Tere, mina olen anne proomik. Tänases helikajas vaatame tagasi tähtsündmusele. Eesti vabariik 100 kavas kontserdile muusikaline Balti kett, mis möödunud nädal kõlas nii Tartus, Jõhvis, Tallinnas kui Pärnus. Eesti rahvusmeeskoor ja Leedu Kammerorkester esitasid kolme balti riigi heliloojate eriilmelisi kooriteoseid millest üks oli ka spetsiaalselt selle kontserdi jaoks loodud. Tartu kontserdilt jagavad muljeid Meelis kesperi ja Liisa Hõbe. Kui aastaid ei ole Mart Saare laule peaaegu üldse plaadistatud, siis viimase poole aasta jooksul on ilmunud koguni kaks heliplaati, millel kõlab küll samu laule aga erinevas esituses. Eesti muusika päevadel tuli müüki uus album Mart Saarelauludega millel kõlavad nii tuntud, aga ka täiesti senitundmatud Mart Saare laulud. Esitavad Iris Oja, Taavi Tampu ja Kadri-Ann Sumera. Albumite arvustab pianist Martti Raide, kes ka ise eelmisel sügisel koos Matti turiga saare loomingust Plaati esitles. Rahvusooperis Estonia kõlasid neljapäeva õhtul ennastunustavad braavohüüded ja trumpimine. Hoolimata sellest, et teatrisaalis leidus ka tühje istekohti. Diabeedi tonitseti ooperi armujook peaosas tegi tenor Mehis Tiits. Kuidas lauljal see vastutusrikas õhtu möödus, räägib Mati kõrts. Neljapäeval oli klassikaraadio vahendusel võimalik kuulata otseülekannet Estonia kontserdisaalist. Muusikaline Balti kett kujutas endast Eesti rahvusmeeskoor ja Leedu Kammerorkestri kontserti ja Mikk Üleoja juhatusel esitasid balti riikide tippheliloojate Petris vasksid juste Jan liite ja Erkki-Sven Tüüri teoseid. Selle kava eesmärgiks oli näidata Ta kui erinevad on kolme balti riigi heliloojad. Tüüri teose küsimused kõrval kõlasid vasksi muusika Habassionata keelpillidele ning Leedu noorema põlvkonna helilooja Just täianoliite limit of the world meeskoorile ja keelpillidele. Kontserdil muusikaline Balti kett käisid teisipäeva õhtul Vanemuise kontserdimajas helilooja Liisa Hõbe ja Elleri kooli kooridirigeerimise eriala üliõpilane Meelis kesperi. Noorematele inimestele võib meenutada, et Balti kett Ta oli kolme balti riigi ühine rahumeelne meeleavaldus mis oli Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50.-ks aastapäevaks ning osa võttis sellest üle kahe miljoni inimese. See meeleavaldus toimus 23. augustil 1989. aastal korraga, siis nii Eestis, Lätis kui Leedus eesmärgiga demonstreerida maailmale väikeste rahvusriikide vabadustahet ja selle meeleavalduse käigus rivistusi eestlased, lätlased ja leedulased 600 kilomeetri pikkuseks inimahelaks. Ühendades Tallinna, Riia ja Vilniuse lisa Meelis teele teise liiga noored, et olla seda sündmust ise kogenud. Aga millega see ajalooepisood teie jaoks seostub? No balti ketiga tuleb mulle esimese asjana kohe meelde noored inimesed ja ühes liikumine, hingamine. Ma arvan, et see sündmus oli lihtsalt nii oluliseks Eesti ajaloos ja ma arvan, et see sündmus on väga hea sündmus, millele mõeldes teha sellist kontserdit. Mulle meenub see, et kui ma kõigepealt esimestes ajale tundides õppisin, et selline sündmus oli, siis ma mäletan, et ma pärast seda läksin koju ja küsisin oma vanematelt, et millised olid teie muljed ja ma sain teada, et nad ei osalenud Balti ketis ja ma olin südamest nagu kuidagi pettunud, et kuidas nii sai olla, et see oli ju niivõrd oluline, kui ma vaatan praegu tagasi, siis mul on tunne, et võib-olla need poliitilised protsessid ei ole nii lihtsad, et need on palju mitmetahulisemalt, et üks sündmus ei saanud seda kõike mõjustada, see kindlasti oli väga oluline ja see oli inimeste kollektiivse tunde tekkimisel väga oluline. Aga arvata puhtalt, et, et see tõigi meile iseseisvuse oleks võib-olla natuke naiivne. Kuidas mõtestavad kontserditeemat, aga RAMi peadirigent Mikk Üleoja? Selliste ümmarguste juubelite puhul tehakse päris palju suuri sõnu ja reeglina asja pärast, aga nagu tihtipeale nendes suuri sõnu tehes rõhutatakse Meie sarnasusi ja seda kui ühtset. Me oleme minule vastupidi, tundub, et me oleme väga erinevad. Ja minu arvates see on väga positiivne, et me oleme väga erinevad. Peab tunnistama, et ka Eesti, Läti ja Leedu heliloojad kirjutavad väga erinevat muusikat. Et selle kava üheks eesmärgiks tegelikult oli kõige positiivsemas mõeldavas võtmes tuua välja meie erinevused, mitte meie sarnasused, selle kava nimi või pealkiri võiks täitsa vabalt olla ka hoopis kontrastid. Lisameelis kas teie jaoks joonistusid sel kontserdil balti riikide heliloojate erinevused ka sama teravalt välja, minul vastupidiselt tekkis päris palju seoseid. Kui võtta, kas siis justajanoliite teos, mis tuli siis esiettekandele, minu jaoks tekkis päris palju paralleele näiteks Liisa Hirschi loominguga ja selle teosega, mille pealkiri oli reljeefi, mis kõlas Eesti muusika päevadel kõla ja värv kontserdil, mis oli siis kahele klaverile, kus üks klaver oli teistsuguse häälestusega ja mul oli tunne, et vastupidiselt, et seal võiks päris palju paralleele tõmmata. Et võib-olla tõesti, kui Tüüriga võrreldav, et siis need sarnasused ei ole nii ilmsed. Aga kui nüüdismuusikast rääkida üleüldiselt, siis ma arvan, et et see, mida noored heliloojad võib-olla taotlevad mõnes mõttes ka võib-olla see, mida mina oma loomingus taotlen, ei ole sugugi mitte nii erinev, sest kui me vaatame, et need kolm heliloojat on mõnevõrra ju erinevatest põlvkondadest No näiteks külastasin seda kontserditelt oma tuttavaga ja ta tõi väga hästi välja, et Ta leidis ka väga huvitava paralleeli näiteks ühe Valkani teosega nimega lendutõus. Ja isiklikult leidsin ka, et seal näiteks vaskloomingus noh, kohe Eestist noh, mitte väga sarnane, aga üpriski samade vajutusega heliloojaid tuleb kohe ettevõtjaks. Kõrvits Rasmus puur näiteks. Tüüriga näiteks seoses oli ikkagi väga meeldiv äratundmisrõõm. Veel kord Mikkelaja. Et kolm heliloojat, kelle teosed ettekandele tulevad, on kõik erinevatest generatsioonidest, nendest vask, see on kõige vanem ja siis tuleb tüürida janu liita. Kõige noorem vask on teadagi selline Läti muusika visiitkaart olnud aastakümneid ja nende rahvusvaheliselt vahest ka täna kõige tunnustatum helilooja kuigi valt see nimi on ka väga tuntud, aga aga kuskilt maalt on nad väga erinevad ka. Ja see muusika happessionada oli minu jaoks hästi positiivne leidma. Ei olnud seda lugu varem kuulnud. Ta on tõesti väga kirglik muusika. Et kuigi vasksi ju nimetatakse neoromantikuks, et ma nagu alati ei ole selle määratlusega nõus, sest noh, osaliselt ta esindab minu jaoks väga uus lihtsust ka. Et mis jääb nagu ikkagi sellest neuromantismist kuidagi kuskile mujale. Aga vaata muusika happas Jonathan tõesti romantiline. Mina ütleks ka, et see minu kõrvadele kõlas romantiliselt, kuigi, kui ma kontserdi vahel vestlesin oma esimese eriala õpetaja Alo Põldmäe, kes siis tema ütles, et ei, et vastupidiselt, et seal oli väga palju ka siukse uue muusikale omaseid jooni mis võib-olla ongi see, et minu põlvkond on selles mõttes juba niivõrd rikutud, et, et mingeid siukseid harmoonia uuenduslikkus me enam sellisel kujul ei näe, et meil on vaja võib-olla mingit suuremat piiridest nagu lahtimurdmist selleks et et me peaksime midagi uueks. Ja ma olen nõus, ma arvan, et see oli mitte nagu ootamatu, aga tal oli nagu veel magusam kui vask, sest tavaliselt on, eks, sest sinna oli nagu veel juurde keeratud seda ja noh, meeldiv kuulata. Mis selle vastase teose puhul oli minu arust väga huvitav on ka, on see, et orkestri ees oli Mikk Üleoja, kes tegelikult on ju pigem koori dirigent ja et väga huvitav oli vaadata seda, kuidas ta kujundas seda, seda muusikat ja kuna see vastaksid teos, seal oli väga palju liikumisi, selliseid mitmeid minekuid, mis mul seal publikus istudes isegi tekib selline tunne, et ta natuke võib-olla oli siuke koorideoselik oma selliselt seesmiselt selliselt pulbitsemiselt ja see viis, kuidas seda dirigeeris, et see moodustas päris huvitava sellise sellise terviku. Leedu helilooja uudisteost iseloomustas dirigent Mikk Üleojaga nõnda. Minule küll tundub, et juuste janu liit on täna rahvusvahelises plaanis Leedu heliloojatest kõige tuntum nimi. Et see, no võib-olla see paradoks, et Leedu siseselt võib-olla leedukad ise teinekord eelistavad mõnda teist nime, aga kes nagu rahvusvaheliselt väga läbi ei löö. Minule janu liit. Ta viis väga meeldib ja sobib tänapäeval väga paljud heliloojad kirjutavad aeglast muusikat, janu, liite kirjutab ka väga aeglast muusikat, minu arvates on ta üks nendest heliloojatest, kellel tõesti õnnestub kirjutada aeglast muusikat ja kelle sügavuse taotlust. Ma usun, tema kontseptsioon selle teose puhul on selline, et koor alustab laulmist ühest noodist ühe noodi peal, ainult ühte nooti lauldakse päris mitu minutit. Orkester alustab laiast klastrist, millest valdav enamus kõlab Flasolettidel mängituna. Selline klirisev natuke krigiseb kõla igal juhul orkestriregistrile amplituud on küllalt lai. Ja nüüd läbi terve teose toimub nagu mingit pidi vastandiks liikumine, ehk siis koori faktuur muutub harmoonilisest mõttes järjest laiemaks ja tegelikult orkester hakkab oma kõrgest ja laiast registrist tulema järjest madalamale, kuni lõpuks nemad lõpetavad ühes noodis. Et on nagu kontseptsioon on väga selgelt läbiviidud. Pluss see, et koor seisab poolringis ümber orkestri hästi pikas poolringis on jaotatud 16-ks hääliks, ehk seal on nagu neli neljahäälset koori. Koorifaktuur on kuueteisthäälne ja seal toimuvad sellised pikad dünaamilised lained, mis liiguvad nii-öelda rea ühest otsast teise suunas. Nii et et kui ees seda stereofooniliselt panoraami kuulata, siis on päris uhke, et mul on kolm korda see võimalus olnud kontserdil seda kuulata heas akustikas. Ja siis see on väga võimas kogemus. Seal saalis istudes ja siis selle muusika sisse minnes tekib selline nagu seisund selles mõttes, et mingi hetk lihtsalt ma enam nüüd ei saagi aru, et kas see heli, mida ma ette kujutan, et kas see on päriselt, tuleb sealt lava pealt või ma kujutan juba ise sinna pildile seda juurde. Ehk siis kõik need ülipikad, fraasid ja näiteks pinge hoidmine ja see kasvatamine lõpuks viis kuidagi nagu sellise härdaoleku juurde, et minu jaoks ei olnud seal nagu kulminatsiooni, et siis see kuidagi aitas seda. Kas sa pinget nagu mitte lõhkuda terve teose vältel? Jõudsin enne seda kontserti põgusalt rääkida Aare Kruusimäega, kes on rammis ja ise ka kirjutab muusikat kooridele ja tema ütles, et Tal on tunne, et janulite ei ole koori võib-olla kõige mõistlikumalt kasutanud või ei tunne väga hästi kooritestituure. Et mingil hetkel, kui seal passib, ikkagi pidid pikalt laulma väga madalas registris. Et siis tal oli selline tunne, et ei ole päris kindel, kas see, kas see kannab ja ma olin ette valmistanud ennast väga kriitiliselt. Ja kui see teos siis algas, siis kuskil keskel ma mõtlesin, et see on selline muusika, mida ma praeguses eluetapis võiksin täiesti lõpmatuseni kuulata. Ma olin väga üllatunud, kuivõrd tervikliku kõlamaailma moodustasid see keelpilliorkester ja see suur ramm. Ja kuidas tõepoolest ei olnudki aru saada, kes ja millal laulad, kes mida üle võtab. Ja see oli tõesti selline väga mõtestatud aeglane-aeglane minek. Mina vastasin, olite muusika eelmisel suvel, mul oli käsil ühe teose kirjutamine, kus ma tundsin, et kõik muutused on liiga suured, et kuidas kirjutada mingit teost, mis areneb, aga ometigi, et need muutused ei kuule välja ja Maria Kõrvits soovitas mu kuulates tema loomingut, mis on selliste mikromuutuste või sihukeste struktuurisiseste muutustega ja, ja need arengud ongi sellised, et ühel hetkel, kui sa mõtled tagasi selle teose alguse lehtedes ja saad aru, et see areng on toimunud, aga kuidas see on toimunud, võib-olla seda järge ongi keeruline pidada, et kuidagi kasvab nagu järk-järgult ja et ma arvan, et, et kui analite ise on öelnud, et ta tahtis orkestrite koori vastandada, siis tegelikult kui selle peale mõelda, sellisel täitsa olemas, sest need vastupidised liikumised ju olid, aga kuna ta tunneb seda kõlamaailma niivõrd hästi ja, ja võib-olla just sellist muusika füüsikalist poolt, et siis sellepärast see mõjus niivõrd loomulikuna. Mikk Üleoja sõnul tüliküsimused guessons oli mingis mõttes nagu selle kontserdi alguspunktiks või see oli esimene teos, mis oli tal siis kindel. Teos on väga raske, tehniliselt väga raske, nooditeksti lihtsalt väga raske nii koorile kui orkestrile. See on väga tõsine akrobaatika, igas mõttes. Nii vokaaltehniline kui seemis ajudes toimub möödunud nädalal, näiteks harjutasime kahel päeval väikestes ansamblites, et 12 meest korraga ühe hääle peal oli kolm meest. Peale seda kahte päeva, kui siis panid tutti kooriku, kui, siis meestele ütlesin ka, et selline tunne nagu keegi oleks kutsu ära kamminud. Järsku oli see, et puudel oli juuksuri juurest tulnud ja oli täiesti soengus, et uskumatu, milline noh, kõla erinevus oli nagu enne ansamblites harjutamist pärast ansamblites harjutamist. No väga huvitav teos ja tõesti väga väga meeldiv kuulata süveneda sellesse teksti, mille peale see oli üles ehitatud, et minu jaoks on see teos nagu raske, aga ma lihtsalt ei suutnud võib-olla seda tervet, seda pilti nii palju hoomata, aga ma suutsin, teise kahe teose puhul lugesin seda teksti tükk aega, siis ma mõtlesin, et kuidas enne kontserdid, et kuidas seda siis helilooja on kasutanud ja minu meelest see oli väga-väga geniaalselt oli kasutatud nii küsija kui siis nagu vastaja pools siis sellel intervjuul, mis on siis tehtud selle kvantfüüsik, David pommiga? Mulle eriti meeldis sellel teoses, et kõik see küsimine ja vastamine siis nagu noh, koori ja siis selle orkestri ja solistide, aga siis toimus kuidagi nagunii nii hästi, nii meelsasti. Teksti mõte tuli minu arust eriti hästi välja. Minule heliloojana läheb väga-väga korda, kui teised loojad meie ümber püüavad just mõtestada, mis toimub meie ühiskonnas ja mis toimub meie kultuuris. Ja ma olin isegi natukene nagu üllatunud, et kui ma olen ise olnud võimalus Erkki-Sven Tüüri intervjueerida siis ta on jäänud pigem nagu tagasihoidlikuks ütleb, et las tema muusika kõneleb kõige eest ja et, et ta ei taha nagu seisukohti võtta või et see, mida tema arvab, ei ole tegelikult niivõrd oluline siis see teos selles mõttes oli ikkagi vastupidi, et selle intervjuu tema endaga ja ma mõtlesin ka selle peale, et ilmselt need, et mida ta seal intervjuus ütles, on tema jaoks väga olulised või väga kaalu selleks, et seda teost teha. Aga kui nüüd rääkida sellest teostusest, mulle tunned hästi lihtsustatult võiks öelda, et see kõlas nagu ooperlikuna inimesed, kes on ooperit harjunud kuulama nende jaoks kindlasti see oli midagi väga loomulikku. Aga kui ma vaatasin seal publikus ringi, et kui ma mõtlen, kui seda kuulasid inimesed, kes ei ole ooperiga nii harjunud, seal võis olla mingi hoopis teistsugune efekt võis tekkida küsimus, et kas see nagu naeruvääristab või ei ole, mis funktsioonist see muusika oli ja mul oli seda päris keeruline tegelikult nagu otsustada, et mõnes mõttes mulle tundus, et selle mõte oligi lihtsalt see intervjuu ette kanda, aga ma nagu kriitilise kuulen kogu aeg, püüdsin seal muusikas ka nagu mingeid hinnanguid leida või, või et kuidas ta naeruvääristab midagi või või ta lihtsalt rikastab seda. Ma sattusin natukene segadusse, et kas tõesti selles mõttes oligi nii lihtne, et lihtsalt see see sisu edasi anda. Lõpuks ma otsustasin, et vist see nõnda oli. Noh, Tartu linnas väga tihti sellise koosseisuga sellist kava ikka ei kuule ja saalis oli ikka väga vähe inimesi, et väga kurb oli, sest et kontsert oli tõesti meeldiv ja saal oli lihtsalt noh, enam kui pooltühi. Ja see pani natuke mõtlema, et, Jah, kuuldavasti ka kolmapäevasel jõhvi kontserdil oli väga vähe rahvast, millest on tõesti kahju ja sageli on ka see probleem, et üritused toimuvad samal ajal ma olen ka püüdnud mõtestada seda, miks inimesed tulevad kontserdile või miks inimesed ei tule kontserdile ja ma arvan, et üks põhjus, miks inimesed ei tule kontserdile, on see, et need tunnevad, et nad on väsinud ja nad ei jaksa rohkem kaasa mõelda. Et üks mõte, mis ma sealt kontserdilt kaasa võtsin ka minul oli see mõte läbi käinud, sest mul oli väga pikk tööpäev olnud. Aga vot see kontsert näiteks tõesti oli rikastav ja et see pigem andis mulle energiat ja mõtteid juurde, kui võttis ära. Ma arvan, et ei tohiks karta selliseid kontserte, mis tegelevad võib-olla sügavamalt meie ühiskonna ja kultuuri mõtestamisega. Kontserdil muusikaline Balti kett kõlasid Erkki-Sven Tüüri Küsimused justajanoliite Slimi World, mis oli tõlgitud kui siin vaiksel maailma piiril ning Petris raskusi muusika happas sõnata. Esinesid Eesti rahvusmeeskoor, solistid ka Bo Chan, Valter Soosalu ning ott indermitte ja Leedu Kammerorkester, juhatas dirigent Mikk Üleoja. Kontserdid toimusid nii Tartus, Jõhvis, Tallinnas kui Pärnus. Teisipäevaõhtusel Tartu kontserdil tekkinud mõtteid jagasid helilooja Liisa Hõbe ja kooridirigeerimise üliõpilane Meelis kesperi. Tallinna kontserti saab ka järele kuulata. Klassikaraadio. Eesti muusika päevad tõid meieni hulgaliselt eesti heliloojate uudisloomingut, aga ka verivärske plaadi maailmapilguga rabalaulik, millel kõlavad Mart Saare soololaulud, millest suur osa on kuulajatele täiesti tundmatud. Pianist Kadri-Ann Sumera plaanib koos erinevate lauljatega salvestada kõik Mart Saare soololaulud. Esimesel osal sellest kogumikust kõlab 33 soololaulu ja enam kui kolmandik neist on esmasalvestused esindajateks metsosopran Iris Oja ja bariton Taavi Tambu. Salvestus on tehtud Tartus Tubina saalis helirežissöör Martin heina käe all. Albumit kommenteerib pianist Martti raide, kes on ise aastaid Mart Saare loominguga lähedalt kokku puutunud. Olles pikaaegselt Suure-Jaanis toimunud saare-nimelise lauljate võistluse korraldaja ja esitades ka ise saare laululoomingut koos oma lauljapartneri tenor Mati turiga kellega neil septembrikuus ilmus ka album saare lauludest pealkirjaga ussisõnad. Me mõtleme ju Mart Saarest kui niisugusest klassikust. Me oleme temast kogu aeg niiviisi mõelnud, aga, aga võib-olla selles võtmes, et kes omal ajal tegi, toimetas ja aitas alust rajada meie professionaalsele helikunstile, aga tegelikult oleks õige Mart Saart võtta kui klassikut, kes on jätkuvalt aktuaalne. Et ma arvan, et see, et neid saar on tullut siin nagu rohkem kuidagi pinna peale või kuskilt varjust välja, et see ongi see, see märgusõna meile ka või see märk, et ta on ikkagi väga oluline ja midagi väga olulist meile järgijad ja ja nüüd ka rohkem kui 100 aastat, võib-olla pärast nende lugude loomist on seal endiselt midagi huvitavat ja ega ajakohast ma ütleksin isegi tema helikeel tänapäeval ei kõla sugugi mitte rammu helisena, justkui sellise mingisuguse eeletapina siis sellise omamaise niukse modernse suuna eest. Meenutagem, et saar oli ju tegelikult meie esimesi väga radikaalseid modernistaja väga ärritavalt mõjus omas ajas, nii et, aga värske on ta siiani. Siin on nii tuntumaid lugusid kui vähem tuntumad ja siis päris mitu asja salvestust, pluss siis veel ka mõnedest lugudest lausa kaks versiooni, et mida sa sellest arvad? Tänu sellele on oma kindel põhjus ka nimelt Tiugu saar sai sajaaastaseks, võib-olla tema sajandat sünniaastapäeva tähistati siis härra Rumessen võttis selle saare asja ette ja ja oli plaan anda välja kõik saare laulud nootidena ja ühtlasi sinna kõrvale teha plaadid ja nendest realiseerus, neli köidet ja neli plaati ja siis need niinimetatud kunst laulud said välja antud, jaga ära plaadistatud, aga see, mis puudutavad rahvaviisi seadeid, on ka ikkagi väga kaalukas osa. Need mingid olid omal ajal välja antud, aga, aga sellist täielikku ülevaadet muidugi siis ei olnud ja see on siiamaale käsikirjas need materjalid olemas, noh ütleme võib-olla on mingi lootus nüüd tekkinud, et lähiajal siiski nad saavad kättesaadavaks. Nii et, et selles suhtes on väga põnev seda kuulata. Et minule küll jäi natuke selgusetuks, miks just see valiksin, aga küllap seal on mingid omad põhjendused, sest siin on tõesti nii läbisegi, nii varasemaid kui hilisemaid lugusid ja rahvaviisist vaateid ja ka ütleme siis, mis on tema enda loodud, lootis luuletajate tekstidele. Nii et, aga siin oli mitmeid huvitavaid leide kahtlemata, mis olid täiesti tundmatud ja mulle tundub, et saarel on üks mingisugune eriline nõrkus. Heas mõttes nõrkus ja heas mõttes ka anne unelaulude ja hällilaulude üleskirjutamisel ja, ja selle plaadil viimane lugu unelaul jättis mulle väga sügava mulje või? See muusika on tõeliselt nagu võluv ja sarmikas ja väga-väga ilus lugu ja täiesti tundmatu kirjutatud kaheksakümneaastase meistri poolt. Ja siin on tegemist kahe lauljaga, eks ju, et Iris Oja, kes laulab nüüd lõviosa sellest plaadi materjalist, siis Taavi Tampu, et mõlema klaveripartner on Kadri-Ann, Sumera aga noh, Taavi laulab üheksa laulu ja siis 24 on jäänud nagu iiris. Lauljad on ka püüdnud Neid laule esitada erinevalt siis lähtuvalt sellest, et kas tegemist on siis sellise kunst, laulu või rahvalauluga, et mida sa arvad nagu sellest kui siis klassikaline laulja esitab rahvalaulu seadet ka võib-olla rohkem sellise rahvalaulule omase maneeriga, et siin oli näiteks konkreetselt üks lugu, kari koju, kus isegi võib-olla esimesel hetkel on Iris Oja häält raske ära tunda. Tunneb ära küll jah, et siin on nagu setukeelne lugu ja sellist setu laulumaneeri siis on. No eks see jääb tegija otsustada muidugi, mis võtta ta võtab, sest et siin on teatud vastuolu minu jaoks siiski olemas, sest et see saar iseenesest on selle loo nagu ikkagi toonud nii-öelda kunstmuusika põllu peale ja ja see, kuidas ta selle äraseade ja klaveriga, et see nagu selle loo siis ütleme nii-öelda Jaanikult, kontserdisaali timine muidugi on veidi ehmatav, nagu on jah, et sellise hästi nagu otsese ja niukse, naturaalse häälega ja natuke sellise setu koorimaneeriga selle kallale minna. Noh, vabadus on selle nimi. Lisaks esma salvestustel leidub albumil mitmetest lugudest ka mitu erinevat versiooni. Küsisin ka Kadri-Ann Sumerat ja Iris Oja alt, et kas neil on tõesti plaanis salvestada kõik variandid, mida saarel on oma lugudest ja ometi palju, sest ta armastas väga oma laule ümber kirjutada. Kui on väga sarnased, siis me mõlemad salvestas, ei teinud, aga, aga näiteks ühe laulu puhul on tal minaarne variant ja masoorne variant mõne laulu puhul põhimõtteliselt kõik materjal samaga ühes versioonis ta arendab seda palju pikemalt. Et me mõtlesime, et me kui juba kogu, siis kogu mee hakkasin ise ära otsustama, mis seal parem on. Lõppude lõpuks piisavalt lühikesed laulud, et seal paar minutit ruumi. Me leiame plaadi peale, et Lassis, kuulaja ise otsustab, et mis talle paremini meeldib see viisi materjali nii-öelda see, see laulu viisikene, see on sama. Aga ta siis muudab seda klaveriseadet ja päris palju, see laulja töö on ikkagi päris selles mõõt tahes, lihtne seal lauluviisi materjal nendes rahvalikes lauludes, rahvalauludes ja sellistes on ikkagi küllalt lihtne ja on ikkagi ka salmi, laulud ja nii edasi, et tegelikult just nimelt karja. Eks ole juustust pideval korduv ja need fraasid on sellised lühikesed lihtsad, et seal on nagu see raskusaste milleski muus. Muusikaline raskus on siin ikkagi põhiliselt pianisti peal, kõik jätkab Martti raide. Tal on ju ka näiteks ühele muusikalisele materjali mitu teksti pandud ja siin on, ütleks sellel plaadil antud juhul on see laul, vaikus, mis on kahes variandis ja ja ma tean, et teine redaktsioon, mis on tehtud siis oma kümmekond aastat hiljem on ka kui ma ei eksi, kvart kõrgemas helistikus, nii et see originaal on s tuurises baritoni võib-olla mõeldud ja sobib nihukesele madalale häälele ja siis on kõrgele häälele tehtud ja, ja seal ta on hullupööra, ei saanud klaveripartiis noote ja teinud niisukesed akordid, mida ikkagi tavaline inimkäsi eales ei ulata, et seal tuleb hakata nii-öelda murdma ja kombineerima, kuidas seda kõike ära mängida, et see noh, laulu esituse niux sujuvus seal all ei kannata. Nii et see on paras väljakutse tegelikult sellega ise hakkama saada ja ta muutnud seal ka harmooniat, ütleme, osades kohtades nii altereerinud, aga no see on tüüpiline saarelik asi ega tema ühe variandiga jäänud rahule, tal tekkisid need paralleelvariandid ja ja tema harmooniline taju või see selline värvimeel oli väga erk ja väga elavalt liikuv ja, ja tal oli pidevalt ilmselt soov midagi täiendada, midagi veel paremaks teha. No seda võime meenutada siin Ester Mägi kogemus, kellele ta ka soovitas veel hääli lisada ja lihtsalt lõpuks tuli vastus, et füüsiline piir, kui ester ütles, et maestro, mul lihtsalt sõrmi ei ole, rohkem seda ei ole võimalik, neid nootsin enam panna tema lisaksin akordile veel mingid hertsi veel mingi alteratsiooni kuskil, et see väga põnev, seda koloriidi otsingud olid seal hästi olulised niipidi, et me teame, et see nii-öelda autentse teksti probleem on ka näiteks šopääni puhulgi, kelle eluajal vähe anti välja ja on säilinud, eks tema käsikirjad, mille ta on teinud erinevatele õpilastele iga kord natuke selle, muutis võib-olla ära seal kas siis õpilase järgi või tal endal tekkis mingi uus mõte ja nüüd ongi küsimus, et milline see autoritekstis on, et milline see algtekst on ja milline see autentne tekst on? Need ongi mitu varianti, et ei saa ütelda, et üks oleks õige, teine oleks vale. Ja loomulikult siin mingi niisugune traditsioon ilmselt ka mingi vao surub sisse ikkagi, et mida rohkem esitatakse siis see nagu hakkab kujunema kõrvale harjunuks ja kuidagi armsaks meile ja siis me tahame seda jälle jälle kuulda, aga teinekord võib-olla olekski tarvis millelegi värskega lagedale tulla, nii et las inimesed ise otsustavad tegelikult, et see näitab ka nagu seda rikkust ja, ja siin ei saa tema puhul ütelda, et üks oleks ikkagi noh, selline nagu veel poolik töö siin antud juhul või kuidagi niisugune ebaküps variant ei ole, et ta on omas hetkes kahtlemata küps ja kõik, nii, aga helilooja vaatab 20 aastat hiljem selle materjalil juba uue pilguga ja läbi uute kogemuste ja tahab sinna midagi veel juurde panna, kuskilt midagi laiendada. Kui me räägime veel selle plaadi sellisest nii-öelda kõlapildist või helipildist, et see on salvestatud Tubina saalis, siis sealse uue klaveriga, et et kuidas sa, selle nii-öelda helirežiimiga jäid rahule. Vaat seal oli mul mõningad niisugused küsimuse kohad küll, et kui forte minu jaoks nagu see klaverikõlale Läks veidi liiga kokku, et läks natuke arusaamatuks ja, ja see ei ole sugugi etteheide mängijale, vaid, vaid see on võib-olla ka sellest klaveri enda sünnipärastest omadustest sõltu ja, ja ma arvan ka osalt siis mikrofonide paigutusest ja sellest, kuidas heli on nagu pandud, aga minu jaoks seal läks nagu paksuks. Taarasaare faktuur on väga detailirohke ja seal on väga palju peeneid nüansse tema jaoks, need pisikesed asjad olid olulised. Et seal natuke läheb nagu, nagu kaotsi minu jooksed mingist nivoost ülespoole, ta nagu nivelleerib praegu ära, et seal nagu oleks ootused olnud, et, et seal jääb nagu seda läbipaistvust ikkagi sinna juurde, aga ma olen ise seda klaverit mänginud küll, aga ma ei ole seal salvestanud kunagi. Nii et ma ei oska ütelda, et et mismoodi ruumi akustika kahtlemata mängib ka, et aga eks seal on kõik kokku, ma arvan ja see võib ka sõltuda isegi näiteks ka häälestaja tegevusest, et kuivõrd palju see ülemhelid on üles äratatud selle pilli puhul ja ta ei olnud häälest ära? Ei ole, eks klaver aga. Sellel albumil mõlemat esitajad on ikkagi pigem madalamad hääled ja ma isegi mõtlesin, et kas võib-olla see kõlab lihtsalt mõnevõrra harjumatult, sest mõningaid lugusid oli ka transponeeritud. See on tõsi ja helistiku muutes värvigamma väga muutub ja, ja see, kuidas ta nagu ruumis hakkab mängima see kooskõla, eks, siis on hoopis teine, et see võib olla sellest tingitud ja kuigi ma ei saaks ütelda, et kõik lood, mis olid madalamad, et nad oleksid nagu paksult kõlanud, pigem olid sellise dünaamilise niisuguste, nende tipphetkede küsimus natukene ja et sellist õhulisuste sellest faktuuris oleks kasuks tulnud, kui see oleks säilinud ka siis. Ja minu jaoks oli üks leid, Cavel haldjate laul ja teksti autor šveikspir. Uskumatu. Mart Saar, selline põline eesti asjaga, tegeleja ja järsku seitsme. Nii et siin on mitmed toredad asjad. No näiteks me teame sellist laulu, leidsin aiast linnupesa, see ilmselt laiale publikule, ütle midagi, aga kui ma võin ütelda, et see käib viisil vaikne, kena kohakene siis on kohe selge, kuidas lugu kõlama hakkab, nii et siin on nisukesi äratundmise kohti. Aga kindlasti põnevad on just need rahvalauluseadete ka asjad kuna siin on nii palju uut ja, ja nii palju siukest nagu toredat. Millal võiks tõesti ikkagi selleks kättesaadavaks muutuda, seda võiks võtta repertuaari. Mart Saare kogutud soololaulude esimest plaati maailmapilguga rabalaulik kuulas Martti raide. Album kõlas klassikaraadio eetris ka 18. aprilli muusika tavasaates, kus seda kommenteerisid, hiilis Oja ja Kadri-Ann Sumera. Ja klassikaraadio kodulehelt saab seega plaadiga oma kõrvaga tutvuda. Jääme ootama järge. Rahvusooperis Estonia valitses eelmisel neljapäeval, 26. aprillil äärmiselt pidulik meeleolu. Olgugi et manitseti ooper Armujook on laval juba neljandat aastat oli see esimene kord, kui peaosas astus üles tenor Mehis Tiits, kes on Rahvusooper Estonia stipendiaat. Kuigi noor laulja alles õpid muusika- ja teatriakadeemias Taavi Tapu klassis oli tema esimene ooperi esinemine Vanemuise laval juba viie aasta eest. Trikki kõrvalrollis Tšaikovski ooperis Jevgenia niigin. Rahvusooper Estonia laval olime Eestit ka eelmisel kevadel, lauldes Kristjani rolli Eino Tambergi ooperis Syranoode perserakk. Seega võiks noort lauljat pidada omamoodi Mati kõrtsi mantlipärijaks, kes on ju nii Kristjani kui Nemoriinot esitanud väga meeldejäävat viimast rolli lausa neljas lavastuses. Praegu ma ikka suure hirmuga vaatan tagantjärgi, et kuidas ma küll seda laulsin sest see on, see on ikka, ma võiks öelda, et see on üks pelganto näidisoopereid üldse just sellise vokaali juhtimise ja häälejuhtimise seisukohalt. Aga loomulikult noorele lauljale on ta selles mõttes küllaltki hea, kui selles mõttes, et ta on koomiline ooper, ta on küllalt selline mänguline ja kerge, et kui artistil on endal kaasas seda mängulisust ja sellist näitleja talenti, karakteri talenti, et siis see kõik aitab kaasa sellele. Aga muidugi vokaali ja laulu seisukohalt tuleb olla väga valvas ja et ei tekiks mingeid ülekoormusi. Kuidas siis Mehis Tiits sai hakkama talle usaldatud ülesandega? Sa ei hakka väga hästi ja just oli näha, ta oli saanud küllalt head õpetust, tuge nagu selle ettevalmistusel pisut mind veel häirisid mõned mõned kohad kõrgemates nootides, noh need olid nagu eraldi välja nagu drillitud või võtetega õpitud, et, et nagu oleks tahtnud seda Belkanto tervet liini läbi terve partii hääl heliseb ja kõlab ühtlaselt, võtab ülevalt ja võtab alt ja paindlikult läbib tundeliselt ja just sõdalas nagu rohkem tahtnud saada. Et küllalt palju on muidugi ka üldse laulmises, seal hakkab silma suuga ja häälega laulmine, mitte pilliga, meil on ju pill, keha, mida tuleb osata rakendada ja käima lülitada, kuna meil on raske akustika ja siis tihtipeale lauljad nagu satuvad sellisesse nagu ahelreaktsiooni, et tundub, et kui ma annan häält pehmelt ja, ja vabalt siis tundub, et nagu ei lenda, kuna saalis ei ole piisavalt akustikat kaaskõla. Ja siis hakatakse sellise toore häälega nagu peale pressima sellist nii-öelda ruupori kõla. Aga see on selline lisakoormus, diskurnabki hääled ära, lõpuks oled inimesed tihtipeale seal ei pea vastu, teatud aja järel jääl hakkab alt vedama. Aga kas ja kui palju saavad orkester ja dirigent siin noort lauljat toetada? Kindlasti saavad, eks see ongi selline vastastikune usalduse küsimus ja koostöö küsimused peakski usaldama rohkem nii enda, et ei peaks ennast maksma panema mitte kõlajõuga, vaid sisemise sageduse ja muusika loomise jõuga. Et see muusika ja interpretatsioon tuleks minu seest mitte sellest võlaruumist, vaid sellest sisemõttest, sellest emotsioonist, sellest põhjusest, mis seal parajasti käsil on. Aga samas, kas seda üldse on võimalik õppida, et kas ei ole juba kaasasündinud, selline tõeline artistlikus soov ennast niimoodi kehtestada? Kindlasti see on kaasasündinud ka ja palju aga mingil määral seda tuleb spetsiaalselt kindlasti valvata. Dirigent, ma kujutan ette, on selles kõige paremvalvur, kes hoiab seda nivood tagasi. Seda peaks juba proovides harjutama, et et kõiki laos la noote väidab ta ta, ta, ta ta just. Jah, seda me ju tegelikult ka ei tea, et kui palju selle orkestriaugus lauljaid kuuleb. Ja see ongi üks suurimaid probleeme meie rahvusooperis omal ajalgi, kuidas ma olin hädas 50 protsenti energiast interpretatsioonienergiast läheb sellele kontaktile, et saada kontakti orkestriga, kuulata, jälgida, olla tähelepanelik. Ma ei saa vabalt nagu musitseerida ja luua, sest ma pean kuu Palvama olema valvel. Aga just noore lauljana alustades ongi vaja inimest, kes ütlevad talle, vaat siin on sellise, tohivad siin kohas, sa pead tegema seda siin, sa pead võtma ise tempo, sest muidu me ei saa kokku. Et päris suur osa sellest neljapäevase armujoogikoosseisust olid üsnagi sellised noored lauljad, et siis näiteks kamara rollis tegi siis teine, praegune rahvusooperi stipendiaat Raikoraalik ja samamoodi ka hadinataolisse noor sopran Kadri Kipper, et millise mulje jättis ansambel tervikuna lauljate ansambel? Tervikuna oli minu meelest väga hea etendus võrreldes sellega, kui ma talvel ükskord käisin korra kuulamas ja siis seal taanlane tegija seal kaasa külalisesineja oli, et siis etendus nagu sisuliselt ja dramaturgiliselt oli tükk maad rabedam ja nagu ei jooksnud kokku, seekord jooksis nagu selles mõttes oli näha, et näitejuht oli head tööd teinud ja Ellen Maiste ja olin, et lavastaja nii-öelda need nüansid jälle koju tagasi toonud, sest tihtipeale ongi see, et etendus vajub laiali. Ta on ju üle nelja aasta tagasi juba esietendunud Jajaa puhtrutiinist teinekord tajub ka niimoodi, kõik jäävad, iga olemad, ah jälle sama asi, et mul just meenub üks oma armujoogi edendust, kui pöördlava läks poole pöörde peal rikki ja kus siis läks mänguks? Kõigil oli nii põnev, kõik läks uueks uuesti, etendus hakkas elamas ja see oli täielik nauding, oli endal hea teha ja kõik kooria, kõik elasid kaasa, kõik mängisid, kõik asjad ümber, tegid selle aks looming toimuma, kõige tähtsam ongi tekiks looming, tekiks kunst läbi loomingu seest minu, minu sisemonoloogid ja kõigi sellisest nii-öelda sellest etenduse põhiideest ja sisemonoloogiks lähtudes. Et siis oleks ilus vaadata, ei oleks lihtsalt selliste ruuporitega hüüdmist ja sellist deklareerimist, vaid oleks täiesti sisuline. Et see ongi mõnevõrra nagu huvitav, et praegu siis noh, et meie, siis ei ole veel ju väga palju saanud laval olla, aga et, et kohe praegu mingil määral tekib ka nagu kohe paralleel, et, et kuna tema esimene esinemine rahvusooper Estonia laval oli siis Kristjani rollis, mis paratamatult ju suurem osa kuulajate jaoks seostub kohe sinu esitusega selles samas rollis ja nüüd siis Canimorino, mida oled sina laulnud neljas erinevas lavastuses. Jah, ma ei tea, kas kuulajatel minul tekkis küll. Aga tore, et selline tenor ja andekas on, nüüd on jälle tulnud, et nüüd saastada, nüüd hoida ja targalt juhtida. Et ta pääseks edasi ja loomulikult teisi sinna kõrvale. Kõige suurem probleem on see, et kui üks ilmub, siis kõik on rahul. Tore, tundub, et nüüd meil on kõik olemas, nüüd on kõik hästi. Et just mida ma tahan sellega öelda, et oleks vaja kõrvale rohkem tenoreid mitte üks, kaks, kolm, neli oleks vaja, ta peaks jätma just sellise nii-öelda paindliku puhverruumi arenguruumi, et tulevadki ja ongi erinevad. Näiteks kolm, neli tenorit, Nad on ju kõik erinevad, iga inimene on erinev oma pill, oma karakter ja see erinevus ja see väärtus, mis meil siis käes on, see on väärtus, kui ma lähen, erinevad materjalid võtta erinevad karakterid, erinevad omadused, erinevad väljanägemisega inimesed kas või selleni välja erinevad võimed ja kõik need asjad sinna juurde, et see on juba selline galerii, mida saab siis laiemalt kasutada ja nii-öelda hoida endal töös. Mehis Tiits partneriks tonitsiati ooperis Armujook oli Tulka Maarja rollis teine Rahvusooper Estonia stipendiaat. Raikoraalik, Tiinat laulis Kadri Kipper. Tenor Mehis Tiits saab armujoogi peaosas särada veel ka 13. mail rahvusooper Estonia laval. Klassikaraadio kuulutab välja konkursi heligaja uute signatuuri loomiseks. Eeskätt on see konkurss suunatud noortele heliloojatele ja muusikaõppuritele aga tegelikult kõigile helimaailmast ja muusikaajakirjandusest laiemalt huvitatutele. Alates järgmisest sügisest ilmub heligaja kuulajate ette uues vormis, mis tähendab, et saatesse lisandub mõningaid uusi rubriiki ja selleks, et see kõik ka raadioeetris toredasti värskelt kõlaks. Otsime saatele uusi helikujundusi. Selleks võivad olla siis nii noorte heliloojate enda loodud muusikateosed, aga võib ka kasutada juba olemasolevat muusikat. Parimate signatuuride autorit ootab auhind 500 eurot. Ja loomulikult rõõm kuulda igal nädalavahetusel klassikaraadio eetris oma loodud kujundusi. Mida siis heligaja signatuur endast kujutab? Helga ja on tegelikult klassikaraadio kõige vanem saade. Selle pärandas klassikaraadiole vikerraadio ja aastal 1990 kõlas heligaja signatuur nõnda. See oli siis nagu raadioinimesed ütlevad, ilma sõnata signatuur ehk siis lihtsalt muusikaline helikujundus. Aga praegu kasutame helikajas reeglina sõnaga kujundusi. Läbi aastate on helikajal olnud muidugi päris erinevaid helikujundusi. Näiteks. Oli juttu sellest, mis tulemas, kuid ütlemata jäi, et täna algasid ja kestavad ööseks laastavat Nürnbergis üles. Loodus imeline vaade. Muinasjutust välja võetud sülgaja. Ja uute kujunduste loomisel on oodatud täiesti vaba fantaasialendsaade vajab kahte erinevat helikaja kujundust, üksis pikem ja teine lühem. Ja samuti võivad nad olla siis mõlemad sõnaga kui ilma sõnata, ehk siis saate nimetusega ilma ja lisaks ootame kujundusi uutele rub riikidele, mida on viis rubriigis dissonants, käsitleme muusikaelu probleemkohti rubriigist. Dominant on vaatluse all nädala peateema rubriigis resonants saavad sõna muusikakriitikud. See kujutab endast sisuliselt kontserdi peegeldust. Lobudik Pravissima tõstab pjedestaalile nädala tegija Eesti muusikas ja rubriigis plaadi nõel jagavad muusikaarmastajad mõtteid uute eesti klassikaliste heliplaatide kohta. Ühesõnaga oodatud on terve signatuuri komplekt, mille moodustavad siis lühike ja pikk helikaja signatuur ja viis rubriiki dissonants, dominant, resonants, Pravissimu ja plaadinõel. Ja oodatud on siis nii sõnaga kui ilma sõnadeta kujundused. Sinatuuride pikkus ei ole täpselt määratletud, aga need võiksid olla kuni 45 sekundit pikad. Võistlustööd on oodatud meiliaadressil heligaja. RR poee. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 20. mai ja saabunud võistlustöid hindab žürii eesotsas mitme riigiraadiotöös väga suuri kogemusi omandanud helilooja Jüri Reinvere. Ka konkursi kohta on info leitav ka klassikaraadio kodulehel ja küsimuste korral kirjutage meile heliga jahet. ERE. No tere jälle kuulama rubriiki muusik mõtleb, kõneleb hekto lei, Paju. Oleme oma pisikest riiki suutnud peale taasiseseisvumist pidada juba mitukümmend aastat. Esialgne riiklike struktuuride ja funktsioonide ülesehitamine on saanud ühele poole ning oleme jõudnud riigi peenhäälestamise perioodi. On selge, et peenhäälestamisega ei saa kõrvale jääda ka riiklikult rahastatav kultuurivaldkond ja kitsamalt võttes ka muusika. Igal aastal eraldab Kultuuriministeeriumi ekspertkomisjon uue heliloomingu tellimiseks soliitsaid rahasummasid millest osa läheb sümfoonilise muusikateatri suurteoste tellimiseks. Maksumaksja raha tuleb kasutada säästlikult ning otstarbekalt. Seetõttu on rahandusministeerium otsustanud, et alates 2018. aasta teisest poolest hakkab suuremate muusikateoste nagu sümfooniaooper, ballett ja teised sarnased tellimine toimuma vähem pakkumisena. Riigihanke korras. Uued tingimused kehtestati eelkõige sellepärast, et vältida tutvuste ja muude isiklike eelistuste mõju suuremat rahastamist nõudvate projektide läbiviimisel ning tagada kõigile võrdsed võimalused. Riigihangete seaduse lisamuusikateoste tellimiseks läbis Parlamendis kolm lugemist 2000 seitsmeteistkümnenda aasta septembris ning võtan lühidalt kokku, mida see seadus sätestab ning mis meie heliloojate jaoks on selle aasta teisest poolest muutumas. Esiteks Hanki algataja peab riigihanke tingimustes määratlema teose parameetrid. Nendeks on kestvus, instrumentatsioon, oodatav helirõhu vahemik, detsibellides minimaalne nootide arv, Paktuurilised iseärasused, teose meeleolu, kaks viimast parameetrit neist pole kohustuslikud ja nende osas võib tellijaga jätta hankes osaleja ei lähe vabaduse ise otsustada. Kuid mis muutused on uues olukorras meie heliloojate jaoks? Riigihangete seaduse kohaselt on õigus hangetel pakkujana osaleda vaid juriidilistel isikutel, mille viimase kolme aastakäive on iga-aastaselt olnud suurem kui 80000 eurot. Osalevas ettevõttes peab olema vähemalt kolm täiskohaga töötajat ning loomulikult ei tohi viimase kolme aasta jooksul ettevõttel olnud olla maksuvõlgu. Selle piiranguga püütakse vältida olukorda, kus suurtel hangetel osalejatel puudub võimekus hanke kohustusi täita. Selge on see, et uue korra kohaselt hakkavad hankel osalevad ettevõtted ostma heliloomingu teenust sisse heliloojatelt alltöövõtu korras. Ka minule on tulnud signaal mitmed Eesti tuntud heliloojalt, et selles osas on huvisondeerimiseks nende poole juba pöördunud mitmed firmad, mis on tuntud senini kui teede ja hoonete ehitushangetel osalejad. Kurioosumina ei tooda riigihankena saadud teose autorina ära alltöövõtja nime, vaid vastavalt seadusele kajastub infomaterjalides vaid peatöövõtja. Seega peab ka meie kontserdikülastaja harjuma, et näiteks sümfoonia või ooperiautoriks on märgitud tuntud ehitusettevõte. Eks selline reklaam tõstab muidugi ka ettevõtete huvi konkursil osalemiseks. Uudsust meie muusikasse toob ka asjaolu, et hankekonkursi võitja võib ühe teose puhul alltöövõtjana kasutada korraga ka mitut heliloojat. Kas poleks põnev kuulata ooperit, mille orkestripartiid on kirjutanud Helena Tulve vokaalpartiid, Erkki-Sven Tüür, kuid temaatilise materjali on kõigeks selleks genereerinud. Alo Põldmäe. Selle põneva ideega lõpetan. Mina olen hekto lei paju ja kuulasite rubriiki. Muusik mõtleb. Helgaja. Helikaja vaatas täna tagasi Baltimaade heliloojate teoste kontserdile muusikaline Balti kett ning tenor Mehis Tiits Idebüüdile. Rahvusooperis Estonia. Kuulasime ka kriitilise kõrvaga Mart Saare kogutud soololaulude esimest albumit. Saatele tegid kaastööd Meelis kesperi, Liisa Hõbe, Mati kõrts ja Martti raide. Saate mängis kokku Helle Paas. Mina olen toimetaja Anne trummik. Järgmine helikaja vaatab juba tagasi festivalile jätskaar. Kuulmiseni.