Helgaja. Tervist, mina olen anne promic. Eelmisel reedel kõlasid Estonia kontserdisaalis sädelevad flöödihelid. Legendaarse flöödimängija Samuel Saulus. 85.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdil soleerib hispaania flöödimängija Klara radadele Cayen, esitades Mozarti flöödikontserti G-duur. Kontserdi teises pooles kõlasid Ravelli tapmise Kloe sviit ning TPS-i faunid pärast lõunat, mille soolosid esitas Samuel Saulus õpilane Mihkel Peäske. Helikajas stuudios meenutavad Saamuel Saulust tema õpilane Peeter Volkov Saalusega koos Jaan Tamme nimelises puhkpillikvintetti tegutsenud fagotimängija Andres Leppnurmsauruse orkestri ja ansamblikaaslane vioolamängija Svjatoslav, Savialav ja flöödipedagoog. Raivo Peäske. Minu kokkupuuted hakkasid Saulusega väga varakult, sest alati, kui oli isa sünnipäev, kes oli tema õpetaja olid Saulus alati kohal, mis oli minu jaoks sauruse puhul eriline. Mina hakkasin flööt õppima 61. aastal souli flöödimängijate jaoks niuke murranguperiood, kus Saulus oli praktiliselt esimene, kes üritas Fleshi tooni tekitada natuke teistmoodi, kui oli vana nii-öelda eelmise sajandi saksa pool. Ja see oligi tegijad, kes tol ajal hakkasid õppima või õppisid pisikene dilemma aega, et kuidas mängida, kuidas pill kõlama saada. Sest neid täpseid teadmisi ju nappis keskust, mingi lindistuse, mingi plaadi sai, sai, kõrvad kikkis, kuulatud, kuidas pill kõlab proovitud nii proovitud naa ja Paulusel tuli see katse-eksituse meetod kõige paremini välja. Kuulame, kuidas meenutas Saamuel Saulust enne reedest kontserti Neeme Järvi Tegelikult ta värvis orkestri üle, tema flöödi tämber oli hoopis teistsugune ja devaside prantsuse stiili ja üldse flöödimängukool muutus, kui saurus tuli meile orkestrist. Ja ta oligi tolleaegsete noorte jaoks omaette iidol ja eeskuju, keda püüti matkida, kelle kõla otsite, kui jeldajat kõlab peaaegu nagu Saulus, siis oli juba väga hästi. Andres Leppnurm. Minu jaoks oli Samuel Saulus kohtumine muidugi kui ma sain aastal 1972 meie esindusorkestrisse tolleaegne Eesti Raadio ja 75.-st, nagu teame ERSO ja muidugi seal oli Saulus täpselt samamoodi, ta oli nagu selle puhkpillikogu suure grupi kuus, kaasa arvatud Kawased taoli seal ikka kohe üks liidreid ja eriti meile noortele ja siis me alustasime, otsisime, millise rolliga me peame olema seal suures orkestris. See jäi kohe meelde, sest kui midagi oli kuskil vaja selgitada või nõu anda või midagi siis samm oli alati püsti tõusma, seal hõõruma meie poole ja, ja midagi kohe ütlema, seda oli seal juba minu kui noore mehe jaoks oli kohe märgatav liider. Mina tutvusin Saulus, aga siis kui ma tulin orkestrisse 1966, siis ma olin veel viis aastat seisis riiulis ennem kui ma läksin aldirühma üle ja sinna ka jäin. Niisugune inimene nagu Saulus lausa torkas kohe silma. Sellepärast seda oli tõesti eriline, nii mängult kui väliselt ja kui inimene. Ta oli väga sõbralik, väga lahke inimene ja väga tark inimene. Aga kõige suurem tema voorus peale mängu oli, see oli suurepärane organisaator. Tema oskas kõik. Kuidas aga kohtas oma tulevast õpetajat Peeter Volkov? Ma olin just astunud otsa kooli Kaljo Westi juurde ja Kaljo festivali sünnipäev minu arust mingi juubel oli talv ja olime Kaljo Westi juures suvilas kõik seal. Juba hiljem õhtul läks äkki kardina vahelt, tuli käsikäes, oli üks pudel sihukest lõbusaks tegevat. Ja siis tuli Saulus nägusalt kardinate vahelt välja, habe püsti, see on jäänud siiamaani. Nii palju, kui ma kõrvalt nägin, väga noore pillimehena autoriteet ja oli teatav aura. Ta oli ju tegelikult esimene Eesti puhkpillimängija, kes niimoodi solistina laval säras. Tema aeg oli see, ta oli tõestisündinud nende solistiomadustega seisvuma karismaatilisus, ega siis oma organiseerimisega mängis ta ju ise väga hästi. Samuel sauruse lahkumisega hääbus tasapisi ka Jaan Tamme nimelise puhkpillikvintetti tegevus. Pärast oli, nagu me vaatasime, minul ei tule see näiteks küll kuidagi välja niimoodi organiseerida, Jahjaksata jõuda, nii palju teha, olles veel ka ju tolleaegses konservatooriumis õppejõud, kaabel ja osakonna juhataja ühel perioodil ja ja siis ta oli ju väga abivalmis veel meile kõigile, kui meil oli vaja midagi, kasvõi temauniversaaltüüpi lada, autoga midagi kuskil toimetada, meil noorematele vaja, ta oli alati olemas. Tänu temale sai loodud koosneme err kammerorkester, temale ju põhiorganisaator. See oli ikka suur töö ka kõigi selle kõrval, millega ta tegeles. Kammerorkestri loomist meenutab raadio arhiivilindil nõndaviisi Emil Laansoo. Kas tegema oma soolokontserti enne konsi lõpetamist, ükspäev tuleb Gazett alg all, et ühesõnaga kontserdis solist siis puhkpillikvintett, aga teises osataks diaMozarti flöödikontserti. Ja et saaks niimoodi, seame kokku ühe väikse keelpillikvintetti ka ja Villem õunapuu siis ja mina seal, Raimond Sepped leinast ja distsipliin, mis asja seal ära ja ja muidugi üks kontsert Tallinnas, teine Tartus. Mitte mingisuguse finantsi. Küsimus seal ei tekkinud ja ansambli poolt turIaadi üllatus. Läksime tartu ja siis tegime kontsert ära ja väga tore oli kõik Mozarti klaverikontsert oli teine osa ja elasime Park hotellis, selle lähme tagasi, lükkab Park Hotelli saali ukse lahtilaud kaetud kamin põleb ja ka lihtsalt see oli tal oskas inimestele läheneda, oskas kontakteeruda ja haruldane organiseerija, see saigi meie kammerorkestri aluseks kvintett järgmise kontserdiga, võib-olla seal kaks esimest viiulit 12 ja salt ja nii edasi, ikka tuli juurde juurde ja ja niimoodi meie saurus saigi siis kammerorkestri lisaks löödi, otsaga juhatas ja kõik lahti, liigutav, mitte mingit riigilt. Aga hiljem, kui oli kõik valmis, siis hakkasid tulema niuksed, noh, kuidas öeldakse, nagu meil praegu on kaasautorid, tegelikult oligi tema see mees, kes sellele põhja pani. Aga kammerorkester ei olnud Neeme Järvi ja Saamuel Sauluse ainuke ühine projekt. Kazaulusega oli meil ka igas plaanilises lahenduses fanaatikud, olime mõlemad Tallinna kammerorkestriloomele, näiteks heliplaadis stamised öösiti Tallinna kammerorkestriga teoste lindistamine, mis temal oli kirjutatud, tema oli nagu üks, kellega sa eelnõukogu orkester rääkida ja asju, kui midagi, probleem oli asja paremaks teha ja, ja ütleme, niisugune kaasarääkija inimene, kes abistas hea nõu ja jõuga. Samuel Saulus oli ka teatav vahelüli orkestrantide ja dirigendi vahel. Ka tema siis ei peljanud ka maestro Neeme Järvi suhelda, kuid ta leidis midagi, ta võib sinna kuskil kommentaariks panna. Ta oli selles mõttes ka liider. Ta teadis, et ka teda võetakse liidrina selles mõttes, et see toimis. Ja mitte ainult neeme Järvile, vaid eri klassile. Ka. Saame Paulusel oli orkestris isegi nagu mõnevõrra eristaatus. Ka seda ju oli, juhtus küllalt tihti, kui ta elas veel hästi lähedal seal välisministeeriumi kõrval Rävala puiestee nurgapealses majas ja siis keskel tookord direktor oli salatikontrollis, et kas härra Samuel Saulus on kohal või ei enne ei saanud orkester nagu lavale minna. Seda ka juhtus. Doosid läbi aegade Norkeses tegelikult olnud hilinemisega üldiselt välistatud ei tohi kunagi oli ükskõik, kes oled tähendab, hilinemistest ei räägita üldse millest enne rääkisin, eks see oli natuke Saulusid ka, niisugune spetsiaalselt võib-olla natuke, ta tuli ikka hästi hilja, tema naljad või nipid olid ka sellised, et tal oli vaadeks ära minna, kasvõi ütleme proovist või siis või tunnist näiteks oli vaja ära minna, kaugemale ma panen kohe minema õpet tuppa, muutub kohe sinna kaugekõne. Aga noh, samas tegusa inimesena vägatiivse inimesena võis olla ka. Ei tea. Samuel Saulus oli ka haruldaselt lai tutvusringkond, teda tunti üle kogu Nõukogude liidu. Voskatsert tundis teda väga hästi. Sealt ta sai kõik need reisud, mis ta käis ansamblitega ja minu meelest üksinda ka. Ja, ja siis ju veel, ma ei mäleta, mis Moskva orkester kutsus teda abijõuks, kui oli neil mingi puudus seal. Et see oli tegelikult ju tohutu tunnustus, kosmos natuke meie lihtsurelike jaoks teati-tunti teda Moskvas kaare vanetens veerev oli minu arust tema üks hea tuttav seal ka. Alati kui võimalik, püüdis ta end täiendada, käies näiteks kuuekümnendatel Berliinis õppimas. Te olete, käisime Leningradis kõikide Philadelphia orkestri isiklikult kohtuma Philadelphia orkestri flöödi, aga kuidas need käisid esinemas Leningradi filharmoonia suures saalis, siis bostoni, orkestreeri vöödiga? Inimesena oli Saulus väga vastuoluline ühelt poolt suuremeelne ja ülisõbralik ning alati abivalmis. Kolleegidel oli üsna tihti kana kitkuma Sausega, sest ta oli väga järeleandmatu, kuid arvas endal õigus olevat, viis ta oma tahtmise läbi, kui nähtigi tema seda uhket juuksetukka ja nagu ta sinna ilmus, tal oli see aura, see karismaatilisus olid juba see üksinda mõjus ikka tõesti väga paljudel juhtudel. Meil oli Gruusias siis, kui me sõitsime ansambliga, oli üks juhus või peale proovime, läksime sööma ühte restorani, kõik tellisime ära, kirik toodil ilusti sõime, kõigi, kui läks maksmiseks, siis loomulikult maksis alati Saulustama ei lasknud meil maksta. Ta ütles, et tema saab kõrgemaga punkti ja sellega oli jutt otsas. Ja siis tuli see ettekandja, Saulus vaatab, ütled kuidagi natuke palju, vaadates selle menüü. No ja siis rääkis temaga ja. Oi vabandage, läks ära, tuli tagasi uue arvega, Saulus vaatab, et ikkagi palju siis kolmas kord ta tuli juba administraatoriga siis Saulus tõusis püsti, rääkis temaga natukene ja, ja siis administraator, siis ta kontrollis sooja, andke andeks tõesti, et ta on veel veel noor ettekandja kõik siis Saulus ütles, et jah, ma näen, et noor, aga väga andekas. See tema organisatoorne võimega ju põhines just temaga sellel võimele ta oskas ikka musta valgeks rääkida ja vastupidi, igas olukorras ja need värvi ümber rääkimise niuksed jutud olid tal kaks sellised ikka siuksed humoorikad alati. Kunagi oli ka niimoodi Niguliste kirikusse oli vaja Saulisel minna koos Kanada päritolu flöödimängija Pill taier, kes elab Soomes, oli vaja koos minna sinna kirikusse, ma ei mäleta, kas kontsert või midagi oli vaja seal teha. Aga muidugi Saulus ju autoga ikka peab sõitma kohe ukse kõrval, et kuhu nagu vist ei tohtinud sõita ja siis selle peale tulid, ma ei tea, kas siis mingid töötajad seal tulid noomima, et oi oi, oi, siis Saulus lihtsalt ütles, et jah, ma saan aru, et ei tohi, aga see on väga tähtis praegu, et me autoga siis on. Mul on siin, vaadake Kanadat, professor, et ta hakkab praegu tegema sellest Niguliste kirikust. Väikemudelit hakkab modelleerima. Läks läbi ja üks hea juhus oli täpselt linna, ma ei mäleta, aga kuskil Venemaal see oli peale kontserti, tema alati korraldus, õhtusöögi ja seekord siis, kui kontsert oli läbi. Ühesõnaga Me esinesime Aivazovski maalide saalis. Ja peale kontserti siis laulus tuleb, ütleb, et ja nüüd pange hästi tähele, Aivazovski sugulased paluvad, tõid sinna saali, õhtusöögil läksime sinna. Muuseumi saalis oli laud kaetud, kõik, mis vajalik, otse otse organiseerimine. Ja teine juhus, mida praktiliselt keegi ei tea, ka oli ühes Venemaa linnas ja läksime ka sööma ja restoran oli täitsa tühi. Istusime ainult meie järsku sinna tulevad sissesadam. Nemad said aru, et me olime nagu ka kutsutud, eks ole, Saulus muidugi tegid niisuguse näo, et ta midagi ei saa, Rock, kuigi kõik oli see tema tehtud organiseeritud ja ta teadis väga hästi. Aga noh, nii nagu peab ikka, kui nad seal tõusid püsti ja laulsid, siis möödusime ka püsti ja need protseduurid, rituaalid, tegime kõik järgi. Aitab söömisest ja palvetamisestid ja kutsusele kelneri kelner, kõik nende poolt makstud. Ja siis Saulus tõusis püsti ja ütles sellele kelme, teate et see on viga. Tegelikult nemad ei kutsunud meid ja maksiski. Üks lustakas lugu veel seoses selle William taieriga sauruse 50. juubelikontsert oli kontsertsaalis Viljandi kohal ja aga tal ei lubatud esineda, nagu Kontsert oli juba otsa saamas ja siis lisalugu siis Saulus ikkagi pill laiali tõi lavale ja, ja saalisolijatele, siis tutvustas teda kui Kilingi-Nõmme flöödimängijat Villem-d, et. See oli Sammile omal reaktsiooni laiali tallika kiire, kui vaja. Hämmastavalt kiire. Aga mis puudutab Saulus muusikut, siis kõige suurepärasem, tema mäng, kui ma ei eksi, sööli Arhangelskisse, kui me esinesime ja seal lava kõrval oli väike rõdu ja just pidime hakkama mängima Klucky meloodiat. Ja siis ma ütlesin Sammile, et kuule, aga järsku lähed sinna rõdule, mängid sealt, et me kuuleme küll, eks ole, kvartetiga saatsime, ta läks ja mängis ja publik pärast sõda ei lasknud teda lihtsalt ära. See oli võrd niivõrd kihvt. 79 oli Helsingis kontsert, kus siis pärast kontserti oli muusikakriitik Sepo Heiki Heima võrrelnud Saulus Nikolai katsel looniga selle allmaailma tipud, kui käis siin keegi vene tüligent, kes demonstratiivselt lasi kontserdile eeldirigendipuldi ära viia, et kõik saaks aru, ta dirigeerib peast. Kui see protseduur oli ära tehtud, siis olevat tõusnud saurus võtnud puldi pealt oma noodi, ulatanud selja taha ja kontsert läks raha. Ma ei tea, kas see vastab tõele. Seda räägitakse, mina ise ei näinud neid näite, vänge võis samm vahest teha küll jah, tegelikult see oli tema käes klarneti nootest, millega tagasi tähendab see efekt täiesti olemas. See ei vallafrankovskis, kui me olime, seal, oli üks väike vene linn, seal juhtus niisugune asi, et poole kontserdi pealt see oli nagu kino, seal rippus ekraan, tähendab, meil valgustati oli ekraan ka valgustatud keset pala, järsku tuleb üks vene mees ilmselt koristaja või kes ta seal oli ja hakkab kõva häälega oma sõpra kutsuma venekeelsete väljenditega. Saulus muidugi peatas, läks sinna ekraani taha, siis oli nagu tummfilmis näha neid siluett. Ja siis rääkis, et meil on praegu siin kontserdit, kas te võiksite vaikselt niimoodi ja see aga kas nii ära, tal oli redel ja luud ja siis läks niimoodi nagu karikatuursem. Rahvas hakkas aplodeerima ja siis läks kontserte. Talle meeldis oma sünnipäevi pidada alati, kui vähegi võimalik ja see klappis kokku, siis talle meeldib neid just väljasõitudel kontsertreisidel pidada ja siis ma mäletan 80 aasta Arhangelskisse olime sünnipäev. Kaheksas aprill, läheme siis talle peale kontserti õhtul tema tuppa külla ja seal need öökapid, nagu on seal siis ta tõmbas selle öökapi sahtli lahti, see oli võileibu täis. Seda tõmbasid uksed lahti ka, see oli võileibu täis, tögab b oli kõik ära peidetud, kuna külmkappi aga midagi muidugi sel ajal ei olnud, mis sa räägid ja siis seal oli muidugi tema kuulus see Tallinna kilukarbi kaasa juba kergelt kummis ja kui selle lahti tegime, natuke niisugune väike purskkaevu juga läks ülespoole. See oli äärmiselt maitsev seal peale niisugust kontserti, need tema võileivad, mis olid sel moel tehtud üllatavalt maitsvad. Mul tuli veel üks seik meelde, kui me käisime Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan ja see oli Gorbatšovi kuiv aeg ja siis me sõitsime, kusjuures administraator ütles meile niimoodi, et hoidke, Pille, hoidke kõvasti kinni, sellepärast see bussijuht sõidab alles töine päev ja see kihutas mööda neid teid, nii et vähe. Meile tegi see muidugi suurt lõbu ja siis esimene peatus oli kohe vana viina likööritehas, mis oli kinni siis näidati, kuidas seda valmistati, kõik, kus need viinamarjad tallati ja kõikide piltide peale kõik. Ja aga muidugi mõtlesin, oodake, poisid, mul on niisugune tunne, et ta ikka natuke töötab. Ja, ja tal oli muidugi õigus ja siis meid kostitati seal niisukese šampuse niisukese konjakiga, mida elus joon. Küüditati aegadest on loomulikult see ka meeles, et meil oli ju ikka nende pikemate Venemaa turnee, tõi jaoks oli kaks kava ette valmistatud, mida me saime siis vastavalt publikule, kus meie esises õmbles muusikakoolides kuskil me saime alati varieerida ja nad olid siin piisavalt korralikult ettevalmistatud proovides. Aga samm armastas seal ka ikka hommikul kell 11 hotellis ikka proovida. Meid hakkas see pikapeale tüütama ja me tegime Sammile niukseid tempe ka seal. Eks me seal natukene püüdsime ka oma krutskid seda miljööd ergutada. Aga siis ma räägin meie luu ära ka samal teemal, nüüd kell 11 proov, ma ei hakka ütlema, kes seda teie, aga üks inimene läks ja pani Sammy ukse taha kinni neljaks tunniks. Aga noh, selle eest pärast, me kuulsime kõik, mis me väärt olime. Täpselt nii ta oskas seda öelda, kes me oleme sel juhul? Aga pärast ta lisas, et noh, aga sellest ma sain harjutada ise, ema oli väga suur harjutaja, kui tulid tema tuppa, tal käis televiisor. Kas ta puhus, võib löödoni laua peal, kui oli midagi huvitavat, siis vaatas, kui ei olnud, keeras väiksemaks ja mängis, harjutas seda kogu aeg, pill oli juures. Ja mingi legend räägib, et kuidas lendas kusagile lõuna poole Tbilisi Jerevani kusagil mingi kontsert oli tal seal Stahli ju lennukis harjutanud. Nojah, ja ta oli ka selline mees, et kui mõned korrad õhtul kukkus mingil puhul mingi väike koosviibimine, kui teised läksid koju, siis saurus läks Philassaaritud. Flöödid, esimene oktav, tal ei olnud, selline väga jõuline, oktav, teine, kolmas oktav olid sellised, mis olid siuksed hästi õhulised ja nagu Matifeliinitsed sellencikse lendasse saunded, aga esimene oktavit seal teadis täpselt, kuidas jõudu ei ole, et missuguse tämbriga või mismoodi ta peab mängima, et ikkagi kosta oleks. Olime orkestris, mängisime kas mingit suurt tutikoht, forte koht oli vaja mängida üleval Colomandogdovisiid ja millegipärast oli väga halb ses hiilgastel häälestanud kellelegiga või siis mõtlesin Saulusele siia mingi jama, noisin, seisab Saul vaatas üle õla, ütlesin, kui siia tule, võta siini pall. Sinna ta jäigi pärast mõtlema, et väga õige, võtabki Siibe mulje puhud kõrgeks ja ongi siin olemas, selle koha peal sobiks täpselt, minule on mulje jäänud, et tema, see meeletu suur töövõime ja töötahe tahe musitseerida ükskõik kellega, ükskõik mis koosseisu. Et see oli lihtsalt see, mis sundis teda läbi terve elu. Vot sellel tasemel üldse muusikaga tegelema. Meil kõigil noh, nagu Peeter ütles, et esimene oktav võib-olla ei olnud nii kandev, nagu ütleme tänapäeval oodatakse ja aga no see ei seganud mängimas üks kõiku nõudlikke teoseid, niiet noh, nad olid meisterlikult, esitad. Minu meelest ta oskas oma annet kasutada ja pluss töö muidugi. Sest nii palju, kui mulle on öeldud, et muusikuid pidi olema kolm tüüpi. Esimene tüüp on see, kes oskab ja mängib. Teine on, kes oskab, aga ei taha mängida. Kolmas, kes ei oska, aga väga tahab mängida. Aga mida oleks samas laulus võinud ise arvata tema mälestuseks tehtud kontserdi kohta. Kas klarand radadele Kaia mängu saaks võrrelda sauruse Mozarti esitusega? Ega nii selgelt meeles küll ei ole, aga jaa, sama sein, jah, seda on raskem rohkem näiteks ikkagi Siriks Kassai Sammyy esituses orkestri kuulsatest sooladest rääkimata. See G-duur oli. No ma seda kuulasin, see oli tegelikult väga nüansipeenelt tuli esitatud, ta mõjus nagu suhteliselt Ühe niukse ümardatud mängulaadiga, nagu Saksamaal ja Euroopas seda tehakse. Neid klassikalisi kontserte ja tempod ei olnud üldse ülepakutud. Mõnikord mängitakse ka neid kiireid osi kiiremini. See oli, väga meeldib, see oli kõik läbimõeldud ja väljapeetud nagu tänapäeval seda teaks. Aga sinna juurde ta mängis lisapala Siriks ja vot see meeldis mulle väga, see oli, vaat kui samm oleks saanud neid mõlemaid asju või siis ka seda v tuurija Siriksid võrrelda. See oleks olnud põnev, täitsa kuulatav. Mina usun küll, et Saulus oleks kiitnud kontsert jaajaa, et nii palju kui ma mäletan, et minu arust ta kunagi ei leidnudki. Ja kui midagi oligi halvasti kusagil, siis ta ikkagi leidis midagi, mida sealt kiita. Et ta oli alati positiivne selles mõttes. Nii et kokkuvõttes see kontsert oli vääriline tähistama seda kaheksa viiendat. Neeme Järvi usub, et kui ei oleks olnud Tšernobõli katastroofi Aleks saamale Saulus ehk ise oma 85. sünnipäeva kontserdil esinenud Tema oleks võinud võib-olla isegi elada täna. Tema aktiivsus ja tema eluviis oli niisugune. Tal pahesid eriti ei olnud juures, ta oli niisugune väga suur entusiast. Ma mõtlen, pahed on niisugused enese raiskamine, väga sageli niukseid momente, kus inimesed lasevad minna. Tema oli väga hoolitsev ja niisugune korraldaja ja alati hoolitses kõikide eeslaga. Kui seda õnnetut mai päeva poleks olnud on see Tšernobõli ja täpselt sel päeval nagu varast kaartide pealtnäha mööda läänerannikut. Keerituse pilv läks üle siit. Ta oli päev läbi seal paljalt väljas, et imeilus ilm ja seda nagu teomed varjati viimse võimaluseni ei olnud üldse teada, oleks hoiatus kohe tulnud, et inimesed ära sõitnud sealt. Pilv, nagu ta rootsi läks, riivas siis seda Eesti ranniku. Ega ei tea muidugi midagi, et ta aga on suur šanss, et kui seda õnnetut päeva poleks olnud, et oleks võinud tõepoolest seal mängida. Siin kõlas debiisiis siirings klarand radadele Kaie esituses. Nii nagu see kõlas lisapalana ERSO kontserdil. Seda pala mäletavad Samuel Saulus esituses veel mitmed kontserdikülastajad. Eesti riikliku sümfooniaorkestri neljanda mai kontserti saab ka meie kodulehel järele kuulata. Legendaarset eestipletisti meenutasid Raivo Peäske, Andres Leppnurm, Svjatoslav Saabialov, Peeter Volkov ja Neeme Järvi. Maikuu esimene nädal viis klassikaraadiotoimetajad muusika metropolides Viini ja Berliini, kus esinesid klassikalise muusika superstaarid. Toimetaja nelevastenfeldi kevad vitamiinideks kujunesid viis muusikasündmust esimesest kuuenda maini, mille hulka mahtus nii ooperit, kammerkontserte kui ka muidugi sümfoonilisi. Muusikat loomulikult see reis kujunes mai algusesse just seetõttu viiendal ja kuuendal mail juhatas Sis Berliini Filharmoonikute Paavo Järvi ja tegelikult kontserdid olid seal ka hommikul näiteks uhiuues eelmisel aastal avatud Puleesi saalis käisin ma kuulge kell 11 pühapäeva, hommikune kontsert oli seal ja see oli tõesti väga-väga hea kontsert, see kuidagi mõjunud niiviisi, et, et see on hommikune ja kõik on natuke unised ja siis tehakse midagi toredat pühapäeva hommikuks, vaid see oli tõeline selline tase. Nii et pane plaadile ja anna välja. Janet kaks säravat muusikut olid siis pianist Kit, Armstrong ja viiuldaja renoka pluss tsoon, kes on juba mõned aastad ansamblis mänginud koos ja nad on avastanud just Wolfgang Amadeus Mozart sonaate ja see oli tõesti fantastiline kogemus seal Frank keri projekteeritud saal, nii nagu kuulus Los Angelese vult Disney hoolgi puidust saal umbes 700 kohta. See on selline ovaalne saal, kus on ovaalne rõdu ja tõesti no nii elavad jaa, särisevad Mozarti mängu, mis oli samas ka lüüriline ja hingestatud ja kuidagi hästi soe. Seda ei ole mina elavas ettekandes juhtunud kuulama. Tõesti. Aga kui ma nüüd alustan oma reisi ja neid muljeid, siis esimene too oli mul külaskäik Berliini komisse ooperisse ja seal oli Pjotr Tšaikovski ooper Jevgeni Oneginit, Berliini komisjon, ooper on siis Berliini rahvale hästi armas paik, kus väga palju käiakse. Ja seal on olnud neil alati see suhtumine, et ooperid on kõik saksakeelsed, mida nad on oma tegevusaastate jooksul siis lavale toonud ja nüüd siis pärigaski lavastuses Jevgeni on noh, see ei olnud saksa keeles, ütlen juba ette, oli venekeelne ja see on seal väga populaarne olnud ja väga palju külastatakse seda saal oli suhteliselt täis. Selline natuur, kunde, looduslähedane, esimene vaatus toimub heinamaal ja metsas, kus siis on selline nooruslik rahvapidu, nooruse emotsioonid ja teine pool siis kolib ära lossi, kus on kõik see palja ja siis see lõpplahendus oli päris ilus elamus ei olnud seal minu jaoks võib-olla selliseid tipplauljaid, mida oleme harjunud kuulama Metropolitan Opera kinoseanssidel või mujalgi, aga aga olid head lauljad. See on ka see maja, kus siis Kristiina Poska oli tükk aega esimeseks kapellmeistriks aga nüüd oli seal siis juhatamas üks teine noor andekas dirigent. Jah, Jordan des suusaoli, see dirigent, kes siis väga hästi tegelikult see orkester mängis, Tšaikovskit tunnetati ka meie siin Venemaale natuke lähemal olev riik, võib-olla saksa orkester, aga, aga väga ilus ja selline usutav Tšaikovski oli tegelikult siis järgmisel õhtul ootasin, et juba järgmisel õhtul ootas mind Berliini filharmoonia suur saal aga sugugi veel mitte Berliini Filharmoonikute, aga vaid hoopis Grigori Sokolov sooloõhtu vene pianist, kes on siis üks elavaid legende veel, nagu armastatakse öelda. Mäletan tema kontserti siin Tallinnas üheksakümnendatel ja see oli eriline elamus, see oli tõesti sellise erilise kõlaväljaga õhtu, millest just see kõlaväli või see tunne jääb ja aastakümneid hiljem meelde. Ma ei ole teda väga palju kuulanud või nii-öelda fännanud vaheaasta. Aga kuna Berliinis selline tore võimalus oli, siis ma läksin tema kontserdile ja tõesti see suur saal, 2500 koht Ta oli viimseni välja müüdud. Ja see elamus, mis siis tuli ühestainsast mustast klaverist üles saali kõrgemate istekohtadeni välja, noh, see oli midagi sarnast mälestustes, mis oli siin Eestis, aga see saal võimaldab loomulikult täiesti teistsugust kõla kui meie Estonia kontserdisaal. Ja see, kuidas üks ainukene klaver üle terve selle saali kõlas, noh, see oli täiesti vapustav elamus. Mina kui klaverimänguhuviline ei ole kunagi kuskil varem sellist asja kuulnud üheski teises saalis. Ja see, kuidas ta siis mängis kava, esimene pool oli Haydni muusika, see oli kuidagi selline tavalisem, aga teine pool, Schuberti Ekspromdid, Opus 142, kas see teine tsükkel eksprompt, niisiis vot see oli täielikult vapustav, sest see maailm, millesse ta kuulaja kaasa võttis või kuidas ta seda tegi ja see oli ikka täiesti teistsugune, nagu üldse näiteks Alfred Brendali Subert või Andres Shif Schubert või Perajja Schubert, et see oli midagi täiesti muud. Ja vot raske on seletada, milles muu täpselt seisnes, aga see oli täielik teekond ja oli selline tunne, et mitte see saal ei ole sinu ümber selle tohutu kõlaga, vaid see, vot see kõla tuleb kuidagi sinu sisse ja on sinus sees sellel hetkel, et et selline suur ja väike moment hakkasid nagu omavahel mängima, see oli väga põnev kogemus, mida on raske kuidagi sõnades edasi anda. Ja edasi olin ma jälle Berliini filharmoonias ja ikka veel ei olnud need Berliini Filharmoonikute, vaid oli Stats, Kappel, Berliin ja Daniel paarelm Paim, kes on siis Berliini riigiooperis juba aastast 1990, kas ja nendel on sellised abanement kontserdid, mis siis vahel on riigiooperisaalis, aga tihe koostöö on ka filharmoonia saaliga. Ja tookord siis kolmandal mail olite püssiõhtu ja no muidugi suurepärased lauljad olid kaasatud tud Marianne, kelle passaa, keda siis teab ka raadiopublik meil Anne, sinu enda albumi muusika ta saadetest, aga ka annab rahaska, kes finishis tegutseb suuremal määral tõeliselt sellised staaridega eksporenbaimiga käibki kaasas selline staaride paraad, aga väga hea kester ja täiesti suurepärane selline TPS-i maailm. Väga huvitav oli see, et paremvaim sisuliselt dirigeeris kõike peast ja kui tal ka mõnes teoses oli see partitele lahti, siis ta keeras seda lihtsalt osade vahel ja lameeri ta tegi täiesti ilma partituurid ta peast oli väga huvitav ja siis ma istusin teistsugusel kohal kui šokolovi klaveriõhtuni ette ka igast erinevast nurgast õppisin seda enda jaoks siis tundma oli väga põnev kuulata võib-olla just selles järjestuses enne seda Stadskatel Berliini orkestrite pärast Filharmoonikute juba siis ma mõtlesin, et kuivõrd huvitav on see saal on akustika poolest, et mismoodi tulevad mõned orkestri pillid või tegelikult orkestrifaktuuri kihistus, kuidasmoodi see selles saalis esile tuleb, et mingid väikesed asjad sa saad nagu täiesti selgelt aru või kuidas saal võimendab mingeid asju, mida sa mujal ei kuule, kui on selline kingakarbitüüp visuaal ja sa istud, ütleme kuskil heas kohas 12 rida saali keskel, näiteks sinule tuleb teatud selline üldistus sellest orkestri kõlast, mis on omamoodi hea. Aga teisest küljest, kui sa oled selles viinamarjaistandused piss saalis ja noh, niivõrd hästi, kui see saal neil sakslastel seal õnnestus kuuekümnendatel see on eriline kogemus, et sa kuuled muusikas selliseid asju, mida sa ei plaadiltega elavas ettekandes lihtsalt ei saa. Ja siis tuli see suur oodatud õhtumist siis minu Berliini käiku kõige rohkem ajendas see oli Berliini Filharmoonikute Kontsert Paavo Järviga viiendal ja kuuendal mail selline superelamus, loomulikult olid saalid mõlemal õhtul täiesti välja müüdud. Ja huvitav on ju see fakt, et jaanuarikuus, 22. jaanuaril seesama kava peaaegu põhiosas Sibeliuse viiulikontsert ja Šostakovitši kuues sümfoonia kõlas samal laval Paavo Järvi juhatusel ja meie enda armsa Eesti festivaliorkestri esituses siis peaaegu seesama programmi, millele oli lisatud siis Sibeliuse töine ratsasõit ja päike, kas see tõus see kava oli selline väga kõrge ja noh, ma usun, et Berliini Filharmoonikute ootasidki Paavo Järvilt, kui ma usun, teda peetakse, seostatakse väga tugevalt Skandinaaviaga ja loomulikult ka Sibeliuse ka, aga miks mitte ka vene muusikaga, sest Šostakovitši juhatab ta ju üha rohkem viimase vähemalt viie-kuue-seitsme aasta jooksul. Ja see oli tohutu võimas kontsert. Esialgu pidi Youzaniin Jansen olemas, solist, aga tema jäi haigeks ja siis juba mõned nädalad ette kuulutati välja, et Liisa patja šviili esineb. Kas see oli ka omaette nähtus, kuidas siis publik ikkagi selle Sibeliuse kontserdi juba vastu võttis, et et isegi esimese osa järel oli seal selline Klaus ja sugugi mitte teadmatusest. Berliini Filharmoonikute publik nüüd ei teaks, et osade vahel ei plaksutada, vaid seal tehti seda vägagi ja, ja tahetud lausa järele jätta peale esimest osa aga siis ikkagi teine ja kolmas ka mängitud ja muidugi tohutult kvaliteetne põhjamaine, stiilipuhas viiulimängu. Esmaklassiline juhtus nii, et mitte midagi ei olegi nagu öelda selle ettekande kohta muud. Ja siis Šostakovitši teises pooles, kõik võimalused olid seal ära kasutatud kõlaliselt kõige vaiksemad, sellised salajasemad kohad, kuni siis kasepauguta finaal seal lõpus, et kõik, mis dirigent tahtis, kõike seal tehti kõik tuli välja ja näiteks Piccolo flööt mind kõige rohkem üllatanud kas kogu sellest faktuurist, et vaat seda pillis sedasi mängituna ei ole ma veel kuulnud ei tämbri ega isik, kui mõttes, et loomulikult keelpillimängukultuur, mis mind natukene üllatas, oli mõlema poole lõpus see, et mitte ühtegi lisapala ei antud. Et ei patja šviili mitte midagi, tuli, kummardas mitu korda, võttis oma lilled ja kõik ja täpselt samamoodi Šostakovitši lõpus no ei, mitte mingit valssi või džässi süüdist ühtegi palakest, mitte midagi, et, et noh niimoodi äkiliselt sai läbi, et see on võib-olla minu ainus etteheide sellele kontserdile, et kuidagi seda tõeliselt kvaliteetset meeleolu, et see siis niimoodi lõpeb ära ja sa pead minema koju, et ei ühtegi sellist järel Palaid, et seda oleks küll tegelikult oodanud. Aga kas võib-olla lõpetuseks ka väike selline tarbijanurk, et kas sul on mõni nõuanne inimesele, kes plaanib ka näiteks minna Berliini filharmooniasse, kas on midagi, mida sa oleksid soovinud ette teada? Seda ma ei oska öelda, aga kindlasti ma kõigepealt ütlen, et minge, kellel vähegi võimalus on, meil on isegi Tallinnast toredad otselennud teatud nädalapäevadel ja Berliin on igatahes linn, kus on niisamagi tore olla ja kontserdielust rääkimata. Piletit muide ei ole kallid, kolme-neljakümne euroga saab sinna siis terve kontserdi mõnedesse kohtadesse odavamalt. Tippkontserdid muidugi müüakse ruttu välja, pilet tasub osta, seal on välja kuulutatud kuupäevad, millal algab internetimüük, näiteks ütleme, neljas aprill hommikul kell kaheksa ja siis tõesti tuleb ära osta, sest muidu lihtsalt saavad otsa. Aga ma tahaks lõpetuseks veel öelda, et nagu ennegi jutust välja tuli, et meie, Eesti festivaliorkester tegi Eesti jaoks ajalugu ja esines esimese Eesti orkestrile jaanuarikuus sellel samal Berliini filharmoonia suure saali laval. Ma tahan öelda seda, et kui 10 aastat tagasi Berliini Filharmoonikute käisid Tallinnas Estonia kontserdisaalis, seal saime rätliga, ma mäletan väga hästi seda õhtut siis täpselt sama ere oli see mulje nüüd ka Berliinis, kus Paavo Järvi juhatusel siis Berliini Filharmoonikute mängisid. Aga vahepealse ajaga nimelt seitse aastat on juba meil igal suvel Pärnus mänginud Eesti festivaliorkester, mis siis nüüd sel aastal tegi suure turnee Euroopa tähtsates saalides. Ja imekspandav on see, et Berliini Filharmoonikute on jäänud ka selleks unistuste tipuks ja maailmaorkestrite orkestriga. Aga Eesti festivaliorkester on toonud meile koju kätte, et seda maailmataset, millega oleme nüüd nende Pärnu suvede jooksul järjest rohkem ja järjest märkamatumalt tegelikult ära harjunud. Nii et ka meil on olemas selline orkester, mille kvaliteet, dieedid lähenevad väga hoolsalt ja hoogsalt Berliini Filharmoonikute tasemele. Nii et on, mille üle meil siin Eestis suurt rõõmu tunda. Nelevastenfelt jagas oma kontserdimuljeid ja mängis ka Berliini filharmoonias muusikat teisipäeva kaheksanda mai muusikatoas, mida saab soovi korral klassikaraadio kodulehel järele kuulata. Helikaja stuudios on klassikaraadio toimetaja Kersti Inno, kes teisel mail külastas Viini riigiooperis Umberto ooperi Andreashenjee etendust, kus peaosas oli maailmakuulus tenor Jonas Kaufmann. Kui lihtne on saada piletit etendusele, kus laulab niisugune superstaar? Väga raske, sest kui ma sain teada, et mind ootab ees reis Viini noh, see oli juba rohkem kui kuu aega tagasi, kohe vaatasin internetist, loomulikult kõik piletid olid välja müüdud ja siis ma küsisin Viini eesti lauljatari, katrin targalt, et mida siis teha. Ta ütles enne etendust, umbes kaks tundi hakatakse müüma seisupileteid, läksin kaks tundi varem kohale, aga seal oli juba üüratult pikk järjekord, oma 100 inimest oli vähemalt ühel ooperiteatri seinal on tegelikult ka ekraan ja seal on inimestel võimalik nii-öelda õue Tris jälgida etendust, no seda, mis laval toimub ja ja ka neid kohti hõivati juba kaks tundi enne etendust, aga minul oli kindel soov ja tahtmine just teatrisse sisse minna, tunnetada kogu seda atmosfääri. Ja enne astuski üks mees minu juurde ja pakkus pileteid, et ütleme otse välja. See oli hangeldaja. Ja sel juhul tuleb pileti eest maksta mitmekordne summa, aga ma jäin väga rahule, sest ma istusin part, teatriloo, siis ma nägin, kuulsin kõike suurepäraselt ja, ja mis peamine, ma tunnetasin seda luksuslikku atmosfääri. Kõik need loosid, mis mu kõrval, mis seal paistavad see lava, mis sealt paistab, kõik oli hästi kuulda, näha ja noh, rääkimata sellest teatada Ta oli kõik need fuajeed ja, ja kõik, kõik need kunstiteosed, mis seal on ja, ja terrassid. Katuseterrassilt on võimalik imetleda Viini vaadet, vot sellel õhtul sähklis väikse all. Ja kolmanda vaatuse ajal vaatamata paksudele müüridele oligi tunda, kuidas on tohutu mürin, hakkas pihta. Äikesetorm. Noh, ma ei käinud seal vaatamas pärast etendust, kui palju oli vabaõhuetendust inimesi jälgima. Aga tõesti, Jonas Kaufmann on laval ja, ja, ja tunnetada seda, kuidas Viini publik teda armastab. Me teame ju kõik, Jonas Kaufmann, milline lavakuju, milline hääl, milline tämber, milline rolliminek. Ja, ja iga tema etteaste võeti vastu tulise aplausiga. Aga ka 12 peategelast olid väga head lauljad Roberta frontalija, Anja Hartras ja ka nemad said väärilise aplausi osaliseks. Ja dirigent Marko harmiliaator, tema debüüt toimus ju täpselt sellesama ooperiga 22 aastat tagasi Viini riigiooperis. Huvitav oli veel seda jälgida, kuidas publik ooperi lõpus lauljaid tervitab, et no ma vaatasin kella, see, see aplaus kestis üle 20 minuti. Oli see lõpuaplaus, nii et võimalik, et mõni piinlane oli juba teatrist koju jõudnud, aga need fännid veel aplodeerisite seal ja lauljad tulid rõõmsasti jälle eesriide vahelt välja. Jälle nad kummardasid. Dirigent ja solistid kõik ja kõik olid lõbustatud, nii fännid kui ka kui ka solistid. Ka väga sageli on Euroopa ooperimajades näha seda, et kuigi maja ise on ajalooline ja klassikaliselt ooperimajale vastavaid, siis publik enam ei järgi neid traditsioone ja tullakse ka etendusele täiesti igapäevariietes torgates oma mantli, näiteks istme alla, et kuidas oli viinisse komme? Saali, publik oli kõik väga hästi riides, aga noh, muidugi need seisukohad, mis müüdi turistidele, turistid olid oma tavalises turistiriietuses ja mugavate jalanõudega, ma käisin ka vaatamas neid seisukohti, need olid tõesti seal kõige kõrgemal ja külgede peal, seal otse oli kohe silte, et vaat sinna ei tohi, seest ainult külgede peal võis seista, et sealt noh, praktiliselt ei näinud, lavale, sai kuulata ja sai nagu teatris ringi kõndida, aga tooni andsid seal siiski need, kes saalis istusid väga kenasti riietatud inimesed ja, ja ma ütleksin, et, et sealsed publiku vanus on märg, kas kõrgem kui siin meie teatrites või kontserdisaalides. Ja selline soliidne publik oli väga, täpselt 150 aastat tagasi ehitati see teater, aga teater hakkab juubeldama järgmisel aastal. Siis möödub 150 aastat esietendusest. Viini riigiooperisse viib meid ka esmaspäevane ooperiõhtu. Just täna õhtul esietendub Viinis tsensansi ooper Simsoni ja Delilah, kus peaosi laulavad suurepärased Elina garanža Roberta Alanya juhatab samuti Marko armiliaato. Ja esmaspäeval kuuleme selle esietenduse salvestust, mida vahendab Tiina kuningas. Ka ja helikaja vaatas tagasi kontserdile särav flööt, mis toimus Samuel Saulus 85. sünniaastapäeva auks neljandal mail. Stuudios olid seaduslavdav dialoog Raivo Peäske, Andres Leppnurm ja Peeter Volkov. Helikajale tegid kaastööd nelevasteinfelt ja Kersti Inno. Saate mängis kokku helioperaator Katrin mõõdik. Mina olen toimetaja, anne trummid. Tere, kuulete rubriiki muusik ütleb. Kindlasti on armsale raadiokuulajale tuttav pilt mõnest Ameerika Ühendriikides toodetud filmist, kus kogunevad Elvis Presley impersonaatorid. Ka reaalses elus on selline kehastamine üsna levinud ja kindlasti on just Elvis selles osas suisa ikoonilise tähtsusega. 2016. aasta statistika järgi tegutses USA-s ligi 6500 Elvise kehastajate ühingut ning kehastate koguarv küündis 80000 inimeseni. Ühingute vahelisi Elvise impersonaatorite kogunemisi on statistika järgi USA-s aasta jooksul ligi 1500 ning rekordarv kehastajaid loendati 2015. aastal Las Vegases. Suur number 14000 impersonaatorit ühel üritusel räägib ise enda eest. Mida siis Elvise kehastajad teevad. Nad püüavad matkida Elvist võimalikult paljudes aspektides. Sinna hulka kuulub väljanägemine, käitumine, laulmine ja kõik muu võimalik. Aga nüüd teeme hüppe, meie koduvabariiki. Kas meilt ka midagi sarnast leida on? Esmapilgul tundub, et vist mitte. Selline kehastamine on rohkem Ameerika popkultuuri üks avaldusvorme. Kuid siiski. Kas raadiokuulaja teab öelda eesti populaarseima muusiku nime? Annan selleks igaühele 10 sekundit mõtlemisaega. Arvan, et enamik teist arvas õigesti, see on Arvo Pärt maailmas enim mängitud elav helilooja. Usun, et peale minu saadab praegu ka enamik meie kuulajatest talle mõttes tervitused ja parimad soovid. Seoses tema tuntuse ja ka meeldejääva välimusega on meil väikeses Eestis tekkinud Arvo Pärdi empersonaatorite ühendused. Tegutsejate pisikesed klubid on nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Rakveres. Pisikese vahemärkusena lisan, et mitmed meie heliloojad on tegutsenud Arvo Pärdi kehastajatena juba pikalt, püüdes kirjutada tema muusikat. Kuna Aga kehastamine hobitegevusena on Eestis uus asi, on meil USA numbritele vastu panna neli klubi ja kokku 87 kehastaja liiget. Proovitakse matkida nii armastatud helilooja välimust, kõnemaneeri ega käitumist eri olukordades. Kuna tänapäevases elukorralduses ei ole kohta diskrimineerimise, on impersonaatorite hulgas ka naisi. Huvitav fakt on seegi, et kui välimuse matkimisel ei ole meestel lubatud valehabeme kasutamine, siis naistele on siiski see mööndus tehtud. Lõpetuseks aga teadaanne. Eesti esimene Arvo Pärdi impersonaatorite sümpoosion toimub sel aastal viiendast kaheksanda juulini Estonia kontserdisaalis. Kavas on teoreetilised arutelud, aga ka põnev jõukatsumine osalejate vahel, kus ei puudu nuputamisülesanded, kõnevõistlustrikki sõit jalgrattal kui ka vabalt valitud Arvo Pärdi teose esitamine end ise klaveril saates. Oma kohalviibimise ja nõuannetega on lubanud üritus taustaga maestro isiklikult. Veel pole hilja impersonaatorite klubiga ühineda juba juulis oma võimetel särada lasta. Tänan kuulamast, kõneles hekto lei paju.