Tere, mina olen Annebrummik. Tänane heligaja uurib, miks on muusikainimesed niivõrd mures Eesti muusikahariduse tuleviku pärast kuigi lõpuks on valitsus otsustanud teha enne olemas üle 40 miljoni suuruse investeeringu ja ehitada valmis uhke maja uuele koolile kuhu praeguse plaani kohaselt peaksid aastal 2022 kolima aastaid ruumikitsikuses vaevelnud otsa kool, muusikakeskkool ja balletikool. Vestlusringis arutlevad kolme kooliga seotud õpetajad ja lapsevanemad koos haridusministeeriumi esindajaga ja sõna saavad ka muusikaõppurid ise. Helga ja Tallinna kesklinnas aadressil Pärnu maantee 59 käivad juba märtsikuust saadik lammutustööd ja nelja aasta pärast peaks seal avama uksed uus moodne, super cool. Konkurentsitult kalleim koolimaja Eestis, kus hakkab tegutsema uus kutseõppeasutus, mis tekib Tallinna balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna muusikakeskkooli ühendamisel. Sellega paranevad lausa hüppeliselt koolide majandustingimused, sest praegu tegutsevad kõik kolm kooli pea kaks korda väiksemad pinnal fenoveerimata hoonet, kus on muusika jaoks sobimatu akustika ja puudus ka harjutusklassidest. Samalt kujutab ühinemine endast teadmata tulemusega eksperimenti. Haridusministeeriumil puuduvad kogemused, kuidas ühendada kutsekoole gümnaasiumiga. Vastavalt seadusele tuleb seda tekkivat kooli nimetada kutseõppeasutuseks. Väidetavalt ei sega see gümnaasiumi õppekavade rakendamist. Aga siiski häirib uus nimetus nii lapsevanemaid kui õpetajaid. Valitsuse otsus aastast 2015 sätestab, et kolmest koolist moodustatakse kutseõppeasutus tuss, mille projekti nimetuseks on praegu kaunite kunstide kool selles balleti ja muusikaharidust omandama 700 õpilast üle kogu Eesti. Paljud õpetajad aga lapsevanemad kahtlevad, kas ühinemine ja uue kalli koolimaja sisu on ikka piisava põhjalikkusega läbi mõeldud. Ühendkooli loomisega võivad väheneda erineva taustaga noorte võimalused muusika õppimiseks. Samuti kardavad muusikud, et kooli nimetamisega kutsekooliks väheneb muusikakeskkooli erialatundide maht. Haridusministeeriumi ametnikud kinnitavad, et tänased õppekavad säilivad. Neil ei ole ka soovi koolide identiteeti hakata kokku sulatama. See, milliseks uus kool kujuneb, sõltub eeskätt Majas töötavatest õppivatest inimestest. Helgaja vestlusringis arutlevad muusikakeskkooli lõpetanud lapsevanemad ja õpetajad statist Mihkel Peäske, pianist Diana peaske otsa kooli vilistlaskogu liige ja muusikakeskkooli lapsevanem-kultuurikorraldaja Andres Siitan, Kose muusikakooli direktor ja Otsa kooli vilistlane Tarmo Velmet, Otsa kooli õpetaja, pianist Piret väinmaa, Tallinna balletikooli kunstiõpetaja ja klassijuhataja Inga Kruusmägi, Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner ja sama kooli lapsevanem rahvusmeeskoorilaulja Kaarel Telgmaa. Kiirete töökohustuste tõttu ei saanud osaleda ei otsa-kooli direktor Ivo Lille ega balletikooli juht Kaie Kõrb. Loobus ka Muusikaakadeemia rektor Ivari Ilja, kuna tema juhib koolile uue direktori valimise komisjoni. Kommenteerida ei saanud ka haridusminister Mailis Reps, kes viidi 30. maini lähedal tuses. Samuti loobus osalemisest projektiga tihedalt seotud haridusministeeriumi kantsler. Tea Varrak, ministeeriumi poolt annab selgitusi haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuht Teet tikku. Kes on Pärnu maantee ja liivalaianurgale sattunud viimaste kuude jooksul, on kindlasti märganud, et lammutustööd käivad suure hooga. Aga missuguses seisus on praegu hoone projekt? Tänaseks on kinnitatud eskiisruumiprogramm, mille alusel ideekonkursi võitnud Austria arhitektid peaksid koostama uue hoone põhiprojekti. See leping on nendega sõlmitud tänaseks päevaks ja nad on tööd alustanud. Kuuldavasti oli konkursi võidutöö, vaikuse aed Pärnu maantee krundi jaoks veidi liiga suur. Seda projekti on kokkuvõttes päris palju kärbitud. Missugused on need muutused olnud? Kui püüda kokku võtta kogu seda pikka lugu, siis poolest arhitektuurikonkursi võidutöö ületas tegelikult kasutada olevat krunti umbes ühe kolmandiku võrra või nii-öelda, mis on tinginud ka sellesama aja paiknemine eeldatavalt ikkagi tekkiv aed, mille järgi see nime sai, sinna ikkagi tekib, tagada tuleb tunduvalt väiksem, kui algselt planeeritud alates 2012 on seda ruumiprogrammi koostatud koostöös peamiselt siis kõigi kolme kooli direktorite juhtkondadega. See on käinud üles-alla kõige väiksemast ruumi mahust siiski õõnestus nii-öelda välja võidelda, veidi suurem, mis täna moodustab kokku umbes 18000 ruutmeetrit pinda, see on vaja kogupind ilma parkata. Parkla on siis sõltuvalt projektist 3000 kuni 5000 ruutmeetrit juurde ja sellest 18-st 1000-st siis tsirka 11000 siia-sinna on nii-öelda kasulikku pinda, ehk siis seda pinda, mida me saame kasutada õppetööks või mida me saame kasutada administratsiooni ruumideks. Haridusministeeriumi kantsler tea Varrak tutvustas projekti põhjalikult ka eelmise nädala Eesti Päevalehes. Teda tsiteerides. Projekti ei ole koostanud diletandid ministeeriumist, vaid kaasatud on kõigi kolme kooli praegused direktorid, keda tänases vestlusringis on esindamas. Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner. Kuidas kommenteeriksid, kas sa oled selle väljatöötatud ruumiprogrammiga rahul? Ja ruumi on rohkem, kui meil täna koolidel on ja kui me ruumide numbrite hulka võrdleme, siis väga paljudes sektorites me oleme ka klassidega plussis. Täna meil ei ole ühtegi haridusklassi otsa koolis ja muusikakeskkoolis, sinna lisandub neid 28, mis tänase seisuga, et selles mõttes jah, mingites sektorites ta läheb kindlasti tuntavalt paremaks pluss veel muidugi nende ruumide akustika. Hetkel me töötame ju ikkagi ruumides, kus üldse selle peale mõeldud ei olegi seal muusikat teha liiga madalad laed läbi korstnad, klassid, kõik see ehk see, ehk muutuks siis minevikuks selle maja ehitamisel. Seal artiklis oli ka selline lauset, et Ivari Ilja sõnul olevat akustika parem kui muusikaakadeemias, et kas see käisid klasside või ise käis saali kohta. Ja selle lähteülesanne aitas minul kokku panna Linda madalik, kes on kõige parem akustika kõige kogenum, kas meil üldse on teinud ja selle projekti juures on nagu firma, kes on Elleri kooli uue juurde interakustika teinud ja samuti selle r-i, kus me täna istume selle stuudio akustika eest on samuti hea seisund, praktilist nagu paremad, keda jutt ei olegi. Ja seal oli ka selline väide, et lava tuleb siis sealses saalis suurem kui rahvusooperis. Kas sellisel ühendkoolile on vaja suuremat lava kui rahvusooperis? Ma ei tea, kas on suurem, tuleb, see, sõltub jällegi, kuidas need Aksi küsimused, siukseid, tehnilised asjad seal lahendatakse. Muusikutel tõepoolest ei ole vaja suuremat lahku ooperis, selge. Kas on rohkem nagu balletile mõeldes, et see balletistandard võiks olla selline maailmastandard, teame ju, et rahvusooper rahvusballett ei ole ehitatud konkreetselt ooperiga balleti majaksid, seal need mõõtmed on sellised problemaatilised. Nendele mõeldes tõesti võiks selline olla. Muusikutel on muidugi ka hea meel, kui me saame orkestri ja vabalt ära paigutada, võib-olla kunagi Mahleri sümfooniat teha ja on Eestis selline koht, kus saab panna koorid ka niimoodi lava peale. Kas sina uude koolimajja on planeeritud vaid üks saal? No seal on majas on erinevaid saale on selline natukene suurem umbes 360 70 ruudu kanti, kus ongi balletilava ja istekohad. Loomulikult ei võistle muskage tegema saaliga, kellel tuleb, minu meelest oli 600 istekohta, et meil koos rõdudega niimoodi täitsa full tuled seal kuskil 400, aga alati saanike kasutada balletietendust vaataks ainult eespool, siis seda ringradu kasutada ei saa. Lisaks sellele on ka kaks kammersaali ja black box ja pluss veel paar ruumi, mida saaks ka saalidena kasutada. Auditooriume. Kirjelduse järgi tundub see kõik ju väga uhke, aga ma olen siiski aru saanud, et nii lapsevanematel kui õpetajatel on ka olnud põhjuseid, rahulolematus. Eks Kaarel Telgmaa, teie olete aktiivse lapsevanemana samuti sellel projektil silma peal hoidnud. Mida arvate sellest trummiprogrammist? Ruumiprogrammi on suhteliselt keeruline hetkel kommenteerida, sest et see kõige viimane versioon peale seda, kui riigigümnaasium sellest projektist välja jäi, läks muutmisele ja saan aru, et kusagil kellelegi väravasse pall täna on, vist on seal Austria arhitektidel veel haka nagu viimaseid kõige värskemaid kuumeme näinud ei ole. Muidugi raadio kuulajatel, paljusid huvitab kindlasti see, et millise maja tuleb, aga teine dimensioon, mida mina tooks siia kõrvale, on ka see, et maja küll on ammu projekteeritud ja pikalt ja väga palju erinevaid variante läbi käinud, kõik see ruumiprogramm õpilastele ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Samas on suhteliselt segane lastevanemate õpetajate ja see, mis on siis ikkagi see kontseptsioon tervikuna kogu sellele kompleksile, nagu pikas perspektiivis. Meile tundub justkui asi pisut sedapidi olevat, et väga suure innuga ja kindlasti siirast soovist saada kolmele koolile uus ja hea õppehoone. Et sellega on tegeletud nagu väga detailselt väga põhjalikult nende raske töö ja väga pikka aega kestnud erinevatel põhjustel veninud kogu see protsess, aga samas ei ole meie arvates pika vaatega läbi mõeldud seda sisu poolt kontseptsiooni ja kuna on läbi käinud erinevaid variante, üks väga alarmeeriv olukord lapsevanematele vähemasti on see, et mitte ainult kolm kooli kooli eraldiseisvana sinna hoonesse, kus nendel on igalühel oma tyyp, kus on siis toimetavad ja see moodustab kogu selle terviku vaid et pigem on, on siis see variant, et täna tahetaks ikkagi need kõik koolid ühendada ja milline saab see ühendatud uus kool olema, mis on tema läbiv kontseptsioon, kas see on Eesti süvamuusikahariduse jaoks selline edasiviiv veel parimatesse kõrgustesse kvaliteetidesse suunduma nagu toetav idee, vot see on nagu suure küsimärgiga. Ja selle juurde käib ka see asi, et nii palju kui minu elukogemus näitab, siis reeglina maailmas enne töötatakse väga põhjalikult välja kontseptsiooni on sellele kontseptsioonile järgneb siis mingisugune füüsiline keha või hoone, mis vastab selle kontseptsiooni seatud eesmärkidele. Täna tundub meie jaoks asi olevat vastupidi, igal koolil on mingid omad spetsiifilised vajadused. Riik soovib ka kuluefektiivsust silmas pidades saada uut energiatõhusat hoonet, vähendada adminn kulusid, tuua üks suurtest koolidest rohkem nii-öelda elu keskele kesklinna. Ja tundub, et nagu see sisuline pool ei ole siiski lõpuni välja mõeldud. Seal on meie arust nagu üks nagu asi. Kas vaatame asja kitsalt ja vaatame, räägime hoones, vaatame asja laiemalt. Me räägime selle vähemalt Põhja-Eestit hõlmava muusikahariduse sisus tulevikust ja siis, mis sellele võiks vastata nagu hoone näol. See on nüüd minu nägemus asjast. Mis puudutab seda koolide ühendamist, siis võib ju välja lugeda väga erinevaid signaale, et kui olid kuulutus, et Me mõtlesime koolile direktorit, siis kuulutati välja konkurss uuele, loodavale kutseõppeasutusele, täpselt nii oli seal kuulutuses kirjas, aga praegu on ikkagi kodulehel üleval informatsioon, kust võib välja lugeda nii seda, et tegemist on kutseõppeasutuse kui ka gümnaasiumiga, et võib-olla ei ole ka haridusministeerium veel päris täpselt ise seda otsust teinud. Haridusministeerium on kindlasti oma otsuse teinud ja otsus sisaldub ka valitsuse otsuses ja see tuleneb sellest faktist, et selline ühendkool, mida ühtegi veel Eestis ei ole, on seaduse tasandil sätestatud kutseõppeasutuse seaduses. Kui ta oleks näiteks sätestatud haridusseaduses, mis on meie kõikide seaduste nii-öelda katus, siis seal ta ilmselt olekski ühendkooli nime all. Aga praegu see nii ei ole, me peame lähtuma sellest seadusandlusest, mis meil praegu kasutada ja kasutada on meil kutseõppeasutuse seaduse paragrahv 51, mis ütleb, et saab luua ühendkooli, kus saab korraldada õpet nii kutseõpet kui ka üldharidusõpet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt ehk siis see tähendab ka seda, et selles osas, mis puudutab näiteks tänast muusikakeskkooli, siis kõik need õppekavad ja õppijad saavad selles ühendkoolis jätkata oma õpinguid täpselt samamoodi nagu seni ja neile väljastatakse ka gümnaasiumi lõputunnistus. Ja kooli nimi on samal ajal ikkagi kutsekool. Kooli nimi on lahtine, sest kooli nime ei ole tegelikult keegi otsustanud. Kaunite kunstide kool on niisugune projekti nimi täna, mida me parema puudumisel kasutame milline saab olema nüüd kooli nimetus selle lõputunnistusel, ükskõik kelle jaoks, kas siis tantsijate või muusikute jaoks see on täna tõepoolest otsustamata, et selles osas me loodamegi, et nüüd see uus valitav direktor siis algatab või hakkab läbi viima neid protsesse, et jõuda selle nimeni õudes koostevormini, sest nagu ma ütlesin, sellist ühendkooli tegelikult meil täna Eestis ei ole. Ehk see tähendab nagu uue asja tegemist ja iga uue asja tegemine sisaldab endas väga palju ootamatusi. Ehk siis ka selliseid määramatus ehk selles mõttes, et oleme küll kaardistanud seda, et mis on tänase seadusandluse võimalused selle ühendkooli tegemiseks, mida seal peab arvestama, millise põhimäärus peaks olema selleks, et seda kooli luua ja nii edasi. Aga arvestades, et siin on toimuvad protsessid haridusmaastikul räägitakse hariduskeskuste moodustamisest või mingist sellelaadsest uuendusest, siis ma ei välista üldse seda selleks aastaks, kui kool reaalselt alustama peab, on seadusega hoopis teistsugune. Ma saan aru, et see projekt on tõesti olnud juba väga pikaajaline, aga siiski, et mis on nagu see põhjus, et nagu ennem kaare välja tõi, et kõigepealt ehitatakse maja ja siis hakatakse nagu seda sisu Ja ma ise nüüd ei ole, ma ütleks kohe seda, et tegelikult maja on projekteeritud tänase kolme kooli õppekavade ja õppetegevuse alused väga selgelt, tema teab seda väga hästi. Siin ministeerium seinad täis kleepinud kõiki õppegaaside tunniplaane, et välja arvestada tegelikku ravivajadust. Me oleme lähtunud sellest, et need kolm kooli kõik, see, mis seal täna nii-öelda toimub, et see tuuakse igal juhul kaasa, ehk siis need need mahud on nagu paigas. Kui me räägime nüüd sellest uuest ideoloogiast, siis me peaksime endale selgeks tegema, millest ma räägin. Ja kui me räägime ka näiteks koolide identiteedi säilitamist, millest on väga palju kirjutatakse, siis minu jaoks on kõigepealt küsimus see, et kõigepealt tuleks defineerida igal koolil, mis asi see tema identiteet on ja kas selles uues koolis see identiteet siis automaatselt nii-öelda säilib või mitte või kas seda tahetakse muuta või mitte, kui tahetakse säilitada, mis siis selleks tegema peab. Aga ma rõhutaks veel kord üle, et kui need kolm kooli nüüd kõik alustavad õppetööd selles uues majas, siis tegelikult nad saavad seda teha nii, nagu nad siiani seda teinud on. Mitte midagi ei muutunud, lihtsalt füüsiliselt, ruumid on teised. Muutub see, et nad on sunnitud kasutama ühtesid samu ruume, ehk siis tekitab turist kasutus loomulikult majas muutub see, et nad asuvad ühisel pinnal, et nad peavad omavahel nii-öelda koridoris üksteisest mööda käima või sööklas kohtu. Loomulikult muutub see, et kui me räägime ühendkoolis, siis me täna oleme ikkagi kavandanud, et õpetajad, õpetajad, nii-öelda ruumid, on ühised, toimub mingisugune omavaheline suhtlus ikkagi selles majas ja juhtimine kindlasti selles mõttes muutub, et kui on ühendkoolis ja seal üks direktor ja üks juhtkond, mitte kolm direktorite kolm juhtkonda ehk siis et kui tänaste kolme kooli direktorit lähevad kaasa sellesse kooli, siis nad ei ole, seal, on direktoriga on asedirektor mingis muus staatus. Kindlasti sellised muutused toimuvad. Mina millegipärast sain algusest peale ja ajakirjanduse vahendusel sellest umbes nii aru, et lihtsalt kolm kooli kolivad ühismajja. No ajalooliselt ma võin öelda, et selle otsuse, et sellest tuleb üks kool, see otsus tehti aastal 2004, ehk siis kuni sinnamaani, kui rääkisime esimesest projektist, mis pidid ollakse Rävala tänavale, siis tõepoolest räägiti kolmest koolis esmaees. Aastal 2004 võeti juba see suund, et tuleb üks kool ja kõik hilisemad valitsuses on seda otsust kinnitada. Kui see viimast valitsuse otsust ette valmistada 2015, siis või 2014, siis oli see tegelikult ka nõudmine või eeltingimus, et seda raha üldse saada, siis üks selleks eeltingimuseks on see, et tuleb üks kuu. Praegusel hetkel on valitsus aprillikuus kinnitanud, et see projekt on jätkuvalt nii-öelda Eesti riigi prioriteetide hulgas. Praeguseks hetkeks on raha eraldatud projekteerimiseks ja riigihangete läbiviimiseks, et saad aru, kui palju see asi maksab ja siis teeb valitsus edasised otsused. Andres Siitan, mis siiski teeb muusika inimesi nii murelikuks. Muusikaharidusse tahetakse ju investeerida niivõrd suuri, lausa enneolematuid summasid. Tegelikult seal valitsuse otsuses, kus oli nimetatud nende kolme kooli õppeplaanid, siis siis nendes õppeplaanides mina vähemalt Te ei lugenud kuskilt välja võimalust omandada gümnaasiumiharidust. No väga rõõmustav on see, et meil on nagu pidevalt kinnitatud seda, et see gümnaasiumiharidus ikkagi saab olema, seda informatsiooni on olnud palju ja erinevad ja just puhtalt nagu see läbirääkimise ja see informatsiooni liikumise maht või see küsimus on see, mis paratamatult on jätnud õhku hästi palju neid küsimärke. Kui me haridusministeeriumi esindajatega saame erinevatelt kohtumistelt täiesti vastukäivat informatsiooni siis neid küsimärke tekib ainult juurde. Aga Inga Kruusmägi, mida mõtlevad inimesed balletikoolis? Balletikooli seisukohalt ma võiks öelda seda, et me oleme ikkagi erinevad muusikakoolist, et meil tekivadki probleemid võib-olla just sellelt seisukohalt, et meil on need omasaalid oma väga steriilne, võiks isegi öelda selline saalide esine, kus lapsed teevad soojaks enne tunde ja me ei soovi, et keegi sealt läbikäik, selle põhjal on meil siin tekkinud ka arutelusid, et see nagu isegi tundub, On üllatav isegi meil endale, et me nii steriilsed olema, eks ole, sellised asjad, mis on meie murekohad, et kas me saame säilitada sellised meie tüdrukud seal oma trikoodes võivad rahulikult venitada, on niimoodi, et ei, muusikakoolipoisid, neid seal ei hirmutaks, eks ole, või noh, nii ja muidugi meile on neil alati puudus isegi praegusel juhul ka selle kooli juures, mis tuleb, sest praegu ongi ka siis niimoodi, et ühesõnaga balletitantsijad ja muusikud hakkavad ju kasutama ka sama saali. Pigem on ikkagi balletisaalid. Ma olen aru saanud, et jäävad meie käsutusse, aga noh, kui on vajadus, kindlasti te tulete sinna, ma ei usu, et nüüd Kui tekivad mingid sellised ideed, et nüüd peaks kasutama mingite projektide jaoks, siis on kindlasti võimalik, aga hetkel on kuus saali puhtalt balletisaalid ja suurem saal on võimalusega seda kasutada nii balletilavana kui. Siis see nii öelda vahetatava põrandaga saal. Aga kuidas suhtub liitmisesse otsa kooli õpetajaskond, keda meil täna esindab Piret Väinmaa? No üks mure on kindlasti see, et kas siis nii nagu lubatud, kas koolid siis säilitavad oma sisu ja vormi oma õppekavad ja tulevad kõigega koos sinna uude majja, et praegusel hetkel on Ühest küljest meile nagu lubatud, et see niimoodi toimub, samas on võetud vastu otsus tegelikult need kolm kooli likvideerida, moodustada uus õppeasutus, et minul on küll nagu mures selles kontekstis, et kas see pole uuele juhile natukene liiga üle jõu käiv ülesanne, et uuesti kõik üles ehitada ja võib-olla on see pisut ka, kõlab nagu natukene eksperimendina muusikahariduse ja balletihariduse arvel. Et mina toetaksin isiklikult sellist toredat varianti, et me siiski läheksimegi muutumatuna ja oma identiteeti tega, mis meil on kõigil tegelikult väga selge. Läheksime sinna uude majja ja see ühinemine toimub nii, et see oleks ülimalt loomulik ja aeg näitab, mida on üldse võimalik ühendada, sest siin detailide tasandil on vist ikka väga palju, millest läbi rääkida, millest peab arutama ja võtma kasvõi uusi ja loomingulisi otsuseid vastu küll. Võib-olla natuke räägiks nendest koolide identiteetide, et näiteks kui me võtame just kaks nii-öelda muusikaga tegelevat õppeasutust, et mis on siis nagu need kõige olulisemad vahed muusikakeskkoolil ja otsa koolil muusikakeskkool alustab, muusika lõpeb esimesest klassist, on see põhiline vahe? Koos üldharidusega ja hetkel on meil siis pärast põhikooli lõppu pakkuda gümnaasiumi õppekava koos muusikat. Tarmo Velmet, kas teie soovite midagi lisada? Minu jaoks otsacoli identiteet seisneb hästi, palju selliseid ta annab. Muusikaharidus peab alustama väga vara ja mõnedel pillidel paraku seda alustatu varasemaid neil lihtsalt ei ole ja kui siis inimene otsa kooli vanusesse jõudes on otsustanud, et ta tahab selle pilliga alustada siis otsa kool annab talle selle võimaluse muusikakeskkoolis üheksandas klassis uue pilliga alustada on ikka juba väga kahtlane võimalus. Aga otsa kool sealtkaudu, et seal on see aastad ja ka jätkuõppeaasta veel ja üldse seal oli vähemalt alles hiljuti veel neli aastat kolme aasta asemel see keskaste on andnud võimaluse sealtkaudu siseneda hiljem alustanutel või nendel, kes nii-öelda lähevad teisele katsele, kellel motivatsioon on ühel hetkel kadunud ja see on minu jaoks otsa kooli üks niisugune väga tugev omadus, mis peaks säilima ka, kui need majad lähevad kokku, siis kindlasti lähevad kokku jugoorkestrit. Tulemus on see, et need mängijad, kes praegu otsa koolis suhteliselt äsja alustanud kõhnema tasemega saavad esimese häälekogemuse ja suure mängupraktika, mis on põhiline, mis mängija karedam. Uues majas nad seda enam ei saa, isegi ilma koole ühendamata midagi otsa kooli näost on juba kadunud ja mina oma eriala kaudu seda küll tõsiselt kardan. Mina põhilise erinevusega tooksin välja selle, et kui laps astub muusikakeskkooli, siis see on ikkagi koos lapsega tehtud otsus, aga see on ikkagi rohkem, on lapsevanema otsus, kes läheb otsa kooli, see on need puhtalt, selle inimese enda otsas. Ta on otsustanud, et jah, ma tahan, kas siis jätkata oma neid kuskil mujal alustatud muusikaõpinguid või alustada täiesti nullist, aga igal juhul see inimene, kes otsa kooli läheb, see peab olema tema otsus. Ja see on nüüd üks niisugune põhilisi erinevusi. Esindan siin tegelikult otsa kooli, aga olles ise Tallinna muusikakeskkooli vilistlane, tahaks ma öelda seda, et mitte üheski teises gümnaasiumis ei Tallinnas ega Tartus, ei ole muusika prioriteediks ja otsa koolis õppides. Need õpilased, kes nagu Andres ütles, väga toredasti on ise otsustanud tulla otsa kooli teevad selle kangelasteo, et nad püüavad mõlemas, nii üldhariduskoolis kui meie koolis või siis ka mõlema osaga nii üldhariduse kui muusikakooliga meie koolis saada hakkama, aga gümnaasiumides nõutakse neilt väga palju ja meie koolis meie nõuame neilt samuti väga palju. Et Tallinna muusikakeskkooli eelis on see, et absoluutselt kogu õpperütm, õppetegevus, õppekalender on allutatud muusika diktaadile, kogu elu käib muusika rütmi järgi, samas kui gümnaasiumis õppiva õpilasega on minul tihti olnud raskusi tema erialase arengu planeerimisel. Valmistades ette juba sügisest peale ühte kena rahvusvahelisel festivalil esinemisi, tuleb järsku teade, et ta on nii andekas, et ta peab minema keemiaolümpiaadil ja mis on täpselt samal nädalavahetusel, et võib-olla muusikakeskkooli puhul on just see tippu pürgimise. Püramiid on nagu teistpidi, tipus läheb väga kitsaks, konkurents läheb järjest-järjest suuremaks ja järjest rohkem spetsialiseerunud. Mihkel Peäske üks asi, mida, mis on muidugi loomulikult unustada, mis on otsa kooli absoluutne erinevus võrreldes muusikakeskkooliga rütmimuusika ja, ja teine asi muidugi, mis on alati väga eluterve olnud konkurents Otsa kooli klassikalise osa ja muusikakeskkooli klassikalise osa vahel meil jäävad iga aasta aset ju nii-öelda need kolme kooli konkursid, kus on siis lisatud ka Heino Elleri nimelise muusikakooli õpilased. Konkurents on ju elus edasiviiv jõud, et see konkurents kindlasti kipub siis nivelleeruma ja see on ka võib-olla üks põhjendusi, miks kindlasti peaks olema Tallinna piires võimalik kaks erinevat haridusvõimalust klassikalise muusika vallas. Aga minul on üks küsimus ka ikkagi rahastuse kohta. Kuuldavasti on ikkagi see gümnaasiumihariduse rahastus suurem kui kutsekooli rahastus, mis nähtub ka sellest, et meie gümnaasiumiosas on tegelikult erialatunde rohkem. Et kui siin räägitakse sellest, et me saame täpselt samade programmidega edasi minna, et kuidas siis nagu selle rahastusega on, et kui kutsekooli õppeprogrammid näevad ette vähem erialatunde kui meie gümnaasiumi erialaosas ettenähtud on, et kas haridusse suundumine vähendab muusikakeskkooli erialalist tunni osa? Kaasus toimub vastavalt õppekavale, ehk siis, kui loodavas koolis jätkub praegune muusikakeskkooli õppekava õpetamine, siis vastavalt sellele rahastatakse. Seda te olete lubanud, et jätkub kui jätkub, täna ei ole keegi teinud otsustavaid töid ja seal väga hea, aitab, aga et kui palju on siis ikkagi sellel uuel direktoril, kes siis nüüd loodetavasti juunikuus valitakse ka siin sõnaõigust, et kas näiteks kõik need õppekavades jätkuvad samamoodi nagu praegu. Direktor on ikkagi koolipidaja esindaja ja koolipidaja määratleb selle, mida kool teeb, mida ta peab läbi põhimääruse läbi rahastamise või nende õppekavade kinnitamise. Selle direktori ülesandeks saab ennekõike läbi rääkida koolidega, kuidas ühte majja kolimine toimub, mismoodi pannakse paika needsamad õppekavad kuidas korraldatakse nende läbiviimine seal uues koolis, meeskonda selleks vaja on ja nii edasi, ehk siis, kui me räägime strateegilistest otsustest, siis kooli strateegilise arengukava kinnitab kooli pidaja, eks ja kui seal on kirjas, et õpetakse neid ja neid asju sellisel sellisel viisil, siis on direktori ülesanne seda elu. Nii et ütleme, direktorile, aati kooli arengus suur roll, vähemalt Eesti riigis on direktori vastutusvaldkond on ebalevalt suur võrreldes enamike teiste Euroopa riikidega, aga sellel on ikkagi omad piirid, päris direktori nägu, nüüd ükski kool ka ei ole, et ma panen selle, direktor oli küll selle lootuse, et see suhtlus nüüd koolidega, kuidas nad sinna uude majja kolimiseni jõutakse, et see on tema põhiline ülesanne. Aga millised need piirid on ja mis seal majas täpselt toimuma hakkab, selle peavad ikkagi kõik osapooled koos kokku. Inga Kruusmägi, kas lisaksite midagi Tallinna balletikooli eripärade kohta? Aitäh Ma arvan, et meie, nende koolide eripära kõigil ongi see, et me peame oleme väga paindlikud ja meil peab olema võimalus olla väga paindlik täpselt, et kui tuleb järsku sinna meile keegi väga hea õpetaja ja ütleme, kui meil on seal need tunnid nüüd kõik koos, nagu on siin plaanitud, eks ole, teha siis võib juhtuda, tuleb balletiõpetaja, me võtame siis tundidest lapsed ära, eks olevat, seal peab olema sellised painduvad võimalused, et see ei ole tavalises koolis üldse võimalik, sellised asjad seal ei, keegi ei viitsi hakata sellise asjaga tegelema, kuna meie prioriteet on ikkagi kasvatada meil tantsijatel muusikut. Et siis ikkagi kogu rõhk Läheb sellele, et saada kõige paremat õpet, mis üldse võimalik Eestimaa saada. Ta on paindlikkus, on hästi oluline, see mõjub hästi ainult juhul, kui on paika pandud üks ja keskne eesmärk. Mina näen olles põhiameti kaudu tegev huviharidusest. Mina näen praegu, et Eesti riigil muusikahariduse suhtes üks ja täpne eesmärk üle kogu muusikahariduse tsükli, mis algab ju mõnel lapsel viie aastaselt, see üldine eesmärk puudub. Ja muusikakeskkoolis on see muusikakeskkooli ja kõrgastme vahel on see kogu see tsükkel kaetud. Aga kui otsa kooli seisukohast vaadata, siis see tsükkel ei ole kaetud. Et algharidus on ju omavalitsuste kanda. Ma ütlen ainult selgituseks vahele, et seda siis sellel põhjusel, kuna muusikakoole loetakse huvihariduseks ja neid rahastab kohalik omavalitus. Sest ilma midagi halba mõtlema, et sealt võib toimuda tont teab mis omavalitsuse eesmärk on täiesti midagi muud, kui on riigi eesmärk mingeid erialasi tagada, et oleks orkestrites olemas ja seetõttu ma väidangi, et tihtipeale mõned väiksed erinevad jäävadki tagamata. Lisaks sellele, et me mõtleme, et mis on selle maja sisuline kontseptsioon, peaks mõtlema minu arvates riik natuke veel laiemalt ja, ja paika panema, mis on muusikahariduse terviklik kontseptsioon alates esimestest astmetest, esimestest sammudest kuni emeeritusteni. Aga ka sellise uue kontseptsiooni loomine või selle välja töötama hakkamine ju paratamatult toob kaasa teatavaid muudatusi hariduse korralduses. Siin on meie arvates väga suur oht, et kui täna Eestis üritatakse nüüd siis anud selles olukorras sellist eksperimenti korraldada siis muusikamaastikul, kus on väga rasked pikaajalise töö tulemusena kujunenud välja nii kõrgel tasemel nii erineva suunitlusega koolid eksperimenteerida, et me paneme kokku, vaatame, mis juhtub ja meil puudub eelnev kogemus siis vaadates maailma vaatas kas või meil Euroopas, kus on sellised koolid siin võib-olla möödunud sajandi jooksul nagu hääbunud, siis ollakse aru saadud, et sellist kooli on väga vaja ja Eestist oluliselt suurem. Saksamaa näiteks pingutab selle nimel, et muusikakeskkooli sarnast koolielus hoida ja nii-öelda edasi arendada, et ta on aru saadud, et seda on nagu tarvis. Mina tooks eeskujuks Eesti kompositsioonikoolkonna, nimelt sõda ega repressioonid ei suutnud rikkuda seda nõndanimetatud Elleri koolkonda, küll aga rikkus ta ära väga palju järjepidevust, interpretatsiooni koolkonnas lahkusid sõja ajal ju väga paljud interpreedid läände ja paljud said hukka repressioonides või sõjas ja neid vilju tegelikult maitseme võib-olla siiamaani, et seda üles ehitada väga raske. Samal ajal kui esimese vabariigi ajal olid need interpreedid edukad ja pääsesid Euroopa orkestrites. Aga nüüd me oleme seda jälle kord saavutamas, aga on läinud mööda tohutu hulk aastaid tegelikult ja, ja ka okupatsiooni tõttu muidugi, aga et kui jäävad vahelt ära generatsioonid, kes järjepidevust hoiavad. Need õpetajad, kes praegu õpetavad, peavad minu meelest saama, nagu seda otsustada sisuliste küsimuste üle. Ise ja õpetajaid peab kuulama. Sest vaatamata reformidele õpetas Eller ja tegi sellise koolkonna, mis lubab meil praegu olla kaasmaalased Ühe elavatest heliloojatest kõige mängitavam Elinor. Jana Peäske. Mind vaevab kui üks asi, et kui nüüd sellest uuest asutusest tuleb kutseõppeasutus, kui hea meelega lapsevanemad oma lapse kutseõppeasutusse juba esimesse klassi. Me ju kunagi ei tea, kas sellest kuue aastasest võiks tulla music või võiks seda ma ei oska nagu ette ennustada, aga nad iialgi ei tea, missugust üldharidus sulle antakse ja kui see on juba kutseõppeasutuses, ma kardan, et üks lapsevanem pelgab seda. Ta pigem paneb huviharidus laste muusikakooli ja siis vaatab, mis saama hakkab. Aga siis on juba aastaid läinud ja seda tagasi teha on väga keeruline. Ma kardan, et meie vastu võtta ei saa olema nii hea, kui ma loodame. Jah, ja peabki alustama nii muusikud hästi varakult ja balletiga samamoodi väga varakult meile küll tulevad lapsed viiendasse klassi ja noh, me oleme kutseõppeasutus, eks ole, me saame natukene nagu aega juurde, eks ole, et ikkagi tehakse see otseselt päris selgelt, kuigi see on ka vanemate otsus, et laps pannakse. Selles mõttes on õigus, et see üldharidus peab olema heal tasemel, kuulis igal juhul, see on hästi oluline silmas pidada. Kas näiteks haridusministeerium on ka uurinud selle kohta, et kas on sarnaseid koole kuskil lähiriikides, kas on kuskilt midagi õppida? Eks ma ikka olen vaadanud, probleem on selles, et suurte riikidega on meil raske võrrelda, sest nende võimalused on teistsugused. Aga meil on kõrval kohe Riias olemas ja kool, kus on muusika ja ballett koos ja kes algul ka väga segunesid, kuid nüüd on ikkagi kannel siin vahel enam-vähem, noh, niimoodi, et kui sa käid seal koolis, siis siin on nagu balletitantsijad ka teevad tühise tööd kõike, aga noh, nagu päris nii see ei hakanud toimima, on vist nagu nagu algul oli seal ka seal vana. Kust vaja võtta sellepärast et tänased siia meieni Tallinnasse jõudnud signaalid on ikkagi sellised, et nende koolide ühendamisel nad tulenevad tunniplaani oli praktiliselt võimalik koostada. Ja ma ütleks ka, et Soomes olen külastanud sellist kooli, kus on New Dance on kooli nimes muusika ja tants ja tähtis on mitte see, et see kool on olemas, vaid see, kuidas seda tehti ja kuidas ühendati ja kuidas need läbirääkimised toimusid, ma arvan, aga ma arvan, et sellest ühendamisprotsessis kindlasti õppida palju asju. See, mida Mihkel mainis, et millised on nende tagasiside sealt Riiast, et seda oleks siis teada nagu sügavamalt, et mis, mis seal täpselt. Tunni Ülari küsimus, et kas ühte klassi peaksid mahtuma balletti tantsida muusikat koos või, või nad seda ei saa teha, pigem need ruumid on planeeritud, nii et nad ei olekski koos. Et nendel traditsioonid on eraldi tunniplaanides liiga erinevad ja see loogika on liiga erinevad, klassid on ka täis, et siis ma ei näe nagu erilist vajadust, mis peaks tegema see ohu kohta nagu selle koha peal just nimelt ei olegi erilist vajadust ühendada või noh, selles mõttes, et ühendada neid nagu ühte üldhariduse klassi. Visualiseerimine hetkeks seda olukorda, et meil on esituskunstide kool ja meil on kolm erinevat kooli seal majas, seda maja juhib üks niisugune sihtasutuse administratsioon, kes põhimõtteliselt keskendub ruumide administreerimise näiteks kas see oleks väga võimatu? No eelkõige see sõlmkohtadesse tunniplaani kohtadest just nimelt täkke ame, kuidas maadele, seda, et sinu huvi minu või tema huvi, eks ole, mõnel hetkel samadele klassidele Sakk loogiliselt paika panna. Ja kõige suurem töökoormus langeb just nimelt sellele põhilisele meeskonnale, kes siis administreerib neid ruume ja samas ka kontserdi- ja etenduskeskusele, kes siis kõiki neid avalikke üritusi planeerima koos proovida ja kõigi nende tunni plaaniliste tegevustega ja see saab olema väga raske, aga mitte võimatu, et ühes majas saada hakkama ei peagi tingimata selleks juriidiliselt ühenduma neid koole. No ma kommenteeriks, võimalik, ma alustaks veel kaugemalt, et täna õpib nendes kolmes koolis alla 600 õpilase, selles uues majas on ars 700-ga, järelikult siin mingit kasuruumid on olemas, kuidas seda tegelikult realiseeritakse, sõltuda uuest koolist. Kui ma ütlesin, et meil puudub ühendamise kogemus, siis ma pidasin silmas ennekõike seda, et meil ei ole täna Eestis ühendatud kutsekooli üldhariduskooliga. Küll on meil Eestis väga palju ühendatud koor, ehk siis seda protsessi, kuidas koole ühendada, kuidas juhtida, see tähendab see kogemus on meil väga suur. Ja see kogemus ütleb kahte asja. See ütleb seda, et ühendavad inimesed isegi mitte ministeerium ega ametnikud vaid koole ühendavad need inimesed, kes nende koolituste ja ennekõike seal koolijuht. Ehk siis kõige suurem risk ühendamisprotsesside läbikukkumised juhi küsinud. Ja teiseks, nagu ma ütlesin, Nende osalevate osapoolte motivatsioon. Kas nad tahavad seda, ühendaks taas kogemus ütleb seda 20 protsenti kunagi ei taha mitte kunagi õpetajatest ennekõike ei taha ja statistika näitabki Aja jooksul nad lahkuvad sellest, kui nad ei soovi osaleda selles protsessis. Ja need inimesed, kes seavad endale eesmärgiks, et ma ei võta seda kui vaenulikku protsessi, võin ma püüan anda sinna oma panuse või saada sellest protsessist nii-öelda parima tulemuse. Neid jätkavad igasugune ühendamine reaalselt, isegi kui me paneme kokku kaks üksteisele suhteliselt sarnast kooli võtab ühtse organisatsiooni tekkimine aega umbes viis aastat. See on nii, me lihtsalt oleme teda näinud. Kokkuvõttes kindlasti ei ole see protsess kerge ja keegi kujutage endale ette, et see oleks kärge aga see sõltub väga palju nendest, kes selles protsessis osa. Meie ootus on tõepoolest see, et selles nähakse pigem võimalust, mitte katastroofi, sest oleks ju kuidagi naljakas nimetada 40 miljonilist protsessi nagu läbikukkunud, kui Eesti riik on leidnud selle võimaluse lõpuks panna nii suur raha ühte kooli kallim pool Eestis. Aga siis võiks nagu selles osalevad inimeselt ka leida selle võimaluse panustada sellesse, et see tulevik oleks asjakohane ja nende vaesuse vastu. See on nagu see, mida ma tahaks rõhutada siin kogu selle diskussiooni jätkuks. No sellepärast me siin olemegi ja sellepärast ongi terve see kolmveerand aastat siin koos käidud ja räägitud sellest, et me kõik soovime kõige paremat sellest uuest koolist, see on vaieldamatult meie kõikide, kes me siin oleme ja kes on meie ümber meie koolides südameasi? Jah, võib-olla isegi lisan siin positiivse küljena seda, et kui näiteks muusikakeskkooli siiamaani oli väga suuri raskusi vilistlaste kokkukutsumisega, siis läbi selle protsessis on nüüd toimunud vilistlaskogu on olemas ja koolide omavaheline suhtlus on läinud minu meelest enneolematult suureks ja hea suhtlemine. Vangla vilistlaskogu on sendine on ainult sellepärast, et kooli ühendamist mitte ainult ma ei saa, sellepärast, aga lihtsalt see on nüüd üks konkreetne asi, mida arutada, äkki konkreetne teema, mis oli kokku täis. Koolide omavaheline suhtlemine on alati olnud väga tihe ja valdkondlikult oleme me olnud aastaid ja koos koolis käimisest saadik juba igapäevaselt ühenduses ja, ja see, et, et see on alles tihenenud viimasel ajal Seega see päris ei olegi. Ütlevad, et ka teilegi vilistlaskogu ja nad omavahel suhtlevad ja et selle teema üle arutatakse, et see on väga positiivne. Ma võib-olla kommenteeriksin veel ära TYCO seda ühendamise vastu olevate inimeste juhendamise poolt olevate inimeste arvu. Et väga suure tõenäosusega te pidasite silmas nagu rohkem nagu seda õpetajate vaatevinklist, seda meie koolid ju erinevad tegelikult tavakoolidest, sellepärast et meil on tohutu hunnik õpetajaid, kui niimoodi öelda tohivad, ütleme siis hulk ja just nimelt nagu siin enne mainitud, eks vabariigi tippmuusikud, kes käivad oma nii-öelda ühte või kahte tundi andmas võib-olla rohkem kolme, nelja, et nad ju kõik tegelikult on nagu selle kooli ja sellel kooliprotsessi ja selle kõige juures, et meil, ma kujutan ette, et see hulk Neid inimesi, kes omavad arvamust, kas siis ühendamise või ühendamise vastu arvamust või erapooletut arvamust lihtsalt nii tohutult palju suurem, et see seda võib-olla ei saaks võtta nagu võrdlusmomendiks. Nii hästi, et 20 protsenti on tavaliselt alati vastu ja siis need inimesed nagu lahkuvad, et ma ei usu küll, et keegi meie õpetajaskonnas, kes teenib oma põhikohaga siin suurt muusikakultuuri et ta nüüd sellepärast sealt koolist ära tuleks, kuigi ta on koolide ühendamise vastu sellepärast et need koolid ühendada. Et need inimesed ikkagi käivad seal koolis ikkagi puhtalt õpilaste pärast ja puhtalt sellepärast, et anda oma teadmised võimalikult paremini edasi. Mulle tundub, et probleemiks on just see, et paljud asjaosalised ei ole veel päris täpselt aru saanud plaanist koolid ühendada. Äkki see kommunikatsioon on lihtsalt vilets olnud? Sellest tegelikult olnud mitu korda. Tei. Ühendate seda on meie majas. Minister ise ütelnud ausalt öeldes, et kõik koolid jäävad oma kingadesse nii-öelda. Mina olen kuulnud ise oma kõrvaga. Kommentaariks sellele, mida minister kantsler on öelnud, siis nemad on püüdnud rõhutada seda, et kõikide asjade üle võib arutada mitte seda, et on tehtud üks või teine otsus. Nii palju, kui neid arutelusid selle peaaegu aasta jooksul on olnud, siis ei ole need mitte kuhugi selles mõttes jõudnud, et on tehtud täpselt nii, nagu ministeeriumis on otsustatud siiamaani nii hoone projekteerimise osas kõik need liitmised võimalikud. Et selles suhtes on, seda on väga tore kuulda ministeeriumi esindaja käest, aga tegelikud reaalsed arutelud, kus oleks kaasatud rohkem inimesi, kui ainult koolide juhid oleks laiapõhjaline, ehk siis osalusdemokraatia tänases mõistes, et see tegelikult jälle toiminud. Eks selle põhjal teatavat stressid ongi siin tekkinud ja õhk on natukene nagu paks. Pööras tähelepanu sellele, et tegelikult kõik need ettepanekud, mida on tehtud läbi arutatud ja ka vastata, nii et oleme arvesse võtnud neid asju, mida on saanud arvestada, kui saa arvesse võtta, siis ei saa neid ettepanekuid võib ju teha kolm korda, aga see ei muuda asja sisu. Ehk siis meil on pikk nimekiri nendest, mul on kõik need asjad üles kirjutanud, mida, mille me oleme kõik need läbi vaadanud, teinud ristid ta tavapärast, mida ei saa arvestada, harjutanud läbi koolijuhtidega, arutanud arhitektidega. Sellel ajal on piirid. Sellel asukohal on piirid ja Eesti riigi rahakotil on p. Nende kolme asja sisse tuleks asja ära mahutada. See teie kõiki ettepanekuid ei arvestatud, ei tähenda seda, et neid ei oleks kaart. Taas on ka läinud paremaks, ma ei saaks öelda, et kõik või mitte üldse nagu väga mustvalge seisukoht, et kui ma siin mingites koridoride kitsustest ja nendest asjadest räägime parkimisja peatumisvõimalustest, et nendega tegeletakse paremaks saada. Ja ma ikkagi näen, et väga suur osa meie tänases vestlusringis osalejatest ei ole selle lahendusega mitte sugugi rahul. Et mis võiks olla alternatiiv, et kui meil rohkem raha ei ole, et kas jätame vaja üldse ehitamata? Püüame paremaid aegu ootama. See on vist küsimus muusikahariduse tervikkontseptsiooni loomine. Seda tuleks arutada ikka tõesti laiemal pinnal. Praegu kipub nagu väga asi taanduma sellele ühele majale ja kuna me näeme seal paljude positiivsete asjade kallal ka nagu negatiivseid elemente, millest siin natuke nagu räägitud, et siis on see väga suur raha, millega võetakse riigi poolt riske, et kui see raha investeeritakse, aga see hoone nagu hiljem hakkab pärssima näiteks oletame, et ta ei vasta nagu pika perspektiiviga Eesti nagu tipa muusikahariduse vajadustele eriti silmas pidades. Mida ootab akadeemia, kellel napib täna sisseastujaid, kuhu tuleb väga palju välismaiseid kele tase on kohati väga ebaühtlane, et siis need on väga laia aruteluteemad ja see asi ei saa taanduda ainult mingi ühe valitsemisperioodi ühele suurepärasele riiklikule otsusele, kuigi see idee on ju küpsenud aastakümneid, et nüüd lihtsalt ära teha, sellepärast et ära teha, on koheselt automaatselt väga suurte riskide võtmine, kui see ei ole nii põhjalikult läbi arutatud ja see ei saa taandada ainult hoonele seda jama. No ikkagi on seal all, arvutuste all on ikkagi õppekavad ja kui sa ütled kohe ära teha, siis mina olen seda 12 aastat proovinud sellesse staadiumisse jõuda, et midagigi liikuma hakkaks enne seda veel eelmised juhid, et kohe on kestnud siin aasta aastakümneid. Helikaja stuudios olid Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner, muusikakeskkooli õpetajad ja lapsevanemad Kaarel Telgmaa, Yana peaske, Mihkel Peäske otsa kooli vilistlased Andres Siitan ja Tarmo Velmet, sama kooli õpetaja Piret Väinmaa, balletikooli õpetaja Inga Kruusmägi ning haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja teetiku. Aga mida arvavad need inimesed, kes praegu nendes koolides õppivad? Muusikakeskkooli 11. klassi lõpetab parajasti tänavu klassikatähe tiitliga pärjatud Tanel-Eiko Novikov kelle arvates ei ole õpilasi piisavalt informeeritud, et olla kas ühinemise poolt või vastu? Kõik uued asjad alguses tekitavad selle reaktsiooni, et tunded peab kaitsma seda, mis sul praegu on. Ja sellesse muidugi tekkis tõsine diskussioon, ma ütleks, et üleüldiselt oli arvamus pigem negatiivne, ei võetud seda avasüli vastu. Muidugi aasta tagasi meil käisid Mailis Reps koos arhitektiga kohal lahti seletamas mida see uus kool endast ette kujutab ja ma sain õnneks natukene seal kohal olla, kuigi ma sain aru, et üleüldine seisukoht oli see, et kõik on veel avatud. Ma arvan, et hetkel ei saagi tekkida õpilaste seas konkreetset seisukohta, kui meil ei ole piisavalt informatsiooni sellel teemal. Hetkel tõesti valitseb selline tunne, et meilt võetakse kool ära, tekib midagi täiesti uut, mis justkui nagu peaks jääma samaks. Aga samas ju ometi ei saa jääda. Nii palju, kui ma olen ringi rännanud, siseks kombinaatkoolides on natukene võib-olla selline ametlikum ja keskkond, kui siis väikestes koolides, kus õpilased kõik teavad 11 ja kus tekib koolist, sest üks perekond kõigil koolidel on omad suured plussid ja miinused, siis kindlasti koolidel on midagi üksteiselt õppida, näiteks mulle isiklikult muusikakeskkooli puhul väga meeldib see, kui töökad kõik on see, kui palju kõik pühenduvad sellele muusikale, kui palju on inimesed valmis tegema tööd selle nimel samas otsa koolis käinud, siis mul on just nende atmosfäär jätnud väga sümpaatse mulje. Justkui sellise tunde, et inimesed naudivad lihtsalt muusikategemist. Ja need on kindlasti asjad, mida me saaksime üksteiselt õppida, aga kindlasti, kui need koolid vähendatakse kokku või tekib siis nii-öelda ühendkool, siis kindlasti tekivad mingid uued ideed. Aga samas ma arvan, et on ka teisi viise, kuidas need koolide üksteisele lähemale viia, kas ühisprojektidega vislaagritega neid ka tehakse, võib-olla selline koolide kokku paneme ühte majja, ei ole ilmtingimata, et see üks viis, kuidas me saaksime üksteiselt õppida, aga kui ikkagi koolides säilivad täpselt samasugused õppekavad, tõesti pole ju ometi seda garantiid? Ma ma isegi otseselt ei karda, võib-olla seda, et need õppekavad muudetakse, aga et kui suur probleem on sinu hinnangul see, kui selle kooli nimeks jääb kutsekool, ma arvan, et nimi on ainult nimi. Oluline on ikkagist sisu. Kui mina näiteks esimese tegin sisseastumiskatseid muusikakeskkooli minu enda emal, kes oli otsa kooli lõpetanud, tal oli see teadmine, et otsa kool on juskui, ühe staatusega muusikakeskkool hoopis teise staatusega või võib-olla lapsevanemad, kellel ei ole kokkupuudet muusikaga. See nimi võib olla väga palju ei muuda, sest kui ma olen ka rääkinud muusikakeskkoolist inimestega, kes üldse ei ole seal kooliga tuttavad, siis see väike nime muutes otseselt midagi ei mõjuta. Ma arvan, et see on suurem probleem just õppejõule, aga ma usun, et õpilastel otseselt vahet pole. Aga jälle samas ma ei saa rääkida kõigi õpilaste eest. Missugune inimene Śaksa olla see, kes suudab siis ühendada niisugused koolid, samal ajal siis ka ikkagi teistpidi säilitada nende kõikide koolide unikaalsed identiteedid. No ma tean, et meie enda kooli direktor Timo Steiner on väga pooldanud ja samas on ju ka õpilaste seas populaarne direktor. Ma ei tea, kas on võimalik luua uus kool ja samas säilitada kõigi kolme kooli identiteet. Aastaid on räägitud sellest, et muusikakeskkoolihooned ja nii-öelda tehnilised võimalused on kõik amortiseerunud, vot minu meelest natuke naljakas oli see argument. Kesklinna kolimine teeb transpordi kergemaks õpetajatele, õpilastele. Muidugi see teeb, aga vastupanu osutavad kõik need samad õpilased ja õpetajad, kes seda vahemalt sõidavad sisuliselt iga päev, mina ise kui nii-öelda põlisLasnamäelane, saan öelda, et see vahemaa ei ole üldse oluline ja tegelikult mulle väga meeldib see, et oleme männimetsas sellises just võib-olla nagu eraldatud keskkonnas. See just annab võimalust kunstiliselt mõelda ja rahulikult omas mahlas tegutseda. Muusikakeskkoolikeskkonnale tekitavad selle kooli enda vilistlased. Ei ole nii, et, et koolis kõik iga päev mõtlevad, et Amelia üldse klasse, millele kuskil harjutada. Meil on halvad tingimused. Ma arvan, et see on teemaks sisuliselt igas koolis. Muusikaakadeemias on sisuliselt sama probleem mulle väga palju kuulnud õpilast, kes harjutavad lihtsalt koridoridesse, pole ruumi. Ma arvan, et ruumipuudus varem või hiljem tuleb probleemiks igale koorile. Tihtipeale võib-olla me nii-öelda pragmaatilisemas ühiskonnas ununeb ära on ka see kunstiline pool ja see, mida see koolon juba aegamööda tekitanud. Ma mõtlen just see õhkkond, selle kooli enda pärand põhimõtteliselt inimesed, kes võtavad selle vaimu omaks, kes ka vaimu, et seda asja ei saa numbrit. Nõnda rääkis muusikakeskkoolis 11 aastat õppinud Tanel-Eiko Novikov. Kuigi valitsus on teinud otsuse koolide liitmise kohta juba aastal 2004, ei ole endiselt paljud asjaosalised seda mõistnud ja sellega leppida. Kerge pole ka õpetajatel. Juunikuu jooksul valitakse koolile ka uus direktor, keda haridusministeerium otsib just selleks, et ta juhiks uue hoone ehitust ja ka koolide liitmise protsessi. Direktori valimise komisjoni juhib Muusikaakadeemia rektor Ivari Ilja. Koosseisu kuuluvad ka kunstikollektsionääre metseen Enn Kunila, rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe, rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, tantsija ja koreograaf Mart Kangro ning laulja Laura põldvere. Kandidaadilt nõutakse magistrikraadi, aga mitte tingimata muusikaga tantsu vallas. Hetkel on helikajale oma kandideerimist kinnitanud Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse projektijuht Eero Raun, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja otsa-kooli direktor Ivo Lille. Heliga ja niisugune sai tänane helikaja. Saate tegid helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Annebromic. Järgmise nädala helikaja teeb kokkuvõtte lõppenud kontserdihooajast ja läheb seejärel suvepuhkusele, et taas värskena alustada. Kaheksandal septembril aitäh kuulamast ja kaasa mõtlemast. Sülgaja. Tere, armas raadiokuulaja, olete kuulamas rubriiki muusik mõtleb, stuudios on Hector Paju. Kindlasti mäletate siin rubriigis käsitletud teemat muusikute terviseriketest, Jaagutse haigustest. Sügisesest käsitlusest jäi välja üks suur terviseprobleeme, mis hõlmab nii muusikuid kui ka laiemalt võttes kogu Eesti rahvast. See probleem paneb üha rohkem meie kaasmaalasi rändama lõunamaale ette oma muret leevendada. Jah, see on alkohol. Seda võiks kutsuda mitmes mõttes meie rahvuslikuks tragöödia-ks, kuid loomulikult pole see ainult Eesti probleem. Mida rohkem põhja poole liigume, seda tundlikumad inimesed alkoholile on ja seda suurem alkohoolikute suhtarv on regulaarsete tarvitajate hulgas. Kui näiteks päikeselisel Prantsusmaal on päevaste toidukordade kõrvale kokku umbes pudeli veini tarvitamine üsna normaalne ning reeglina ei vii alkoholismi. Niisiis Eestis on olukord sootuks teine. Võrreldes Kesk-Euroopaga on meil geneetiline soodumus alkoholismi tekkeks palju suurem ja samas puudub kahtressi vabalt lahja alkoholi tarvitamise aastasadade pikkune traditsioon. Selles kontekstis on ka kohatud võrdlused, et kuna Saksamaal või Prantsusmaal on alkohol tanklates müügil, peaks ega meil nii olema. Kuna rahvuslikud eripärad on sellisest võrdlusest sihilikult välja jäetud, on tegu demagoogiaga. Aga nüüd muusikute juurde on selge, et muusikute hulgas on tundlike natuur eriti palju ning ka elurütm on ebaregulaarne sisaldades endas tihti suurt närvipinget ja peale esinemist enda lõõgastumise vajadust. Siin ongi abimeheks hea sõber alkohol, mis võtab pinged maha ja lahustab nii mitmedki probleemid. Kuid kahjuks tekitab alkoholist lõõgastus otsimine meie laiuskraadil tihtipeale juurde palju suurema probleemi, võiks öelda isegi tragöödia. Muusikasõber kindlasti ei aimagi, kui suurt laastamistööd teeb alkohol muusikute seas ja kui paljude suurepäraste artistide elu ja karjäär on seetõttu ummikusse jooksnud. Aga meie rubriik ei kisuks lihtsalt alamiseks, tahaks tutvustada arstiteaduse uut saavutust, mis tõotab tuua ülalkirjeldatud probleemile üsna tõhusat leevendust ja seda mitte ainult muusikutele. Olete kindlasti lugenud säärasest seadmest nagu insuliinipump, mis teeb diabeetikute elu kergemaks, mõõtes regulaarselt veresuhkru taset ning vajadusel manusades insuliini. Samal tööpõhimõttel toimiv seade varsti saadaval ka alkoholisõltlastele. Seade kinnitatakse inimese kehale ja see kontrollib vere alkoholisisaldust ning hoiab alkoholitaseme stabiilsena. Seda seadet kasutades on võimalik ka alkoholisõltlast hoida töövõimelisena sedasama aegselt alkoholist järk-järgult võõrutades. Kuidas siis konkreetselt see protsess toimub? Seade paigaldatakse inimese kehale ja algne vere alkoholisisaldus määratakse igaühele individuaalselt. Maksimaalne hoitav alkoholitase on üks promill. Seda taset hakatakse seadme poolt järk-järgult langetama seda sujuvalt 0,1 promilli võrra umbes kahe nädala jooksul. Kuna säärane langetamine on märkamatu, siis puuduvad ka tüüpilised võõrutusnähud. Kui vere alkoholisisaldus on langenud nulli, ei anna seade sellest märku, vaid suriseb aeg-ajalt kehal edasi. Selline platseebo efekt aitab ka psühholoogilises plaanis muutunud olukorraga toime tulla. Seega jäetakse alkoholipump eemaldamata veel paar kuud peale ravi lõppu. Kuna tegu on eksperimentaalse ravimeetodiga, siis haigekassa selle ravi eest esialgu ei tasu. Küll aga võib suure rõõmu suunamine välja öelda, et Eesti muusikute kui erilise riskigruppi ravi alkoholipumbaga hakkab esialgu korvama kultuuriministeerium. Kasutades selleks hasartmängumaksust ja alkoholiaktsiisist laekuvad vahendeid. Oma abikätt on siinkohal ulatamas ka Läti valitsus. Kuna meie lõunanaabri maksu kaukasse laekub üsna arvestatav osa meie muusikute alkoholiaktsiisist. Alates selle aasta 15.-st augustist võib alkoholiprobleemiga professionaalne muusik pöörduda otse Kultuuriministeeriumi võõrutusravikabinetti, mis hakkab toimima aadressil Suur-Karja 23 Tallinn ja talle paigaldatakse peale uuringute teostamist alkoholipump. Ravi kestus kõigub 15 ja 25 nädala vahel ja selle kestel on muusikal töövõimeline, kuid ei tohi siiski juhtida mootorsõidukit. Esialgu on uudseid pumpasid tellitud 500, seega ei tohiks huvilised viivitada. Ja sellise päikeselise sõnumiga ka lõpetan, tänan kaasa mõtlemast, võta pits ja pea aru, stuudios oli, eks ole, ei vaju.