Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja. Et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios on toimetaja Erle loonurme. Järgmise aasta juulikuus toimuv juubelilaulupidu, minu arm keskendub isa maalistele väärtustele ning kuulda saab ka, miks meid uudisteoseid. Ma ootan väga Pärt Uusbergi kantaadi igaviku tuules ettekannet, mis on siis laulupeo lõpuühendkooris. Briti välisminister on USA-s veenda Ühendriike Iraani tuumaleppest kinni pidama. Sama on teinud viimastel nädalatel ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Ning Toomas Sildam arutleb oma nädalakommentaaris selle üle, miks kritiseeritakse Janek Mägid erasektorist riigisektorisse minemisega pärast. Ilm on homme kuiv ja soe, päeval on sooja 16 kuni 21 kraadi. Järgmise aasta juulikuus tähistame laulu ja tantsupeoga, minu arm kaht juubelit laulupeo sünnist möödub 150 aastat ning 85 aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda, kõneleb üldlaulupeo peadirigent Peeter Perens. Iga laulupidu on kindlasti nagunii eriline, sest et laulupidu ju peetakse viie aasta takka ja kindlasti samal ajal on igas laulupeos kogu aeg see laulupeo traditsiooniline selgroo, aga loomulikult arvestades, et tegemist on tõesti 150 aasta möödumisega esimesest laulupeost siis ta on eriline. Ta on pidulikum. Pidulikkust lisab Peeter Berensi sõnul mitme uudisteose ettekandele tulek, eriti ootab ta Pärt Uusbergi spetsiaalselt laulupeoks loodud juubeligantaati igaviku tuules. Milline on teose sünnilugu helilooja Pärt Uusberg? Paljuski sündis teos koostöös praeguse kunstilise juhi Peeter Perens siga, kellel oli üsna kindel visioon sellest, milline võiks laulupeo kantaat olla või milliseid elemente see võiks sisaldada, nii et tal oli kindel soov, et seal peaks sisaldama eesti regilaulu ja eesti klassikalist luulet. Niimoodi saidki selles minu teoses kokku eesti regilaul Kristian Jaak Petersoni ja Juhan Liivi luule ja siis muidugi ka enda selline taju Eestimaast ja laulukaarest ja. Järgmise aasta juubelilaulupeo esimese päeva lõpetab samuti laulupeoks loodud Urve Tinnuri ja Tauno Aintsi pala üksi pole keegi helilooja Tauno Hints. Sellele loole on suur väljakutse sisse kirjutatud, sest kunstilise juhi Peeter veerentsi poolt on see lugu tellitud sellisena et oleks võimalik kaasa laulda ja tema soov on, et see kaasalaulmine toimuks lava ja saali vahel. Jätkame nüüd aga välismaalt, päeva olulisemad välisuudised võtab kokku Indrek Lepik. Briti välisminister Boris Johnson saabub ühendriikidesse arutada Donald Trumpi administratsiooni esindajatega Iraani tuumalepet. USA president peab järgmise nädala lõpuks otsustama, kas lahkuda rahvusvahelisest leppest Iraaniga. Johnson on leppe veendunud toetaja, nagu ka prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes samuti hiljuti Washingtonis käisid. Trumpi veenda püüdsid Iraani president Hassan Ruhaniitlastena telepöördumises, et kui USA taganeb leppest, tuleb ühendriikidel seda kahetseda nagu ei eales varem. Visiiti ja suhteid Euroopa partneritega saadavad aga ka muud probleemid. Neile ütles trump Euroopas toimunud terroriaktidest rääkides, et USA moodi relvaõigused oleks suutnud rünnakud ära hoida. Väljaütlemisele reageerisid valuliselt nii britid kui prantslased. Enam kui 200 päästjad püüavad jõuda Poola lõunaossa söekaevanduses maavärina järel lõksu jäänud kaevurite päästjate edasiliikumist, aeglustab vajadus pumbata kaevandusse õhku ja alandada metaangaasi taset. Meil on kadunud kolm kaevurit ning üks on hukkunud. Maavärin tabas kaevandust eile. Poola kaevandusvalitsuse andmetel oli maavärin magnituudiga 3,4. Vene politsei lasi meeleavaldusel kinni peetud opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi kohtuistungini vabaks, teatas korruptsioonivastase fondi advokaat Meediale. Istung toimub uue nädala reedel. Opositsioonijuhti süüdistatakse korra rikkumises avaliku ürituse korraldamisel. Sõltumatu vaatlus, ühendu soovede info teatas varem, et politsei pidas 19. Venemaa linnas peetud meeleavaldustel kinni pea 1600 inimest, neist ligi pooled peeti kinni Moskvas ja enam kui 200 Peterburis. Iisraeli sõdurid tapsid kaks palestiinlast, kes üritasid Gaza sektorist Iisraeli tungida. Relvajõudude andmeil avasid sõdurid tule kolme kahtlusaluse pihta, tappes neist kaks. Märtsi lõpus Gaza piiril puhkenud meeleavalduste ja kokkupõrgete algusest saadik on Iisraeli sõdurite käte läbi saanud surma 51 palestiinlast, veel sajad on saanud haavata. Ükski iisraellane ei ole nädalaid kestnud protestide ajal kannatada saanud ning Iisraeli sõjavägi on pälvinud rahvusvahelist kriitikat lahingmoona kasutamise pärast. Põhja-Korea hoiatas Washingtoni, et väited, nagu oleks Pyongyang sunnitud kõnelustel USA surve tõttu, võivad viia poolsaare tagasi alguspunkti. USA president Donald Trump on öelnud, et läbimurdele vist emapoolne maksimaalne surve. Põhja-Korea sõnul ei aita ka sellinud kõnelustele kaasa. Maailm ootab Põhja-Korea liidri Kim Jong Uni ja Trumpi kohtumist pikisilmi. Kohtumine järgneb ajaloolisele tippkohtumisele kinni ja Lõuna-Korea presidendi mundschini vahel. Sel kohtumisel andiski mõista, et Põhja-Korea võib loobuda tuumarelvast. Ja tagasi Eestisse avaliku ja erasektori vahel liikumine on normaalne ning seda peaks soodustama mitte demoniseerima, nagu juhtus riigihalduse ministri Janek Mäggiga. Nii ütleb Toomas Sildam oma nädalalõpu kommentaaris. Üldiselt ei meeldi mulle olla isiklik, aga seekord siiski. Olin töötanud 10 aastat ajalehes Postimees ja veel pikemalt meedias kui presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilves kutsus mind Kadriorgu nõunikuks. Käin sinna 10-ks aastaks. Pärast seda töötasin all aasta riigikogus sotside fraktsioonis erakonda kuulumata. Mullu sügisel tulin tagasi ajakirjandusse. Just see personaalne kogemus, mis on olnud paljudes olukordades silmi avav ja arusaamist rikastav muutis mind nõutuks, kui vaatasin kolmapäeval uute ministrite ametisse nimetamist presidendi kantseleis. Värske tervise- ja tööminister Riina Sikkut kuulis tere tulemast sõnu, sest riigipea tsiteerides on spetsialisti alati meeldiv tervitada poliitikute ridades. Edasi saime aga teada, et president teeb raske südamega otsuse nimetada senine kommunikatsiooniettevõtja või suhtekorraldaja Janek Mägi regionaalhalduse ministriks. Riigipea mure oli nimelt küsimuses, et poliitikas saadud oskusi, kogemusi, teadmisi ja sidemeid ei oleks võimalik kasutada eraäris. Mina ei arva, et inimestesse, kes lähevad erasektorist riigitööle või vastupidi tuleb suhtuda eelarvamusega. Umbes nii, et ju nad hakkavad kas avalikus teenistuses lobistama eraäri huvides või tagasi. Eraäris kasutavad kurjalt riigi teadmisi. Kahtlustame neid kohe pättustes või millestki veel karmimas. Aga kui inimene erasektoris tunneb tõesti, et nüüd tahab ta teenida oma riiki. Tegelikult rääkis sellest samast tänavu märtsis ka president Kaljulaid. Ta nimelt meenutas ühes kõnes, kuidas läks ise kommertspangast peaminister Mart Laari majandusnõunikuks. Toonaseid kõhklusi, kas minna või mitte, aitas tal ületada selge juhtmõte. Usaldada tuleb teiste usaldus sinu vastu aga teha omalt poolt tööd nagu jaksad, et seda usaldust õigustada. Aga miks me siis Janek Mägi kui ministrit juba ette ei usalda? Miks meil pressi medalt välja lubaduse, et pärast poliitikast lahkumist rajab ta pikemat jahtumisperioodi ega tohi naasta senise kutsetöö juurde? Olgem kindlad, koalitsioonivalitsuses valvavad valitsuspartnerid ülima tähelepanelikkusega üksteise järele. Neil on väga hea nina ja täpne silm, et tunda või märgata mõne ministri konflikti tema erahuvidega. Selline libastumine oleks keeruliselt ettekujutatav hiljem aga kogemused nagu ka sõbrad ja tuttavad jäävad ju niikuinii. Endise ministri või riigiametniku ajus ei ole nende kustutamiseks liit nuppu. Seega usaldage esmalt oma inimesi, meid on niigi vähe. Tartu Jaani kirikusse soovitakse 2024.-ks aastaks ehitada uus Eestis täiesti unikaalne, erilise tehnoloogiaga ning ajastutruu kõla ja häälestusega Corel. Annetuste kogumiseks müüakse sümboolselt maha tulevase oreliviled. Marii Kangur räägib lähemalt. Tulevase oreli patrooni, dirigendi Paul Mägi sõnul. On barokkorelit vaja selleks ette autentselt muusikat esitada. Too annab selle kauni kirikule erilise tähenduse, sellepärast et seda orelit mujal ei ole, siis siin saab esitada teoseid, mis on kirjutatud orelile ja selle oreliga kuus, nii et ma arvan, et see rikastab kindlasti Tartu muusikaelu. Reedel pandi Tartus algus ka oreli toetamise fondile. Orel läheb maksma 700000 eurot. Rahastan ühe lahke Saksamaalt pärit annetaja abiga koos 100000 eurot, aga ülejäänud kogumiseks algas ühisrahastuskampaania. Muusikasõbrad saavad endale kampaania käigus soetada nimelise orelivile. Sihtasutuse Tartu Jaani kirik juhatuse esimees Juhani Jaeger jätkab. Meie üks ideaaldaatum on välja öeldud, Tartu kandideerib kultuuripealinnaks aastaks 2024 ja oleks tõepoolest ideaalne, kui sellel ajal meil seejärel juba valmis oleks. Täpset daatumit sõltuvad loomulikult annetajate heatahtlikkusest meie enda tublidusest. Samuti pöörame lootusrikkad pilgud Tartu linnavalitsuse ja Eesti kultuuriministeeriumi poole. Marii Kangur Tartu. Pärnumaa maitsete aasta sai alguse raba ja rannarahvaõhtusöögiga, kus pakuti Pärnumaale omast ja kohapeal kasvatatud toitu. Silvia soola räägib lähemalt. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016.-st aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Üle-eelmisel aastal kandis tiitlit Hiiumaa. Mullu oli Peipsi järve maitsete aasta. Kuni järgmise aasta maini on aga fookuses Pärnumaa. Küsisin Pärnumaa maitsete aasta projektijuhilt Kadi Helmestelt, millised on siis need Pärnumaa maitsed? Põhiliselt kaks asja, mis tulevad välja, on räime, kurk, lisaks sellele on meil väga palju umbrohu toite, tegelikult sellised jumala toredad asjad, mis ei jõua nii palju, võib-olla toidulauale, kui võiksid. Küll on võililled, naadid, karulaugud, ehk siis selline raba ja rannarahva toidulaud. Pärnumaal on pikad kurgi kasvatamise traditsioonid, see on kalapüügi kõrval rannarahvale leiva lauale toonud. Pärnumaal Tahkurannas on juba 20 aastat hapukurgifestivali korraldatud maaeluminister. Tarmo Tamm ütleb, et Pärnumaa võitis toidupiirkonna tiitli just heade ja omapäraste maitsete tõttu. Et me ei tea ja toit on hästi puhas, puhtast loodusest toorained ja, ja meie toidule oma omapära, nii et me võime selle üle uhked olla. Mis need Pärnumaa maitsed võiksid olla, siis mida see aasta saaks eriti hästi siin Pärnumaal proovida? No jääb aastaseks ja ma arvan, et kõik külalised, kes sellel aastal Pärnumaad külastavad, avastad uusi maitseid, avastanud toredad liivaranda, räägid kadi helmeste? Me oleme võtnud eesmärgiks, et Pärnumaa toit jõuaks järgmise aasta jooksul miljoni inimeseni, ilus ümmargune number, päris suur väljakutse üles, kui me loeme kokku kõik need toidufestivali, mis on Pärnumaal, kui palju siin on külastajaid, kui palju on Pärnumaal turiste, kes käivad lisaks Pärnumaa elanikud ja tõesti needsamad kodu kokad, kes Pärnumaa toitu kodudes valmistavad, siis ma usun, et tuleb see miljon aasta jooksul ära küll. Ülevaadet Pärnumaa toiduürituste kohta näeb aadressil visitpärnupunkt com, maitsed, Silvia sool, Pärnu. Ilmast räägib sünoptik maile Meius, palun. Esmaspäeval libiseb üle Soome itta madalrõhulohk koos niiskema õhuga sadu Eestisse. Oodata ei ole küllaga taevas mõnevõrra pilvisemaks kujuneda ning öösel ja hommikul tekib paiguti udu. Tuul puhub läänekaarest neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni seitse, päeval 15 kuni 20, rannikule paiguti 10 kraadi ringis. Teisipäeval moodustub Skandinaavia õhuruumis uus kõrgrõhkkond ja selle idaserv laotub Eesti kohale. Teisipäeval tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub põhjakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni kaheksa, päeval 13 kuni 18, põhjarannikul kaheksa kuni 11 kraadi. Kolmapäeval liigub kõrgrõhkkond üle Soome Loode-Venemaale ja nädalavahetusel tekib Skandinaavia põhjaosa kohale veel teinegi, jäädes kuni nädala lõpuni kõrgrõhkkondade meelevanda, püsib ilm Eesti suure tõenäosusega sajuta. Pilvi on hõredalt, tuul puhub valdavalt idakaarest ja nõrk või mõõdukas ööd on jahedad ja maapinnal pisid kohati hallaoht. Päevasel ajal kerkivad termomeetri näidud sisemaal seitsmeteistkümne kuni 22 kraadini, meretuulega rannikul püsivalt 10 kraadi ringis. Selline oli päevaga ja pühapäeval, kuuendal mail ilusat õhtut ja kuulmiseni.