Laevatee suvekülaline. Tere päevast ja kaunist liiklus algust teile, armsad kuulajad. MINA OLEN Liina Kusma. Koos meie suvekülalisega tahame täna viia teie mõtteid mõneti igavikuliste radadele. Abiks on Joel Steinfeldi laulud ning sõna- ja muusika seab saateks hea kolleeg Anna-Maria kurrat. Palume kuulama. Meie tänase saate külaline on proua Kaja Jakobson. Tere tulemast. Tere. Kohtasin teid ühes niisuguses huvitavas kohas nagu Saksa gümnaasium. Seal olid parajasti harmoonia päevad ja käisin ja kuulasin, mida teil seal inimestele öelda oli ja minu jaoks tundus sedavõrd huvitav. Arvasingi, et saatesse ja mis teid seob selle kooliga, loomulikult see ette olete seal koolis õpetaja, erinevalt füüsikaga kannate matemaatikatunde ja samas on teil üks niisugune kõrval huvi, mis justkui pealtnäha üldse haaku sellega, sest ma kujutan ette, et need, kes on reaalaineid õppinud maailmavaade peaks olema ka väga realistlik. Teie tegelete hoopiski, ma ei tea, kas nimetada seda nüüd siis hobiks, see on rohkem kui hobi, tegelete vaimumaailma asjadega kõige sellega, mis on põnev, huvitav ja millest inimesed üsna vähesed teavad, aga teades sellest rohkem võib-olla mõnigi saaks abi. Meil on üsna palju tänasel päeval inimesi, nii noori kui vanemaid, kes on oma igapäevaeluga üsna puntras ja nad tulevad ju teie juurde. Mida te võiksite öelda, kui tähtsale kohale te paneksite inimese töö iseendaga? Ma arvan, see on peamine, kõik algab mõtlemisest, kõik algab suhtumisest. Ja seda saab. Ise saab inimene ennast kõige rohkem muuta. No öeldakse, et ega keegi teine õieti aidata ei saagi, saab ainult suunata, eks just nimelt Jonad seda suunda teie käest küsima vist tulevadki. Küll ja ma olen alati väga väga rõõmus või õigemini väga rahul, kui tõepoolest keegi minult ka midagi õpib, ma hea meelega annan oma teadmisi inimestele edasi. Võib-olla tasub siia juurde veel öelda ka seda, et ei ole mitte lihtsalt õpetajaks õppinud, te olete ju ka veel selle waldorfpedagoogika kursuse nelja-aastase kursuse omandanud, no see ilmselt muutis teid ennast ka. No ja ma läksin ikkagi otsima alternatiivseid võimalusi nii koolisüsteemile kui ka inimese arenguks üldse. Miks te seda tegite, kas te nägite, et see igapäevane arusaamine igapäevane õpetus ei aita inimest? Ma päris niimoodi ei ütleks ma. Mulle lihtsalt tundub, et koolisüsteem oleks kõige toimivam, kui ühendada praegune koolisüsteem ja waldorfpedagoogika. Ma ei ole puhtalt waldorfpedagoogikasuuna pooldaja, aga mulle tundub, et tuleks leida nende süntees. Eks paljude asjadega olen nii, et tuleks võtta poolt nagu neid teadmisi, niisama ju vististi on ka meditsiiniga, et ainult see tavameditsiin jääb võimetuks ja kui sinna appi tuleb veel kas rahvatarkus või alternatiivne meditsiin, siis koos ollakse ikkagi nagu inimesele rohkem abiks Niilist teiegi aru, et igapäevaarusaamistest niisuguse tähtsa töö juures nagu õpetamine, kasvatamine ja üldse elamine jääb vist väheks. Ja oligi nii, räägime nüüd sellest, kuidas te saate aidata neid inimesi või mida te ütlete nendele inimestele kes tulevad teie juurde mingite oma probleemidega, mismoodi inimene peaks neist välja tulema, mida ta teha saaks, kui ta on täiesti ummikus, ta ei näe mingeid väljapääse. No ma arvan tõesti, et igal probleemil on lahendus, nii uskumatu kui see ka mõnes situatsioonis ei ole, tuleb lihtsalt ise ennast mobiliseerida, aga ma saan ka väga hästi aru, et kui sa oled väga-väga ummikus, on raske ennast mobiliseerida. Ma arvan, et seal aitab mõtlemine esialgu, sest esimene asi, mida võiks teha, on see mõttes pöörata 180 kraadi ja vaadata probleemile tõesti näkku. Sest tavaline on, et me püüame nende eest nagu rajoon. Ja see on minu meelest peamine, et iga asi see, see puudutab terviseprobleeme, aga see puudutab ka elu probleeme, ükskõik missugune probleem, probleem on lihtsalt probleem seda lahterdada, eraldi ei saa neid eristada. Nüüd, kui sellele probleemile tõepoolest näkku vaadata, siis peaks püüdma tajuda, mida see probleem mida ta teile ütleb ja mida te tunnete selle probleemiga seoses äkki seda, et pole väljapääsu, seda ta tunnetage, jah. Nüüd öeldakse igal pool, et sa pead seda probleemi armastama, tühjas inimene seda probleemi armastab, ta ju tegelikult vaevleb selle käes. Et sellisel juhul armastust saata on otseselt niimoodi raske, aga on kerge mõelda, et see probleem on nagu roosa värvi sees ja sellega ma väidan, et saab juba üht-teist muuta. Ehk mulle tundub küll, et roosa värv on armastuse värv, et sellega saab sellele probleemile ka armastust saada, aga noh, teine viis seda lahendada nii et, et nüüd, kui ta oleks seda probleemi vaadanud või kuidagi pääseda või ükskõik, kuidas te seda tajute, võtke kõigega lihtsamad värvid, värvipliiatsid, kui te ei kujutle, missugune see probleem välja näeb. Võtke esimene värv, mis teile meelde tuleb või mida te näete ja hakake sellega lihtsalt seda probleemi mõttes värvima mõttes värv aga võib ka otseselt paberile värvida joonistada paberile probleemi, sodi teha, lihtsalt sõdida ja kui lihtsalt sodite, siis mõelge, et selle probleemi energia kannatas sinna paberi peale ehk te selle probleemist vabaneda läbi selle ette kannate selle energia paberi peal. No tegelikult ju ei vabane niimoodi, eks ole, tegelikult suunatakse oma mõtet ja tegelikult püütakse, nagu ma saan aru sellest raskest koormast mingil moel vabaneda mõtte tööle hakkaks. Jah, jah, jah, sellest peabki vabanema ja nüüd teha teine pilt, oleks tore, kui te teete teise pildi. Teil on mingi nägemus, et te olete sellest taagast või sellest probleemist lahti. Tehke see helgem pilt, tehke see helgem pilt, telehakkab endale natukenegi kergem, kui te olete väga, väga ummikusse, kui teil natukenegi kergem hakkab, sealt hakkab juba lahendus, tuleb ka see päevast päeva teha. Ma arvan, et nii tõdesid võtavad lapsed üsna kergesti omaks, sest nendel on see joonistamine üsna loomulik osa elust, aga ütleme nii, et kui kujutame ette vanemat inimest, kes ei ole ammuilma enam nende asjadega tegelenud ta vist ei usu seda juttu. Ta ei pea uskuma, ta võib ikkagi proovida. Mina ei ütlegi, et inimene peab uskuma, aga ma mõtlen, et kui natukene saab oma pinges sellega lahti, siis see juba on väga-väga hea näitaja. Ja teine asi on see, et ei ole nii, et lapsed oskavad joonistada yksi oskavat, sa teed täpselt nii palju, kui sa oskad. Jaoks peab oskama iseenda jaoks, järelikult sa võid teha mida tahes sinna, peaasi, et hakkaks kergem. Minu meelest on peamine, et ükskõik mis situatsioonis saab abi Ja ma arvan, et üsna palju probleeme tulebki sellest, et inimesed ei ole oma mõtetes vabad, nad arvestavad ka väga palju sellega, kuidas nad paistavad, mida mõtlevad neist teised inimesed ja mismoodi see kõik siis on ja kui tundub, et ikka järjest hullemaks läheb, jään vaesemaks, ma ei saa sind endale midagi lubada, ma paistan ikka väga vilets, teistega võrreldes ma kohe ei tule kodust väljagi ja tasapisi me vist endale seda seljakotikest, millega on väga raske edasi minna, ikka kokku kogume ka. No minul on ka olnud elus raskeid situatsioone ja sellistes situatsioonides ma mõtlesingi niimoodi mida aitab see, et ma nüüd nii väga muretsen selle asja pärast, kas ma muudan sellega oma probleemi kergemaks. Kas ma lahendan seda? Ma sain aru, et kahju küll, aga hetkel ma ei saa seda probleemi lahendada, järelikult mul ei ole mõtet muretseda selle asja pärast. No ma ei muuda, ma teen seda asja ainult iseenda jaoks raskemaks, ma tõesti püüdsin iseennast nendes rasketes situatsioonides säilitada. Ma tõesti ausalt, pean tunnistama, aeg-ajalt ikkagi tundsin, et lained käivad üle pea siis kellelegi kutsusime iseennast korrale kaja. Sa ei saa siin praegu hetkel mitte midagi muuta. Sinu halisimist ei aita mitte midagi, ela rahulikult edasi. Ja niimoodi niimoodi ma sain nendest rasketest hetkedest tõesti üle, mis kestsid aastaid. Kuidas ikka saan rahulikult elada, korraks kutsud ennast küll korrale, aga tuled jälle, seesama mõte tuleb jälle tagasi järgmisel päeval või järgmisel nädalal, kui asi ei ole lahenenud, kui ikka probleemid? Noh, võib-olla peaksid mõtlema sellele, kui palju meil elada on antud. Võib-olla peaksin mõtlema, ma olen ikka küsinud inimeste käest, et kas te olete mõelnud, kui palju on 10000 päeva ja kui ta nüüd natukene järele mõtlete, te saata, et see on umbes umbes 30 aastat ja nüüd edasi mõtleme, et oletame, et inimene elab 30000 päeva, siis oleks ligikaudu 90 aastat 130000 päev on siiski väga-väga vähe. Ehk teisisõnu see, kuidas mina täna elan, missuguse emotsiooniga mina täna elan, on täiesti ja ainult minu teha ennast vabandada teiste inimeste, noh, et keegi vihastas välja või keegi ükskõik mida halba tegi. Loomulikult ta tegi seda, aga see, kuidas ma selle endasse võtta, kuidas mina selle päeva või selles situatsioonis alal, see on siiski enduda. Kui kaua ma seda halba endas kannan? Ja see tõepoolest on enda teha ja külakahju, kui ma mõtlen, et nüüd täna on kell, kus ma olen tänast päeva elanud, nii et kell on juba kuus ja see on lõplikult läinud ja ma olen selle päeva raisanud selle peale, et ma vihastan võima, tunnen kurbust, loomulikult need emotsioonid käivad inimestega kaasas, aga me ei saa nende Allamatuda. Veel tuleks rohkem teadvustada, et iga iga tund ja iga hetk on väärtus ja väärtus meie enda jaoks. Ilmast mis köik soo seal On. Ta ei. Toonud sa näed on seen soosil. Sil. Kuid. Ja veel ei ole. Mees söödatele. Väikse ta tuure ta. Saada jäid mõne hädas ja ka. Märguta. Aeg. Ta tõi väiksema voolu ja suud. Oi, olen toonud Muid. Et. Kui ta veel ei ole Räägime natukene siia juurde, leinast kui sellisest, tähendab, mida kauem siin ilmas inimene elab seda enam ta puutub kokku niisuguste asjadega. Kuidas teie suhtute leinasse, kas võib selle lasta vabaks nii-öelda, las ta olla nii kaua, kui ta tahab, seni kuni ma tunnen ükskord, et see enam mind igapäevaselt, et ma igal õhtul ei nuta patja või püüan ka sellest võimalikult kiiresti vabaneda. Kuidas tundub õigena? Ma arvan, et õige on ikkagi emotsioon läbi elada ega seda ei saa ju kuskile peita, me oleme siiski inimesed kõige emotsioonidega, aga sellega seoses võib-olla võikski mõelda üldse surma peale surma peale üldisemalt üldisemalt selles mõttes, et igal hetkel, kui me kellegi inimesega räägime või oleme, võiksime tajuda seda, et ja järgmisel hetkel seda inimest ei ole. Võibolla mind endast järgmisel hetkel ei ole. Ja sellega seoses ükskõik, kellega me hetkel räägime, kui me lahku läheme, võtke seda kui viimast, millal seda inimest nägite, et see lahkuminek oleks meeldiv, et ei oleks aenu või riidusid ja, ja rohkem mõelda nendele hetkedele tõepoolest, elada selles hetkes. Võib-olla järgmisel hetkel me enam ei saa midagi, muidu oota. Küll läheks palju asju sel juhul õigesse kohta või saaksid need eluväärtused teise näo või, või teise hinnangu. Kui inimesed nii mõtleksid, aga tavaliselt nii ei mõelda, eks ole. No loomulikult, ega siis ei saa nii ideaalne inimene olla, aga kui see aeg ajalgi meelde tuleb, annab see palju palju endale. Jah, ma olen vahel mõelnud, et noh, kui ma siit läinud olen, võiksid mul üsna ükskõik olla, eks ole, aga samas jäävad maha ju lähedased ja omaksed ja hea oleks, kui nendel ei oleks mind meelde tuletades, kui seda kunagi juhtub piinlikega, aga halb, et ikkagi oleks hea, et ükskõik, kes meist siit läheb, et see jälg, mis maha jääb, ei oleks, ei oleks tumega mustega piinlikkust tekitav. Ehkki küll ei ole see meie asi enam siis kuigi palju ikkagi on. Ja, ja siit edasi olema tõepoolest mõelnud ka sellele et samal ajal noh, iga inimene võib eksida, ei tohiks karta küll eksida, aga ei saa nendesse eksimustest sega kinni jääda, et me peame püüdma neist mõtetes vabaneda ehk võtma natuke kergemalt. Mul oli kaks inimest, ma räägin selle näit ära üks inimene tuli ja ütles, et mul ei ole mingeid probleeme, aga ma olen nii väga kõhn, olen 40 kilo, kaalun ja tõesti inimene väga kõhn ja läks aastaid mööda, tuli teine inimene ja ütles, et Mul ei ole mingit probleemi, terviseprobleeme, mingeid probleeme ei ole, aga ma olen niivõrd paks. Ja siis ma mõtlesin, et kallis inimene, sa oled ainult paks, miks sa ometigi ei ela. Ehk teisisõnu, ma mõtlen, et me väga tihti mõtleme tühistele asjadele või vaevama ennast tühiste asjadega. Peaksime tõesti rõõmustama rohkem iga hetke ja päeva üle ja sellega, kui me iseendale kogu aeg halba sisendama. Sellega me teeme lõpuks oma kehale ja iseendale liiga siia, ma olen isegi mõelnud sellist harjutust. Et ma olen öelnud, et vaata iseennast kõrvalt, siis ma ütlen, et vaata, palun kui väga su keha vajab sinu armastust. Ja nüüd ma isegi seal harjutuses ütlen, et need saades endale armastust, kujutlejaid, sa oled üleni roosa värvi sees ainult seda armastus siis endale niivõrd meeldiv kogemus, sest inimesed äkki mõistavad, kui väga see seesama keha, milles me ise oleme, see keha vajab meie armastust, mitte keegi teine ei saa meid armastada rohkem kui meese ja ei ole midagi tegemist, selle egoismi käes on seal rohkem iseenda väärtustamine ja. Võib-olla tänumeeles keha meid ikka teeninud on, nii nagu ta on. Ma arvan, et väga paljud haigused saavad sellest alguse, et me piltlikult öeldes endale kogu aeg niimoodi vett peale tõmbama. Olen mõelnud, et kui lapsele või ükskõik kellele ühele inimesele öelda kogu aeg halba, et sa oled nii raamatu, sa oled nii rumal, sa oled nii halb, siis, siis tegelikult see laps ju esiteks tal tekib, võib-olla tekib trots, aga võib-olla ta ta ongi niivõrd õnnetu, aga sama reaktsioon on ka meie kehal, kui me iseendale kogu aeg niimoodi ütleme, mul tütar ikka ütles umbes samasuguste sõnadega iseendale, et ma olen raamatu ja arumaal ja koolis õpilased vahel ütlevad, et ma olen nii rumal, et ma ei saanud sellega hakkama. Mõtlesin, et sa ei ole rumal, see ei tohi endale seda iialgi öelda oma tütrele näiteks tolles selles situatsioonis ütlesin, et ah, kujuta nüüd ette, et mina ütlen sulle need sõnad või ütleb sulle õpetaja, need sõnad, mis sina nüüd praegu kodus ütled. Siis ta on vihane, aga iseendale. Me oleme need laomeeli ja, ja me ei mõtle sellele, mida me tegelikult endaga teeme. Sest keha reageerib sellele, mida me endast mõtlema või mida me teeme. Inimene ei tule selle peale lihtsalt jah, aga kumb siis parem on, kui näiteks keegi teine ütleme, töösuhetes võib ju ka nii tulla, et sulle järjest öeldakse halba ühelt poolt, teiselt poolt võib-olla saad sa seda positiivset, aga noh, esiteks ma arvan, et vesi uuristab kivisse augu, aga kas see ütlejalega midagi tähendab, ma kujutan ette, et see, kui sa endast nagu midagi halba välja saadad see mingil moel mõjutab ju ka sind, ega sa ise sellest paremaks ei saa? Loomulikult ma olen seda alati mõelnud, et kõige enam peaks ikkagi tegelema iseendaga. See iseendaga töö on nii põhjatu, nii kergelt, tee seda, teist või kolmandat, aga katsu sa endale seda öelda ja seda siis selle järgi ka teha. See on väga, väga raske, aga no sellises situatsioonis ma olen mõelnud, et kuidas saaks kaitsta, sest noh, elu ütleme reaalne elu on ju niimoodi, et mõni ülemus sõimab oma alluvat või, või riidleb. Mul on üks väga hea sõbranna, kuna, kellel on selline probleem. Imetlesin, saad aru. Minu jaoks on see selle jaoks, et sa pead iseendast nüüd selles situatsioonis lugu pidama, ta ütles, ma tunnen ennast nagu märg plekk, kui see ülemus ütleb, mõtlesin nii nüüd tänasest päevast täitsa niimoodi, et kui see ülemus sind sõimab, kujuta ette, et ülemus on väike ja sina oled hästi suur. Vaatad talle ülevalt alla, sest sellega saame me kaitsta. Me peame ennast kuidagi sellises situatsioonis kaitsjana loomulikult jah. Ja ta oli mulle tänulik, ütles, et selles situatsioonis ta saab tõesti selle selle läbi ennast aidata. Siis siis tõesti vaatad asjale ülevalt alla, kuulad selle ära, mis ülemusele öelda on, aga samal ajal ei võta seda niimoodi. Ei vaju rohust madalamaks, aga niisugused suhted võivad olla ju ka lähiringis ja omade, pahade inimeste keskel erinevate põlvkondade vahel, eriti kipuvad need olema ämmade minejate suhetes niisugused nähtused, kus siis tavaliselt ju ikka ämm on see suur ja minia on see väike ja eks ole ka teistsuguseid situatsioone seal nagu ei tahaks, et see, kes halvema poole esindaja viise ütleja poolone kuidagi halvasti läheks, sest ta on ikkagi ju lõpuks oma inimene. Kuidas võiks ühe suguvõsa piires mõttega töötades iseendaga töötades neid suhteid parandada? No ma mõtlen, et kui niimoodi mõelda, et see inimene, ämm näiteks on hästi väike ja sina seal suur, ma loodan, või ma kujutan ette, et sellega tegelikult ämmale haiget ei tee sellele inimesele haigeteks, sest sa mõtled lihtsalt, sa püüad ennast kaitsta. Mida saaks sellises situatsioonis teha? Aga kui on lapsed, lapselapsed ja vanemad, kus on ikka tõesti omad Ma saan sellest väga hästi aru. Ma arvan, et seal mõttes tuleb ikkagi püüda sedasama probleemi asja mõttest saata armastusega muud midagi ei saa teha ja püüab ikkagi iseennast seal säilitada selles situatsioonis. Ehk teisisõnu tuleb enda mina iseenda jaoks paika panna mõelda iseenda peale, ma olen täpselt nii palju väärt ja ma tõepoolest olen iseenda jaoks aeg, mis, mis loeb, see teine ütleb, et sa saad laisk, lohakas. No mis siis, kui ma olen, laske lohakas, aga ma olen võib-olla muuseas väga tubli, väga tubli ja tore inimene, ma arvan, tuleb otsida ikkagi iseendas. Ka see enda hea külg ei ole ühtegi ideaalset inimest, kõigil inimestel on vead. Kõigil inimestel on ka oma hea külg. Jagad seda head otsida? Selle endas ehk ikka leiab üles, aga tähtis on leida sega sellest antud hetkel siis vastases üles ja kunagi ma olen kuulnud ühte niisugust ütlemist, et inimesel on võimalik vaadata oma lähedasi näiteks nii silmadega kui südamega jääd kui lihase harjutusi ja vaadata neid kõigepealt silmadega ja siis annab natukene teistsugused, kui vaatad südamega, siis asi muutub, kuigi palju vist peab ikka seda ka igapäevaelus kasutama, seda südamega vaatamist küll öeldakse, et need, kes elavad südamega, nendele jäävad südamed haigeks, sest see, mida sa kõige rohkem kasutatud ka kõige rohkem kulub, aga võib-olla et see alati nii ei ole ja, ja kõik see ja mis tuleb sellest, kui suhted on head, siis ma arvan, et noh, see on kõigile kasulik nii meeleolule kui tervisele, nii ühele kui teisele. Tegelikult peaksime püüdma sinnapoole, et vähemasti selles lähedaste ringis oleksid head ilusat suhted, siis on küll kahju muidugi minna siit, aga noh, siis on juba teised teed. Selle südamega vaatamise juurde tuleb mul meelde mu enda vanaema, meie peres ei olnud tavaks kallistada ja, ja, ja oma õrnuse avaldada ja ma mäletan, vana istus köögis ja ma sain aru, et ka tema ju üks kõikuma iga inimene on, ta vajab kõige kõige enam armastust ja siis ma püüdsin talle pai teha ja mul oli endal tegelikult sellest lõpmata hea tunne ja ma sain aru, et ükskõik missugune inimene ta vajab armastust. Peamine tahtsime nendele südamega vaatamise juurde, ma arvan, et seda ei kulu, kui see tõesti südamega vaata, ma arvan, siin peab eristama seda. Ma arvan, et see südamega vaatamise ajal võib-olla te mõtlesite ka seda, et kui kellelgi on raske ja halb et muretseda selle inimese pärast, ma mõtlen niimoodi, et me peame selle koha peal selgeks tegema, et me võtaks teise muresid enda kanda. Ei, ma mõtlen seda lihtsalt, et silmaga vaatamine on niisugune kaine pilk, südamega vaatamine on soe ja hindav tähendab selles mõttes, et kui sa juba oled võimeline tihti inimest südamega vaatama, siis ta on sulle ikkagi südamelähedane. Ja ja noh, sellisel juhul ma arvan, et see süda siiski Kuluvate kulu ikka nende asjade pärast, mis meile südamevalu teevad, eksiast. Ja vaat selle südamevalu koha pealt ma tahaks küll anda ühe õpetuse. Ma arvan niimoodi, et kui te näete, et mõni inimene on hädas ja ta väga-väga muretsete selle inimese pärast siis mina jälle ütlen, et see muretsemine ei aita seda inimest. Kui te tahate seda inimest aidata, küsige selle inimese käest, kas sa tahad, ma aitan sind. Mõni inimene ütleb, et ta tahab, et teda aidatakse, aga mõni ütleb, et ei, ma püüan ise selle asjaga hakkama saada. Nüüd see inimene, kes ütles, et ma tahan, et sa mind aitad, aidake teda niipalju kui teie suudate ja edasi mõelge nüüd on Teie töö on tehtud, ei muuda paremaks selle inimese situatsiooni, kui te muretsete selle asja pärast te püüdsite anda endast parima, nüüd on ülejäänu selle inimese teha või looja teha. Nüüd, kui teine inimene ütleb, et ma ei taha, et sa mind aitad, siis see mure on selle teise inimese mure, ärge muretsege ennast vot sellega, kui te muretsete selle teise inimese pärast, kes tegelikult abi teilt ei taha, siis kas te muudate selle inimese situatsioonid ei muuda seda küllaga teete oma südamehaigeks. Kui abi niikuinii anda ei saa ja ka see muretsemine, mida vanemaks saame, seda omasemaks meile lähen ja kõikide asjade üle muretseb vanem inimene tunduvalt rohkem kui. Kui tuleb muremõte, siis võiks proovida seda muremõtet muuta positiivseks energiaks. Tihti palvepalugi, sellel inimesel läheks hästi iga hetke nüüd muretsete igal hetkel tehke hoopis palve. Ma palun, et tal läheks hästi. Ja te tegelikult teete sellesama seesama mõte teile tulevate pöörasite selle energia positiivseks. Palve tähtsusest on palju räägitud ja ilmselt mitte ilmaasjata, sest väga paljud on ise oma naasta tundnud ju ka, eks ole? Oma. Ja sinu õnn, istu Youiga, armas nii. Kes kuuri piiga kanuud, kui palee? Ta on riik Loobuda see ka le kuuri sööda, aga me. Ei saa, onju? Veile ja õige? Nii vaipa. Võti. Täna on siin maalsel armuulu ka siin tüübilist ja kiida südame üle. Me rääkisime sellest, et kui inimesel veab, siis on tema käsutuses umbes 3000 päeva tundub palju ja tegelikult väga vähe. Need päevad lähevad väga kiiresti. Kuidas unistustega on? Kas unistada võib igal ajal, igas eas, kas on mõtet unistada, kui paistab, et nii siukseid unistused iialgi ei täitu, ikkagi tasuks mõelda, mida ma siin elus tahan? No mina olen küll mõelnud, et kuna meie aeg on siiski väga, väga piiratud, siis me võiksime mõneks hetkeks peatuda oma igapäevases elus ja mõelda, mida me õigupoolest soovin. Ma olen tihti vaadanud inimesi, nad käivad töö ja kodutöö ja kodu ja mulle tundub, et Me ei mõtle sellele, mida te õigupoolest saada. Ja sellepärast ma mõtlen, et kui see asi läbi mõelda, võtta paber ja pliiats ja kirjutada paberi peale oma unistused. Võib-olla unistus ei ole päris õige sõna, võib-olla mõelda niimoodi, et kui ma järgmisel hetkel suren, noh ükskõik, võib ju nii mõelda, et kui ma peaksin ükskord surema, võib-olla nii parem mõelda, mis on see, mida ma tahaksin tõepoolest veel korda saata ja kui see on paberile pandud või seal läbi mõeldud, siis on hästi kerge selle poolega püüelda, sest enamasti me mõtleme, et võiks olla see või teine või kolmas asi, aga kui on üks väga konkreetne asi kirja pandud, siis sellega seoses ma olen vaadanud, et tuleb ka teisi asju selleks, et seda unistust teostada oma aja teisi asju veel küsida, et kas ikka on nii kerge selle unistuse poole? Ei, aga ma arvan, et me oleme palju palju edukamad siis kui me oleme selle läbi mõelnud ja kui me oma kogu sisemisi energia ja jõu rakendame selle ühe eesmärgi jaoks seal tuleb kindlasti muid asju ka veel teostada enne selle eesmärgi saavutamist, aga kui te kogu aeg mõttes mõtlete, vot seda ma teen tegelikult selleks, et oma kaugemat eesmärki saavutada, siis te olete edukas. See eesmärk võib olla ilus maja, aga see võib olla ka head suhted oma lähikondlastega. Ja miks mitte minna, mida see võib mida tahes olla ja ma arvan, et ei peaks ka häbenema tahta midagi materiaalselt, sest me oleme materiaalsed ja mis puudutab sellesse, kui minna aja juurde tagasi, siis ma olen mõelnud, et võib ka kirja panna, et mida ta kõike soovite, võib-olla ongi maja ja auto ja mida iganes, aga maja juures mõelge veel, milleks te seda tahate. Mõni võib-olla tahab maja selleks, et lihtsalt olla looja ehitaja, mõni soovib seda maja võib-olla selleks, et saada turvatunnet, mõni saab võib-olla hoopis eraldatust. Et neid põhjusi, miks ühte maja tahta, on hästi-hästi palju selle võiks endale selgeks teha. Siis saate ka iseenda kohta rohkem teada. Ja seda maja võidakse tahta ka ju näiteks sellepärast, et ma olen siis võib-olla parem kui mu naabrid, kes jäävad sinna korterisse. Kas see on ilus unistus? Ei, ma arvan, et peaks mõtlema ainult endale ja jätan, kellel laas ütles, et mõtlevad üsna palju selle peale, kuidas ma paistan eestele ja käituvadki selle järgi mitte üksnes ei mõtle. Mina mõtlen, et tuleb käituda ja mõelda lähtuvalt iseendast, seal ei ole küll midagi seotud egoismiga, neil on iseendaga nii palju tegemist, nii kergelt teisele öelda, et sa teed seda või teist halvasti, et muda ennast, aga kui keegi teine sulle seda ütleb, muda endas seda või teist, seda nii raske teha. Püüdkem parem iseennast muuta. Selles mõttes on mõnikord hästi head koolitajad, meie lapsed või lapselapsed. Ma mäletan, kuidas me hakkasime lapselapsega koos välja minema ja ja mulle tundus, et ma pean veel enne seda oma juukseid nagu paremini sättima ja see võttis aega ja siis ütles väikemees mulle, et aga kui inimesed sulle vastu tulevad, kas sa vaatad, kuidas nende juuksed on? Noh, mis sa siis sellepärast nii väga muretsed. Ega siis teesid ka ju niimoodi ei vaata, kui sa ise vaata väga õige ma arvangi, et selles mõttes mõnikord saad seda loomulikku tarkust hoopiski sealt, kust oodatagi ei oska. Just nimelt mina olen ikka alati mõelnud, et iga inimene peaks tegelema iseendaga, see naabrist parem ei suuda. Ja alati on mõni naaber, kellest võiks veel veel parem olla ja see sööb hingelise, sööb hinge seest elagem rõõmsalt ja õnnelikult sellega, mis meil on. Ma arvan, et üks nendest unistustest, mis vanemal põlvkonnal on, mida nad tahavad kindlasti veel jõuda, ära teha, on see, et kuidagi just vanemas eas hakatakse rohkem huvi tundma oma juurte vastu. Ja paljudel on nimelt pensionieas tekkinud ka see aeg tegeleda suguvõsa looga ja küllap selle kaudu nad otsivad ka iseennast. Ma usun küll ja, ja tegelikult see juurte tunne, mida varem see tuleb, seda parem see on, mulle tundub, et see on tohutu vägi, mis meie selja taga on ja kui me veel sellele mõtlema ja see annab meile eriliselt palju jõudu ja energiat meie igapäevases elus. Teil on jumala õigus, tegelikult, eks me mõtleme võib-olla nendele asjadele juba tükk aega varem küll, sest elus on ju selliseid hetki, kui äkitselt tunned, et nagu sinu selja taga on kõik see läinute seltskond, kõik su enda omad, kes on teinud väga palju selleks, et sa ennast tänases päevas hästi võiksid tunda, aga lihtsalt tavaliselt selles igapäevarütmis on ju nii, et ega siis kellelegi suurt aega pole istuda seal arhiivides ja mõelda ja vaadata kirikukirju, eks see aeg tuleb lihtsalt, tavaliselt see tegeliku tegelemise aeg tuleb natukene hiljem, aga mida varem küllap see õigus on, seda parem. Arrakult võiks mõelda selles mõttes, et ei jõua küll neid kirikukirjasid vaadata, küll aga on vanad sugulased elusside nende küsida ja ta on vil lindistada. Ei jõua ju kirjutada kas või lindistada, et see on nüüd niisugune väärtus, mis tõesti, meil tuleb ajaga võidu joosta, seal. Jah, ma tean väga palju inimesi, eakaid, inimesi, kes on kordi ja kordi kahetsenud, miks ma küsinud oma ema käest, miks ma küsinud oma vanaema käest, aga lihtsalt sellele mõttele tavaliselt tullakse siis, kui ei ole võimalik. Jah, ma olen ka selle peale tulnud, et see nii on tihti, ma arvan, et kui te midagi väga soovita, ärge selle soovi juures seda soovi juba ette maha tehke, julgegi soovida seda, mida te soovite ja uskuge kindlalt selle õnnestumisse systega õnnestate Vot, mis ammu mõne. Veedava ajaliselt lihtne tundub meile tõik kas teisiti siis alla võiks. Päev madalalt lendab soola, täitub paaris. Täna plaanid ja oota, mis mõne. Räägime võib-olla sellest, kuidas inimene iseennast saaks ja oma kodu energeetiliselt puhastada, on ju teada tõesti, et mõnikord ei ole meile oma kodus hea olla, ei ole und, rahutu olemine, mõni võib üht-teist kuulda, mõni üht-teist näha, ühe sõnana, tundub nagu oleks seal midagi veel või kedagi veel peale minu, seal ei ole hea olla ja võõras võib seda ka tunda teise kodus. Eks sama lugu ole ju meil ka iseenda hingega, vahel tundub, et nagu sinna palju enam juurde ei mahu, et see on igasuguseid, siis täis, aga ilm on nii ilus ja tahaks seda puhta hingega tunnetada, et kas on ka mingeid niisuguseid võtteid, kuidas saab puhastuda. No siin oleme appi võtnud vaja rahvatarkusel, siin ei ole midagi uut, see on vanaisa uuesti üleskorjamine. Üks võimalus kodu energeetikat puhastada on selline, et te võtate kadakaoksa, panete metallaluse peale ja nüüd lähete oma kodus välisukse juurde ja hakkate vastupäeva kadakasuitsuga ringiga jah, ringi käima. Nii. Järgmisel päeval võtke allikavesi ja pritsige samamoodi õrnalt paastupäeva käies kõik ruumid läbi hetkeks kolm-neli päeva vahet ja tehke kadakaga uuesti ja sellest järgmisel päeval jällegi allikaveega ja meelde, et üks, neli päeva jätate vahetate uuesti kadakaga ja seejärel allikaveega. Ma arvan, kolmest korrast kadakaga käes, aitab. Ja nüüd, kui te olete viimane kord tegite kadakaga selle puhastuse ja sellele järgneval päeval allikaveega, siis võiks jätta jälle mõned päevad vahet teha veel kord allikaveega, noh, võib-olla neli päeva sellest veel neli päeva vahet ja uuesti teha, allikaveega saab kodupuhastus ja teate, teil on palju kergem kodus hingata, mõned ütlevad, mul on kodus palju rohkem õhku, see tundub, õhk, tundub värskem. Aga tegelikult olete te energeetiliselt oma kodu lihtsalt puhastanud, praksis pritsida ja hästi kergelt, mitte nii et kõik kohad ujuvad. Ka iseendaga, kuidas, kuidas enda puhastamisega lood on selle hiie puhastamisega, kas see ka võimalik on? No seda on võimalik niimoodi teha kätte kõik asjad, mis siin elus on, on liikumises seda puhas füüsika energia meie sees peab ka olema liikumises. Kui te lähete voodisse õhtul, siis te võite kujutada ette, et te olete jõesäng ja vesi voolab teist läbi ja kui teil tekib selline kaaluta tunne, siis, siis te olete nende energiaid liikuma saanud. See puudutab ükskõik missugust energiat. Tervist tuleb ka siis, kui ei ole mingeid takistusi ja, ja energiat eluenergiaid voolavat islami. Ikkagi on see inimese mõtlemine väga suur tegija nii-öelda, tähendab kõik ikkagi algabki mõtlemisest. Ja isegi öeldakse, et isegi raha energia raha tuleb ja läheb, selle peale ei tohi mõelda, ma küll rohkem lähe valesti aru saanud, kui inimesel on väga suured materiaalsed probleemid, ehk kui ta mõtleb, et kuidas järgmisel päeval leib lauale saada, no siis on ikkagi iga inimene raha urises, ta peab mõtlema, kuidas järgmine päev hakkama saada. Siis ma ei saa inimesele öelda, et seda raha kuskilt tuleb, aga proovige õhtul tehaseharjutus. Te olete sängi, vesi voolab läbi ehk lähevad rahaenergiat liik. Ja nahas vanemale seltskonnale on väga kasulik soovitus selles mõttes, et pensionid on nii väikesed ja ma usun, et suurem osa meie kuulajatest ikkagi peab mõtlema sellele, kuidas toime tulla. No see ongi see asi, et tegelikult see mõtlemine ei aita, et kuidas toime tulla, et kuidagi no rääkis seda väga-väga raske sellega toime tulla, aga kui ainult seda mõtet päevast päeva mõelda, on ka raske elada. Püüdke natuke kergemalt seda enda päeva õhtusse. No iga päev vast ei mõeldagi, aga ma usun, et üks niisugune suur rehkendamine on meie pensionipõlves ootamas küll nendelgi praegu juba pensionil on ja tulevastel võib-olla 20 aasta pärast, kes jäävad, võib-olla nendel on kergem, äkki siis on ilm mõnevõrra muutunud, kuigi öeldakse just, et siis neid inimesi, kes tööl käivad, võrreldes pensionäridega, saab vähem olema, aga noh, inimesel on ju pea antud selleks, et mõelda, kuidas olukordadest välja tulla, eks ole, ja ma arvan, et riigiimesid ja et peaksid olema siis ka selle tööväärilised, aga tänases päevas on see materiaalne külg, vanemal põlvkonnal ikkagi küllaltki valdav, nad peavad ikka üsna palju oma energiat kulutama just nimelt sellele, et mõelda, kuidas selle piskuga, mis neil need ikkagi on tõeliselt väike elu otstarbele, kuidas sellega välja tulla ja mul on kohe selles mõttes väga kahju nendest inimestest, et nad võiksid ju hoopis teistsuguseid mõtteid mõelda, kulutada oma alles jäänud. Ma ei tea, kui palju sellest 30-st 1000-st kellelgi jäänud on, eks ole, neid elupäevi nagu helgemate asjade peale. Jah, kahjuks mõtlemisega selles mõttes muredele mõtlemisega ei muuda neid muresid paremaks, ei muuda neid. Üks asi on veel vanemal põlvkonnal, et nemad tahaksid ikkagi pigem noorele põlvkonnale anda kui võtta, kui tõesti toime ei tulda, küll aitavad need noored, kes on võimelised aitama, sageli on see muuseas ka vastupidi, näiteks kui noored on töötud ja ainukene sissetulek on see pension, siis peab sellest jaguma ka noortele, aga iga vana tahab anda lapselapsele midagi pihku. See andmisrõõmust ilma lähenemine siis see on üsna kurb asi. Ma olen sellega täiesti nõus. Jube annab seda kusagilt teisiti korvata. No vot, siin ongi see, mida te saate anda, te saate armastust ja seda saab alati anda ja seda ei võta mitte keegi teelt ära. Nii et armastus on igas eas ja alati terve elu jooksul meile väga tähtis. Sealt tuleb tervis ja sealt tuleb elujõud ja elurõõm. Just nimelt võidki olla optimistlikumad kõigi nende raskuste kiuste. Kuulad viise nanokäi tõesti kõiks. Võrratu. Sain täie sea Melgut, Tariks jäid oma luude. Ta märkas Eek. Gerda vaest püsida ei taha. Ta polnudki laibakärbes. Koid. Ammu juba meelest läinud, et vanker üsna väiksest peale HV rohkem enda ja pikad päevad, pilvitu maati. Aga ometi on inimestel ka ju selliseid kaugele arenenud haigusi, võib-olla mõni on igapäevaste valudega päris otsa jäänud, kas siin ka mingeid niisuguseid, kas vanarahva tarkusi, võtteid või meetodeid, kuidas ennast aidata? Muidugi on üks lihtne moodus on minna metsa. Teate metsades on puupahkpuu Pahkan nagu kasvaja puu peal, see pahk selleks, et seal kasvada, ta vajab. Et nüüd, kui teil on haigus või kui seal mingi koht valutab ja te panete oma käe selle paha peale või kui see pahk on suurem, istute selle koha peale, kui see on juba ka ära saetud puu küljest võetud, see pahk siis ütles veel suunate energia oma haiguse, energia või valu suunata selle paha sissepuu on selle üle väga tänulik, sest temal on see informatsioon, et tema vajab energiat. Teie saate haiguse energia sinna sisse suunata ja läbi selle sate leevendust. Ma ei ütle, et koheselt valust lahti, aga leevendust saate, kindlasti. Olete sedasi teinud, ütleme umbes neli minutit või viis minutit sellest täiesti piisab. Te võite niimoodi teha ka järgmisel päeval uuesti. Küll aga on hea mõelda sellele, et kui te olete selle haiguse energia ära andnud, siis eriti, kui inimene on väga raskelt haige, siis seda energiat on tal hästi vähe. Et siis te võite kujutada ette Te, olete nagu karikas, tõstate käed üles ja kui te olete käed üles tõstnud, siis te võite mõttes ette kujutada, et te olete karikasse, te täidate ennast valge värviga läbisele valge värvi, saate ise ennast aidata ehtisaate ravida, saate energiat peale ja nüüd te lähete koju. Järgmisel päeval teda uuesti niimoodi ja ülejärgmisel päeval seda võite iga päev korrata ja see tõepoolest aitab uskuks. Tahtsingi küsida siin usutavuse mõttes juurde, et te räägite nendest asjadest nii, nagu te teaksite neid täpselt, kas teil on ka kogemusi? On teil tagasisidet, inimesed, ma tean, tulevad teie juurde oma muredega, kas nad siis ka veel tulevad, kui nad sellest murest või hädasti haigusest lahti on saanud tänama või ütlema, et ma sain vabaks? Ja mind on tänatud, aga ma ütlen ikkagi, et ei ole kunagi sellist inimest, kes teid 100 protsenti aidata saab. Mina ka ei suuda igat inimest aidata, selles mõttes mind tänatud, aga kindlasti on ka neid inimesi, kes elab, ei saanud ja ma võtan seda loomulikuna, sest ma ei usu, et leidub selline inimene, kes saab kõiki aidata. Loomulikult, ja eks ikka iseenda osale seal võib olla suuremgi, minu arvates niisugustel puhkudel ikka see teeotsa peale aitamine võib-olla on olulisem ja kui inimene siis vaevub, oskab, tahab seda ülejäänud teed nüüd ise käima hakata, võib-olla ta siis paljudes kohtades tulebki toime, saabki hakkama. Aga kus te ise selle jõu kõik võtate, sest tegelikult igav elust väsinud ja haige inimene võtab teilt ju energiat. No vot, ma ei võta seda niimoodi, ma olen tegelikult väga-väga rõõmus, kui ma saan inimeste aidata ja energiat saama küll puhtalt, ainult magades, kui ma saan ennast korralikult välja magada, siis järgmisel päeval on kõik jälle korras. Kas teil ka mingeid salakohad on, kus te aeg-ajalt ikkagi lisage? Nõutamas? Jah, seda on küll, on looduses. Ma tean selliseid kohti, kus on väga hea energia ja ma võin ainuüksi mõeldes ennast sinna kohta saada selle positiivse elamuse. Huvitav, kas iga inimese jaoks on olemas niisugune koht? Ma olen täiesti kindel, et on tunneta mõne koha peal ennast väga hästi ja te olete hetkel kodus nelja seina vahel ei saa selle koha peale minna, siis väga hästi aitab, kui te mõtlete ennast selle koha peale ja teie keha reageerib nii, nagu te oleksite selle hea koha peal ja te saate läbisel ennast aidata. Perse ütleme ja ma olen seda õpetanud inimestele, ma olen õpetanud ka, kui te tunnete mõne koha peal ennast halvasti, siis vaadake, ega siis ei ole looduses kõik miinus ja plussmärgiga ehk igas halvas asjas on midagi head, igas heas asjas midagi halba. Kui te tunnete mõne koha peal ennast halvasti, siis te võite eeldada, et ilmselt see on üks negatiivse väljaga koht. Ei sobi küll aga sobib väga hästi ravimiseks. Halvasti, või te olete haige, mõelge ennast hetkeks selle koha peale, kus te tunnete halvasti, aga mõelge niimoodi, et nüüd selle halva koha peal olles läheb teist ära haiguse energia valu halva juurde. Ehk see, see koht võtab selle ära ja nüüd mõelge pärast seda kindlasti peaks pääseda ennast mõtlema hea koha peale, kus ta ennast hästi tunnete. Ja olete seal nii kaua, kuni te tunnete nüüd pärast seda väga hästi ja te saate ennast aidata Ta uskumatuid asju läbi nende kohtade teha, te võite ka mõelda, seda mõtlemist ei keela teilt keegi. Näiteks seeläbi on võimalik ennast puhastada või maja puhastada, korterit puhastada, pange see koht mõttes halva välja alla selle koha peal, kus te tunnete halvasti kas puhastab ära ja pärast palgata hea koha peal. Ja teil on, teil on hoopis kadakane käia ja aga see on niisugune uskumise asi, seda ei, kui öelda inimesele, et ta peab sellesse uskuma, aga miks mitte proovida, kui te olete hädas, võiks kasvõi proovida, see ei tee kindlasti halba. Ei, muidugi ei saa kedagi sundida ei paremaks, halvemaks, uskuma ega mitte uskuma, see on igaühe vaba valik, aga meie siin täna lihtsalt mõtisklesime teemadel, millest võib-olla kellelgi on abi ja eks me ole selle üle siis rõõmsad. Aitäh saatesse tulemast. Droogaja Jacobsen. Aitäh teile ka ja kõigile armastust, armastust ja veel kord hämmastust. Kustuta kaugele jõuan. Kaugused lähedaseks. Võib-olla palju ja kõik ja ei, võib-olla ei, Albugi kättesaamatu võib-olla kaugu. Kaugust leidub üks nüüd on vait. Teemis tundmatu ja käimata. Elusteedel mudahüti kaugu. Kaugena võib tunduda, vaid. Need on pikad, väsitavad jalgu. Vahendule. Ükski Rõngu kaugena võib tunduda vaid see teed on pikad, väsitavad ja kuu vahel tuleb ületada v? Siis üldse olemas, on kaugu kaugus pikaks.