Kui lõpeb tänane saade, oleme rännakul mööda partituuri. Touri ridu läbinud enam kui pool distantsi Pikkolust kontabassini. Kõigepealt aga tuleb järjekordne etapp. Nende saatjaks on trompetihelid samm-sammult läbi käia. Stardiks katkend ühest tunamullusest saatest. Olite juhtunud kuulma ülakorruselt selliseid hääli. Tuvid katusel tõusevad laginal lendu. All hoovis löövad vanaemad kaht kätt kokku ja arutavad omavahel, et jälle see hull puhub pasunat. Lapsed ärkavad üles ja keldriaknal kukub katkine klaas koguni eest ära. Võimas on see pill. Mul on meeles Billy omaniku nukker näoilme, kui tema trompet tookord algaja suul nii koledat häält tegi. Heal meelel ei anna ükski pasuna mees oma instrumenti rohelise kätte, sest pill pidavat häälest ära minema. Kuid olen valmis kihla vedama, et meie estraadiorkestri trompeti istunu saviauk, kes esitab tänases saates kõik puhumise näited ei mänginud siis, kui ta esimest korda pilli kätte võttis, põrmugi paremini. Eks trompetimees peab kodurahu ja korterinaabritega hea läbisaamise huvides mõnigi kord kasutama harjutamiseks keldrit, pesukööki, pööningut või puukuuri. Sest pill on tõepoolest võimas. Just nii, sellepärast teda tarvitatud ka veel igasuguste sõjas arvedena ja ja muude signaali puhumiste jaoks. Ta on praegusenigi säilitanud oma niisuguse signaali iseloomu sümfooniaorkestrist kõige iseloomulikumaks momendiks ongi siis signaalide mängimine. Nende kõrval veel muidugi mängib, muid soolosid ka, ta on dünaamiliselt küllalt paindlik pill. Ja tehniliselt liikuv pill. Esimeseks näiteks võikski olla üks signaalitaoline motiiv. See on võetud sekkovski Itaaliaga bridžeost. Orkestris seesama meloodia kõlab koos puupillide rühmaga ja samuti tugevdavad dünaamikat. Keelpillid mängivad kaks trompetit ja kaks Kornetit unisoonis. Trumpetite signaali taolised motiivid sageli ühel noodil on väga tüüpilised ka sümfooniaorkestri tutis see tähendab kohtades, kus kogu orkester korraga kaasa mängib. Motiiv eraldi. Ja orkestris trepak Tšaikovski balletist pähklipureja. Palun tervitada tähelepanu selle motiivi leidmiseks orkestri katkendist. Kui see õnnestus, siis tugev käepigistus sest siin, andes küll üldisele dünaamikale jõudu juurde jäid kaks trompetimeest oma arvukate kolleegide ühistele jõupingutustele alla ja kadusid üldisesse orkestri kangasse, umbes nii nagu väikesed lapsed tagurpidi käima pandud Jon tyhi ajamasinasse. Üsna erandlik nähtus, muide järgmises näites elast on aga tompetite kiirelt rütmifiguuridega selgesti eraldatavad. Orkestri koosseisus mängivad antud hetkel kaks trompetit koos metsasarvega. Rütmi toetavad väike trumm ja taldrikud, väikesed repliigid kõlavad vahele ka keel pillidelt. Kuuldud katkend kinnitas omamoodi ka eespool väidetud tehnilist liikuvust mis muidugi oma paljusid avaldusvorme. Veel paar sõnal trompeti dünaamilistest külgedest. Trompeti dünaamiline diapasoon on väga suur, tarvitatakse eriti suurtes orkestrites väga jõulistel kohtadel, kus ta annab suurt sära dramaatilisust jõulisust. Ühtlasi ta võib ka väga vaikseid piano meloodiaid mängida. Vaatleme nüüd veel ühte juhust, kus trompeti taastuvad lahingusse seal, kus nad kõige palavamaks sümfooniat finaalides hoitakse neid sageli viimaseks täiendavaks jõureserviks. Nagu sa seda covid-i seitsmenda sümfoonia finaalis, kus lisaks kolmele trumpetile, mis põhikoosseisus kaasa mängivad, on reservis veel kolmene trompetit. Tagavarapatarei. Ja nüüd orkestrist sama koht, muide tempolise erinevuse puhul äsja kõlanud partii orkestris kasutatava tempo vahel tuleb silmas pidada, et sama katkendit võivad ka kaks dirigenti erinevalt teha. Õrna trompetit on küll tohutult kergem leida kergest muusikast kui sümfoonilisest. Vaatamata lüürilistele väljendusvõimalustele jääb ta estraadi muusikaski mehiseks pilliks mängib abiseidel. On üks kombinatsioon veel, mida me samuti väga sageli kohtame orkestrimuusikas nimelt trummid ja pasunad koos. Trummid ja pasunad, see ongi see fanfaar või signaal. Ja selle jutu illustratsiooniks näide Šostakovitši viienda sümfoonia esimesest osast. Siin on kolm trompetit, meie esitame ainult ülemise partii praegu passi funktsiooni täidavad tuuba ja kontrabassid. Rütmifiguurid on väikeselt trummilt saateks. Nagu siin eespool ka juba juttu oli mitte alati ei tule mängida ainult võidukaid partiisid vaid trompet annab edasi ka hoopis teistsuguseid karaktereid. Ühe näite võiks tuua kasvõi Prokofjevi Romeo ostja jõuljast kus vaenuteema kõlab trumpetitel. Lausa haledust äratav on vaese juudi hädine kuju, mille on muusikapilti Hoffmanni maali pildi järgi seadnud muu Sorski Ravelliorkestatsioonis. Milline vahe on mängul sümfooniaorkestris ja estraadiorkestris? Pillikäsitlemine on üks nii siin kui seal ainult et mängumaneeri son vahe estraadiorkester kaasajal tarvitatud sässilikke võtteid, kes maailmaartistidest on teie tähelepanu äratanud, neid mehi on mitmeid, igaüks oma isiklike saavutustega, näiteks naisDavis oma musitseerimise sügavuse ja tunnetamise poolest titsigi lesbi kindlasti hoopis teises planeeris väga tehnilise kõrge ulatusega pillimänguga. Niisamuti Ferguson vanadest pillimängijatest, võib-olla Clifford Braun, hästi emotsionaalne. Kelle me siit välja valiksime? Kindlasti Davist võiks kuulata. Pilli nimetus trompet viitab pillivälisele sarnasusele spiraalse teokarbiga. See sõnatüvi on olemas nii kreeka kui prantsuse keeles. Trompetiajalugu võib nimetada sõja hakkaks, sest juba iidsetest aegadest peale on ta olnud Valaste Ustal ja asendamatu kaaslane. Sellest ka kõnekäänd. Kui vaikib trompetihüüd, siis võib mõõga tuppe panna trompetiheli, kuulutas sõja, kutsus kokku maleva, andis märku lahingu alustamiseks ja teatas võidus. Seitsmeteistkümnenda sajandi inglise ajalookirjutaja Richard Elton kirjeldab kuningat ja tema kaaskonda sõjakäigul saatnud trompetiste. Tamm märgib, et nendel pidid alati olema väga head raksud. Trompetipuhuja kandis mõõka, mille tera oli pooleks murtud. See oli märgiks, et pillimees ei ole sõdur kuid teda tuleb austada Raimond sõjameest. Ka kaasaegses rahulikus miljöös oli trompeti Isamaa, austatud ja lugupeetud. Kui lahinguväljal. Turniiri võitjale puhus trompet ülistuslaulu ülikute lossides, anti auväärsete külaliste saabumisest teada tompetitega. Sõjaväe paraadidel oli tal lausa komandöri funktsioonid. Ja keskaegses kirjanduses on tompetitele pühendatud rohkesti au, paklike ja hardameelsed vaimustatud Kiidlusena orkestripilliks sai trompet 16. seitsmeteistkümnenda sajandivahetusel. Tolleaegsed naturaal trompetit olid meie aegsetest kaks korda pikema toruga. Orkestris kasutati neid peamiselt koos löökpillidega lahinguepisoodide edasiandmiseks. Naturaal tompetitel, see tähendab ilma abistavate ventiili deta. Pillidel sai mängida ainult loomuliku helirida, nii nagu näiteks pioneeride fanfaari ongi. Selle tõttu püüdsid paljud pillimeistrid trompeti tehnilisi võimalusi avardada küll toru kuju muutes, küll mitmesuguste lisakroonide tarvitusele võtmisega. Ent pilli kõlale need ei tulnud kasuks. Ja alles möödunud sajandi teisel poolel leiutatud ventiilisüsteem rahuldas nii kõlalisi kui tehnilisi nõudmisi. Sealt sai siis alguse tänapäeva Kromaatiline trompet, millega on võimalik teha igasuguseid imevigureid. Trompeti ulatuse juurde sümfooniaorkestripartiid piirduvad tavaliselt väikse oktavi Fadjessist kolmanda oktavi Reemiini harva Kaphaa estraadimuusikas. Tihtipeale tarvitatakse veel Sollija laad. Muidugi need nõuavad juba isikupäraseid võimeid, suuremaid kui muidu. Siiski on veel tarvitatud ka veel üle la siili malli. Ja haruldased näited ületavad veel vahest sedagi. Neid kõige kõrgemaid notalist saavad kätte ka ainult üksikud mehed maailmas. Ja kindlasti, mis juba neljanda oktavi puutuvad, seal on. Kes mänguaeg neid tarvitavad, neid mehi on vähe maailmas. See on olümpiarekord. Kõrgushüppe balandajaid siis võtame naturaal trompetikäigu. Ventiilidega on võimalik allapoole ka mõned noodid veel kätte saada. Kas see oli trompeti kõige enam kasutatav ulatus allapoole oli ta kõik, mis kasutada saab, kuigi on veel üks noot, mida nimetatakse põhitooniks trompeti taga, seda mänguaeg tarvitada ei saa. See kõlab väikse Oktovisiibemollistotaalla. Sest akovitši viienda sümfoonia esimesest osast leiame mornivõitu teema trumpetite madalaima registris. Muide, see teema kõlas ka meie eelmises saates metsasarvede alumise registri tutvustamisel. Praegugi mängivad koostompetitega Aga erinevad partiid metsasarved. Peale selle kõlavad saate funktsioonis klaver, tšellod ja kontrabassid. Pidulik särav näide Rimski korsakovi Hispaaniaga pritsust kõlab nagu kutse peole keskmine ja kõrgem register. Koostompetitega mängivad metsasarved muidugi madalamaid noote ja väike tumm põriseb ka kaasa. Kõrgema registri Näidisena võiksime tuua Šostakovitši seitsmenda sümfoonia kolmandast osast ühe katkendi. Siin jätsime ühe märkuse tähele panemata nimelt peale kirjutatud con sordina. See tähendab, et tuleb võla tähtisse panna jällegi sordiin ja kõla sellega muutub. Orkestris kõladze teema kuuelt tompetilt unisoonis. Sordiin muudab heli väga kitsaks. Milliseid sardiine üldse on kasutusel ja kui palju neid erikujusid on olemas? Sordid on väga palju, tämber oleneb iga sordiini, materjalist ja erikujust. Tarvitavanaid on terav sordiin, mida me praegu kuulsime siis kupp, mis teeb mahedaks pehmemaks laulu omaks hääle, kuulame teda kohe. Sordin sulab kokku hästi teiste puupillidega, nüüd on veel üks sordiini, mida kutsutakse Harmon Sordliiniks. See on niisuguse terava siriseva häälega tulemuse taga. Teda võib terve pillirühmale ette panna, et kõik ühte tämbrit siia otsa käib veel üks kausi moodi toru mis annab natuke teistmoodi tämbrit, niiet sordiini sortiinile. See viis nagu heli, kaugemale. Teataval määral ja aga nüüd, kui siia selle kausijate veel käe asetada, siis saame vau au sordiini, millega saab teha igasuguseid imitatsiooni ja muid hääli. See siis meenutab kõige rohkem konni ja võib-olla kassi. On veel üks Vaual sordin mis teeb natuke madalamat tämbrit lihtsalt. Järgmises orkestri näites seekord kergema muusika vallast leiame need sortiinid hõlpsasti üles pidumboonide, kuid tompetite juures. Sortiinidest on veel üks niisugune kutsutakse hätti, mäng või kaabu kuju mis annab Korno lähedase tämbri eri võtteid. Trompetit on mitmeid veel, näiteks klisando frulaato lisandu kõlaks nii. Klissandat võib teha ka lühikesel nagu Albert on seda palju tarvitanud. Ja siis rulada prolaaton keelega päristamine, r-tähe moodi kurgulakke. See annab niisuguse omapärase müstilise meeleolu, kui seda kuskil meloodias kasutada teravas ordeniga oleks nii. Kui me nüüd kombineeriksime kõik praegu nimetatud võtted, mis siis välja tuleb? Üht-teist trompetit suguseltsist. 1871. aastal kirjutas Giuseppe Verdi Kairo ooperiteatri avamiseks aida. Teises vaatuses sõdalaste triumfi käigus trennis oli autori tahtel paigutatud kummalegi lavatiivale kolm poolteise meetri pikkuste väga kauni välimusega pasunatega meest. Kõik olid veendunud, et ega need pillid mingit häält ei tee, annavad niisama võidukatele egiptuse vägedele välist toredust juurde. Aga kui nad siis võidumarssi mängima hakkasid, oli kõigi kuulajate näete üllatus, kirjeldamatu ja Verdi edu lausa kolossaalne. Egiptuse trompetit said paugupealt kuulsaks. Mis imepillid need siis olid? Enne seda olid nad kandnud rahulikult Fonfaaride nime ja teeninud tagasihoidlikult signaaliandjatena. Kuigi Fonfaaridel oli väga puhas ja kaunis kõla, polnud orkestrisse pääsemisest juttugi, sest keegi ei suutnud neist rohkem kui kaheksa tooni välja puhuda. Verdi aga tahtis neid aidas kasutada. Lavalise efekti loomisel. Kuulus pillimeister Adolf saks valmistas selleks Fafaarid andis neile vanade roomlaste tuba romana kuju. Nende suurepärane kõla, Visby lid kappartid tuuri kuid peale Iida teise vaatuse ei ole teadaolevail andmeil egiptuse tompeteid siiski orkestris rohkem kasutatud. Päike trompet alt ja basstrompet on samuti äärmiselt vähekasutatavad. Sellepärast lisaksime loetelu ainult ühe väga lähedase sugulaspilli, mis erineb tompetist vaid veidi enam kõverusi omava kuju poolest. Need kõverused annavad sellele pillile pehmema kõla. Jutum Kornetist, mida kasutatakse viisi pildina puhkpilliorkestrites ja aeg-ajalt samas funktsioonis ka sümfooniaorkestris. Tuntud Naapoli tantsus. Tšaikovski luikede järvest on soolopartii kirjutatud Kornetile. Kohtume taas 29. jaanuaril. Vestelda Tomboonidest ja nende lahutamatust kaaslasest, tuubasel jälle kuulmiseni.