Täna saab sihtasutus Virumaa muuseumid kolme aastaseks ja seoses sellega tutvustatakse laiemalt Toolse linnust. Toolse linnus on nüüd kõikidele külastajatele avatud. Tegemist on väga omapärase linnusega, see on üks väheseid linnuseid, mis asub praktiliselt meres. Virumaa muuseumite Toolse piirkonna direktori Uno Trumm. Toolse hakkab sel suvel pakkuma päris palju atraktsioone, mis siia tuleb. Piraatide laev. Tegelikult me püüame jah, anda sellele ajaloolisele väärtusele juurde natukesega mängulist osa. Kui kliendid meile tulevad, siis me riietame nad kassi spiraatideks või rüütlitaks vastavalt nende soovile. Ja pärast seda, kui oleme rääkinud linnuse ajaloost on siis lastel võimalik omakorda veel mängida piraadilaevade juures võitlusmänge osavusmänge. Et anda neile ka rohkem tegevust seal laevas, muidugi selles huvitavad ta lihtsalt makett, me teeme päravastelli, püüame ehitada sellise korraliku kajutit. Kui te näete, et see laev on seal parasjagu kreeni vajunud, siis ilmselt saab seal üsna hea istumisnaudingu ja võib-olla ka selle mingil moel päris ehtsa laevatunde kätte, sest siis tulevad ju ka toolid ja, ja laud tulevad ka pisut kaldu. Nii et istuda saab seal olema paras kunst, aga see on eelkõige mõeldud lastele, eks ole, see on eelkõige mõeldud lastele mängimiseks, tähendab ronimiseks kindlasti pommi otsa tuleb köis kiikumiseks, selleks, et las ta võib-olla emadel-isadel ka natukese natukese puhata, anda lastele tegevust. Sellist piraatide laeva tõenäoliselt ei ole siinpoolse rannas küll erandanud kunagi, kui palju siin siis autentselt sajandi lõpu mereeludoose rannaelu võib olla? No selle konkreetse laeva juures nüüd ei ole muidugi tema taustaks on, on aga need lood kohalikest Toolse mereröövlitest, mida rahvas räägib ja legendid sellest, et toorsen kunagi olnud piraatide linnus, mida ta muidugi olnud ei ole, seda me kõikidele rõhutame. Ta on olnud. Ordumeistrilinnus sõltuvus on Herze käsule rajatud 1407-l esimesel aastal. Nii et ta pidas vastu siin kaks ja veerand sajandit umbes eks ole. Jah, peaaegu tähendab esimene, see kirjalik jälg on temast 1471.-st aastast, kui ordumeister Voltoson Herze andis käsu see linnuse ehitada. Aga muidugi arvavad ajaloolased, et see linnuse esialgne osa majalinnus on ehk natukese vanem ja on võib-olla kusagil 15. sajandi algusest või Neljateistkümnenda sajandi lõpust olnud. Põhjasõja-aastatest varemetes olnud linnus on praegu ise võrdlemisi nukras seisus ja vajab vist kiiret konserveerimiseks. Jah, nii palju, kui mina tean, siis peaksid konserveerimistööd algama sellel suvel ja ilmselt esimeseks objektiks on idatorn on ka kõige rohkem lagunenud ja hakkab varsti-varsti varisema, õigemini ta variseb, ei vasta saama. Toolse linnus on oma asukoha pärast, sest ta praktiliselt asub meres. Ma arvan, et siin vesi natuke tõuseb, on jälle siin ümber ka meri, et ega ta vist on Euroopaski võrdlemisi harv nähtus. Põhimõtteliselt on tegemist Liivi ordu ja selle kaudu siis ka saksa ordu ja vist ka saksa keisririigi kõige põhjapoolsema linnusega üldse. Et ta on siis nii kaugel meres kui veel vähegi võimalik on, aga noh, mis puutub sellesse, et merilinnuse ümber on siis jaanuaritormiga tõusis meri praktiliselt siia poolde poolde mäkke ära. Nii et ilmselt oli isegi vallikraavis vesi sees. Ja ta võib ka veel praegu mõningates ekstreemolukordades osutuda täitsa saareks, jah, täpselt nii võid, mis tõid selle asja juures kõige rohkem köidab selle lima seljas. Noh, ma arvan ikkagi, et ühest küljest ajalugu ja teisest küljest, kuna ma olen 15 aastat töötanud õpetajana, siis ilmselt ka see võimalus lastega mängida. Aga natukese teistes oludes kui koolis, sellepärast et suvel lapsiski tumm ja vabam ja võib-olla natukese altim isegi uue informatsiooni vastuvõtmisele. Sest meil on tegelikult siin ju ikkagi ka võetud eesmärgiks selle linnuse külastamise kaudu õpetada lastele natukesega ajaloost ja, ja see on vast nagu see kõige tähtsam ettevõtmine siin. Nii et me võime küll öelda Virumaa muuseumite ettevõtmiste kohta, et väga palju on tingeltangel, et aga, aga ilmselt jääb siin inimesele külge ka mingit osa ajaloost või on see nagu Hollywoodi film, et kui filmis on niimoodi, ajaloos oli teistmoodi, tegelikus elus, siis on lapsel löödi see nagu oli filmis, mitte see, mis tegelikult oli. Tegelikult meie ekskursiooni üks osa, kui me räägime rüütlitest ja nende võitluses, siis me toomegi lastele just eeskujuks seda, mis nad Hollywoodi filmis näevad. Mis aga aga tegelikult oli, siis räägime ise juurde. Nii et me püüame seda Hollywoodile linnuse müüride vahel võimalikult vältida ja edasi lükata. Kui me lastega mängime, siis üldiselt me püüame nagu jagada asja päris täpselt kaheks tsooniks. Üks on linnus ja on ajalugu. Ja on siis giidi tekst, mis räägibki just nimelt selle linnuse ajaloost ja legendidest. Ja teine asi on mängumaa. See on linnusest kaugemal, teisel pool teed ja, ja sealt me nagu üle ei tule. Mereäärse maaomandiküsimusega surub Virumaa muuseumid Toolse linnuse ümbruses võrdlemisi kitsastesse oludesse. Mereäärne maa on Vihula vallas koguhinnas olnud. Kas linnus on ikka tegelikult ka veel riigi käes ja saavad Virumaa muuseumid teda kasutada või on siin probleeme? Linnusealune maa otseselt on nüüd Eesti riigi käes, aga Vihula vallale on õnnestunud ära erastada linnuseäärne maatükk, nii et umbes meeter linnuse müüridest algab eramaa ja selle peal meil paraku ei ole nagu võimalik. Midagi ette võtta selles mõttes. Ja sellepärast niitmata ka jah. Üldiselt küll, jah. Jah. Ja siin ei olegi midagi teha, ühesõnaga teil ei ole võimalik isegi konserveerimistöid teha niimoodi, et eraomaniku madin ei puudutaks. Põhimõtteliselt küll, jah, me oleme üritanud omanikuga kokku leppida, aga kuna tema soovi ja meie pakkumised ei ole kokku läinud, siis, siis meil paraku seda maad praegu kasutada ei saa. Ja see siis takistab siin selle turismi arendamist suuremal määral, eks ole, teevad üsna piiratud oludes üldiselt küll, jah, ikka takistada.