Täna alustab Kihnu saarel töö tõesti saarte üldkogu üldkogu, ka seda nõukogu liige, Saare maavalitsuse peaspetsialist Leo Filippov. Teie olete nüüd saartega tegelenud üle 10 aasta. Seekord on siis kõneks maakasutus ja maakasutuspiirangud saartel. Kas see on probleem olnud juba pikemat aega? Saarlased tunnetavad oma piire oma maid paremini kui mandrieestlased, sest meri paneb seal üpris täpselt paika ja seepärast on saartel maa küsimus väga oluline. Oleneb sellest, kui palju maad on saare põliselanike käes ja kui palju on siis ütleme, kõrvalseisjate maaomanike käes igal saarel, igal kogukonnal on oma kriitiline piir. Kui see kriitiline piir on ületatud, et üle kriitilise piiri on kõrvalseisjate maaomanike käes, siis Euroopa maailma kogemus näitab, et selle saare kogukond sureb välja. Selle saare majandus kukub kokku. Kuidas selle kriitilise piiriga Eesti saartel sellest aspektist. Ta on Eesti saartel olukorda uuritud küllaltki vähe veel. Ma arvan, et sellel üldkogul nüüd arutatakse ka, kuidas Eesti õigusaktid kaitsevad meie saari, kas see on piisav, et meie kogukonnad saaksid areneda, kas on kogukonna huvid kaitstud, kas on tagatud õigusaktidega, meie saarte arenguvõimalus? Piisavalt, on juba näiteid, kus õigusakt, mis töötab näiteks mandril annab hoopis teistsuguse efekti väikesaarel. Ja sellised nüansid tuleb välja selgitada ja leida lahendused, kuidas saarte arengut siiski tagada. Teame seda, et planeeringutega on tegeletud juba üsna kaua aega, kuidas need praegu toimivad, saartel kõigil saartel vist ei olegi veel üld, üldplaneeringud tublimatel saartel on ja tänu saare üldplaneeringu olemasolule on kaitstud ka saare põliselanike huvid. Praktiliselt läbi üldplaneeringu planeeringute protsessi saabki seaduslikult kaitsta põliselanikke huve. Nii et see on õige planeerimine, õige planeerimisprotsess ja kaasamine kohalike elanike ja ka siis ütleme, kõrvalseisjate kaasamine see on ainuke võimalus leida rahuldav lahendus ate arengule. Kas Ruhnu saarel on leitud rahuldav lahendus? Ruhnu saare esindaja Kaarel Lauk? Lahendus on leiduv, kas ta on rahuldav, seda ei oska öelda, üldplaneering on meil olemas ja ta iseenesest nagu kehtib, kuidas ta toimib, seda ei oska öelda näiteks keskkonnaministeerium seda meie planeeringud küll ei arvestama oma Natura 2000 protsessi näiteks. Miks, kas vastus on antud ei meie kirjadele üldse keskkonnaministeeriumi vastagi, et et see on ka üks meiepoolne küsimus, millega me sinna läheme. No teada on, et, PõlisRuhnu saare elanikud, rootsi rahvusest inimesed läksid Rootsi ja Ruhnu on tulnud siis pärast sõda, uusasukad, kuidas klapp praegu on neid endiste inimestega, kes ka suvel üsna pea tulevad taas Ruhnu ja nende elanikega, kes praegu Saaremaal. Suhted on nüüd päris jaoks paika loksunud, et siin vahepeal kogu maade tagastamise käigus siis oli küll pingeid õhus, aga tänaseks on su protsess läbi ja suhted on päris head. Kuidas Ruhnu endaga on, vahepeal olid siin Rutlustan võtta niisugused, et Saare maakonna alt võiks minna Pärnu maakonna alla. Kuidas praegu? Ja see küsimus võib veel päevakorda tõusta, kui siin asjad niimoodi arenevad, nagu nad arenevad. Mida Kaarel Lauk kannab, aga üldse saarte üldkogu, olete ju koos käinud mitmed-mitmed aastad ja üks kord aastas, suvel, olete siis ühel saarel, seekord Kihnus. Kas nendest aruteludest on ka kasu? Võib plusspunkte kirjutada, võid kirjutada plusspunkte ka oma Ruhtlaste arvele. Kasu on kindlasti, sest ka nüüd Kihnus on kutsutud ka riigiasutuste esindajad, näiteks keskkonnaministeeriumi maavalitsuste esindajad, kes siis koos, ütleme, omavalitsuste esindajatega ja, ja kohalike elanikega peavad siis saarte jaoks mingisuguseid lahendusi leida. No tähtis on ikkagi majandus, mis viib elu edasi ja tänaselgi arutelul, õigemini nendel kolmel päeval siis vaadata ka seda, kuidas rannaaladel majandust arendada, kuidas kasutatakse siis rannapüügivõimalusi ja nii edasi ja nii edasi, kuidas Ruhnus praegu selle asjaga laadal? Kihnus ma seekord arutama nagu maa-alade kasutamist, et veealade kasutamine tuleb vist teinekord tuleb päevakorda ka. Ruhnus lähevad asjad edasi, nagu nad lähevad, et rootslased praegu või mis maa kasutusse puutub. Rootslastest omanikud lubavad oma maid karjatada küll. Probleem on selles, et nad ei julge, nagu, nagu neid rendilepingut teha mis ütleme, maahooldustoetuste saamiseks on ju hädavajalikud. Aga tähtis on ka turism ja teame seda, et lätlased külastavad nüüd Ruhnu saart üpris tihedasti ja muidugi ka eestlased ja võib-olla tullakse mujaltki. Ja ruhnlastel kartus oligi eeloleva turismihooaja alguses, et äkki neid turiste tuleb saarele korraga liiga palju ja palju hea pole jälle ja kuidas hetkeseis praegu on? Palju head ei ole jah, korraga liiga ja see aasta nagu alanud rahulikumalt, sest see Läti laevakapten heitis hinge, et lätlasi meil see aasta Fel eriti palju ei käi, et aga küll nad ka jälle tulema hakkavad. Ega neid ruhnlastel ju üldreeglina ei ole vastukülaliste vastu midagi, eks nad toovad ka midagi sisse. Absoluutselt mitte. Leo Filippov, kui nüüd teha kokkuvõtteid vara on veel öelda, mida siis Kolmepäevase seminari lõppvaatusel öeldakse ja tehakse, aga kümneid aastaid sarvega tegelenud spetsialistilt saame ju küsida. Millised need positiivsed punktid siis lõppkokkuvõttes on ja milline lootus ja ootus on pandud siis Kihnu seminarile. Igal suvisel Eesti saarte kogule on üks positiivne tulemus alati see, et kokku saavad ju otsustavad ametnikud ja konkreetsed Põlissaare elanikud ja vastastikku räägitakse, seal püütakse vähemalt selgeks rääkida ja tavaliselt ongi tulemus olnud nii, et ametnikud saavad saareelanikest paremini aru ja saareelanikud võib-olla saavad paremini ametnikest aru. Ja tähtis on see ka, et näiteks Ruhtlased noh, kes ilmselt kihlud tunnevad päris hästi saavad seda saart veel paremini tundma ja saarlased ja teiste saarte esindajad ja nii on olnud igal aastal ükskõik kus saare peal on siis seminar olnud, tehakse ka saarel väike ringkäik ja nii saadakse konkreetselt siis teada selle saare plussid ja miinused. Traditsioon on jah. Sellel saarte kogu ajupotentsiaaliga analüüsitakse läbi siis konkreetse vastuvõtva saare probleemid, küsimused, mis esitatakse ja püütakse välja pakkuda, siis ka lahendusvariandid. Ja senine praktika näitab, et ühiselt välja mõeldud lahendusvariandid või tegevusskeemid, et need on ka suudetud ellu viia töist seminari Kihnus. Aitäh.