Laevatee suvekülaline. Tee. Mis teed, eks mis teen, iga leidub mujalgi, eks. Ei. Kuuleks. Head kuulajad täna teie külaliseks, näitleja Marje Metsur, tere tulemast päevade saatesse. Tere, sina oled algusest peale jäänud ühe teatri näitlejaks, oled noorsooteatri alusepanijate hulgas ja nüüd linnateatris ikka sama teatri kogu aeg. Olen truuks jäänud oma kaduteatrile, nagu ma alati räägin, et ma olen horoskoobi järgi Vähk ja Vähk on ju niuke koduhoidja ja kuhu ma oleks läinud, kes mind on kuskil oodanud, ma ei tea. Ta oli ükskord tõesti väga suur minek enam palju aastaid tagasi ja läksid väga tugevad jõud ära, aga kui palju nad seal tööd ja õnne said, ma ei tea. Muidugi, mind on head väljas hoidnud, et ma olen sinna tõesti jäänud ja ma ei kujuta ette, et valeks kusagil mujal ja ma ei kujuta ka ette, et ma seal enam ei oleks, sest. Näitleja ei oleks. Vaata seda, ma tõesti ei kujuta, et mitte midagi muud ei oska teha, siia teha, aga seda oskavad kõik. Söögitegemise poolest oled sa kuulus selles ringkonnas. Jah, eks ta niuke abi mul on, aga lapsest peale mulle meeldib seda teha, siis ei olnud nagu millestki teha, nii et esimene söök oli mul maalinist kuue või seitsme aastane, olid keedumunad, see täielikult ebaõnnestus. Me elasime maal ja isa saime sõjas surma, vaid oli kolm tütart, mina kõige noorem ja siis elasime ühes majas, kus elas üks teine perega ja Paul oli ja poiss ja see oli minust vist aasta või kaks vanem. Ema oli tööle, teised lapsed olid karjas ja kolhoosipõllul tööd, me olime kahekesi kodus, aga ehteid, kalu oli vähe ja ja ega nad munesid käiu üpris kehvasti, sest ega see söök oli kesine ja siis oli neid mune nii korjatud, sest pühade niux, suvistepühad ja jaanipäev ja kui külalised tuli, siis oli sisse soolaliha köögipanni peale. Ja siis muna peale ja meie Pauliga vaatasime, et keedame õigened mune, Pauldei oma munakorvist, mina omast panime ühte kastrulisse, seal üks viieliitrine kastrul, panin külma vee peale, Paal pliidi alla tule tegemine. Me saime sellega hakkama. Ja kuna see vesile soojaks läks ja keema ta ei läinudki, meie jaoks oli aeg väga pikalt veninud, valasime selle kuuma vee pealt ära. Hakkasime siis mune sööma ja kõik munad olid jumala toored valgega. Ja vaatasime, et kõik munad on halvaks läinud ja meil oli sihuke tammeallee ja peitsime kaevasine mulla sisse need mõned munad, et keegi neid ei näeks, siis võtsime need salaja. Vaat see oli mul esimene söök ja läks aia taha. Aga kogu eluks meelde. Ja teatri mõttes küll midagi aia taha ei läinud. Kas juba lapsena hakkasid kujutama, sinust saab näitleja? No vaata, kõik näitlejad ju peaaegu pooled ütlevad, et juba lapsena tahtsin saada, aga vaata tõesti, ma tahtsin lapsena saadav, elasime seal Põlva rajoonis erastele, seitsmeklassiline kool oli seal kanepi lähedal aia, siis oli meil hästi tore kooli direktori väga toredad õpetajad nagu maagolysikmeli päris suur kool. Ja seal oli alati kõik need oktoobripeod ja siis jõuluei olnud, siis oli nääripeod ja kõike niuksed tähtpäevapeod ja kuna ma olin hästi niuke, nagu öeldi sealmaal, et mind kutsuti mannikselmann Läheme neelata ja no nagu elavhõbeisale panema, toppisin hästi kõva häälega ja niuke liikuv ja väle ja no ja siis seal pandi siis igasse numbrisse, käis riie seal lava peal ette Lynni ja tagasi ja mullale igast numbrist nagu esinemist, siis olid mu lõpetadki kaitsid mind jälle järgmiseks numbriks riidesse panna, seal alates Lamiidides valinud küll klassi kõige väiksem ja see õnnestus, pulsin kontsis kah võimlemistunnis kõige viimaseks jäädud. Rivi lõpus, ma olin alati püramiidi tipus ja kõik ansamblid ja, ja duetid ja küll tantsus ja näitemäng tuli ka valinist neljandas klassis. X nina ja ninatark jänku oli selle näidendi nimi, aga kusjuures mina. Planeeritud tegema ja seal oli üks poiss, Leonid oli ta nimi, oli niuke igavene paha poiss, ta ei viitsinud õppida kakles, aga ta oli muidu niisugune ka väga elav ja nagu näitleja elus ja tema oli siis arsti rollis ja ei, mul oli mingi väga väike roll ja ja ta ei saanud nagu sellega hakkama, siis ta otsustas haigeks jääda ja siis oli järgmine päev oli siis nääripidu. Ja mina Ma läksin ja ütlesin õpetajale, et mul on tekst peas, oligi tekst peas. Aga see Leonid oli niuke pikk poiss ja tal olid õhtud. Ikka valas valge kittel kõik selli kanepiselt velskripunktis toodud ja ta oli mulle nii suuri maani oli. Ja ma olingi pähe osas säält. Ei, see ei olnud ninatark, jänku oli mul järgmine rull, ma ei mäletagi selle nime, mis oli seal pann käe osas arst, järgmine tuli Nielander kängu ja isegi mul on praeguseni meeles. Vaata, see oli täiesti, ütlevad aastal 1905, ütleme nii. Üks jahimees, kord päeval siin metsas, töö jäi jääteema ja mis asi, vaata, esimesed sõnad tulid meelde. Ja siis oli mul kohe tuli järgmine etendus, kuna vaadatel tasa enesega hakkama oli. Seenekuningatütar Enekene, sealt ma tulin lavaaugust, kõik ema õmbles niukse kostüümi, nagu kukeseen oli ja jänesel oli esimene. Lavale tuleb läbi akna papist kaadrid mütsil ja murdus ära ja kukkus põrandale maha. Tegingi ühe kõrvaga jänes. Ja sealt hakkas nagu peale ja mina käisin seitsmendas klassis ja ta patsis seitsmenda klassi. Ja siis oli jah, Panso lavakunstiga. Erastverest ja Panso kirjutas mulle vastu, et lõpetab keskkool ära proovima. Vaat selle tükiga ma sain hakkama. Siis mõned luuletused ilmusid, siis oli vist pioneer või ma ei tea. Et nagu me oleme kõik lapsena luuletanud. Ja siis keskkoolis Võru keskkoolis madin jultuurima näiteringis natuke kaasa ka meil oli hästi range direktor Ilmar Reiman, meil oli ikka kohe ikka sõjas järjekordne, et ei tohtinud isegi juuksetukka ette lõigata ja, ja noh, nii nagu tollal oli valged kraed ja mansetid ja hommikul kontrolliti veic. Korrapidaja viskas, küünealused on puhtad, meil oli ikka niuke ja tema nagu ei tahtnud eriti. Ma käin seal kultuurimaja näiteringis nagu ei lubanud, siis kell 10 näiteks ma elasin internaadis tohtinud tänaval käia keskollakse kell 10, kui tema käis kontrollis õpetajat, rallisid, aga ei, seal ma ikka tegin ja siis oli Võrus üks ansambel, neo estraadiorkester ja seal ma lingid, Kurs solist ja ehk maned igat sorti asju teinud. Ja siis oligi mul täiesti üksainus mõte ja mul oli imetoredad eesti keele õpetaja. Ta on minu elus olnud edesi, Paul, kes oli teise keskkooli õppealajuhataja, eesti keele õpetaja väga-väga palju aastaid. Kes on praeguseni üks kui niuke kullatükk ja näeb väga hea välja, 75 aastane, ütleks, et 55 maalimolikside suule siis Ella Arumäe põrust siis Helju kirik ja nemad kõik nagu toetasid väga minul seda asja. Need reaalained, nendega ei olnud mul eriti pistmist, nagu tuleb väljak näitleja. No ja siis minu õnneks oli siis see vastuvõtmine ja, ja keskkooli lõpupeolt mõistsin Pihkva rongi peale, võrusse sõitis hommikuni ja kuna minu vanem õde lõpetas Pedajali peda ühiselamus siinsamas Lomonossovi, oli tal tuba, ma olin enne seda ühe korra Tallinnas käinud, temal rongi vastas ja ka eksameid, eelkatsed olid juba kaks päeva päeva kestnud ja siis ma läksin, õde viis mu sinna Toompeale ja seal oli juba trepp oli täis neid tüdrukuid ja seal oli Tuulingu Anne oli minu kursusekaaslane, tema luges Danny Viiding oli ka ja luges, et see saab kindlasti, et see sai edasi seisab siis seisab siis 10 pidi võetama. Ja mina mõtlesin, nad teevad nüüd ka seda, mida sa siis siin ma mõtlesin. No ja siis olid need katsed ja esimene voor, siis teine voori luuletusi oli mul tõesti väga-väga palju ja laule ja ja siis noh, eks meil oli hästi palju õitsema lapsiga. Mei saadeti Komissarovi luule kahekesi sinna tahatuppa etüüdi välja mõtlema. Kallasena etüüd oli tookord midagi nii võõrast, ei teagi misse alla. Meist kumbki ajasime sama juttu, kus saaled Lihulast Võrus teed nii ja naa. Mõlemaid meid võeti vastu ja ja siis kõik kontrolliti, mäletan jalgu Tohvelmani ütles, et tõsta seelik üles ja minu ema tegi mulle punase, eks pesus ametis seeliku ja punasetriibulise Pembergist luusi. Mul olid pikad juuksed ja. Et ma ajasin täiesti sirge pikaks ja tõstsin siis tõstke seelikut natuke jumala eest, siis väga kõrgele. Ja siis Panso ütles, et lugege midagi Võru murdes, aga ma ei lugenud mitte midagi, ma läksin sinna lauad ja panin käed laua peale, Jeltsin ilmselt põlevate silmadega küll alles häägumassisse Saasil katsed ja et mine nüüd opa või õppima, mis ta ütles ja siis ma läksin sealt tuisates alla, vihma 100. väljas Laprians, kes oli minu vanema õe klassivend, noh, see oli üks andekas, traagilise saatusega näitleja ja tema jooksis mulle järgi, ütles, et Marie seda kindlasti sisse, et mul on selline tunne ja siis ma läksin sealt, ei tohi jooksuga Toompealt alla ja nutsin ja vihma asja eest siin trammi peale, aga no peda ühiselamusse oli ju ainult üks peatus sõita, kaks oli sõita, aga tuli välja, haistasin vale trammi peale, valele oleksin sõitma ja vaatan lihtsalt pikk sõit kuskil, ma ei näe Niukest tuttavat maja. Kompvekivabrik Kalev ristin jalatsit, aga ma ei Kissiga, muidu arvavad maalt, tegin tiiru peale, sain Vabedaike kätte. Siis paari päeva pärast läksimegi sinna kontsigang jälle, seal olid siis nimed kirjas ja ja siis suure suuga lubas ja seal olid mingid reporterid, et kui ma sisse saan seal Toompeal, siis ma lähen jala Võrru tänaseni käimata. See lubadus on mul täitmata. Üldiselt ma olen üpris sõnapidaja inimene olnud, aga. Võrusse kõik praegu sageli või tähendab, nagu võimalik on. Teate, te ei käi vanastigi, mul ema ja tädi, onu ja kõik seal elasid ja meil on seal imeilus elamine, sest onu pärandas isa, ehitas maja meile kui peale ja poolvalmis ja me nimetada kõik kolmakolme õega, mul on õudselt toredad õed, ma ütleks olematut, kui on ühel raha, siis on köigil imelapsest peale jagamise rõõm olnud. Ma ei teagi selliseid olevat. Siis kui ema oli, siis ma käisin väga tihti, sest mul oli onu väga pikalt halvatud ja tädi jääma vanaema ja võru õde, kellel opereeritud kopsukasvaja Teiclo kasvatas last ja tal oli väga raske päev, väga tubli inimene ja ma käisin väga tihti seda onu seal vannitada ja nii edasi. Aga nüüd, miks ma käin aremisest minu Võrus käik läheb mulle maksma üle 600 krooni, bensiin, pluss Väike-kingitused kost ka kaasa. Sellepärast last ei käi, aga alati käime jõuluajal, siis käime kanepi surnal ja ema hauale ja loomulikult kõik suved, ma olen puhaldurus, kõik suved. Üldiselt no ma ikka käin mitu korda aastas, aga vanasti ma käisin peaaegu ihku päris pea ründlust pööras, elustiku saanu ei kuma ikka sinna Rosa siis seal on mul nihe olla aia Takana mõttes ja nii toredad naabrid ja kõik ja ma tunnen ennast väga hästi, aga seda ma muidugi ei kujuta ette, et ma nüüd sinna jääks, sest vaata Mul on seal hea olla ja ma räägi seal puhast võru keelt ja kui ma tulen suvel puhkused, siis ma räägin vanasti, kui bussiga sõitsin, siis sai Tallinnas bussijuhil hakatud nagu võru keelt rääkima selle sees. Aga vaata, see on see, et ikka tahad seda teed veel teha, sest vaata, näitleja elukutse on selline kõik. Mõtle, kui hea, et mul on nii vähetöödega meile, nii et issand jumal, anna mulle teediana ilusat teed ja vaata, see on selles mõttes nihuke erandlik elukutsed. Mida rohkem teed on, seda, seda parem, sest et töösid, mis õnnestuvad, neid on nii vähe, selleks et õnnestumine tuleks, selleks peab olema ka altminekuid ja ebaõnnestumisi ja, ja kui sul ei anta neid selliseid proovimise võimalusi ja mida vanemaks saad, seda pakkumised jäävad harvemaks. Ja siis keegi neist sulle pakutakse sellest pead väga kinni hoidma. Aga minu jaoks ei ole mitte kunagi olnud ükski roll mulle vastumeelne või ma teen seda pika mokaga, ma olen kõiki neid oma lapsi hoidnud ja mõnda loomulikult väga armastanud, nagu ikk. Suures peres on lemmikut. Mis väga armastatud roll on rästiku pihku? Ja loomulikult rästiku pihtimus on niisugune, et seda ma võiks hakata täna õhtul mängima. Oh, kuhu su hiilgus viimne, su musträsta eelistus jäi, on kuulnud külad. Tallatud nurm planeetidelt õhtuti teetolmu niriseb paksu verd. Ja rämedalt pasundab sarv on maanteedel säärase lõkked reas, täisid tapavad soldatid, suits Prantsusmaal reisis tuulispea ja. Ja Venemaal udu on. Või sõpru leinates nutsime. Me armastust, matsime. Ja hukkunud sõprade nimed meil meil siiani huulilt ei kao. Mäe kingutullunud oha, kuis nende mälestust hoiavad? Hobused koirohtu tallavad mis südameist võrsunud ja aeg-ajalt ilmub saha vaos. Kotkamärgiga võid ju meie. Me oleme elus veel. Kevadel. Kevadel jõudsin ma Vladivostoki. Ma nägin elus esimest korda ookeani. Istusin vee äärde ja mulle tuli kõik meil range jõukas isa, maja raadium sentimentaalseks sõbratarid, lumepallitänavat. Hertzeni Ring, tõlkeromaanide lugemine, magus igatsus, mida tekitasid hammusuni põhjamaised, kangelannad. Ärev uudishimu, mis valdas Margareti romaani lugedes. Kas tõesti? See oli kord? Kuusk, kleit, jõulupühadeks, meid pistaks kremeeritud üliõpilane. 30 kraadises pakases külmunud lillede lõhn. Nukker vaikus, suure paastukella helin, kahanev lumi, mis. Männid lohad, Volga rünkpilved silmapiiril. Ookeani ääres tulid mulle meelde lapsepõlve unistused. Ma olin unistanud sõita mööda tormide saarest, ei neemest istuda noruspäi Sammesi kaldal. Ma olin lugenud Puškini luulet. Õrn Olga kasvas isa maja süles truu südamlikku hoole all just nagu metsa lähedal, maikellukene rohus süles, kus mesilased, liblikad ei märka. Õied karikat, ilmsüütult aretama varmas ning ikka kuulekas kraps. Errnolga oli üliarmas ja rõõmsameelne tütar. Keegi ei võtnud mind muidugi laevale. Ainult vana loots, kes pidas mind prostituudiks. Tätoveerist sadama, salakõrtsis mu käel ankru. Pea meeles tüdruk. See on lootus pääsemisele. Kõdunenud kotkad. Lohus, irevil, rohi. Ka lokkab läbis sineli. Kas niisuguse monoloogi või nii ühe inimese tüki tegemine on ikka füüsiliselt koormav? Ja eks muidugi, aga tegelikult, kui ta õnnestub, siis ta annab ka väga palju sulle. Ja kui see etendus ikka lõppenud olija iga garderoobist ikka tükk aega minema ei saanud ja see oli etendus, kus ma olin alati kaks tundi varem kohal ja, ja osa raamatul elati mu vasakul käel, ema ei vaadanud sinna kunagisse. Aga ta pidi alati olema, ma panin sinna käe peale minuga. Ja muidugi see on etendus, kus oli ikka kõvasti keskenduda, sest mitte ühtegi abilist, jumal seal ei olnud. Abilised olid ju need ühiskorterihääled, mis tulid lindi pealt ja muusika ja küünal ja selle süütamine ja minu ookean oli silmapesukausis vesi. Ja seda küünla süütamist, seal oli mul õige palju ja ykskord, kui ma seal ookeanis oma nägu pesin, kukkus tikutops sinna vette ja mul oli veel üks, kaks või kolm küünla süütamist kilist seeni. Haarasin väga ruttu selle tikutopsi sealt kätte ei, täitsa märg. Ja no ma pidin edasi mängida. Siis äkki tuli üks käsi lava ääre peale tikutopsi esimesest reast ja vaat siis oleks tahtnud küsida inimest kallistada ja tänada edaspidi mandi igaks juhuks kaks topsi ja Tartu etendusel. Seal oli mul ju see kestavahetus ruutkleidist sinelis ja siis veel naiseks saamise soov ja vee pärast sineleid üks must atlas kleit. Ja kuna see toimus kõik laval hämaras valguses ka nihukeses toredas valguses ja kuna see ei olnud mingisugune erootiline stseen, see oli pigem traagiline, kuidas. Ta kisub ühte riiet seljast ja kuidas paneteist vahetab oma nahka, nii nagu tal oli need elusid palju. Ja Tartus äkki vaatan, issand seda musta kleiti peegli taga ei olegi ja mul on sile ära võetud ja, ja olin niukse, poodi peal mängisin, aga siis oli meil lavameister Heino telk, aga Tartus oli niimoodi, et mängisime suurel laval ja taga oli must riie. Eino Telpt oli lava kõrval, ta nägi seda ja siis ta sinna taha tulnud, nii et ta sai tulla. See kleit, issand, mis nüüd saab? Sellele järgi ei saa minna, nii et sellega olid paar sellist seike, aga need lõppesidki kest seal ikka sõnu elu etendus on. Ta on mulle väga lähedane, nii, kuidas maa sõdisin vastu sellele, sest Matti üldse tahab seda teha, mõtlesin, et jumal. Esiteks, ma siis ei olnud need monoetendused ju nagu üldse moes ja jumal, kuidas ma selle üksi ära teenima vaidlesin vastu talle ja ta tegi selle instseneeringu vist kahe päeva. Tõi mulle selle lugeda ja, ja hakkasime vaikselt tegema. Ja mitte keegi ei olnud seda tükki näinud meil komissarovil tulla vaatama tega Mati ei öelnud, et sa pead seal alasti olema, Matti lihtsalt ütles enne kontrolletendust, et tead tegelikult, et see selline pihtimus ja kõik see kesta ja elude vahetused siin peaks tegelikult päris alasti olema, sest mul oli tehtud seal mingi, ma keeldusin tegemast mingit kombi, need ja kõik, mis sinna oli pandud. Ja siis vaatas Komissarov enne kontrolletendus rääkis, et ja meil oli valgustaja väga hea valguse tegijat, aga prooviks nii. Aga muidugi see kontrolletendus oli, kui ma selle pika valge kleidiga küünal käes, tulin seal trepist alla, siis ma mõtlesin, et ma lähen koju tagasi. Et ma ei julge sinna lavale minna, noh, nii Tartsi jäiks, esimene alastiolek, et saaks ruttu nüüd ära panna selle sineli selged, aga tegelikult noh, alguses tegi see rästik minuga, mis ta tahtis, aga ka kui ma temaga 200 korda seal laval võitle, siis tegin lõbust mina temaga, mis ma tahtsin. Kas rästiku pihtimus on sinu enda elu, kreedot või elupõhimõtteid kuidagi mõjutanud? Ta on mulle selles mõttes väga lähedane, et minu elu sai alguse Venemaal minu vanemate, minu esivanemate kallal toimepandu, kodude põletamised ja tapmised ja väga sarnane Olgale, ilmselt sellepärast ka ta mulle nii kallis on, et ma olen ilmselt emapiimaga väga palju seda kibedust ja valu ja söönud-joonud. Aga ma ei ole kunagi lootust kaotanud ja ma olen ise teinud kõik selleks, et asjad õnnest üks suure tööga ja, ja vaesusega lapsepõlves ja, ja armastusega ja headusega, nii et kui Olga Sootova rästiku lõpus tapab oma naabrinaise, siis ta teeb seda õelusest, vaid ta teeb seda meeleheitest ja ahastust, sest sest see ühiskond ja elu oli viiluta viimase piirini. Et minus sellist kättemaksuiha küll ei ole. Ma pigem pean lugu headusest ja, ja minu meelest maailmasaaki paremaks teha. Headusega iluga kurjusega ja tapmisega. Sina kuulud nende näitlejate hulka, kelle kohta öeldakse, et laulev näitleja sina laulad juba. Ai ja ütleme, häid laule. Ka mul päris palju probleeme. Ma väga kahtlesin endas ja isegi tahtsin sellest keelduda ja Kaarel Kilvet mälestuskontsert kunagi ilveti. Esimene lavastus meil oli Mary Poppins ja mul oli see esimene suurem osa. Mul oli see küll ka linti lauldud ja ma pakkusin indi varianti siis, kui ma veel laulsin, aga siis ütles Kalju Oro, kes meil seda asja nagu lavastus, et seekord laulab Kaarel lindi pealt ja kõike seal elus, need laulavad otse ja ega ma ise ka, noh, laulsin ma nii, kus ma ta ära laulsin. Tegime Peeter Kaljumäega proovi mõned korrad kolm-neli korda. Aga noh, äramada laulsin ja ma ei tea kuskil keegi, atlas mind. Lihtsalt sellel tasemel, Tõnu Raadik ütles mulle, et mis sa pabistad, jumal, sa laula nagu säärali, Ander, mõtlesin küll. Õudselt hästi ei tule nagu näitleja. Nii et vanasti oli küll väga palju, meil teatris oli neid muusikale lastetükke ja tõesti oli Meli Ernesaks ja kogu aeg olid nagu trennis ka. Aga mul on olnud minu pika elu jooksul kaks häälepaelte operatsiooni ja mul oli kunagi vägagi kõrge hääl ja hääleulatus. Aga eks see seen kõike sellele mõjunud nii ja naapidi seal on hästi madalaks läinud. Aga ta on mul tegelikult alatiivsemine käre olnud. Ega ma ei ole kunagi heleda häälega Olmundada. Vanasti sai vähemalt mingi petekas tehtud, kõrgelt suudan ka laulda, ka enamik ei suuda kõik. Aga kui sa peaksid praegu laulma või kui sa tahaksid lauda või mida sa laulad, siis? Mul oli karmas etendus elamise laulu vastas jumal, laul, väikemees, seda mängisime 150 korda vist või 200 või seal olid väga ilusad laulud ja väga head sõnad olid nii sügavad laulud ja vot need on niuksed laulud. Seal oli mul üks laul, mille liisitud Lauri Nebel, mis meeldis kunagi väga Juhan Viidingu-le. Mu nurgas. Mulle meeldivad sellised laulud, millel on sisu ja millel on meloodia. Mulle meeldib sügavus. Heilsn igihaljas. Ning. Tapp. Hästi. Kõigile tundub, et ma olen õudselt seltsiv inimene ja, aga ma tegelikult armastan väga üksindust ka ja loomulikult Sildsi ka aga näiteks metsas juba lapsest peale, kui me käisime, pidime marju korjama, neid müüma kanepis, et kooli, riide kastest, kolhoosist palka ei makstud tookord ju ja siis vana, aga nii vara aeti hommikul mu sinna marju korjama ja ja mina kogu aeg mõtlesin ja vaatasin taeva poole, palusin jumalateenijaid karvaliste korruta täis, et saaks koju ja. Jumala jäidet, minu 10 väikest sõrme aitasid mind ja, ja virk marjakorje ja läheb välja, öeldi, et manni Eeemm, Hausime etast kavirgem. Olis vana naine, üks niuke, kõik hästi palju marjul. Ja siis ma otsingi alati nihukest kohta, et ma tahaks üksi olla. Nii hästi palju, rääkisin yksi ja, ja karjas meeldis mulle üksi käia ja siis tuligi Molotov, üks oma ja, ja vaata sellel hästi ikkagi on nii, et kui ma lähen metsa, millegipärast ta tuleb, mul on veel paljud rollid, mis tulevad mulle nagu keele peale ja mis on mul meeles. Mul on väga hea silmamälu, ma pean ütlema. Aga see rätik on hinges. Ja loomulikult minu alguste algus, Mary Poppins, see on ka üks selline minu jaoks kirjutatud kuldtähtedega. Ja loomulikult on seal väga palju muudki. Seal on optimistlik tragöödia, seal on Oliver tseni. Seal on vardame mari taeva kingitus, seal on jumal jumal, mis seal kõik on. Käopesa rätsid. Eks neid lemmikuid on ikka, peaks ütlema päris palju. Kas sind natuke häirib või teeb muret ka, et aastaga lisandub jälle aasta ja. Mina olen niisugune inimene, keda ei häiri kortsud. Näiteks kui ma olin siis ka miljonäriproua, mina ei läheks oma nägu, aga ega ma ei tea, mida korrigeerima, sest see on kirjutatud minu näkku minu elu ja las ta olla, aga peaasi, et hing on noor. Ja loomulikult, kui sain 50 aastaseks, see oli nagu kukepea, pole mitte midagi. Aga kui 60 oli kolm aastat tagasi, siis hakkasid pärast seda mõtlema küll, et issand, anna ikka seda elusad või pikemad ja peaasi, et, et tervis oleks hea ja, ja et see lõpp tuleks nii äkki ja nii ilusti, et sa ei jää kellegile kantseldada ja hoida sai, ei armetuks ja häirib loomulikult see praegune varakapitalism seni hamstri ühiskond. Ja mulle teeb ka haiget see, kui pensionäride elu tehakse nii kibedaks ja nendest üldse ei hoolita. Ma olen õnneks töötav pensionär ja kui mul tööd ei oleks, siis ma ei kujuta ette, kuidas oma kortereid maksaks. Seda kortereid, kus ma olen ainult 25 aastat elanud, ma olen terve elu elanud ühiskorteris ja ühiselamus. Kaotaks oma kodu või need inimesed, kes on tänaval, neid on ju nii palju neid prügikasti inimesi ja peab ütlema, et vanasti neid küllap oli ka, nad ei olnud märgatavad. Ja seda on ikkagi teinud meie see ühiskond, kusjuures ma iialgi ei vahetaks enam seda võimu. Ma ei taha seda iialgi tagasi, mis oli, aga mind häirib see, et kõigile jäävad need vanad inimesed. Nüüd tõsteti neil jälle pensioni. Mis pension see on? Nende elu, milline on olnud, nad on hoidnud oma keelt, kultuuri, nad on kasvatanud ju praegused, need lapsed, need miljonärid on ju nemad üles kasvatanud. Et sellist hoolimatust on niivõrd palju, et lapsed ei austa oma vanemaid ja lapsi, neid väikseid, mõtlen, et neid ei õpetada armastama lille- ja looma ja kui sa neid ei armasta, siis ei hakka iial inimest armastama. See hoolimatus valt, see häirib mind. Võib-olla see on see, te siin aastatega tulnud, aga siin nii silmnähtav. Meil on halastus ainult siis, kui on jõulud. Ja ka siis, kui need kampaaniad aitame, alastame ja siis see oli imede ime, kui oli see maavärin Aasiasse, siis annetati inimesi, peaks pisut nagu suunama sellele, et kui mul on hea, sest ma saan teist aidata, kui sa vaatad, et mul on ja naabril ei ole tee vähemalt tallede jõul ilusaks või ma ei tea, mind on elus väga palju aidatud, ma olen väga raske lapsepõlvega olnud väga vaeselt. Aga kokkuhoidvast perest ja minu ema, kes kasvatasime tööga ja armast seda, see oli selline armastus, et mitte kunagi ei olnud nii musitamist, kallistamistrit, maa nii ei tehtud. Minu ema elas 86 aastaseks, võitles lõpuni, kunagi ei rääkinud, ma tahan surra mitte iialgi, isegi lõpus. Kui ta haiglas oli meie kolm tütart, saatsime ta tähtede taha. Ja tema ütles, et lapsed, et ärge kunagi tasuga kurje kurjad kuid ei suuda, on hea teha, siis jätke tasumata. Siis ma olen püüdnud selle põhimõtete järgi elada ja selles mõttes ma arvan, et ma olen õnnelik inimene ja ma olen õnnelik, et mul on hing. Ei taha ju tervise juures on, vist ka, ei kurda? Sellest ma ei räägi. Mu suurepärane ema, ema tütar, nagu ma olen väljanägemiselt pärandas mulle kõrgvererõhutõve avahaavad kopsuhaigus oli ka mulle lima diisikus, aga ta sai sellest jagu, panin kopsu haiseda, sest seal Venemaal oli see elu ikka väga ränk ja, ja kuna me olime sõjapõgenikud, sest meie maja hävis ja null või asja pommitamine lõike. Ta ütles, et ma karjusin oma hääle sõja ajal käredaks, et rinnapiima nii lahja ja tema kuivatas minu mähkmeid ümber oma keha sai kitsaks. Siis olime kuskil sõjapõgenikud kuskil majas, mida pommitati. Ma olin siis kaheksa või üheksa kuune ja vene lendur oli minu sealt põlevast majast välja toonud, oli tõstnud mu hästi Kerdel ylesse löönud, et sellest tüdrukust olete näitleja, tal on nii kõva hääl. Jõduri ennustas õigesti. Jah aga sa teed praegu ka ju tervise heaks ikka midagi. Ja teen, ma ostsin endale mõni aasta tagasi kasutatud jalgratta oma, korrastub Baraks mitme käigu, käin lihtsalt selle teise jaoks natuke vähe ära rääkida. Sest ma olen töötanud ja ainult 40 aastat. Taas on ainult 44. Lähe, õelataks vähe ja ostsin 1000 kroonise jalgratta nelja viie käiguga ja siis käin seal Võrus vale niuke varajase tõusmisega hästi varase tõusmisega. Cliviis tõusen üles, sõidan 12 kilomeetrit, hommikul tulen tagasi, teen kohvitilk mugavad, aga möödunud suvel ma ei sõitnud pidiltecord, sest mul oli väga suur stress. Ma ei suutnud sõita, ma ei suutnud sõita, ma lihtsalt jalutasin. Elus on tõusud ja mõõnad ja mäed ja orud ja ja nüüd ma hakkasin jälle Õismäe tiigi ääres järve ääres ja Sergin väikselt iimlen. Kuule linnulaul ja nii edasi. Vahepeal käisin ka pisut joogas ja eks ma ikka natuke hoolitsen, võiks muidugi rohkem. Aga ega ma ei ole niuke vedeleja jäälesi ja ma olen ikka liikvel lapsest peale, kui mina käisin karjas, muidugi õdedest vähem, kuna ma olin haige, väga viletsakene ja, ja kõhnakene siis nagu mind hoiti mind karja hommikuni või ema ikka smanni. Ma tõusin kohe ülesse, kohe läksin ja ütlesin mul kaks õde eriti üks neid viis korda, et Jaama tuleb, magab. Aga mina arvasin karja, nii toredad olid need hommikud hästi suurkaste ja kalossid jalas ja siis oli külm ka ju vahepeal ja siis kui kastenoveraleksiklik Lepississe libissidesse ained jalgu ja ja siis, kui kastele ära kuivanud, siis viskad selili ja mulle meeldis õudselt pilvi vaadata. Pille vaatamise ajal, see läks teinekord väga pikaks, mõtlesin, et lapse hinge seal selle pilve taga nüüd jumal või kus ta istub, seal suure habemega. Jää olid lehmad, rukis või kuskil nii ja siis mulle meeldis aga tähti lugeda, sest maal oli ju see WC, no ütleme seda peldikuks, noh see oli kuskil peaaegu nurme pääl ikka ikka mitu-mitu meetrit majast eemal ja siis olid suured hanged ja talved ja ja siis välja pissile minek ja siis laevakaaslasest ka siiani need hundid lastele hirmu ja õuduse jutud siis olid ju need metsavenna ajad pärast seda ja seal oli Võrumaa neid hästi palju ja omad hirmud ja kui oli kuu, siis vanaema pidi panema endale ka lambale kasuka selga, sest ma ei jätnud enne järele. Patsin, ma ei võta kalamaksaõli veikva, pean minema, tähti lugema, lugesime, lugesime siis Evaide, valime lukku, lugesime siis vanaema iquitsetallatsegi meie näidamisel piljonid ja triljonit. Vaat nii, ja siis vanaema ütles veel, et kui halb laps oled Alblaks tegelikult Jald tonnikile helde jää laps, ega ma jonnipunn ei olnud, aga ainult selle rohu võtmisega sooja piima pidin jooma, kops vaielda. Aga vaat seda ma sugugi ei tahtnud ja et siis viib su kuu endaga kaasa, sest kuuel on üks tüdruk ja tal on viht käes ja ma näen seda tüdrukut tänaseni. Kui on täiskuu, seal on üks niuke kuju, Magardsin kuud ja siis räägite kuutõbine tiikla niukseid, jutud ja maal elasime internaadis, koolis käisime siis ikka neid õudusjutu rääkimine, isoli, nipli, hirmeid kõigile, kes oli miskit kuskilt kuulnud. Pärast tuli välja, et vähihoroskoobi kaitsja on kuu ja mõjutaja, pärast tuli välja, et kaitseingel oli seal taevas ja ema jutust jäi mul see, et kodus oli töö ja armastus. Me Võrus käisime nii tihti ja ma nii tahtsin alati kodunt ära tulles ema kallistada. Ja mu käed ei läinud ümber. Lõpuks kuskil Paal sünnipäevadel loomulikult nii. Aga vat ma kallistasin teda niimoodi, mõtles, nii väga. Ei saanud teha ja paar-kolm korda tegin ja siis alati viimasel ajal eriti tulime kodunt ära ja siis ütlesin emale, et kaadina käitma. Siis ma ütlesin hiigegigama too pärast hiigema ikka sellepärast, et mulle oma nihe, laadsed. Endal oli vesi silmas, aga sõitsid autmaja juurest ära siit. Üks asi, mida ema sulle on antud, on ka kindlasti rõõmus meel ja optimism ja sest seda sa lausa kiirgab. Meil kõigil on väga palju raskusi ja ei ütleks, et elu on kergete killast, aga aga vaata, nii nagu meid on õpetanud see meie töö juures juba Panso ja elukutse niuke, et alati see ei ole küll selleks võimeline, et kui teatri uksest sisened, siis jäta oma kalossid sinna ukse taha ja ükskõik kui raske on ja kui sa pead Rava rõõmus olema, see unustad sellega tutvustama. Valvelauatädi talatilivat jumala, seal on kõik jäätis, raid, alatine rõõmus, naeratad äkialisest nurga tagant olnudki katnud Tšehhi. Ja nii ta on, aga ega ma ei ole ainuke niuke, aga ema oli mul väga optimistlikul tõesti, tal oli selline eluisu ja muidugi töökusest, tal ei jäänud muud üle. Oma 60. juubelil sa mängisid üheksakümneaastast väga rõõmsad. Joodikut jalutad ka veel kõigele lisaks joodikut vallatud, jalutad Ranaid, vaat see oli ka mul üks lemmikroll, kui Jaanus Rohu maitselt hakkab seda lavastama. Ja siis andis meile kõigile lugeda ja. Ma küll ei teadnud, ta oli seal nagu ratastoolis oli niimoodi Audrey kirjutatud sisse ja kui Aime Unt tegi selle õndsa hakkas juba rääkis mulle, et sai lipud kuskil maa ja taeva vahel seal ja ja ma seda nagu ei kujutanud ette, see oli mulle alguses küll jõkke šokkidega seal eriti mugav olla ei ole, ausalt öeldes enne peaproovi ma tulin sealt ülevalt pea ees alla ka seal kõrgemal kõvasti tulin, aga kõik läks hästi. Mul see tulek säält, aga tegelikult aimel oli geniaalne lavakujundus nii ja kunstnik ta on, ma ei kujutaks ette, ta ei oleks olnud oma selles korvis või noh, niisugune ämblik nagu ta oli igavene just seal meie kohal väga tore rall ja meile väga meeldis tervele trupile seda etendust ja seal on meil väga-väga kallis etendus väga ja ka rahvale see meeldis väga. Ma valisin selle, et kontrast oleks pärast suurem ja tulin publiku ette. Soovin sulle veel palju ilusaid rolle. Tee külaliseks oli täna näitleja Marje Metsur. Aitäh. Aitäh. Ei tüütu ilmsa iial andamis unistuste Vaiknas head sõbrateegareerilt randa. Üks aeruori pageb ta. Seal vaelma õigusi kette ning nutan ühes rahvaga, seal toon monargid kohtu ette ja võimu eiga, vaata seal ennustada Borerrast. Nende au, see helkijad. Ning sõbra taeva pärast elas murda, kes elas. Sõbra aela pärastele, nii-öelda et elas seal võlukepist headust laotanud ja tütre põrmust väärt trofeed ja valitseja troon. Aga kes? Need olla asega aerada äravoolu ja õela. Vaimutiivad lahti löövad, tallinn vaatleb, mainib igaveseks leegitsevad mekk, kukutatud kuningaid. Laidoner kiidab kuulsuste käe. Et teha nad kõik tehtud. Ning sõbra taeva peraalselast unu mida, et elad, kes? Niite ja taeva ja sulas. Sõela. Pühi truudus, tunnitusi, Suht kuulma peab mu isamaa austagem unistusi.