabiti nina pealt tõesti küüntega, siis nagu nagu lõhki, ma saan aru, miks sa eriti tahtnud liivakastis kellegagi? Jah ei tahtnud, aga ma ikkagi olin seal haiglas väga kaua, sest et ma mäletan, kui me sealt ära tulime, siis oli talv, oli ja sa tulid mul taksoga järgi ja siis me läksime takso peale ja siis sa tegid, ütlesin juhile, et üks tusk sa jooksid eemale mingitesse mänguasjapoodi, eks ole. Siis ma veel vaatasin sealt takso aknast välja, siis üks mäletan, üks eit veel libises, kukkus hästi, libe oli hästi libe ja siis tulid ja tõid mulle valge karu sealt poest ja see karu oli siis selline suur mängukaru ja karvulise muidu valge, aga tal oli selline plastmassist must nina peal mingis pakendid mõtlesime välja, aga juba koju jõudes Maninalt seal nina ära kraapinud. Et mul oli see nagu sisse jäänud see, et see, see ninakraapimine on väga vajalik, vajalik mäng ja kui ta aru sai, siis kohe selle enda kaela nina plastikust nina oli tal siis ära. Mart, kui sa mõtled jälle sinna aegade algusesse, siis mis olukorrast või mis tegevuse juures sulle meenuvad, ema ja isa. Mina mäletan rohkem seda, et isa oli tööl kogu aeg isa oli väga erinevatel aegadel tööl ja siis vahest oli ta öises vahetuses ja ma mäletan ühte olukorda, kus isale isale näiteks meeldisid mingisugused välismaa seriaalid, mida me vaatasime kogu aeg Soome televisiooni nagu väga varajasest lapsepõlvest peale. Ja see, see oli ka nagu üks minu kasvataja. Et tõesti, miks ma ei viitsinud üldse, ma ei tahtnud väljas olla, ma ei tahtnud mingisugune, mine õue mängina, mida ma teen seal, mida ma mängin seal, ega ma loll pole, ma tahtsin pidevalt vaadata filme ja mulle meeldisid ka seriaalid ja ma õppisin hästi ruttu ära soome keele, sealt televiisorist ja, ja ka ka kõik muud keeled. Ma arvan, et on tegelikult saanud alguse sealt. Soome televisioonist ja, ja isale meeldis üks. Ma mäletan, selline vesterni seriaal Smittenshouns ja siis ma. Ma mäletan, et hakkas õhtul peale ja siis ma kirjutasin just nagu isale kirja mäleta, kui vana ma siis olin, kamini võib-olla viiene või midagi sellist ja see kiri oli muidugi noh. Kirjuta kiri oli selline, et isa, tule ruttu Smit ja Joensalgas, aga mitte Johnson kirjutatud niimoodi eesti eestipäraselt. Aga loomulikult see kiri ei jõudnud, sest et isa olid öised tööl vahetuses ja ja muidugi ei läinud ta kuhugi postiaga kirju, ei mäleta, ma olen seda hiljem veel nagu nagu kusagil näinud. Et kangastub nagu pidevalt see, et isa on kuskil tööliste päeval magas kodus jällegi ja, aga, aga mis ema nagu tegi, ema käis tööl, ema töötas moemajas siis vahepeal ja see oli nagu minu jaoks väga huvitav, sest et seal oli ka selline nagu ütleme, natukene sellist teatrimaagiat. Võib-olla ma esimest korda kogesin seal, kus, kus õmmeldi, ma mäletan, sel ajal vist tehti seal kas kas Heidy Tammele või kellelegi mingisugust, väga peen. Esinemiskleiti tõid sealt, leidis kohe ribakese koju, see oli mingi tohutult müstiline materjal selline nagu ma ei tea isegi, mis ta oli selline karvane brokaat nagu roosa ja ja, ja, ja siis see õmblustöökoda, kus siis tehti neid kummalisi kostüüme. Et see oli ka minu jaoks natuke selline selline tunne, mida ma siis hakkasin nagu väga igatsema kuidagi oma ellu ja mida ma olin just pärast siis ka teatris kogenud ja just teatri, sellises kostüümi dekoratsiooni töökodades, kus seda maagiat nagu tegelikult valmistatakse. Mardiga, kui ta pisike poiss oli, kui palju kantserdamist ette tuli ja mismoodi see välja nägi, pidi vaeva nägema või oli ta oma vanematele samamoodi hea laps, nagu, nagu teie omal ajal oma emale. Vaata, ma tahan rääkida veel ühe huvitava seiga, kui Mart oli väikene, siis ta hakkas ka väga varakult sõnu ütlema, noh, kas oli kaheksa kuud või üheksa kuud. Igatahes aasta kolme kuuselt ütles tema esimese täispika lause ei tohi minna kööki. Sest meil oli ühisköök, mina tavaliselt ütlesin talle, et ei tohi minna kööki. Ja see oli tema esimene lause. Minu mees loomulikult võimaldas mul olla kolm aastat lapsega kodus ja siis oli minul see aeg kõik last kasvatada ja olime koju ostnud, klotsid, kus olid tähed peal ja mina näitasin mardile nende klotside pealt, tähed. Ütlesin, see on aa sa. Ja kui ma teist korda uuesti klotsi näitasin, seda teadis juba, et sõna ja kui isa tuli koju lõunaaeg kella kolme paiku ütleme hommikupoolsest vahet vahetusest siis lapsel oli kogu tähestik peas ja ma näitasin isale, laps tundis kõiki tähti ja kaheaastaselt hakkasime Martikku juba kirjutama kõiki neid väikseid sõnu, ai, ei Ui niimoodi ja sealt tuli ka väga arutluse lugemis oskus, kui võib-olla tõesti meil oli üks ahi seal ahju otsas, võib-olla oli vits. Aga see oli sellepärast, et meil oli ka niukene sektsioon, katkus, raamatu olid väga madalas oli raamaturiiul ja ta tahtis kogu aeg neid raamatuid sealt minna tõmbama, aga me ei lubanud. Ja noh, võib-olla isal olid võib-olla natuke rangemad kasvatusse mõtet kui minul laenlased last peab ikka rohkem niimoodi karmimalt kasvatama natukenegi. Ja siis ikka sai öeldud, et aga vaata, seal üleval on lits. Aga seda ei pidanud sageli ütlema, aga vahetevahel. Ma kujutan ette, et kui üks laps väga ei taha lasteaeda või kooli minna talle ei meeldi seal, siis see võib ühel hetkel vanematele parasjagu peavalu valmistada, kas see jõudis niisugusele tasandile või sa lihtsalt siin retooriliselt räägid, et sulle ei meeldinud. Aga sa tegid ära, mis oli vaja teha? Või Ennu tõesti ei meeldinud, aga ega nüüd absoluutselt ei meeldinud, aga ma ei tahtnud vist kunagi lasteaeda nagu, nagu minna, ma ikkagi olin seal küll jah, aga mis mulle seal lasteaiad nagu ei meeldinud, kõige rohkem oli see vaikne tund selline kohustuslik just nagu magama või puhkamine, no ma vist kogu selle lasteaiajooksul mitte ühtegi korda. Ma ei maganud sel päeval, aga sa ei tohtinud mitte midagi teha, sa pidid kuidagi nagu teesklema, et sa magad lihtsalt. Ja see oli minu jaoks selline kannatus, no mida ma seal teen, noh, sa pead lihtsalt tund aega olema. Kuidagi nii lihtsalt oled ja toidud ei meeldinud mulle üldse, mul oli paar asja, mida ma ei söönud, lapsena. Nüüd enam ei ole neid asju, aga mäletan mannapuder oli üks asi, mida ma ei suutnud üldse süüa. Ja, ja ma kartsin, nüüd tuleb mannapuder ja paar korda ka tuli ja siis oli seda. Oh, see oli nii kohutav kannatus ja veel mäletan pioneerilaagris oli veel see, kus sa pidid näitama taldriku, et sa oled ära söönud ja siis oli ka neid dramaatikaid oli ikka mitu korda ja veel muusikakeskkoolis. Kui ma juba olin esimeses või teises klassis, seal siis oli olukord teine asi, mida ma ei saanud, oli, oli rosolje. Ma ei tea, miks praegu ma võin kõike süüa aga rosolje oli ka, mis täitis mind tohutu jälestusega tõsiselt ja, ja, ja seal oli kord, kus sa pidid nii-öelda siis kasvataja ütleme, õpetaja kasvatusrühm nimetati seal midagi sellist näitama siis ette, et sa oled taldriku ärased tühjaks söönud. Meil oli üks äärmiselt üks äärmiselt karm meesterahvas, oli seal muusikakeskkoolis õpetaja Karenstre nimi ütleb ka kõik, minu meelest juba selline tohutult range, ma ei tea, mis ta oli, kas ta oli mingi füüsika või matemaatikaõpetaja, mul temaga kokkupuuteid väiksemas klassis veel polnud, aga aga tema oli siis ühel päeval see kasvataja, kes siis pidi kontrollima sööklas vahetunnil, et kõik on taldriku tühjaks jäänud, kõik sõid ära, käisid, näitasid taldriku ette, teises lauas ja siis viisid alles siis sinna nagu nõudepessu. Ja siis mina tegelesin terve selle vahetunni söögivahetunnil sellega, et ma üritasin füüsikaseadusi eirates seda rosoljet väiksemaks kokku suruda, kui ta on. Et mulle sihukesed plekk, taldrikud olid, ta oli nagu täis, siis ma üritasin teda kuidagi litsuda kokku, et näidata, ei suutnud ühtegi suutäit süüa. Ja lõpuks ma sain kuidagi teha nii, et ta nägu nägi välja nagu pool ära söönud. Ja siis ma kuidagi nagu, nagu eemalt tahtsin talle näidata siis ta kohe nagu näpuga kutsus mind enda juurde ja siis ta nagu võttis lusika, andis märku, et ma teeks suu lahti. Siis ta lükkas selle lusika mulle nagu lihtsalt kurku. Ja siis ma sõna otseses mõttes ropsisin talle tema krimpleen ülikonnale ja laiale lipsule selle kõik välja ja siis lubati mul see ära viia. Sedakorda ma mäletan, kui millise terrorini võib asi viia, no lihtsalt, et see oli sellised hetked, olid nagu koledad. Kas mardiema või isa pidi kooli ajal tema pärast õppealajuhataja juures käima vaibal direktori juures klaarimas midagi mingeid asju? Ei ei ole kunagi olnud. Ja ega mulle reaalainetega väga hästi ei ole elus kunagi olnud ja olen hiljem juba näiteks, ma mäletan Matemaatikas suvetööle jäin. Ja, ja, ja kui ma muidugi minu keskkooli lõpetamine oli üldse üks suur nali. See oli tõesti nali. Selles mõttes, et ma olin käinud ainult sellistes humanitaar- ja nii-öelda eliitkoolides ja siis lõpuks otsa koolist. Mindika visati enne lõppu välja. Seal olid igasugused imelikud asjad, ma ei tahtnud seal käia ühes ja teises aines. Mina tean, miks välja visata sellepärast et Mart ei läinud spordipäevale sinu ja spordipäevale mitte minema. Jah, aga, aga kuidagi ja meid visati sealt välja. Mittu terve ports selliseid kultuuriinimesi ja me läksime kõik koos edasi, et oma keskhariduse paber kätte saada. Õhtukooli esimesse Tallinna politsei esimene pool, eks ole, see on siis nii-öelda Gustav Adolfi Gümnaasiumi taga olev kool ja näiteks minuga koos oli tol ajal juba tegutses ansambel Modern Fox vist esimest või teist aastat ja Modern Foxi tuubamängija Urmas, kes oli suurepärane muusikavirtuoos omal alal, aga samuti kuidagi suutis ta seda naguniimoodi. Ma ei tea oma asju korraldada, et otsaga otse urust välja visati. Meie Urmasega veel millegipärast istuma, sest ma vist ma ei tea, kas ma üldse seal koolis käisin või mis me seal tegime, aga foks juba tegutses, ma töötasin juba Estonia teatris. No lihtsalt polnud nagu aega enam selle tühja-tähja ka tegeleda ja, aga õnneks meil oli väga tore klassijuhataja, kes seal ise rammis, laulis ja nagu sai, väga hästi aru, mis need olukorrad on. Kui siis hakkasid lõpueksamid, siis selgus väga kurb tõsiasi, et ega me ikkagi sellest ütleme, matemaatika eksamist ikka läbi ei saa, sest et mitte pikki aastaid polnud sellega tegeletud, ei, muusikakeskkoolis, ei otsa koolis, reaalained olid väga sümboolsed ja, ja loota, et me oleksime lõpu tasemel, oli ikkagi väga-väga raske ja siis mõeldi välja igasuguseid huvitavaid skeeme ja me isegi üritasime seda matemaatikaõpetajat ära osta. Sõna otseses mõttes ostsime rublaga, ei, me ostsime talle väga kalli pudeli viskit poest ja läksime siis Urmasega talle sinna tundi ja koputasime talle uksele, ta tuli korraks välja ja me ütlesime, noh, saate aru, et näete, me oleme sellised lollid muusikud ja me ei ole lihtsalt selle matemaatikaga tõesti kunagi tegelenud. Ja praegu on nii, et näed, et mina olen siin Estonias kutsutakse mind muuseas, tõesti oli kutsutud vist juba Leningradi muusikakooli ja midagi sellist. Ja Urmas geniaalne tuubamängija, keda kutsutakse siin Praha ooperisse ja muud sellist, et et noh, et lubage meil kuidagi see asi nagu teha, lihtsamalt, ära kujuta ette, ta ei võtnud seda vastu. Tere, selline aus nõukogudepedagoog, selline kremlile embleem, pintsakus, vanem, vanem, vanem, vanem seltsimees ja ütles, et ei, ei te kõik peate ikka siin ikka õppige ikka järgi kõik ja täiesti lootustamist läksime, jõime selleviski Äravis samal õhtul nagu murest lihtsalt. Ja, ja siis rääkisime oma klassijuhatajale, kes siis natuke mõtles, ütles, et noh, et vaatame, et korraldame selle asja kuidagi ära ja ka direktor oli tollal väga mõistlik mees. Kuidagi tehti lõppkokkuvõttes niimoodi, et meil kahel vahet tee matemaatikaõpetaja ära meid viidi teise rühma, kus oli selline väga tore hea vanatädi, kes ütles umbes nii, et noh, teate, ega siin midagi pole ja teete, palju teete ja ja umbes et tegi meile mingit konsultatsiooni, enne kus ta pidi matš nagu ütles ära, mis juhtub ja kõik, aga meil oli üks tore tingimus ka see, et Modern Fox tav lõpuaktusel esinema. Ja siis Modern Fox siis tõesti ühesõnaga ma laulsin ennast keskharidusse. Sest et oli päevane esinemine ja õhtune esinemine ja meid ikka kuidagi lohistati sealt koolist läbi. See oli ikkagi väga naljakas, aga, aga, aga tuli kuidagi niimoodi noh, teha midagi pole teha. Aga Urmas mängis tuubatel põlvitades klassijuhataja ees. Võib-olla tõesti, me olime ikka väga tänulikud talle tõesti ja et midagi pole öelda, et sa võid olla tark ja andekas, aga aga kohati on ikkagi mingisugused asjad, mis millega sa, ma ei saa öelda, et ise hakkama, aga lihtsalt elu läheb nii teistmoodi, noh, läheb läheb nii teistmoodi, et sul ei ole kas mahti mitte mingit tahtmist, aega, viitsimist suutmist võtta, kätte ennast ja teha mingisugune tohutult nõme asi lihtsalt ära, ehkki peab. Mis hetkel te märkasite kodus, et mardil on olemas esinemiseks vajalik geen või see teatav edevus, mis käib asjaga kaasas, et sa lihtsalt õnnestuksid, mõnel inimesel, see on, mõnel inimesel sai seda ei ole. Kust kohast martsele pärinud on saanud, on kuidas? Mõte, kust tema need saanud on, seda mina ei tea, sest praegune ütleme, geeniteadus tegeleb inimese haiguste ja kõigi muu asjadega, aga kus koha pealt need vaimsed võimed tulevad, seda vistel geeniteadus ei ole avastanud? Ei tegele sellega, sest ma tean, et geeniteadlased räägivad, kui sa annad ennast geenidoonoriks, räägitakse sulle ära, mis haigused sul on olnud ja mis nad veel võivad tulla. Aga sellest teisest poolest ma ei tea, et keegi räägikski. Aga et Mart on selline laps, noh ta paistis juba ju väga varakult sellega välja, ta varakult hakkas rääkima, varakult kirjutama, lugema ja varakult ka laulma. Meil oli tavaline lintmagnetofon ja oli ka plaadimängija, kus peal olevad laulud. Ta lihtsalt laulis järgi. Ja ma mäletan väga ühte korda, kui ta laulis helisevast muusikast laulu järgi inglise keeles, aga noh, see inglise keel ei olnud veel 100 protsenti õige, aga nii nagu tema kuulis, vist oli mingi viieaastane. Ja siis ma mäletan ka seda, et ühel päeval, kui isa oli jälle ära tööl, olime meie kahekesi kodus, aga see oli pidi olema mingi pühade aeg, kas siis jõulude aeg enam-vähem või nii ja Marttigi mulle suure kontserdi, kas isa või mina olime teinud talle tordikarbist kübara. Kas sa mäletad seda tordikarbist, kübar oli? Ja, ja siis see selle taga nii tähe ja siis ta esitas mulle hästi palju laule, rõõmsalt laulis mina parasjagu, õmblesin midagi süles, käte vahel oli mingi ese ja see on juba siis noh, vaatasin seda. Aga minu enda niisugune kerge unistus oli see, et Mardistaks viiuldaja, kuna ma ise armastan kohutavalt viiulit ja ma olen seda mänginud. Ma kujutasin ette, et seal Estonia teatriaugus mängitama viiulit, mina kunagi suuremaid ambitsioone mul ei olnud, ma kunagi ei mõtelnud, et kas peaks tulema nagu Georg Ots või või keegi teine püüne peal. Ma tahtsin, etas, tuleks muusik ja sellepärast sai taga pandud viie aastaselt Tallinna muusikakeskkooli ettevalmistusklassi ja nimelt viiuliga ja seal oli ta äärmiselt tore noor niukene, tähendab, ta oli praktikant ikkagi õunpuu oli ta nimi. Ja tema siis juhatas kord või kaks nädalas olid need viiulitunnid ja kõik läks väga hästi ja see oli minu niisugune muusik, kaalse niukse unistuse tipp, etas tuleb viiuldaja, tal oli ka väiksena trumm ja ta mängis väga palju kodus trummi. Väikene, tavaline pisike lapsed, rumm ja seda ta võis ka lõpmatult taguda. Vaata, mis ma rääkisin enne kuidas ma käisin väljas ja nagu üritasin teeselda, et ma olen keegi teine kuu aega. Et tegelikult see on vist kõige selline esimene viide sellele, et see inimene ei piirdu või ei taha rahulduda ainult ühe nagu eluga vaid elada nagu mitmeid erinevaid. Ja kui sul seda nagu ei ole siis ilmselt ei ole sul ka tungi näiteks lavale, et kehastada hiljem kedagi teist, aga mulle selline nagu mäng, ehkki ma mängisin seda tollal, eks ole, oma et oli õudsalt omane juba tõesti tõesti hästi hästi väiksest väiksest vanusest peale ja muidugi, kui, siis juba hiljem ma märkasin, et selleks on vaja ka mingisugused atribuute ja seda ma märkasin just seal moemaja õmblustsehhis, kus vedelas hästi palju igasuguseid sulgi ja, ja, ja, ja muid asju. Ja kui sa siis näiteks paned omale mingisuguse kübara pähe sulega ja ütled, et ma olen nüüd siin mingisugune, eks ole, Karabas-Barabasi, siis on see tohutult veenev ja, ja sul endal on see usutav ja korraga nagu teistel ka, eks ole. Et need sellised teatri ja ümberkehastumise mängulisus reeglid said mulle hästi selgeks juba ikkagi väga varajases lapsepõlves ja ilmses muusikakeskkooli juba tõesti seal ikkagi dresseeriti artiste. Seal toimus kõik kõik selle mõttega, et sa, et sa ikkagi pead rahva ees hakkama esinema. Aga muidugi sain ma seal ka aru, et miks peaksin mina istuma tolmu sees orkestriaugus kui kuskil pimedas ja vaatame harilikult ülespoole, kui laval on teised seisavad tuledevihus, suled peas ja litrit seljas, et ma ei taha mitte olla seal seegis, istub seal pimedas augus, sest teatri siis me käisime väga tihti, me elasime ise Estonia teatri küllaltki kõrval ja, ja väga palju õhtuid möödus tol ajal teatris eriti just balletti. Käisime vaatamas, kas sina, mart olete ikka läbi ja lõhki linnamees, sa ei tea, mida tähendab labida käes hoidmine või hangu käes hoidmine või heinategemine või kõplamine või peenarde rohimine. Filmist olen näinud muidugi ja aga ega, ja kuna meil ei ole ju ka ühtegi sugulast maal Me oleme ikka olnud ikka põlvi ja põlvi linnas. Mul ei ole mitte ühtegi mingit maavanaema või maa sugulast ja tõesti, ja vanaemal oli siis üks sõbranna just sealt laevaaegadest, kelle, kelle maakodus me siis aeg-ajalt suviti käisime. Aga see oli rohkem selline linnavurle, te nagu maal peesitamine, et ega seal sellist maatööd nüüd küll ei tehtud ja mäletan ühte korda, kui ma olin juba natuke suurem juba teismeline, kui üks sõber kutsus mind Hiiumaale kus tal oli siis isal tõesti talu ja selline farm ja läksime siis sinna ja siis isa andis mulle mingisuguse hangu kätte, nad tegid parajasti seal mingisugusest, mina ei mäleta, kes tõsteti, heina, võis sõnnikut visati või mingit roppust seal tehti. Ja siis ma nagu väga pika hambaga, siis üritasin ka teha nägu, et ma okei, teen ka siis siin maatööd ja siis isane ütles, et no kuule, on ju, eks ole, näed, linnamehel on ju nii põnev siin toredad siin tulla kohe teha ja ma hoidsin muidugi suu kinni, aga mõtlesin, et kui põnev sul endal oleks, kui praegu öeldakse, tuletasimine Estonia lavale, pane kuradi tee poriscudonoffi, laula, tead kui põnev sul on, mees ei ole midagi põnev, teeme neid asju, milleks me oleme nagu loodud ja ärme arva, et linnamehel on tohutult põnev sitta visata, no ei olnud üldse põnev, ühe päeva tegin, siis hakkasin vinguma, et tahan minna tagasi ja tulingi vist ära sealt. Et sul tõenäoliselt ei ole ka kuigi põnevat lugu selle kohta, kuidas oma esimesed isiklikud rahad teenisid, tuli tõenäoliselt ikkagi juba muusika või laulmisega seoses. On on tegelikult mulle tundub, et, et jama, hakkasin tegelikult väga varakult hakkama, hakkasin muusiku palka saama loomulikult. Kui Fox alustas, ma olin 17 ja, ja tegelikult õige peagi ju tehti need atesteerimise, nagu tol ajal nimetati ja ka mingil hetkel sai siis foks tegelikult kõige kõrgemad punktid. See oli juba siis, kui me olime nõukogude liidus võitnud selle üleliidulise konkursi, siis hakati ka Eestis meile siin kummardama instantside poolt ja lõpuks ma sain, me saame kaks punkti, mis tähendas, et ma sain ikkagi peaaegu et oma vanemate vanemate palga. Või mitte rohkem juba kuskil 18 üheksateistaastaselt, et nagu kätte. Aga minu esimene palk tegelikult tuli tuli malevast ja ma suutsin ka maleva nihverdada linnarühmas ära. Ei läinud ma kuhugi maale ehitama. Ei, ei, ei, mina olin linnarühmas ja see oli minu arust täiesti ideaalne töö, sest et ma möllisin ennast trükirühma. See oli siis trükikojas. Ma sain terve suve veetud Ta keldris trükikojas, mis mulle sobib. Ma lõikasin raamatute kaasi masinal, mis oli aastal 1905 ja seal oli selline üks isamaasõjaveterane, kes selle asja nagu tegi. Ja tema läks puhkusele. Ta koolitas mind kolm või neli päeva väljas ei olnud üldse raske töö ja ülejäänud kuu aega ma töötasin kõik päevad üksinda seal keldris. Mulle väga meeldis see, et kui võtta kätte näiteks 83. või neljandal aastal ilmunud kas antiigileksikon või või Rodeni elust rääkiv raamat Alasti, tulin ma siis kõik selle tiraaži kaaned on minu lõigatud. Kas nõukogude armee puutus sind või suutsid sealt kaerand nihverdada? Jah, ma hakkasin saama loomulikult kutseid komissariaati tol ajal komissariaat oli uuel tänaval kinomaja vastas, seal oli äärmiselt ebameeldiv. Ma ei tea, mis auaste või nimi oli, noh, mingi politruk, ta oli ilmselt eestlane nimega põder, aga ta rääkis ainult, et vene keelt kõigiga, siis oli just see aeg, kus ma esinesid Modern Foxi ka ja täiesti juhuslikult me siis võitsime Nõukogude Liidu suurima konkursi ehk noorte estraadiartistide konkursi, kõigepealt siis Baltimaade eelvooru, mis toimus Tallinnas ja siis läksime Moskvasse kus siis täiesti ootamatult võitsime ka seal nagu peaauhinna ja algas meie tohutu tähelend nõukogude maal. Me just olime Moskvas ja me esinesime 28. parteikonverentsil Kremlis Gorbatšovile ja see oli siis kontsert, mis toimus parteikonverentsi lõpul ja selle nimel tehti loomulikult kaks nädalat proove, kuigi meil oli seal laulda üks laul. Ja see oli ka fono pealt, sest Moskvas ei antud mingit võimalust juhusele. Seal tuhandeid esinejaid jooksevad lavale, mingisugused ooperilaulja laulab Leninist fono pealt muidugi jookseb ära, jooksevad pioneerid, tantsivad Leninist, fono pealt jooksevad ära, siis tuleb mingi kunstratsutaja, ratsutab Leninist, tuleb mustkunstnik, tõmbab kübarast Lenini, siis tuleb mingi Tadžiki kaubamaja naiskoor laulab Leninist ja siis tuleb Modern Fox meie laulnud Leninist. Meil oli mingi tore Nõukogude laul tollal, mis siin oli Vidanjevi või muu selline Nõukogude džässi kullafondi kuuluv laul fono pealt ja teeme ära ja jookseme jälle ära. Aga selle kõige nimel tehti tohutult proove kaks korda päevas, kaks nädalat meil oli muidugi hakkas igav ja kuna me saime tohutult suurt päevaraha, siis me hakkasime kuidagi nii, et poisid hakkasid tõmbama loosi, kes saab käia kodus. Lennukipilet oli 17 rubla. Moskvast Tallinna päevaraha oli 30 rubla, meil, mis oli ikkagi väga suur raha, ajal, mil inimesed said umbes 100 rubla kuus palka, ma arvan. Ja, aga mina ei saanud minna, sest mina olin laval solist, bändimehed käisid kordamööda ära ja siis keegi bändimeestest tõimule, sa olid andnud kaasa siis nagu kutse jälle komissariaati. Et minna ilmuda komissariaati ja mina läksin siis selle kontserdikorraldaja juurde. Andsin talle selle nagu, nagu selle Telegrami ütlesin, et ma vist pean ülehomme käima korraks ühe päeva ära. Ja ta vaatas mulle pikalt otsa, ütles, et Te tahate proovist ära käia ja see oli tema jaoks nagu kuuldamatu, sest ausalt öelda, noh, kõik teised peale meie, see oli nende elu kõrghetk, ma mäletan seda mingisugust kasahhi, usbeki naiskoori, neid oli seal mingi 50 vana naist ja nad iga hommik, no mina lippasin viimasel minutil sinna proovi, umbes üks minut enne kuidagi magamata ja ja võib-olla ka pohmakas Need, naised seisidki hommikul kella kaheksast täisgrimmis täiskostüümis, valeripsmed põsepuna, nad seisid seal kulissid ja ootasid seda hetke, et saada sinna proovi lavale ja nii hommikul ja õhtul ja hommikul ja õhtul üksi neist ei puudunud sekunditki ja siis öeldi, et umbes teie tahate minna Kremli kontserdiproovist ära. Andke see Telegram siia ja mis ta sellega tegi, ma ei tea. Kuid kui me siis lõpuks sealt konverentsilt tagasi tulime, siis tuli mulle veel kord kiri ja tuli kiri, et tulge komissariaati oma dokumentide järgi. Ja siis ma läksin siis sama. Põder, ta tõusis püsti ja tervitas mind kättpidi. Sest tema jaoks ma olin korraga nagu no ma tulin nagu, nagu Mekast, eks ole. Ma tulin kremlist Parteikonverentsilt minteretati kättpidi, mulle anti kummardustega kätte minu dokumendid ja rohkem ma kutseid komissariaati ei saanud, nii et ma ikkagi olin Kremli ööbik ja laulsin ennast sellest nõukogude sõjaväekohustusest. Tänu taevale vabaks. Suur-suur aitäh nende meenutuste eest. Selle saate pealkiri on, käbi ei kuku. Ja saates olid täna külas Irene Lembi Ehanurm, aitäh, Irene ja poeg Mart Sander. Suur-suur, aitäh. Suur tänu. Kutsumast ma olen Sten Teppan, aitäh kuulajatele ka. Kohtume järgmine kord. Pikem versioon jutuajamisest Mart Sanderi ja tema ema Irene Lembi nurmega asub vikerraadio koduleheküljel. Leidke saadete seas. Käbi ei kuku kuulatega teisi vestlusi lapsepõlvest ning kasvamisest laste ja nende vanematega.