Ööülikool. Tuleb isa paneb oma aga raske purjelaeva meremehe suure kämblapoisile õlale ja ütleb tähtsa poiss merre vaev läheb ikka vile. Aga pea meeles, mees peab ikka meheks jääma. Koole. Raadio ööülikooli kaheosalises saates kõneleb endine riigimees, diplomaat, hiidlane ja vanaisa Vaino väljas. Esimeses saates kõneleb ta lapsepõlve Hiiumaast noorusajast ja neist aastatest, mil ta oli Nõukogude Liidu suursaadikuna nii-öelda asumisele saadetud Venezuelasse jal Nicaraguas, kus koos abikaasa Mai väljasega elasid nad ligi kaheksa aastat. Ja siinkohal alustab suur vaikija Vaino väljas. Minu nimi on Vaino väljas, tavaliselt lisatakse sellele juurde veel vana hiidlane. Nende sõnade eetrisse saatmine toimub tagasihoidlikust kodust Liivalaia 40. Üles võib leida Kaasani kiriku nuka juurest. Igal hommikul ja ka õhtul löövad mulle kirikukellad, mis on suurepärane sellepärast, et need tähistavad ühtlasi ka patu andeksandmist. Mis olgu märgitud, et laps saab kätte oma noorusest külakogukonnast, eluväärtused ja väärtushinnangud. Et selles osas on niiviisi, et varastada ei tohi tähendab, et minu paturegistris neid asju väga palju, mis mulle süüks on pandud. Aga kas te olete tähele pannud nimelt ühte asja, et ühest olen ma kahjuks prii? Mul ei ole pandud süüks ei erastamist, ärastamist, riigi varastamist, korruptsioon tähendab, nii palju on mul siis patust päästmine ja sellepärast sundüürnik, kuna sain osta kokkuhoitud raha eest, mida meremehest isa õpetas, kui ta omale koha ostis. Poiss, raha peab alati nii palju kokku hoidma, nii et sellepärast residentsis ei ole, mis mida te võib-olla teistega võiksite teha. Aga see on iirlase huumor, mille kohta öeldakse, et tark saab aru, aga, aga loll saab tigedaks. Mis võiks olla see esimene mälupilt, et kui te oma lapsepõlve peale mõtlete, lapse kujunemislugu algab sellest ajast, mida sa mäletad oma kodust, milleks oli mul Hiiumaa Lalli talu, küla küla rehielamu, mismoodi esimesed sammud, saastu, tõu, sinu õu, kadakane, karjamaa, rang, mis oli koduaknast umbes 300 meetrit eemal lautori kivid, merekohin, mis tuli tina rahult ja kui vesikaare tuul oli väga kõva, siis hakkasid kuuldud olema ka näkimadalate laintemäng, helinägemus see oli, see tähendab, mis lapsele meelde jäi. Sest inimene ei vali aega, millal ta sünnib, Kustas sünnib aga ometi tee juba sündidest saab ta kaasa nimelt ühe edaspidise armastuse oma kodu vastu oma vanemate vastu oma maa vastu. Ja siin tuleb jällegi meelde, mismoodi me vahetasime tainetzeelas mõtteid kirjaniku Gabriel Karšia markesega, kes oli paguluses sealsest oma kodumaal, oli ta tunnistatud persona non grataks oma vasakpoolsete vaadete poolt. Me rääkisime nendest asjadest, ta tundis huvi minu kodumaa vastu selle elulaadi vastu. Ja siis ütles ta täpselt samad sõnad, inimene ei vali aega ega kohta. Ja nentis samuti, et tekib see kodutunne ja armastus. Ja siis ta lisas ühe lause, mis siiani väga erksalt meeles on. Jah, kõik see on lapsel nii, aga Ühte asja loodus küll kaasa andnud ei ole, nimelt et sa peaksid ilmtingimata armastama seda, kuidas seda sinu kodumaad valitsetaks. Lalli talu, selle ostis isa oma meremehe teenistusest ilmtingimata pidi olema nii, nagu vanarahvas ütles, selleks et mees naise võtta ja pereelu peab tal oma kodu olema. Ja siit algabki esimene see elutarkus, et kuula ja säilita mälus. Vanaisa oli oma ümbruskonna taga tunnustatud ja hinnatud puutöö mees ja siis ta võtab oma väikese lapselapse käekõrvale ja läheme sinna selle pere metsatükile. Selleks et vaadata Talon käes käks, kirves, seal päike, kirves, millega tavaliselt kasutati märkimiseks ja ka kergeks puudujaks. Ja vanaisa ütleb, vaada poiss, näedsa siin on sihuke kasepuu sellest vähese painutamisega saabree jalas. Läheme edasi, aga näed, siin on juba aisapuu ja ikka ja ikka edasi. Ja siis vanaisa akuda sa kõike seda tead ja vanaisa ütleb täitsa poiss, metsast võib kõik leida. Sa pead ainult lahtiste silmadega käima ja siis lisab juurde. Aga seda teha küll meeles, et valmis vokiratast sa metsast ei leia. Ja siis vaatasin ma tagasi tulles vanaema vokiratast, hakkasin lugema mitu tükki ja järeldus sellest, et vanas eas küsid iseendalt. Aga kas sa siiski ikkagi vokiratta lõpuks leidsid ja ise seda tegid või jäi sul vokiratas, leidmata? Isa on kaugsõidu meremees, teda näeb vorst ehk aastas üks kord, kui ta koju tuleb ja loomulikult lapseootus, millal isa tuleb ja siis istud sa Lauteri kivil voolid, isa kingitud pussnoaga käpa laeva, paned sellele purjed, vaatad, et oleks ikkagi õige tuul ja saadad siis lapse mõttega, et see leiab isa ülesse ja annab talle teada, mis kodus on. Meenutan, kuidas alate tormisel ja pimedal sügisõhtul EMO, KUI sõitas petrooleumi laualambi või nii, nagu Hiiukõnepruugis ütleks, võttis tule ülesse asetas ta selle hetkeks alate mere poole suunatult aknalaual. Isa on ju kaugel maailmamerel ja see on meie väga vana komme, sest tuli koduaknas aitab tal leida tee tagasi meie juurde. Ja kui nüüd intiimsemaks minna ja see on selles nimelt, et hiinlastega on see asi, et mehed saavad, haarati parema naise küllaltki, ise on tavaliselt tüseda. Mehi ei kiideta jääritele. Nojah, tähendab sellepärast, et see on nii raske töö, et seda ei saa teistele usaldada, selle pead ikka ise tegi. Ja siis veel hiidlased, ütlemined. Ma ise saan küll aru, et ma kange mees olen ja paistab välja ka, aga teised ei saa aru. Ja minuga on täpselt samad. Ise saan küll aru hõlma kangemeelne, aga. Ja siis see laike poiss ootab ilmtingimata, millal kalamehed tulevad võrkudega merelt, kas räimepüügil või kaugemalt kilu püügilt ja ilmtingimata. Tal pole vaja äratust, aga juba kella viieks kuueks läheb ta randa ootama, millal kalamehed tulevad? Pilk, nii nagu juba õpetatud mittu pardalauda tee pääl on, tähendab, kas kalasaak on küllaldane ja siis jällegi tuuakse võrgud ja öeldakse Nolalli poiss, tolle nüüd aita põrku päästa. Lähed aitad ja siis ütleb paadi Keppar. No poiss, tule nüüd uuesti paati ja vaata. Aga võrkudest on varisenud ju kala väljapaadi põhja, ütleb rätan nüüd oma kordia, korja see kokku, selle kala nimi on varikala varisenud kala ja see on üks täpselt, mis jällegi eluväärtusena väärtushinnanguna jääb jah, merel käia, et ei olnud, aga seesama kogukond ütles poiss, varikala sul nüüd on? Ei olnud suuremat rõõmu, kui siis selle täis kalakorviga läksid ja ütlesid mamma maad ei sulle ka merevärsket. Minu kodukant on Hiiumaa lõunatipust lääne poole, nii et meil tuleb kaldale juba avameri ja sellepärast näeme, kuidas päike loojub. Hiidlaste seltse on kaugelt üle 20, meie kanti nimetati emaste ots, sellest sai nime Emmaste. Aga miks ta oli emaste ots? Sellepärast, et mehed olid merel ja naised olid kodus. Ema oli see, kes pidi võtma selle raskuse kõik oma õlgadele, kuid samas jällegi külakogukonnas, kui oli näha, tähendab, et naise jõud ei käi üle siis ilmtingimata. Kas naabrimees kitsa Johan või Peetri talu peremees Magnus need tulid appi, see oli täiesti loomulik ja väljakujunenud palju asju, näiteks sõnnikuvedu tehti talgutega, rehepeks toimus talgutega talus tallu mindi ja aidati. Ja selles osas, mismoodi oli lapse kaasa minna, selles see oli jällegi täiesti loomulik. Nii nagu sa kaela kandma hakkasid. Sa nägid ise, et teema tuleb aidata, seda enam, et kitsa Johan ütles. No poiss, sa oled ainus mees talus, sina pead neid ikkagi vaatama. Ja siis see oli kõik nagu väga loomulik. Kui sa oled juba aastaid umbes 10 vana, siis mäletan, palusin ma, vanaisa, pane nüüd mulle vikat, löö otsa selleks, et ma saaksin ema aidata. Vanaisa valmistas mulle äikesevikati, löö, pani sinna otsa ja ütles jällegi sellise tähendamissõna kasutades piibli väljend, et täitsa poiss. Ma panen sulle selle pikkade otsa küll, aga üks asi nüüd pea meeles seda vikatit enam ära võtta, Ta ei saa. Järeldus sellest saab, valisid nüüd, et void Alcate juba niitma, aga tee seda tööd nüüd juba edasi ega pikalt, et enam ära võtta ei saa. Ema usaldad esimest korda sulle kätte, hobuse ohjad ja sa lähed põldu, äästan seda uhkuse tunnet. On raske kirjeldada, lähed põldu, Aestama, Sudid ohjatega, aga vana ja tark hobune, kellel nimeks oli Kossa, heidab pilgu üle aisa otsa ja vaata, poiss, missa Sudid, ma oskan ise. Aga seda, et oleks nüüd olnud mingisugune tõrges tunne selle töö vastu või lapse tunne tähendab, et näed mind nüüd pannakse tööle. Seda ei olnud, see oli jällegi selle külakogukonna rannakülaelulaad. Kui oli vaba hetk, käidi, mängiti ja mis siin nüüd varjata, suvel lakas, äkki kuulsid, kuidas sajab katusel ja siis oli küll kerge tunne täi täna hommikul leinale minema, ei tea ka sellinar ja siis võtsid kätte raamatu olid seal tööningul ja see lugemisrõõm oli suur, mõtlesid seda vihma, võiks ikka neid vähekene veel tulla. Isa merel olles valmistas mulle mängulaeva aga see oli täpne laeva koopia purjedega kolmemastiline kuune. Laps läks laeva ujutama, aga see ei olnud mitte ainult mänguujutamine, vaid sa seadsid, purjetüür oli olemas, tähendab, sa mängisid selle laevaga, aga ühtlasi õppisid ka nimelt seda, mismoodi laev peab tuules olema. Mismoodi nüüd sa sead, et näed, nüüd ma sõidan laevaga õigemini purjetanud laevaga, siin siis saabub üks lapsepõlve elu ilusamaid hetki. Aasta on 39, isa on juba kaugsõidust tulnud Läänemerel ja sõidab kohaliku meeste purjelaevas kahemastilises mootorpurjekal delfiin. Isa ütles. No enne, kui poiss kooli läheb, enne peame ikkagi esimese merereisi ära tegema ja algaski Luidja rannast, kus isa laev seisis, ta töötas seal laevas, oli Pootsmann, see tähendab tekki, meeskonnavanem. Kogu see laevateki töö oli pootsmanni käsulatus. Sealt laaditakse proksi laadung, mis on tarvis Tallinnasse? Riilia. Enne Ari Saart tabab neid aga üsna tugev tuulehoog. Laeva kiikumine on raske ja tagage tunda ja siis hakkab pihta suur mereõnnetus merehaigus. Ennem on küll merel käidud paadiga, aga see ei olnud see kõikumine. Laev lengerdad siis oh häda ongi merehaigus käes, lamad kois suudad ainult pea üle, kui serva tõsta. Raske väga raske ja siis tuleb, isa ütleb. No poiss, katsume nüüd sedasi. Tule nüüd tekil, see tähendab tule kajutist ja kohist välja. Istu siia ja siis ma istun grootmasti juures seljaga vastu maste ja äkki tunned jah. Merehaigus hakkabki nagu ülemine ja siis Ari saar paistab äkki nii hirm ilusana, elutunnetus, elu, tahtmine tuli tagasi ja jällegi üks tähendamissõna tulepiisa paneb oma aga raske purjelaeva meremehe suure kämbla poisile õlale ja ütleb tähtsa pois merre vaev läheb ikka vile. Aga pea meeles, mees peab ikka meheks jääma. Ja jällegi see lausutud sõnaühend jääb last eluteel saatma. Ja kui neid ühe elu pöörusid, nagu raamatu pealkiri ütleb, on ja vahetevahel väga raskeid, väga äkilisi, siis tuleb isa õlale pandud kämmal ja sõnamees peab ikka meheks jääma. On aidanud. Mõtisklusega jätkab Vaino väljas. Paar hetke veel, tavaliselt oli laevas Juumko noor madrus, kelle ülesandeks oli ühtlasi ka toiduvalmistamine. Seekord oli aga meil üks omakandi naine, tänavamaali üksi kasvatas ta oma poega ja see oli nagu ka temale teenistusvõimalus ja ühtlasi jällegi külakogukonna abi sellele tähendab, et ta oli seal ja maali teeb siis õhtuks tangusuppi. Aga meestel nagu päevane raske töö selja taha. Õhtu tahetakse veidikene ka nalja teha, kellega sa ikka nalja teed maaliga. Ja siis hakkab pihta maaliäide mete, vaata, see supp on tänaga sehane tangud, nagu lähed, põksuvad hambal, tuhlistest pole mitte rääkidagi äide, kuidas sul see supp täna nii metsa läinud on? Aga maaliga muidugi sellisel viisil kõnelda oli väga ettevaatamatu, sest et vastu sai küll ja väga kõvad sõnad, mida siin praegusel hetkel kasutada ei või. Aga isa nagu lauaülem, pootsman võib vaadata, et mis nüüd nüüd õhtusöök läheb sedasi ütleb mehed, olge nüüd, rahu, poleks jääda siin midagit. Käik on sedamoodi sögaga ilusti ja maali ole rahu, pole sellel supil viga midagit, ainult jah, pisikene vähekene puudus on täitsa tuld oli nagu tähe. Aga ega see ei tähenda midagit, rahu oli jalule seatud ja maalisõnad, vaat nüüd kuulge Pootsmanni, vaat Lalli Joosep ütleb ikka õigesti ja teie jätke oma viriin järel. Jõuame Tallinnasse enne Hiiumaale tagasisõitu laadungiga, sõidame veel Soome ja nüüd juba esimene välisreis. Kotkas sadam aastaid-aastaid hiljem olles Gorbatšovi delegatsiooni liige, kes külastas Soomet. Kohtume Mauno Koivisto uga. Ja siis kummaline küll, tehakse ühele delegatsiooni liikmele erand ja mul toimub veel neljasilmavestlus koidistruga. Ma kahtlen, kas leerivend Mihhail Gorbatšov ei kavatsenud mitte seda, et Mauno Koivisto vast ehk veidikene hoiaks tagasi nendest ettevõtmistest, mis just 88. aastal Eestimaal toimunud, aga see on nii jällegi pool hiidlaste huumorile. Ja nimetan ma Mauno Koivisto, oli ka hea lapsepõlve mälestused. Kotka sadam tähendab, et juba 39. aastal oli mu esimene Soomerrys. Ta vaatab ja ütleb. Oi, oi oi, siis Me oleme dist kohtunud. Kuidas kohtun, aga sellepärast, et oma töömeheteed alustasin ma just noore mehena Kotka sadamas, et nad võib-olla kohtusime küll. Kui lapsepõlves see maailma avastamine sai võimalikuks isal merereiside jutustustest, mida poisikesena kuulasid, kui seal kaugsõidus tuli siis oma külameestega juttu puhusid ja nyd saatsa selle juurde raamatu. Äkki Mälgu Läänemerre isaldatest saad teada, kui vägevad viikingiajal olime, Su kätte satuvad teised Mälgu raamatud, kallid siis Ristikivi tulija raud, sa näed, missugune oli töölisklassi elu, see oli selline avastamine ja siis loed anker Larssoni tarkade kivi alguses lapse arusaamaga, aga hiljem näed, kui palju seda elutõde ja ka elu kibedamad poolt. Ja siis, kui ise elad, äkki Ülle selle kõige raskema, kuse noores eas, kolme aastaga kaotad? Ema ja isa, sa oled keskkooli üheteistkümnendas klassis jumala üksi, kodu hakkab hääbuma ja alles siis taipad, et see lapsel, murre ja südamevaev Kus sa lugesid tõde ja õigust ja noore Indreku valud, mida ta kaotas, valud üle elas ja ütles kõigevägevama kohta sind ei ole olemas, kui selline asi sünnib siis ise nii raamatust loetuga ja elada üle selle ja näed, et see kirjandus võib sind mõjutada, aidata ja mõista. Nii et selles mõttes tegelikult raamat määras kõmu Elupüüdlused selles suunas kuuendas klassis loenma Indreku professor Indreku raamatut, Eesti ürgaeg. Saan selgeks Eesti ajaloo kujunemise. Tean, missugune on Kunda kultuur, Kunda lammasmäel, kust on pärit meie rahvas ja äkki suure huviga hakkad lugema, mismoodi seesama sinu kodusaar Taago sattus ka kõige vanematesse rootsi saagadesse nii kõtta kui ka ingli hingesaaga tekib omamoodi rahvuslikku uhkust, tunne kui vägevad ja kui kanged oli. Jah, minust peab saama ajaloole, ma tean jõudma nii kaugele, et ma ülikoolis saan õppida ajalugu, ükskõik kui raske see ka oleks. Mis seal salata, esimene armastus oli meremees, mõte, et kunagi isa poolt kingitud meremehemütsil on sul ka kuut, kus on käisel neli kaptenipael, aga oli täiesti selge, et meremehe tee oli juba lukku pandud. Karm aeg, teine riigikord. See oleks võtnud võimaluse saada meremeheks kindlasti härra täidetud ankeedis, kas teil on lähisugulasi välismaal? Sinna oleks tulnud märkida, hea üles lugeda ja pärast sõda oleks sulle öeldud, et uks merre meheks saamisel on kinni ja olen omamoodi õnnelik nimelt selles et siit tulid ülikooli. Ma jõudsin ajalugu õppima ja peab ütlema seda, et suuresti saapa olla tänulik oma alma maatorile. Valus on kuulda, kuidas mõned tol ajal õppinud ütlevad nimelt seda, et see oli kohusturlikke nõndanimetatud poliitiliste õppeainete pähe tuupimine ja kes on jätnud mainimata seda, mida tõesti Tartu ülikool andis. Õppida said sa ju nimelt sedasi, kuidas sa ise oma silmaringi laiali ja kui siis diplomaatilisel tööl sai hakata peale tavadiplomaatia kasutama karteisi peid, mis hõlmasid kultuuri, ajalugu ja nõnda edasi. Ja siin veel kord. Sügav kummardus Alma mater selle eest, missuguse haridusele seals räime, väike näide. Ma olen saabunud vaevalt kolm kuud olnud oma ametis, kui äkki saan austusväärse kutse. Venetsueela Teaduste Akadeemia sooviks kohtuda Nõukogude suursaadikuna. Mul omal kerkis mõte, et küllap see oli vasta. No kuidas nüüd ütelda, loll see suursaadik on. Venetsueela Teaduste Akadeemia oli nõndanimetatud personaalakadeemia, prantsuse akadeemia liite. Kohtun sisse selle auväärse esindusega diplomaatiliste piisakuste vahendamine ja siis edasi esitatakse mul teie kui suursaadik, missuguse vestluse teemade siis sooviksite teaduse valdkonnas neid üles tõsta, millest me saaksime edasi minna. Ma ütlen, et kuna ma olen ajaloolane, kui see on vasturäägime pärast võrdlemast ajalooteadusest. See on selline üks spetsiifilisi lõike, kus võrreldakse eri ajaloo käsitlusviise olenevalt maadest ja territooriumitest minu huviala arheoloogia, vanadest kultuuridest, Ladina-Ameerika kultuuridest, see on maia inka, Irokeesi ja siis, kuna Harry Männil oli suurepärane Venetsueela vana, kulunud tuuri kogu ja ta viis mind kokku paljude nende inimestega. Peab ütlema, tähendab, et loomulikult kariibidel, kes asustasid Venetsueela, need on erinevad, nendel ei ole ette näidata ei päikesepüramiidi ega midagi sellist antiik suur ehitest, sest see oli rohkem mereäärne rahvas ja väga sõjakas, aga arheoloogiline foon kui niiviisi nimetada, oli seal küll väga rikkalik. Piltlikult öeldes paned labida mulda ja ilmtingimata leiad midagi huvitavaid leide ja selles osas just vanemast perioodist huviga näed seda, et meie Kunda kultuuri kammkeraamika elemente oleks, nagu ka nende savinõukillud on, see on ju täiesti loomulik, nimelt selles osas tähendab aga vanad ürgkultuurid loomulikud, nad pididki olema mitmeski. Aga minul oli avastuseks, kui rikkalik on ikkagi ka Kariibide kultuur, tähendab et mul on võimalus olnud sellega tutvuda ja te oleksite pidanud nägema, mis juhtus selle auväärse seltskonnaga, Need, inimesed, latiinod, nad on eriti rahvusu, et selles osas ja selles mõistes tähendab kõige paremas mõistes mitte mõtlesonalistlikult piiratult ja kustuvad. Vaat kuidas räägib, eks Elentissimu embatkadoor, nii õiget sõnum, me oleme alati juhtinud tähelepanu, et näiteks kariibidel kultuur on jäänud tahaplaanile. Jällegi tänu Tartu ülikoolil. Sellest sai väga hea kontakt. Venetsueela kui kõige rikkam Ladina-Ameerika riik võttis omale kohustuse koostada kümneköiteline lõuna- ja Kesk-Ameerika ajalugu. Ja loomulikult esimesed köited käsitlesid etnogenees, kust nad tulid ja peab ütlema, tähendada, et kui tark kirjamees Kaplinski nimetas, et eestlased on viimased Euroopa indiaanlased siis jah, ajaloolasena võin ma ütelda. Meie rännuteedel on olnud ühiseid peatuspunkte Krist. Tuletagem meelde, et Ladina-Ameerika etnogenees algas ju Kagu-Aasiast läbi Beringi väina ja asustasid Ameerika kontinendi, aga soomeugrilased leidsid ennast balti mere rannikult. Kuus aastat oli oldud juba Venetsueelast, ammu oli väga suur igatsuses, et kas nüüd see asumisele saatmise aeg hakkaks lõpule jõudma, äkki saaks tagasi kodumaale, sest rotatsioon ka suursaadikul on neli aastat ma olin olnud juba rohkem kui neli aastat ja siis peale kuut aastat Venetsueela saanud, sain ma väga ootamatu ja kiire teated. Teid kavatsetakse nimetada suursaadikuks Nicaraguas, teatage oma nõusolekust. Allkiri, leerivend Sevarnaatse NSV Liidu välisminister leerivend on minu poolt. Gorbatšovile oli tarvis saavutada välispoliitilist läbimurret, kuna Nicaragua oli üks kõige tõsisemaid kriisikoldeid. Nicaragua kodusõjas olid vastamisega USA ja Nõukogude liit. USA kaitses demokraatiat Samossa diktatuurijõududega, eelmine oli öeldud kerge irooniavarjundiga, aga see rahvas ei olnud sühide, tähendab, et ta oli muutunud suurriikide mängukannid. Juba üle kuue aasta oli kestnud kodusõda. Kui mulle on antud selline ülesanne ja volitused, pean ma mõtlema tõesti, leidmaks diplomaatilisele lähenemisviisile. Olles 85. aastal kohtunud paavst Johannes Paulus teisega tema Ladina-Ameerika visiidi ajal, aga kuna ma olin juba siis olnud nii kaua seal suursaadik, siis olin ma diplomaatilise korpuse esimene viitsetoajäämisest alati katoliiklikus riigis on paavsti nuntsius selleks. Ja seal kohtumisel, kui sai selgeks, et ma olen Eestimaalt, hakkas ta tundma suurt huvi selle vastu. Nii et see kohtumine oli väga südamlik ja paavsti isiklik kingitus, palvehelmed ja tema väike maalitud portree. Ja kuna see kõik oli arvatavasti ka Nicaraguas juba teadis, palusin ma visiiti peapiiskopi juurde. Seal alguses, nagu mulle öeldi, oli olnud hämmastused äkki, kuidas see on võimalik kurjuse impeeriumi suursaadik soovib kardinal Opanda Braavale, tähendab, kes oli peapiiskop visiiti, aga see selleks algus, meie jutuajamine, diplomaatilise keelepruugi ja etiketikohane ja vaatan ma, et nii nagu laulusalm ütleb, nõnda küll ei lähese. Ja äkki turgatas mulle meelde, tähendab, et Nurste baptisti pühapäevakoolis õppides pidime me igaks pühapäevaks lugema ühe peatüki evangeeliumist. Meil oli Matteuse evangeelium ja siis ühe salmi sellest evangeeliumist nimetati kuldsalmik selle. Me pidime pähe õppima. Ja siis äkki välgatas mõte, tähendab, ema, pöördun kardinale pandoy, proua, et me oleme nüüd rääkinud, aga mul kuidagi ei mahu pähe, kuidas ühte ja sama konfessiooni katoliku kirikusse kuuluvad inimesed võivad nõnda üksteise vastu tähendab sõjas olla. Et evangeeliumis on ju öeldud ka Jeesus ütles oma jüngritele, et venna ta on suur ja raske patt. Et aga kuidas ta siis nüüd sellisele teele olete langenud, et kuidas ei suuda kirik mõjutada seda? Te oleksite pidanud nägema, mis juhtus, pando praabolgad. Tal olid väga sellised süsimustad ja paksud kulmud. Jääki Need kulmud kerkivad imestusest ja juba hoopis teise tooniga, eks selleni pissima ümbachadoor. Kuidas te tunnete niiviisi piiblit? Ma saan aru, ta ei ole õppinud seda nõndanimetatud kuldsalmikest, mida te nimetasite Pähe minu jaoks, vaid te olete lugenud piiblit oma emakeeles, nüüd püüate mulle seda tõlkida ja sellest ajast kujunes suhtumine hoopis teiseks päädis see 23. märtsil 1980 kaheks, kui oli jõutud kokkuleppele nii Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude liit omavahel kui ka kontrodja sandinistid ja toodi see siis ühe laua taha, et lõppude lõpuks sõlmida rahuleping selle rahulepingu sõlmimise eestvedajaks. Korraldajaks oli, kui kaks vaenupoolt olid kokku toodud ja siis rahulepingu allasõlmimine siin kõike seda juhtis Opandoy braavo. Osalesin minaga seal ja kui siis see ajalooline allkiri oli lõpetatud ja pea 10 aastat kestnud kodusõda oli lepinguga lõpetatud, seisin ma loomulikult sellest asjast veidikene distantsiliselt eemal ja siis tuleb minu juurde Opanda Ibraava EP õnnistava ristimärgi ja ütleb sõnad. Issand õnnistagu teid, meie rahvas ei unusta kunagi, mis teie-meie jaoks olete teinud. Kui on olemas sõna autasu, siis arvatavasti kõrgemat autasu, kui see lihtne lause vaevaldajat olla saab ja kui sa oled kas või milligrammigi teinud seda, millest eelnevalt juttu oli, siis võid ütelda küll, et, et mis minu võimuses on, seda ma tegin ja hea on, kui see jõudis sellise lõpuni. TSD Ladina-Ameerika rahvad, nende omapära või rahvuslik psühholoogiline laad, nagu nimetatakse etnoloogia on see, et seal osatakse mäletada ja meeles pidada. Ja mis nüüd tuleb välja alati, kui saabub siia Nicaragua suursaadik, kes resideerub Helsingis annata edase president Orteega tervitused ja samuti ka peapiiskop braavo on nüüd läinud juba taevastesse kõrgustesse, aga kunagi ei unustata, tähendab, kas seda kusjuures märgib peapiiskop oma õnnitlussõnumitest, mida suursaadik edasi annab ilmtingimata seda, mida on teinud embachadorra majja sõjaorbude abistamiseks olgu mainitud, et seda on ära märkinud ka rahvusvaheline punane rist. Nii et see on küll selline asi, mis südant soojendab. Lisan siia juurde veel detaili, kui ma lahkusin Venetsueelast, mis toimus kiirkorras ja siis otsustas presidendinõukogu, ma rõhutan, presidendi nõukogusid tavaliselt autasusid jagas president või valitsus, aga kõige kõrgemast Simon poliivari ordeni andis presidendinõukogu ja siis president Haimelus sync'i sotsiaaldemokraat oma kõne algusest pöördub olla. Täna lahkub meilt Nõukogude Liidu suursaadik ja ma pöördun teie poole diplomaatilise väljendiga exelentissima embolcatoort, te olete olnud kuus aastat, meil koostöö on arenenud ja ma tahaksin teid lahkumisel nimetada Hermaano. Aga see vajab veidikene lahtiseletamist, seda sõnaühendit Ermaano kasutatakse sealses keelepruugis ja mitte ainult keelepruugis, vaid tähenduslikkus mõttes. Tähendab, et sa oled perekonda vastu võtta, see ei ole selline levinud tüüp väljend või seda kasutatakse ainult sellistel juhtudel, kus tahetakse avaldada sulle tunnet, nimelt et sina kuulud nüüd. Meie perekonda ei ole kõrgemat tunnustust kui nimelt see. Aga, mida teha siis, kui on väga raske või nagu Smuuli on see väljend see suur hall, et kas see suure halli mõiste on teile tuttav? Et suur hall merenukrus võid tabada sind mitte ainult merel, vaid ka elus üldse kodust eemalolek, siis võib see sind psüühiliselt tabada hetketi nagu tõesti suur merenukrus, see haigus, suur hall suur roll on läbi põetud kõigema retsitiividega tähendab väga ja väga tõsiselt. Et siis on kaks teed, kui su ümber on inimesi keda sa usaldad, kes on su pereliikmed, kes on näiteks armastatu selle inimese, keda saamas sõbraks, tõeliseks sõbraks pead siis peatse nii nagu pühakirjas on öeldud, peatse pihtima. Tuletage meelde vanasõna, jagatud mure on kaks korda väiksem. Ja teine asi, sa tead, omale panema täpselt nii nagu tooder seal meremärk järele. Laev paneb kursi ja mõtlema seda, et on olnud sinust raskemaid olukord, inimene tuleb sellest välja ja siis ütled, tähendab, et kui sa oled ka teistele pihta, et sa pead, vot see on nagu käsk, sa pead välja tulla. Sest et vabandan, tähendab, sihukest asja ei tohiks ja ma ise häbenen. Ma räägin, et sa oled 17 aastat vana. Ei õde, ei ema ega isa üksi olla. Aeg on selline ääretult raske, kuidas sa saad, mis siin salata siis tõesti oli see hingehäda oli. Aga siis sa pead, sest, et ema ütles sulle, poiss, sa pead hariduse saama. See on täpselt niiviisi, et sa oled andnud nagu oma mõttes mõistusega oled andnud, Wanda, kui mulle niiviisi öeldakse, tähendab, ja ma olen selle vastu võtnud, ma pean ja siis sa pead ellu jääma, kui sa uppuma saad. Miks sa vehid viimase hädaga, tähendab, sest sa pead ellu jääma. Saates kõneles endine riigimees, diplomaat, hiidlane ja vanaisa Vaino väljas muusika Erkki-Sven Tüür, mõeldes Hiiumaast klaveril Mihkel Poll. Järgmises saates kõneleb Vaino väljas Eesti uuest ärkamisajast ja pöördelistes sündmustest 1988. aastal, mida Heinz Valk on nimetanud ka okasroosikese suudlemise aastaks. Raadio ööülikool tänab Miina Joonas Pärna. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2018.