Kisel vilistab. Ah sina, tuled niux, ruttu kinni, tuul tükib sisse. Pole teda siia vaja, las tuiskab õues. Mis uudist? Väljas oli? Lund sajab, palju, palju sajab. Seda näen minagi läbi akna. Oi, väljas on tore. Kõik puud ja põõsad on valged. Kus sa käisid metsa ääres kelguga emise seal, kuulsid seal teadima. Keegi koputas niimoodi. Kas näitab siis niiviisi endale maja, mis sa ise arvad? Või ta hapud maha toksida? Täks täna täks, homne ükskord ikka suur puu langeb. Ei tagunud maha saa, tage toksides endale pesa, eks õigus, ilma nokata isaks rähn kuidagi läbi. Kevadel uuristab nokaga pesa õõnt või limpsib kasemahla. Talvel toksib nokaga käbist kuuseseemneid või puukoore alla peitu pugenud koore, raskeid heanopkandal see teda hätta ei jäta. Nüüd ta nokib siis kaare Ülaskeid ja puhastab metsa. Ja kui kõht täis, siis meil hea. Varesele oli vist halb tuju. Ta haakus kase otsas nii kurva häälega, eks tedagi vaeva toidumured, nägu, kõiki linde talvel otsib, kagust saaks vatsa täie kord läinud isegi Harakaga riidu. Leidsid kahekesi kondiharakas, hüppas mööda sääreluud ja karjus Higedik siitsaadik. Aga varis hüppas keskele ja ütles pooleks, oleks viimaks tuli koer ja võttis konts. Vares ja harakas jäid kõigest ilma. Mis uudist veel õues oli? Tead, ema aias oli palju väikesi linde mõnedel olid roosad kaua alused. Need olid kindlasti kaunitarid, leevikesed, ühetegi, CCC siitsitajad lumelinnud. Mis nad aias tegid? Nokkisid rohukõrsi, muidugi, Need, väikesed linnud on umbrohuhävitajad. Nokivad seemneid Maltsalt mügestelt. Ohakalinnud, töötavad hoolega põllul, korjavad ohakatelt ära kõik seemned. Seal, kus linnud niiviisi töötavad, kasvab kevadel vähem umbrohtu. Aga kui seemned viimaks otsa saavad, seemned otsas, kõhukesed tühjad. Mis saab, kas sina siis ei tea siis taimi, meie lindudele sööklad. Väiksemad lapsed teevad söögilauaaeda ja õue, suuremad metsa, eks see oleks väga hea. Juba novembris hakkavad linnukesed nokkadega vastu aknaruute koputama. Päevad on lühikesed, sajused, tuulised, ööd, pikad ja külmad. Detsembris siis on põõsad lume all, Maltsad ja ohakad paistavad vaevalt välja. Putukad on peidus külm ja nälg kipuvad kallale. Ja siis nad koputavad, nõuavad oma võlga, mis võlga? Kas lapsed linnulaulu suvel kuulasid, kuulasid kirsse ploome, õunu ja marju, sööte seene, aga kes kaitsesid suvel aeda röövikuteist? Linnud tean, talvel peame neid selle eest abistama, sellega maksetegi neile oma võlakülm teeb neile niikuinii liiga. Kas tead, lugu hanepoegadest, kes tahtsid välja minna, aga polnud midagi jalga panna? Ei tea, jutusta kuule siis. Kus hanepojad nüüd on, nüüd on nad juba suureks kasvanud ja ära lõunasse lennanud koos teiste rändlindudega. See oli ju ainult nali, neist saabastest, Jahanne jalgadest. Kas lindudel ei külmeta jalad kunagi? Jalad on neil külmaga harjunud ja kui ongi külm, siis Lõsutavad kõhuli jalgadel ajavad suled turri. Jon soojem. Oli kord varblane lennanud metsas ringi, et vaadata, kuidas teised linnud talvel sooja saavad. Kuidas siis nägi, et rabakanad tõmbasid endale paksu talverüü selga? Laanepüüd sukeldusid lumme nagu sulevaiba alla ja magasid seal. Käbilinnud, ehitasid endale sooja pesaemis, varblane, tegi varblane leidis, et külas või linnas on siiski kõige parem. Pühkime kastist või aida lähedalt leiad ikka mõne raasukese korstna juures võib end soojendada. Siit särat säratsiit, särat üle aia. On veel üks teine lind, kes talveks lendab külla, kes harakas pädistaja, miks ta metsast ära tuleb? Metsas on linnupesad, tühjad, pole mune võtta. Kõik pudulojused on peitu pugenud, aga külas võib õue koeralt kondi näpata. Pühkime kastist toidujäänuseid välja siblile ja varesega kondi pärast kakelda. Siitsaadik siis saadi. Nägin, kuidas ta täna ajaotsaski eksis. Nagu taid, siis. Kes koputas aknale? Panna ka. Ja meie väikene külaline, eile ma panin talle värske pekitüki akna taha. Täna palub jälle. Täna pane talle peotäie kanepiseemneid aknalauale ja. Vaata, vaata kihiti tiha. AK-ana temalegi ja korja alati kõik saia Räsukesed kokku, kui sööd need temale maiuspalaks. Jah. Ja kui on linnukestel pugu täis, siis ei kipu neil ka külm nii kergesti kallale ega tee haigused liiga. Siis võib õnnelikult üle talve elada. Kulukulu, kallis kuluke, kulukulu kirja linnuke, rahukiri metsa kaasa, vii rahukiri, tooge tagasi. Kunu kulu. Lapsid keegi koputas, mis ta soovib.