Tänase ilmaga tunned järsku suurt talvist väsimust, süda karjub ära, ära ära värske õhukate päikese kätte päikese paista nagu pidupäev siinses pilvealuses sünkes Eestis. Meil on mitmed tähtpäev lipuga ilma päikseline ilm peaks samuti olema pidupäev ja mitte ainult Hinglas. Küll oleks hea, kui puuduksid töödel tähtajad, kellaajalised kohustused lühidalt elaksilma turumajandusele. Ta vaid teeks oma tegemisi omaeneserütmi sobivuse järgi järgiks omaenese kehakeelt ning ei ärkaks varahommikul ära võtta mõtetega, mis on küll tegemata. Selles mõttes on päris tänuväärne amet talunikule, kellel on küll palju palju kohustusi kuid kes saab vabamalt ilma järgi oma tegemisi sättida. Nagu iga asi, võib seegi võimalus kujuneda nii heaks kui halvaks. Tugevale inimesele meeldiks taoline eluviis kindlasti nõrkadele, ilmselt mitte praegusesse aega. Jääb õpilaste lõputunnistuste kättesaamise pidulik periood küllalt paljude jaoks, aga sellist päeva ei saabugi, kui, kui, siis alles suure hilinemisega. Vaesus, minnalaskmine, tihti õpetajad, agaaga, perspektiivi puudumine usutavalt põhjusteks. Narkomaania on ka selles päris palju süüdi. Siinkohal ei viitama tavapärasele uimastikäitumisele, mis tähendab uimastite kasutamist. Ma pean praegu silmas arvuti sõltlust, nagu igal asjal siin ilmas on arvutil kinni head kui halvad küljed. Tugevaid, see aitab, nõrgad jäävad sellest sõltlaseks, sest nad ainult istuvad ja istuvad selle taga mängivad või teevad midagi muud tunnid lõputud tunnid päevast päeva laevad selle alla ning muu jääb nägemata, kuulmata kogemusi saamata. Üksjagu noori näe pakku tänu arvuti kiindumusele, lõputunnistust nagu oma kõrvu. Nõnda saab alguse 13 14 aastase inimese elus turumajanduslik läbipõlemine. Arvuti, mis aitab ühed inimesed rikkaks saab teistele allakäigu trepi alguseks. Põhiosa elust on teil elada, kuid nurgakivi on sellele elule juba pandud. Televiisori, arvuti, need on tänapäeva Molokid, kes neelavad meid enese alla. Osa noori innustub sellest sedavõrd palju, et enam ei jää aega õppimiseks, muust liikumisest kõnelemata. Varasematel aegadel kõneldi sellest, et kui laps vaatab telerit päevas neli tundi siis see tähendab, et tanud tõsiseid psühholoogilisi probleeme. Tänased andmed näitavad, et iga inimene vaatab päevas keskmiselt neli tundi telekat. Ja sellel ajal tuleb liita veel palju-palju tunde. Arvuti taga. Ekraan, ekraan, ekraan, see moodustab praegu suure osa valgekrae teenust tööl arvuti taga koju sõites laps lasteaiast kaasa, kodus jälle kohe arvuti lahti või siis teler. Kogu aeg on tunne, et oled millestki ilma jäänud, muud kui pead kursis olema. Mida rohkem muredega kursis, seda enam muutud tegelikult pealis. Pinnaliseks võid isegi mõnda filmi vaadata, päris tuimalt ka teist korda ilmad aimaksid, et oled seda kunagi näinud. Midagi justkui tuttavat tuleb aeg-ajalt ette ning hingas, hakkab koitma. Tunne, et oled seda filmi näinud, aga mitte ei määrata kohe kuidagi ei mäleta. Pealispinnaliselt mööda minnes haaratud info ei salvesta pikaajalisse mällu. Mälul on omad harjumused. Kunagi töötasin mõned aastad siinsamas Eesti raadios ajakirjanikuna. Mul olid pooleteise kuu tegemised detailselt meeles, sest nõnda pika aja peale käis planeerimine. Kui toimetatud saade oli eetris ära, siis kadus vajadus sellest ka midagi mäletada. Nõnda harjuski mälu salvestama kõike lühiajaliselt. Sellesse on aimu alles siis, kui läksin taas TEMA teadust tegema. Siis tajusin, pidin hakkama mälu taas treenima, sest nüüd oli vaja sisse lülitada pikaajaline salvestusperiood, mitte nii, et loetud teosed oleksid meeles vaid 1,5 kuud vaid palju, palju pikemalt. Päris raske oli. Praegune valge kraalise inimese eru aga sunnib suuresti peale just ainult lühiajalise mälu sest muidu ei trikki minna kontaktide arv, mida tuleb ühe päeva jooksul teha kasvõi imekiiresti. Olenevalt ametist tuleb päevas vastata mitme 10-le e-kirjale. Täna telefonitsi räägitakse vähem, nüüd käib pea kõik aina meilitsi jadas linna ellu linnast, et hommikul hästi isoleeritud pakettakna lahti. Sisse tuleb ainult müra Maal teed akna lahti, mida kuulate looduse hääli, linde. Müra väsitab lindude raund mitte kunagi, kui selleks ei ole just vareste parve lõputult pikk karjumine. Teadlased ennustasid mitu aastakümmet tagasi hääletud kevadet. See mõiste tähendas eelkõige vähenenud loomariikide arvu. Hääletu kevad on tulnud ka töövoolikute jaoks Nende jaoks, kes veedavad oma aega eelkõige ekraani taga, olgu selleks siis arvutiekraan. Teler vaataksid meelsasti kevadet läbi ekraani, mitte aga looduses eneses. Nad saavad ruutse kokku lennates näiteks Egiptusesse ning sõites merele klaaspõhjaga paadiga, et siis taas läbi omamoodi ekraani vaadata loodust, imekaunist, loodust, kalu, selle asemel et ise nende kalade juurde sukelduda. Aga iseenesestmõistetavalt saab sedasama pilti nautida ka 42 tollise LCD teleriekraanilt ilma igasuguse signaalide ülekandehäireteta perfektselt ilus. Kui jutt on kaladest, siis sellel nädalal sain enese jaoks tõeliselt rabava uudise osaliseks. Käisin Peipsi ääres ning selgus, et kaluritel on keelatud juba mitu aastat järjest suvel kala püüda. Te kuulsite päris õigesti. Kalurid ei püüa suvel kala tavamõistuse jaoks väga ootamatu uudis. Kujutage nüüd endale ette aitäh, et teil kodus läheb teler rikki, internetiühendusel läinud arvuti ei tööta mobiiltelefon ning tavatelefon ei tööta. Ega te ometi hulluks ei lähe? Kujutage ette, et elekter läheb ära, telefonisidet pole ning ei saa kelleltki käest küsida, kas sinul on kah nõnda juhtunud? Korrusmajaelanike ja naabrite juurde minna küsima, sest ta ei tunne naabreid. Järsku on nabanöör maailmaga lahti ja katki lõigatud? Ainuüksi mõte sellest tekitab päris paljudes inimestes sügavat õua. Saabub täielik vaikus, selline vaikus, et ei oska sellega midagi peale hakata. Järsku on aega, aega suhtlemiseks oma lähedastega kuid siis võib inimene äkki tunnetada, et enam ei oska. Ei olegi millestki kõnelda, sest uut seepi pole näinud. E-kirju pole saabunud. Kuidas küll veeta pimedat õhtuti ilma informatsioonita? Paljude jaoks langeb maailm foku, sest asendusväärtusi ei ole. Aga mõelge Peipsi kaluritele, kes ei tohi suvel kala püüda. Seondist veelgi hullem. Sest sinult ei võeta ära mitte ainult sinu loomulik keskkond, aga sinult võetakse äraga leib. Loodan, et meile kõigile saabub loodushäältest rikas suvi ning tagasi pöördudes on meil alles oma töö. Ükskõik et paljude jaoks tähendab see ainult ekraani elu.