Rahvusmeeskoor on homme Suure-Jaanis õhtul lõha vere linnamäel toimub Suure-Jaani muusika festivali Taara avita raames RAMi kontsert. Ja see on sellevõrra erakordne, et rammil on täiesti ainulaadne külaline kontserdil rahvaluule ja loodusetundja mikser kes on koos peadirigendi Ants Rootsiga praegu siin. Ja ma isegi ei oska öelda, kumb nüüd siis alustab, kes räägib täpselt kuulaja, mille pärast ma homme peaksin suure jaaniõhtul poole üheksaks tulema. Kui mina olen selle kontserdiellukutsuja, siis ma pean selle vastutuse enda peale võtma. Mõte selles, et hästi kaugete aegadetagune taarausk, kõik, mis on enne ristiusku olnud, et see on imeline, kuidas see siiski on läbi 800 aastaga tänaseni taandunud ja ja eesti muusika, ütleme, eesti muusikasse kultuuris on väga tähtis osa olnud Taaral ja loitsu üldse. Et selle märksõnaga kaval ongi loits. Ja õnneks on meeskoorimuusikas ridamisi teoseid, mis sellel oitsule viitavad või mille alge on loitsus. Kui ma loen siin üles, Veljo Tormis maarjamaa ballaad, Urmas Sisaski loid itk isale, Eduard Tubina külvipalve, Tormise Sampo tagumine, Veljo Tormise mere loits, Veljo Tormise Pixel itaania, arvame oma mõtted haakub siia Tarmo lepikud tulelaul. Siia haakub Artur Kapp palumine, kus on pöördumine taara poole. Ja tümba mul lapsepõlves rääkis. Mis lõppeb sõnadega. Ma taara tammikutes kuulen veel kanged häält, kartes selle teemaga kuidagi alasti ja üksi jääda abituks, siis tänu Akeraale sain jaole, miks arvele, kes on ju selliste asjade suurepärane tundja. Ja nüüd me täna olemegi siin koos selleks, et et Mikk Sarv aitaks sõnades seda teemat rohkem võimendada ja arusaadavaks teha. Tal on igasuguseid pille, kaasasta viimsi, mitmeid rituaale läbi ja ühe numbrina improviseerivad koos meie ansambliga improloo, nii et selle tulemust me ei tea veel keegi, milline see tuleb. Kuna sind on juba rahvusmeeskonna hakkasseerinud selle kontserti juurde, siis võib ju arvata, et sa räägid sellel kontserdil rahvale ka selle paiga ajaloolisest taustast. Nii see mõeldud on jah, et kogu kontsert algab ürgse hüüdega Taara avita seemile balleti Hendrik kirja pani. Ja eks siis tuleb lugu lahti rääkida, lugu on endiselt inimestel paberi peal ka lugeda, lühidalt. Oleme lõha vere linnamäel, kus oli isandat Sakala vanem Lembitu 1217, sügisesel madisepäeval juhtus nõnda, et et Lembitut ei saanud meie esimest kristlikku valitsejat, ta hukkus koos Liivi vanema Kaupoga. Ja hämmastav on see sealt peale üsna täpselt aasta täpsusega, seitse sajandit oli nagu mingi vari või kate või võib öelda isegi needus peale, et me pidime oma keele ja meele ja oma olemisega teiste varjus olema. Ja kõik need seitse sajandit oli meie keel ja meel põlatud meie olemine, meie süda ja otsustamise, et kõik see oli alaväärne. Kui nüüd ampsotsi ja, ja meistriga rääkisime, et noh, mis selle palvemõte on, et miks me kutsume haarata p taara kogu ilm, kõik see, mis meie ümber on ja mis meile lähedane ja sõbralik on. Tundub, et selle seitsme sajandi jahedus ja põlgus on ikka meie südames ümber. Kas me seondame öelda, et Me oleme Euroopa ja maailma üks vanimaid põlisrahvaid et meie keel on põhimas paindlik, põnev samamoodi meie meil olemisviis. Ma kujutan ette, et niisugusel imelisel jaani ajal ilusa ja võimsa paiga peal nagu lõha peres üheskoos koos meie heliloojate ja luuletajatega loitsimine ja ja selle palumine, et jahedus ja põlgus meie südamest ja hingest otsani kaob see, mille pärast tasub homme õhtul tulla laavere linnusesse ja tõesti mitme koha peal kontserdid, sulame publikuga kokku, laulame jõhvist pärit regilaulud, kuidas merepõhjas võid leida mõõga ja saksa pimestavad ja prouad vaatavad üllatunult, kus põlatud rahvas niisugused sära ja väe endale võttis. Nagu siis, kui me ennast vabaks laulsime. Kasutanud tekste raamatust ilma silma ja see eelmine aasta olid igal nädalal Maalehe kaudu iga nädala saatjaks ilma silma ja lähtub samast mõttest, et et meie keel ja meel on midagi, mille üle võime uhkust tunda ja mida võime rahumeeli iga päev kasutada, siis me oleme maamere, metsa ja puudega väga lähedased. Raamat on samamoodi kontserdil saadaval kõigile, kes sellest huvitatud on. Ja noh, nii nagu jaanipäev on iseendaks saamise aeg vahvame Suure-Jaani rahvas järjepidevalt jaanipäeval kappide festivali teed, Suure-Jaani on just see koht, kus kohal jaaniimed sünnivad. Loodame, sünnib ka see ime, et tõesti armastus meie keele ja meile vastu võidab. Eesti rahvusmeeskoori ja Mikk Sarve ühine kontsert lõha vere linnamäel on siis homme, laupäeval, 18. juunil kell 20 30 aitäh teile, härrased edu teile kontserdiks ja kauneid kontserdielamusi kuulajatele.