Veel täna ja homme jätkub Eestis, täpsemalt Häädemeeste vallas Pärnumaal lepaninal Eesti külaliikumise suursündmus, kuues maapäev. See algas juba eile, kestab veel täna ja homme ja praegu on meil korraldustoimkonnas telefonil Aime Vilu, tere päevast. Tere päevast. Kuidas esimene ehk eilne päev läks? Nii nagu suursündmusel ikka rõõmsalt ja, ja lahedalt, inimesed on tulnud kokku üle Eestimaa 15 maakonna delegatsioonid, lisaks väliskülalisi. Et hästi palju oli tutvumisrõõmukohtumisrõõmu. Et selline vahva ja tore päev oli eile. See algas juba hommikul kell 10 ja lõppes, nagu ma kavast vaatan õhtul kell 11 alanud külateatrietendusega, mida inimesed nägid, mida said omavahel rääkida, missugune oli päevakava. Et alustan võib-olla kõigepealt sellest õhtusest etendusest, et midagi niisugust ei oleks osanud oodata, sest meie, eestlaste elulood, teema, kuidas, kuidas inimesed üle mere läksid enne sõda paku üleüldse eestlusest. Terve meie väljak oli kaunistatud küünaldega, küünlad põlesid ja kui need, kes teatrite etendasid, tõusid püsti ja laulsid laulu Mu isamaa armas siis kõik ülejäänud rahvas tõusis püsti ja laulis kaasa ja see oli selline hästi hästi ülendav tunne. Aga eile avamisel viidi siis kõik inimesed ennekõike kurssi sellega, mis kolmel päeval nagu toimuma hakkab ja mis on nende maapäevade mõte. Ja maapäevade mõte iseenesest on see, et inimesed üle kogu Eesti tulevad kokku ja arutavad, mida me inimesed ise võiksime omaenda elukeskkonna heaks ja riigi heaks ära teha. Kus kohal me saame abi omavalitsuselt ja kuidas meie ise saame teha ettepanekuid oma eraelukorraldusse riiklikul tasemel. Eile oli nagu selles mõttes veel avamise päev ja, ja täna on nüüd need teemagrupid on Pärnumaa külades laiali, nii et et Pärnumaa külade väravad on kõigile maapäevalistele valla, et 400 inimest on jagunud siis Pärnumaa küladesse ja arutatakse siis viiel teemal. Ehk siis arengukavade ja arendustegevuse mõju külakogukonna arengule. Analüüsitakse arengukavasid. Et mida tähendab üks arengukava küla jaoks ennekõike, et paber ta nüüd kindlasti ei ole, see on küla, enda mõtteviis, küla enda plaanide paikapanek. Teine töögrupp on väikeettevõtluskohaliku ressurssi realiseerijana. Käsitletakse siis seda teemat, et kuidas, kuidas väikeettevõtlust edasi arendada. Kolmas deemon, haridused, lapsed ja noored maal. See on nüüd selline vahva töögrupp. Et ennekõike on kogu külaliikumine ennekõike kogu meie elu on suunatud tulevikule ja sellel maapäeval on kaasatud ka noorte töögrupp, kus noored ise arutavad, mida nad ise võiksid ära teha ja kustkohalt, nemad saaksid abi nii kohalikul tasandil või vaadates maailma teema. Rahvusvaheline koostöövõrgustik arutleb siis demokraatia rolli ja võrdõiguslikkuse üle kohalikus arengus. Ja üks teema on veel ja see on Euroopa ühinemisega kaasnenud kaasnevad võimalused ja seal keskendutakse suuresti liider programmi võimalustele mis meie jaoks on küll väga olulisel kohal just just arendustegevuses. Need rühmasisesed arutelud kõigil viiel teemal, mida te nimetasite, toimuvad siis just nimelt täna külades. Täna külades ja õhtul teevad siis töörühmade juhid ja moderaatorid, kokkuvõtted ja need töörühmade kokkuvõtted ja otsused, mida on maa päevalised vastu võtnud, esitatakse siis laupäeval maapäevade lõpetamisel ja, ja nende otsuste vastuvõetud otsuste järgi seab siis kodukant endale suunised järgmiseks kaheks aastaks. Kas need vastuvõetud otsused kuidagi jõuavad ka riigi tasandil otsustajateni, kes seadusi vastu võtavad, neid muudavad, parandavad ja täiendavad. Jah, see on meie organisatsiooni ehk siis kodukandi töö viia need otsused riiklikule tasandile, pidada läbirääkimisi ministeeriumidega riigikoguga. Aime Vilu, te olete ette võtnud tohutult suure ürituse, ma tean, et maapäevale on registreerunud väga palju osalejaid, nagu te nimetasite, 15 delegatsiooni maakondadest lisaks väliskülalisi väga paljudest Euroopa riikidest. Mis on see, mis teie tahtmist mööda peaks inimestel olema, nendelt maapäevadelt kaasa võtta ja igalühel oma külasse viia? Nendel inimestel, kes teie maapäeval Pärnumaal täna ja homme veel koos on. Ennekõike head ideed teistelt samasugustelt küladelt, ennekõike see oskus õppida, õppida, arutlema, õpid analüüsima, sest sellel maapäeval on meil väga palju selliseid inimesi, kes on alles alustanud sellise arendustegevusega külades. Projekti raames Säde küladesse, mis kodukandil käivitus, on 124 külaliidrit päris algajat, külaliidrit kes õpivad koolitustel, kuidas oma küla arendada ja osa neist osaleb ka sellel maapäeval. Ja, ja need oskused, mida nemad kaasa viivad, nüüd kohalikule tasandile. Ennekõike on see see oskus analüüsida oma tegevust oskus arutleda, oskust läbirääkimisi pidada, sest läbirääkimiste pidamine on oluline, et kõik osapooled tõuseksid lõpuks läbirääkimiste laua tagant inimesena. Kodukandi liikumine ja külade maapäev on nagu latern, mille kiired peaksid jõudma küll igasse külasse. Eestis. Jah, jõuavad küll, ja need külad, need külad, mis veel ei ole hetkel meie sõnutsi ärganud, et tegeleme jõudumööda nende küladega, nüüd on hea meel, et meil on kaasatud palju palju uusi külasid ja need sädemed, mida need inimesed siit saavad, et see on nagu healoomuline pisik, et üks särab ja annab selle sära teisele edasi ja kui see mõte tuleb ise endal pähe ja kui sa saad, Sa võid oma külas midagi arendama hakata ja kui sa võtad juurde selle teise inimese, kellel on omad kogemused olemas et siis see on selline lumepallina veerev veerev, hea, hea tunne ja, ja sinna juurde tuleb hästi palju asjalikku, hästi palju arendustegevust, hästi palju investeeringuprojekte. Et seda, seda võib-olla ei oskagi niimoodi üheselt kokku võtta, et mis tunne on olla, olla selle külaliikumise sees? Hoiame siis pöialt, et külaliikumise ideed on viljakad ja jõuavad sihtmärgini.