Tänane saade sai lindistatud Kuueteistkümnendal märtsil Tallinna koolinoorte huvikeskuse Kullo suure juubelikontserdi aegu. Jutuajamiste vahele kuulete mängimas piibariidia Sõlekest Huvikeskuse tuntud rahvakunstiansambleid. Nüüd kohe aga palumegi rääkida piduliste lindil. Leviathan tõmmata väga tubli laialiveoeelne sagin ja viimased ettevalmistuste tegemine 16. märtsil Tallinna linnahallis tähendab seda, et igavesti vooruslik pealinna noorte huvikeskus Kullo on saanud tõepoolest 50 aastaseks ja üsna varsti varsti algab selle vääriline tähistamine, Huvikeskuse teatri kunstiline juht Toomer. Vähe sellest, et te olete pikki-pikki aastaid olnud teatrijuht, te olete ka ilmselt terve selle programmi kunstiline juht, mis siin täna laupäeval linnahallis aset leiab. Päriselt, ma olen, võib-olla nagu järelevaataja nüüd selle peo nagu põhilised väljamõtlejad on meie teatri noored õpetajad juubelit ja puhul ikka veidi hakkad mõtlema tagasi ja kui ei tööta, siis nagu ei tulegi selle peale, et mis seal oli või kuidas see oli, on igapäevased raskused, nii nagu inimestel ikka, hakkad järele mõtlema, et siis tundub kõik nii kaunile ja hea, anna ja toredale. Ja minu meelest on, no meil on ikka harukordsed õpet, et sest nad on nii kaua aega olnud ühe tüübi eriti. Olen vaimustuses sellest, kui mõned väga kõrge oma erialase tasemega inimesed, loovinimesed, kunstnikud töötavad lastega näiteks kaljureitele, tema õpilaste hulk, kes kõik kõik on läinud kunstnikutee peale, see on aukartust äratav. Ja siis tollasest pioneeride teatrist niida. Sellist nime tookord kandis on ka võrsunud tuntud inimene. No mis me räägime, kui päris aus olla, see on isegi veidi kummaline mõelda. Eesti teatrijuhid on pioneeride palee teatrist tulnud Kalju Komissarov. On Normet, näitlejatest siis Tõnu Aav, meie Lember ning filminäitleja Tõnu Kark, siis on Martin puust. Ja noh, neid annaks ikka väga palju nimetada Helgi Sallo ja, ja väga-väga palju see maja on olnud helge paika siis, kui ta kandis nimetust Tallinna pioneeride ja koolinoorte palee. Mitte ainult kaks viimast aastat, kes on tulnud tõesti väga ilus nimetus, vaid ta on ikka läbi aastakümnete olnud, see ei tore kooskäimiskoht lastele ja, ja teete, kui meil nüüd tagantjärele mõtlen, ma olen taas saatuse tahtel pidanud üsna palju selliseid ütleks, võib-olla poliitilist pidanud tegema, seletades igasugused tervitused. Aga ka läbi selle on võimalik leida midagi inimlikku ja seda just lastele servede rõhutada seda. Ja ma leian, et see ei olegi olnud halb. Ausalt öeldes tea, oleksin mind see aeg nii kohutavalt töö tegemisel piinanud või olnud mulle suureks takistuseks, eks sellepärast, et ma olen ikka saanud teha kõiki neid asju, mida ma olen tahtnud teha ka. Nüüd aga Subiksist kuulata, mida arvavad oma elust Maretuumeri endi näitlejad. See väike helilindistus pärineb, tõsi küll, näinud aastast ent suurte juubelite puhul meenutatakse lugusid ja jutte ka märksa pikema aja tagant. Kaadri, Indrek ja Ainar. Kõik kolmekesi käite Tallinna huvikeskuse Kullo noorte teatris mängimas ja tüli ema tõi mind, ma ütlesin ka talle, et, et ma tahan minna sinna teatritrenni. Nüüd läksid päris ema käekõrval ja no aga miks sa arvasid, et sa tahaksid seal teatrist kaasa teha, kas sulle tundus, et sa võiksid näitlemisega päris toime tulla või tundes kelle käike natuke kartsin? Alguses mulle see meeldis. Kui ma väike olin, siis ema oli ise Salme rahvateatris ja ma käisin ka vaatamas, mulle hakkas see huvi ja sellepärast on tähtis ise ka tulla. Kas sul on ka lapsepõlves polnud sellised hetked meeles, kui saak speri summat tõi oma sõpradega mõne näitemängu paha pidasid? Ei ole poisina kirjeldus, vahest mängin ikkagi, tunned, et räägin omavahel, proovid üksi olles mängida kohe mitut tegelast ja minule pakub see huvi lihtsalt hääldsenaadi näidelda? Mulle vist meeldib mängida kõike. Ja liikuda ka andeks, kudumisel väsin ära ja ma ei suuda nii kaua teha ühte asja, aga näitamisel ma saan nii palju teha, kui ma tahan. Poisid, kuidas teie sattusite Kullo noorteteatrisse? Mina kuulsin tuttavate käest ja enda aeglase Novi, et võib olla, noh, see sobib mulle see asi. Kui ma sinna läksin, siis oligi nii, et hakkas kohe esimesest päevast peale meeldima, ehkki ma olen pool aastat sügisest saadik käinud nii või siis ei ole kuigi kaugele mäletada, mis asi see oli, mis sulle kohe meeldima hakkasin, sinna ligi tõmbas, seal olid nii sõbralikud inimesed on ka sellest kõigest aru ja võtsin hästi astmeid. See andis mulle sellise mulje, et seal lõbus olla. No ja võib-olla sellepärast ka mulle meeldis see, et kui ma näiteks hommikul kooli lähen ja siis koolist tulen ja olen hästi väsinud ja siis tuleb mulle meelde, mida meil trenni minema. Ja kui ma trennist tulen, olen surmväsinud ja siis tuleb mulle veel näitering meelde, et pärast ka näite tingimuslik, see väsimus, mis pärast seda pikka päeva oli, on kõik möödas ja hoopis lõbusam olla. Ma olen reibas ja alles voodist tuleb meelde sääsnemas. Millega sa seda seletad, et pärast näiteringi on kõik väsimus nagu pühitud. Näiteringis on kõik inimesed lõbusad ja vabad, et keegi ei ole pingul, aga see töö, noh, kui teeme näiteks mõnda näidendit, siis õpetaja ei karju ja ei sõima, kui midagi valesti läheb, vaid teeme uuesti kõik ja kõike niimoodi naeruga rõõmsalt on sulle ka endale tunduluselt, sinus on natukenegi näitlejasoont, võib-olla natukene on ekseeriem ka käin rohkem siis võib-olla siis alles selgub. Me oleme teinud selle aasta jooksul ühe näitemängu saavate krokodill ja seal ma mängisin sellist osatäitjad nagu tühja täis. Kuidas sulle tundus sotsisele osaga hakkama sain küll mina sattusin sinna Viet. Mina läksin katki, mul hakkas seal meeldima, meeldib vist siiamaani ja meeldiv rändaja, kes teie õpetajad on? Kristiina oomerja, Piia linn, hääl, minu minu õpetaja, Virko Annus. Meil on mõnikord ka malet toomel tundi andnud Kadri orud juba kaks aastat selles noorteteatris käinud ja kui mitu osas olnud tehtud on, selle ajaga eelmisel aastal ei esinenud üldse ja nüüd on kaks osalenud ärja majas, mängisin siga laiali, siis mängin nüüd hiire ema ja mängisin põrnikat ka. Siis on sul kolm osa. Kiire, aga ma olen täiesti rahul, ei läinud see aga ka sellepärast, et mul enne trollidega meeldivad. Mulle ei meeldi see tekst eriti slaist, eriti hästi ei ela sisse, aga kui ta mulle väga meeldib ja ma olen vaimustatud sellest, siis ma elan sisse iie, oman natuke kiire ja Kärmas ja ma tahaks ise ka olla kiire kärmas. Ahaa, on see kiire, Morollisin tekki elus aidanud, on aidanud. Ma olen paremini hakanud tõbe karistama ja mõnikord oli mul nii, et, et kui sa ikka ütleb, et et mine poodi, too leiba, siis ma eriti ei viitsi minna, aga nüüd olen natuke kiiremini ennast liigutanud. Sinu teatrirollid on sind elus aidanud, aga kas on vastupidi ka juhtunud? Mingisugune sinu eluline kogemus on sind jälle sele noorteteatri laval hoidanud kiireima mängimisel, näiteks lõngade seal. Ja siis ma vaatan teda mõnikord ja mulle tundub, et ta on Kaire ema moodi, kus sa teadsid, kuidas siga peaks olema, seda mul natuke ema, aita. Rääkisin niukene, see siga on, eks ma proovisin nemad natuke järeldada ja natuke samasugune alla. Mis osad sul on olnud, Indrek, selle aja jooksul, kui sa nüüd teatrisse tulid, minul on ainult üks osa olnud. Ma mängisin tühja täis seda osa mismoodi sel ajal välja Lägi olid õhupallid niimoodi igalt poolt tempel ja nagu tühi kraagotiirid, ema oli peategelane, pidin ta ära võrgutada ja ma pidin väga palju rääkima, pidin rääkima ja siis ma pidin veel laulma kadakad. Ja tantsima ka või kuidas see nii juhtus, et roll sulle anti, mis arvad? Ma ei tea, õpetaja ütles, et Ta pani nagu igale näitlejale osa ja siis ta vaatas, kellele kõige paremini osa sobib või noh, kui antakse kellelegi, oleks osa kätte ja talle see väga sobib ja ta teeb seda hästi. Ta tahab seda teha, siis ta leiab sellel aga mõnikord on noh niimoodi, et mõnel ei tule välja, ei taha kohe seda teha, siis vahetatakse lihtsalt välja. Sa oled vist huumorisoonega poiss ka sulle tühja täis kohe sobis, tahtis teha ja oli nii. No oli küll sellepärast, et ta just selline lustakas ja ma sain seal vabalt lava peal olla, ma sain seal kõike teha. Ma usun, et kõik te kolm kadri, Ainar ja Indrek olete ilmselt ikka väga rahul, et olete oma elu osaliselt teatriga sidunud ja mina olen käisimegi rahul, siis seal igal pool esinemas käia. Kui sa loed raamatut või vaata filmi, siis sa näed, et inimesed on nagu selle loo tegelased ja sa saad ise ka ennast sinna, kui tuleb mingi etendus. Sul jääb selline mulje nagu Saleski, see, keda sa seal mängida lännakse, tõesti, tundub, et mure kuidagi ka linnast ta inimestega suhtlema. See oli siis üks veiki põik läinud aastasesse teatriitu nüüd aga tagasi tänavusesse 16-sse märtsi kontserdi ootuses linnahallisaalini sisenenud üks väga auväärne mees. Skulptor skulptor ringi õpetaja Kaljo Rüütel, teie olete siis selles huvikeskuses lastele kunsti saladusi edasi andnud. 49.-st aastast alates. Olin viienda kursuse üliõpilane tol korral. Ja siis üks pioneeripari tollane töötaja, keda ma tundsin, tegi ettepanekutest, ma tahaks tulla sinna lapsi õpetama. Seal oligi, lõpetasin joonistamist ja õpetasin skulptuuri, kuna meil kogemusi varem ringidega midagi kõnet hakkasime peale AB-st täiesti. Ja lapsed oli palju ja õpetaja sisema, mäletan, veel esimesel täitis žüriil oli veel skulptor hallistajate, me tegime mitu näitust ja töö läks päris hoolega ja nüüd töötan kuni rajani lastega. Kui võtta see aasta, kui te alustasite, võta tänane päev. Kõige olulisem vahe, mis võiks olla kõige huvitavam, on see, et lapsed on väga palju muutunud. Ma mõtlen just seda, et tänu avalikustamisele praeguse poliitilisele vabadusele on lapsed muutunud küllaltki mõtlejateks. Need tööd, mis me varem tegime, nii võtsime elusast loodusest. Nüüd kõik töötab enam-vähem teatud filosoofilise tagamõttega ja sügava tagamõttega. Lapsed tegelevad veega ökoloogina tegelevad vanuseprobleemidega juba ja kasvatusprobleemidega, nii et nendega on väga-väga huvitav töötada ja laste silma ning on väga palju väga veel laienenud. Ja pikkade aastatega on tollane pioneeride palee, tänane Huvikeskus vist ka väga palju suuremaks muutunud. Väga palju lasteringe on juurde tulnud, oskate te selle kohta ka mõne sõna võrdluseks öelda? Jah, see on väga hea. Alustasime veetorni tänaval väga väiksed ruumid ja lapsi, ringlusse läksid, küllaltki palju oli, aga üldiselt ring oli vähem. Hiljem läksime Aia tänavale, see oli suurem juba nüüd on praegu viimane ots, kus me maandusime, oli Mustamäe tee ja seal on praegu, kui ma ei eksi, 4000 loksimegi ringides. Ja peab ütlema, et ma kitsaks jäänud jälle, nii et ta meiega oma ruumidega eriti ei saagi rõõmustada, sest meil on vähe ruumi väga. Jäätrumme juubelile mõeldes võiks ju soovida, et ehk ootavad Siska kullad millalgi tulevikus veel avaramad ruumid ja veel paremad töötingimused sest kogu see sealne rahvas oli selle kuhjaga ära teeninud. Jah, kui nüüd tagasi mõelda, minu ringist on umbes 60 diplomiga kunstnik välja tulnud. Aga alustada väga-väga paljud ja paljud oma elukutse töötaja vabrikutes, võistlikutena ja kusagil ettevõtetes ja nad jõuavad veel diplomid vitajaga, õpetad seda kunstialadel ja need, kes ei ole selle ala peale läinud tööle osa terveks eluks, kaasamal kunstil, endalisuse ja avara südame, et seda kõike vastu võtta. Ja ma mõtlen jah, et kui nüüd tõepoolest kõik meie plaanid, mis praegu on, et diskod täidavad, siis me lapsed, palju paremad võimalused oma soove rahuldada, oma elukutset leida, just, ma mõtlen, just elukutse leidmiseks on meie ringidega vajalikud. Rahvakunstiansambli sõleke kunstiline juht Ene Jakobson, teie ansambli lastel on peokontserdi siis päris suur osa täita. Kindlasti ja väga meeldiv on see, et esmakordselt meie huvikeskuse kontsertide ajaloos saavad peaaegu kõik lapsed neil siiski korra lavale. See on neile väga tähtis jah, sest õnneks on maratoni märgimagi kontserdikavasid on üles ehitanud, et on võimalik pikki kõigil lastel korra hankida peale kiirpilk tagasi heita ei oldud aastatele endises pioneeride palees nüüdses kullas me alustasime küllalt väikse rihmaga ja isegi mitte päris huvikeskusele pioneeride palee juures. Aga sel aastal tähistame juba viieteistkümnendat aastapäeva ja tantsib juba 300 last ansamblis. Nii ka. Nii et suure juubeli sees on ka teil oma väike ja, ja meie kontsert on 27. märtsil siinsamas linnahallis telekas enda kontsern ja no kuidas on olnud töötada kõik need aastad sellises suures majas nagu mesilastarus, nagu töötame rohkem omaette, teeme oma ettesaalis tööd. Eks põrgutase on muidugi kõvasti tõusnud ansamblile. Ja muidugi huvitavad ja toredad reisid on olnud tantsijate jaoks, tulin just Tai kuningriigiks ja siis on teil huvitav elu olnud küll kogu aeg praegu natuke enne kontserdi algust alles istuda, kas on ainult väike niisugune närv oma lastega või on veel mingid emotsiooniti? Ei pea, tudengi siiski on tore mõelda, et on olemas üks maja, kus saab käia nii palju lapsi ja tegeleda oma huvialaga oma vabal tahtel. Pisemaid suuremaid päris suuri muudkui tuli juurde. Ühel hetkel oli Linnahalli suur saal puupüsti rahvast täis ja hiirvaikne kontsert algas. On täna see on, et koos meiega ja me jagame nagu juubeli puhul kombeks, tuleb pakastuseks Online'i juubilari käega seljataha jäänud aastate jooksul. Tänane sünnipäevalaps huvikeskus Kullo nägi 50 aastat tagasi ilmavalgust hoopis teise nina. Asi oli nii, et 1941. aasta algul avati Tallinnas pioneerimaja mille tegevus aga tõi poole aasta pärast pausi alanes sõda. Peale sõja lõppu töö jätkus ning võimalus meelistegevuseks hakati pakkuma poolele 1000-le pealinna kooli jõudsime möödunud aastast ning peaiva neis tõi midagi uut. Tekkisid uued ringil lastekollektiivid. Juurde tuli nii õpilasi kui õpetajaid. Oli häid ja halbu aer. Kord oldi tõusulainel ja ega mõõnadki päris võõraks jäädud. Päris kindel on, aga üks rõõm oli nende aastate jooksul rohkem kui muret. Nimetaksin vaid mõned tuntud inimesed, kes aastate jooksul meie majas passis õpetajana oma oskusi jaganud või õpilasena oma andeid arendanud. Arvo Pärt, Veljo Tormis, Venno Laul, Ene Üleoja, Heino ja Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Helgi Sallo, Jaak Soans, Tiit Pääsuke, Marju Lutsu, Hille roll, Rälju JÜRI, Velleri, Ervin Aabel, Tõnu Kalju Komissarov, Ingo Normet, Andres Ots, Juhan Viiding, Tõnu Mark, Toomas Napa, Sulev Mets, Indrek Vanaselja, Lembit Vahesaar ioneil Jüri Randviir, Peeter Tulviste, Ivalo Randalu, Heino Väli, Ants Kõverjalg, Rein Karemäe ja Indrek Toome meie fondis 48 aastat pioneeride palee nimel võime kõigile julgelt silma vaadata, sest nimi ei riku meest. Ja sellega sildi all on kõik need aastad rahvuskultuuri järjepidevuse leeki pühaks p. Peale Kullo direktori Veiko Raag metsa tervitus siin ja higi sissetoomise tseremooniat algaski see nii põnevalt kukkusetud programm, millest juba eespool juttu oli. Ja mis seal pattu salata, pisitasa sai ka saalis päris kontserdi ajal mõni jutt maha. Siin on saalis minu kõrval istumas kaks Ellerheina laulu tüdrukut, kaua teie juba Ellerheinas laulmas käite? Ja olen suures kaares kolmandat, taastatud neljandat aastat ja kuidas see otsus üldse tekkis, et Ellerheina tulla? Juba esimeses klassis? Soovitab. Miks? Muusikaga tegelema rake. Te olete sõbrannad ka, käite koos ühes klassis ja nii et koos otsustasite ja keegi soovitas ka või päris iseseisvalt lastekoorist õpetaja saateid 100 ka, et kas saab sõita? Mida tähendab teie jaoks kulla täna siis, kui need on teie jaoks täna terve see suur maja. Tore juubele. Kõik lapsed saatsin käia ringides ja huvitav koht. Tähendab see, et te käite tegelikult suures suures majas, kus on palju palju lapsi koos ja väga palju kõikvõimalikke käimise kohti või te olete niimoodi väga iseendasse keskendunud oma huvialasse, ainult sina arvad? Korealaste keskendunud eriti teisteks ringides, pede. Aga vahest tahaks klomani rõõmus tüdruku poiss tuleb vastu või mõtled. Teinekord tekib mõte, et ei tea, kas tema küll käigu ehk mõnikord tekib seller heinas laulmine tähendab raskeid ja mõnikord ka halle tööpäev, jaga pidupäevi ju ka. Kõik need esinemised. Kui palju teie konkreetselt kahekesi olete saanud esinemas käia? Suhteliselt vähe, tähendab, meil on suures karisaaja peegoria, leiame bee, koristada kahekordsel, siis täidab rohkem. Eks ole ka veel lootust ei saa koori saada ja peegoriga käitumist Haanjas tegi seal see oli noorematele pank on küll ilus ja. Sellest reisist meelde on jäänud. Tore ja ilus maa ja palju vägesid ja tore ja emotsionaalne rahvas. Ja kindlasti väga-väga musikaalne ja seda ka. Kuueteistkümnenda märtsi piduliku kontserdi esinemine on teil alles ees ja teises pooles kui paljude laulate Me laulame Veljo Tormise tsükli, et siis pärast seal Olav Ehala päikeserattaga lõpetuseks enne kontserdi algust juttu, et Maretoomeron selle kontserdi nii kokku pannud. Vead terve majarahvas saab esineda just omamoodi päris huvitav, kindlasti ikkagi kõigil lastel esinemisvõimalus antud. No ja õdesid teile ja ilusat edasiminekut kätte. Aga ega siis niisuguse piduliku kontserdi ajal sa lõputult saalis poolsosinal juttu ajada tuleb ikka saali uksest välja ka tulla ja vaadata, mis siin toimub, sest siin on päris palju rahvast, ukse taga on ootel terve rida väikseid tüdrukuid, mis tüdrukute olete? Ellemiine koorma, ahaa, kas te lähete kohe lavale? Praegu kõlab aplaus ja oletegi minemas ja mida te, laulate kadu, laul? Ahah, no minge siis. Siin ma kohtusin kahe noormehega, kust siis teie olete, et meie oleme koolinoorte segakoorist, mis on ka Kullo all, te olete üsna suured poisid juba ikka täismehed, vaat et peaaegu kaua siis Kullo katusel olete koos käinud? Mina olen alles esimest aastat ja suve on ka esimest aastat. Ühte siis nüüd otsustasite tulla, eks, millega peab ikka tegelema ja laulmine on ka selline huvitav ala ja, aga kui te nüüd oma keskkooliga ühele poole saate, kas siis käite laulmas edasi või mis te olete mõelnud ja plaaninud ikka ikka Kullo juures. Ma arvan küll, kui siin on juba alustatud, eks tuleb edaspidi seal all. See kulla on ka üks niisuguseid huvitavaid suuri maju, kus käivad koos päris tibatillukeste, sest alates kuni nii suurte poiste-tüdrukute nii välja jah, seal palju tantsurühm ja igasugused muud ringid tegutsevad seal all ja ma arvan, et meil kõigil on huvitav, võiks selline pidupäeva tunne on ikka endal ka sees, kuigi oleme nii vähe siin kooris olnud ja tegutsenud tunda õppida, neid ruume, seal kõike ja ka uusi tuttavaid ka juurde saanud ja see olegi kõige tähtsam. See kõik on tore ja teie esinemine siin 16. märtsi pidulikul kontserdil on veel ees ja meie peaksime esinema teise poole alguses närvjueerite ka ei nägudest, küll ei saaks aru? Ei närveeri, olete nii kindlad, poisid? On ka enne lauldud teistes koolides, siis on Kullo endale kaks suurte kogemustega laulumeest teie kujul jälle juurde saanud. Kontsert aga muudkui hetk, kus kõik oli väga südamlik ja suurejooneline tulgunis 10. märtsi pärastlõunal Tallinna linnahallis Kullu suurel sünnipäevapeol. Ent usutavasti on uus alanud tüünedal pidupäevadel sära, leiba terve hulga. Uusi asjalikke tegusid juurde ei saanud, sest aeg muudkui lendab ja nii saab näiteks 10 aasta pärast taas kord meenutada väga paljusid helgeid tunde. Kullo katusel.