Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 20 teistest maist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. President Kersti Kaljulaid ütles Kiievis pärast kohtumist Ukraina presidendi Petro Porošenko ka, et Läänemaal ei tohi sõja ja okupatsiooniga Ukrainas ära harjuda ega võtta seda paratamatusena. Majandussuhete koha pealt on vähemalt selline sõnum, oli Petro Porošenkot, et annan omavalitsusele käsu tegeleda Eesti ettevõtjate probleemidega. Toompeal Stenbocki majas kohtasid valitsused, Tööandjate ja ametiühingute esindajad, et arutada tööturuga seotud küsimusi. Peaminister Jüri Ratas ütleb, et sotsiaalmaksuerandite tegemine on võimalik, aga see on ka riigieelarveline küsimus. Ligi 15 mustalt riigisekretäri ametis töötanud Heiki Loot lahkub ametist, temast võib saada riigikohtunik. Euroopa Liit kiitis heaks kaubanduskõneluste alustamise Uus-Meremaa ja Austraaliaga. Hiina vähendab esimesest juulist autode ja autoosade sisseveo tolle. Pärnu soovid kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks kulturist Ivo Parve otsa süüdistatakse dopingu tarvitamises. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kaheksa meetrit Nendes. Õhutemperatuur on üheksa kuni 14 kraadi. Homme ennelõunal on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, kohati on äikest. Pärastlõunal lääne poolt alates ilm selgineb. Õhutemperatuur on 19 kuni 24 kraadi, rannikul kohati 16 kraadi. President Kersti Kaljulaid alustas ametlikku visiiti Ukrainas. Ta kohtus Kiievis Ukraina presidendi ja peaministriga. President Kaljulaid ütles pärast kohtumist Ukraina presidendi Petro Porošenko ka, et läänemaailm ei tohi sõja ja okupatsiooniga Ukrainas ära harjuda ega võtta seda paratamatusena. Presidenti saadab visiidil ka esinduslik äridelegatsioon. Kiievist jätkab Tarmo Maiberg. Praeguseks. President Kersti Kaljulaid, kohtunud Ukraina presidendi Petro Porošenko ja Ukraina peaministri Polodomarcroismaniga ning nendel kohtumistel on ta rõhutanud eelkõige õigusriigi põhimõtete järgimist, nende kehtestamist. Sest no on ju teada, isegi president Petro Porošenko ütles, et riigis on korruptsioon probleeme, kuid vaadates, kui palju reforme on viimase kolme ja poole aastaga läbi viidud, siis kõigega korraga ei jõua tegeleda. Lihtsalt jõudu ei ole, sest alati tuleb ka arvestada sellega, et on ka stiilne sõda käimas Ukraina idaosast peaaegu et igapäevaselt toimuvat tulevahetus rikutakse Minski rahulepet, mistõttu lihtsalt kõiki reforme ei jõua väga jõuliselt ette võtta. Loomulikult tahavad ukrainlased. Korruptsioonivastane võitlus oleks efektiivne, aga praegu on ligi aasta kestnud Parlamendis venitamine ehk et siis ei ole suudetud luua korruptsioonivastast kohut ja sellega peavad ukrainlased tegelema. President Petro Porošenko rõhutas korduvalt, et see on tema initsiatiivi, et ta kindlasti tahab seda ellu viia, et nüüd loodetavasti liigutakse selle eelnõuga edasi. Majandussuhete koha pealt on ka vähemalt selline sõnum, oli Petro Porošenkot, et ta on andnud omavalitsusele käsu tegeleda Eesti ettevõtjate probleemidega. Selle peale kailulaid avaldas tänu, kuid lisas, et no loodame, et siis ka kuhugi viib, et eks see mure on, on ju, investeeri miljoneid eurosid ja need on jäänud kinni siia, isegi rahvusvahelised kohtud on eesti poolele õiguse andnud või siis Eesti ettevõtetele õiguse andnud, aga siiamaani ei ole neid otsuseid ellu viidud. Toompeal Stenbocki majas kohtusid valitsuse, tööandjate ja ametiühingute esindajad, et arutada tööturuga seotud küsimusi, jätkab Uku Toom. Tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tammsaar ütleb, et oluliste teemadena olid kõne all need, mis puudutasid töötajate tervist, maksuvabastusi, töösuhteid, välistööjõu kasutamist, mis küsimustes ta näeb kokkuleppevõimalusi. Noh, näiteks mina loodan seda, et sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine osalise koormusega töötajatel just vanemate noorte inimeste hulgas noh täna on probleem on selles, et et sotsmaks on, on kõrge, tuleb maksta seda miinimumpalga pealt, aga osalise koormusega inimeste palkamise teebki üsna raskeks. Et, et see võiks olla näiteks üks koht, teine on tervisekulutused, mida tööandja hüvitab töötajale. Et nende pealt enam ei peaks makse maksma. Ma usun, et siin võiks olla kiire edasiminek. Ma usun, et äkki meil õnnestub, nagu selgus saada, et kuidas me saame edasi minna tegelikult välistööjõuküsimustes. Et ei oleks enam seda olukorda meil, kus võib-olla tarbetud piirangud tekitavad, tegelikult loovad ise musta tööjõuturgu Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson Meil on tegelikult välistööjõu osas, me jõudsime järeldusele, et illegaalne tööjõud Eestis ei ole okei, et selles me peaksime tegema kõik kolm oma jõupingutusi ja siis samal ajal tegelikult mõtlema sellele, et kuidas me sektorites võiksime teha koostööd, et kui on tõesti pooled jõudnud arusaamisele, et me vajame lisavägesid, et me, mis need tingimused, kuidas need lisaväed võiksid meile siia saabuda, maksudest tööandjaid vähe teavad seda, et tegelikult täna juba saab poolitada töökohti efektiivselt ilma sotsiaalmaksupõrandatele ja pensionäridele ja mitmetele gruppidele samal ajal töötajate poolt on huvi, võtab pool kohta, aga poolikuid kohti tehakse vähem, et meil praegu paistis olevat kooskõla selles, et me võiksime mõne grupi juurde luua, see on siis pensionieelikut 55 pluss, kus me näeme, et inimesed tahaksid töötada, aga need ei võeta osalise koormusega. On siis nende emade, kes on kodus, kes tegelikult võiksid ka juba osalise ajaga töötada pääse täna saadetakse ka nagu tööandjate poolt tagasi, sest poolikuid kohti lihtsalt ei, ei tekitada. Peaminister Jüri Ratas ütleb, et sotsiaalmaksuerandite tegemine on võimalik, aga see on ka riigieelarveline küsimus. Me leppisime kokku, et tervise- ja tööminister toob vastava punkti hiljemalt juulikuu lõpuks vabariigi valitsuskabinet. Ma arvan, et see ühisosa nii ametiühingute kui tööandjate keskliidu poolt oli täna hästi suur. See põhimõtteline selgus. Ma tean seda, et on ka käimas läbirääkimised rahandusministeeriumiga ja eks selle juurde tagasi tulla siis fiskaalpoliitiliselt august septembri sel aastal. Pooled avaldasid lootust, et kokkuleppele jõutakse ka Eestisse lubatava välistööjõuküsimuses. Jüri Ratase resümee. Teatavasti üks eelnõu on täna riigikogus, teiselt poolt on ma arvan, see pidev protsess, et tegelikult Eesti tööjõuturuküsimust lahendada. Ligi 15 aastat riigisekretäri ametis töötanud Heiki Loot lahkub ametist, teatas riigikantselei. Tema ametiaeg lõpeb 31. detsembril. Enda võib ka varem ametist lahkuda, kui ta valitakse riigikohtunikuks. Eile toimus Riigikohtu üldkogu istung riigikohtunikukandidaatide ärakuulamiseks. Lood on üks kuuest kandidaadist. Riigikohtuniku kohtu halduskolleegiumis vabaneb seoses Indrek Koolmeister pensionile minekuga 30.-st juunist. Lawton riigisekretärina töötanud koos seitsme valitsuse ja nelja peaministriga. Riigisekretär korraldab valitsuse tööd ja juhib riigikantseleid, riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Välisuudised võtab kokku Re naljas. USA president Donald Trump ja Lõuna-Korea president Moon Chain kohtuvad Washingtonis, et arutada USA ja Põhja-Korea riigipeade kohtumise teemat. President Trump ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un andsid mõlemad lubaduse tippkohtumiseks, kuid viimase aja väljaütlemised on kokkusaamise kahtluse alla seadnud. Eelmisel nädalal teatas Põhja-Korea, et võib kohtumise ära jätta, kui USA nõuab endiselt Põhja-Korea ühepoolset tuumarelvadest loobumist. Vaatlejate hinnangul soovib Lõuna-Korea president kohtumisega tagada, et kaks riiki liiguks siiski kõneluste toimumise suunas. Ametnike sõnul selgitab ta arvatavasti Trumpile, mida kinnistu oodata ja mida mitte. Ajalooline USA ja Põhja-Korea liidrite kokkusaamine peaks toimuma 12. juunil Singapuris. Euroopa Liit kiitis heaks vabakaubanduskõneluste alustamise Uus-Meremaa ja Austraaliaga. Esimesed läbirääkimiste voorud peaksid aset leidma juulis Brüsselis. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on varem väljendanud soovi sõlmida Austraalia ja Uus-Meremaaga lepped enne komisjoni praeguse koosseisu mandaadi lõppemist järgmise aasta suvel. Euroopa Liidu ja Austraalia kaubavahetuse maht on aastas umbes 39 miljardit eurot ning Euroopa Liidu ja Uus-Meremaakaubanduse maht on 8,7 miljardit eurot. Austraalia jaoks on Euroopa Liit suuruselt kolmas ning Uus-Meremaa jaoks suuruselt teine kaubanduspartner. Hiina vähendab esimesest juulist autode ja autoosade sisse tolle. Hiina rahandusministeerium teatas, et autode sisseveo tolle vähendatakse 25-lt või 20-lt protsendilt 15-le protsendile. Autoosade sisseveo tolle vähendatakse kuuele protsendile. Hiinas müüdi eelmisel aastal ligi 29 miljonit autot, neist vaid veidi rohkem kui neli protsenti olid imporditud. Saksa autotootja BMW teatas, et Hiina otsus on tugev signaal sellest, et Hiina jätkab oma turu avamist. Katoliku kiriku Austraalia peapiiskop Philipp Wilson mõisteti süüdi laste seksuaalse väärkohtlemise varjamises ning teda võib oodata kuni kaheaastane vanglakaristus. Laste ahistamise juhtumid toimusid Wilsoni piiskopkonnas 1900 seitsmekümnendatel aastatel. Kohtus väitis Wilson, et ei teadnud ahistamistest ning ohvrid toona tema poole ei pöördunud. Mitmed ohvrid kinnitasid kohtus, et rääkisid Wilsonile ahistamisest korduvalt. Kohtuotsuse kohaselt varjas peapiiskop pedofiilist preestreid Jim Fletcher'i kuritegusid. Süüdimõistetu sõnul oli varjamine vajalik kiriku au ja hea maine kaitsmiseks. Eesti ettevõtjate rahulolu valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikaga on võrreldes teiste balti riikide ettevõtjatega ainsana kahanenud ning varimajanduse osakaalu tõus Eestis on viimastel aastatel olnud kõige suurem, näitas Riias asuva Stockholmi majanduskoolis koostatud Eesti, Läti ja Leedu. Varimajanduse uuring jätkab Ragnar Kond. Kuigi varimajandust on keeruline mõõta, uuringumeetodid on erinevad, on Stockholmi majanduskooli küsitluse tulemused üllatavad. Varimajanduse indeks 22 protsenti sisemajanduse kogutoodangust on Balti riikidest kõige kõrgem küll Lätis, Eestis ja Leedus on see võrdne ehk pisut üle 18 protsendi. Samas näitab trend, et Eestis suureneb varimajandus kõige hoogsamalt ja Lätis kõige vähem. Kogu varimajandusest moodustavad ümbrikupalgad kõige suurema osa ehk 55 protsenti Eestis. Samas on Lätis ja Leedus Eestist kõrgem varjatud tulu osakaal kõneleb uuringu kaudu. Makroperspektiivist segane labaga ookeaniga Žaoscaneklaamiks makromajanduslike näitajate poolest on Eesti olukord teistest balti riikidest parem, ka tootlikkus on suurem, räägib Soukanud. Seetõttu olen väga üllatunud, et Eestis on märgata selliseid negatiivseid arenguid ka majanduskasv on ju hea. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus räägitakse pidevalt varimajanduse vastu võitlemisest. Riia uuringu autorite arvates näitab see, et aastatetagune teavitustöö on Eestis olnud väga tõhus, kuid siis märkasid ettevõtjad, et tegelikke muutusi justkui polegi. Rahulolu valitsuse rahandust poliitika ja riigiasutuste tööga on ainsana Balti riikidest langenud Eestis olles praegu vaid 2,2, viie palli skaalal. Seitse aastat tagasi oli Eesti näitaja 3,36 ehk kõigist teistest kaugelt üle. Leedus on rahulolu viie palli skaalal kõige kõrgem 2,87 ja Lätis 2,5. Lätis võib mõjusa varimajanduse vastase teavitustöö kõrgaeg olla just praegu ja kui reaalses elus muutusi ei tule, võib Lätti sattuda samasse seisu, nagu on Eesti. Nüüd kõneleb uuringu autor Stockholmi majanduskooli professor Aarne Sauga. Pole saavutatud seda, mida poliitikud on lubanud, räägib see auk, et seda on väga tähtis jälgida ka Läti vaatevinklist. Nagu näeme, on Lätis ettevõtjate rahulolu kasvanud nii maksupoliitika kui ka teiste majanduse mõjutajate suhtes. Kui samas kasvab ka varimajandus, kas selle taga võib näha rahandusministeeriumi suurt teavituskampaaniat aukama? Uuring hõlmab ajavahemikku 2009 kuni 2017. Samas leiavad õppejõud, et tänavu peaks varimajandus kõikjal pigem vähenema, sest majandus kasvab kõigis Balti riikides. Esmaspäeval ringkonnakohtus ühes asjas õigeks mõistetud endine Tartu vallavanem Aivar Soop läheb teises kriminaalasjas prokuratuuriga kokkuleppele. Tartust jätkab Madis Hindre. Läinud aasta novembris otsustas Tartu maakohus, et endine Tartu vallavanem Aivar Soop on süüdi toimingupiirangu rikkumises ja valla raha eest kütuse omastamises soovile määrati tingimisi vanglakaristuse kohustus maksta riigile ligi 55000 eurot. Zoppi ise kinnitas läbi kogu menetlused. Juttu tuleb vist edasi kaevata. Õigusemõistmise lõpp tõeliselt selgeks saamiseks kummaga te nüüd nõus ei ole, kas sellega, et omastasite kütust või sellega, et toimingupiirangute rikkusid pigem toimingupiirangu rikkumine, tundub olema selline, et see ikkagi tehti valla huvides. Eile mõistiski ringkonnakohus sobi õigeks. Nimelt kui süüdistus ütles, et vallavanem tegi tehinguid sihtasutusega Emajõe jõeriik ja oli samal ajal sihtasutuse nõukogus, siis ringkonnakohus leidis, et tehingute ajaks oli soov nõukogust välja astunud. Ühtlasi leidis kohus, et tõepoolest sai tehingutest kasumite Soop vaid Tartu valla elanikud. Mis aga puudutab kütuse omastamist, siis ütles kohus, et kuna valla raha eest võttis Soop endale kütust jupiti, siis ühte kriminaalset piiri ehk kahtesadat eurot ületavat omastamist ei toimunud. Prokuratuur plaanib otsuse vaidlustada, kuid missuguste argumentidega, selgub lähiajal. Aivar Soop. Igatahes on enesekindel. Ma arvan, et ega neil on suhteliselt raske edasi minna. Hoopis teine lugu sai suurema hoo läinud sügisel pisut enne seda, kui maakohus sobi süüdi mõistis. Nimelt esitas prokuratuur talle uue kahtlustuse, mis hiljem vormus süüdistuseks ja võib juba nädala pärast oma lahenduse leida. Prokuratuur süüdistab Soopi Tartu vallavanemana riigihangete teostamise nõuete rikkumises ning Tartu valla rahaliste vahendite omastamises kolmandate isikute kasuks. Need teod jäävad aega, mil Tartus valmistuti Eesti Rahva muuseumi avamiseks. Toona kulutas Tartu vald sadu tuhandeid eurosid, et teha raadil erinevaid korrastustöid. Ühes heakorra tööde hankes andis OP. Ettevõtjale, kes hankega võitis, Zoppi ise sellest süüdistuse järgi kasu ei saanud, ühtlasi saanute isikliku kasuga omastamises. Küll aga võitsid Raadil asuvate erakinnistute omanikud. Nüüd on siis välja toodud need summad, et palju siis sellel erakinnituste hooldamiseks, koristamiseks raha on läinud, see on siis nagu see teema. Zopp tunnistab, et tõepoolest said eraomanikud Tartu vallatöödest kasu, kuid ütleb samas, et ööd oligi tarvis ära teha. Kõige suurem asi puudutab endise sõjaväehoone lammutamist ERMi peahoone lähedal. Ma näiteks vaatasin Eesti vabariigi sünnipäev, 100. juubel oli siin, eks ole, kus need prooni pildid olid ja ma kujutasin ette, et kui see laga seal oleks olnud, oleks pildi pealt seal üks õudusunenägu seal olnud, need said ära koristatud. Pikka kohtusaagat ilmselt ei tule, sest nii Aivar Soop kui prokuratuur sobiva kokkuleppemenetlust Kolmandale isikule omastatud ligi 8000 eurot on Soop vallale tagasi maksnud ja pooleteistaastase tingimisi vanglakaristuse on ta valmis vastu võtma. See, kas ka kohus kokkuleppega nõustub, selgub 29. mail. Pärnu soovib kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks Pärnust jätkab Ester Vilgats. Palusin abilinnapeal Marko Šorinile tuua välja peamised argumendid, miks siin peaks Euroopa kultuuripealinnaks kandideerima. Otsene põhjus on selles, et seltskond, kelle me kokku kutsusime, nendel olid skulptuuri inimesed ja arutelu käigus pikad-pikad, arutelud, mis selline tiitli poole pürgimine Pärnu linnale anda võib ja leiti, et see protsess ise on niivõrd oluline kultuuriinimeste jaoks püüdlema, peab selle poole. No mis siis kõigepealt tegema peab, kas on juba teada või ettekujutus olemas? Puhtbürokraatlikult, jah, me teame neid tähtaegu, mis tuleb täpselt esitada, et augustikuust tuleb esitada tahteavaldus, oktoobriks tuleb esitada juba täpne kava, mida siis kultuuripealinnana pakutaks Euroopale ja 2019 teeb Eesti vabariik siis otsuse, milline Eesti linnadest selle kultuuripealinna tiitli endale saab. Kas te kasutasite kedagi eksperdina, kes ütleksid, kas on üldse mõtet pürgida, kas on loogiline, et selline väikelinn võib üldse saada Euroopa kultuuripealinnaks? Mina imestan alatihti seda, kui Pärnu kohta öeldakse väike linn, et Eesti mõistes on tegemist ikka suure linnaga. Me jäime enda kogukonnakeskseks kokku tulnud inimesed olid Pärnu kultuuriinimesed, linnavalitsuse vastava ala spetsialistid ja töötajad, kutsutud oli poole rohkem inimesi kui kohale küll tuli, aga ilmselt siis arvamuse kujundajatest olid kõige olulisemad kohal ja kui see arvamus niivõrd selgelt välja tuli noh, ütleme siis klassikute keelasetega strateegia ei ole niivõrd oluline, kui just plaani pidamine, kas keegi need vastu ei olnud nagu niivõrd selgelt? Ta sõnastatud, et pigem üks murekohti on see, et kultuuripealinna juba kandideerimisprotsess nõuab kindlasti ka rahalisi vahendeid suurusjärku ei oska öelda ja kindlasti ei olegi võimalik piiritleda, et täpselt nii palju raha garanteeriks kultuuripealinna saamise seda tiitlit tõepoolest ei saa osta, pakkuda saab seda sisu. Aga ilmselgelt on tegemist isegi ma ütleks, et mitte otseselt kultuuriprojektiga, kuivõrd linna maineprojektiga ja mainekujundus on väga-väga kallis tegevus. Eestis on praegu hinnanguliselt 70 kultuuriteemalist blogi. Kärt Kelder uuris, millist mõju avaldavad need kultuuriajakirjandusel kvaliteedile. Ajakirjanduses on kanda tugevalt kinnitamas blogimine, iga neljas blogija teenivad seejuures ka tulu veebilehe pidamise pealt. Kultuuriteemalisi blogisid leidub Eestis ligikaudu 70 kirjanduse kultuurikriitika blogi pidav Mihkel Kunnus ütles, et on kirjutanud veebikultuuriväljaannetele lisaks aastaid, kuna see annab rohkem vabadust tulu kultuuri blogimisega pigem ei teeni. Kultuurikriitika nii laialdane asi, et sinna alla läheb mida iganes, vahel raske leida neile õigemat formaati. Ja siis veel see, et paberväljaanded näiteks seavad oma kindlad mahulised piirangud. Logisema sain panna nii pikalt ja laialt, kui ma tahtsin. Keele- ja kirjandusteadlane ning meediaasjatundja Tiit Hennoste sõnul kõigub blogide tase nähtavalt kui kunnose veebilehte tõstis Hennoste esile positiivse näitena. Skaala teise otsa jäävad need, millel on oht kultuuriajakirjanduse üldkvaliteedile halvasti mõjuda. Just nii nagu nemad tahavad, ilma siis selleta toimetus sekkub, ajalehed on alati mingisuguse mahupiiranguta või ei meeldi mõned seisukohad ja nii-öelda teine pool, kui ma loen selliseid õhkamisi ja muud selliseid asju, siis tekitab mu jaoks nagu ründe midagi, on nagu väga vilt infantiilsus, mis levib ja kuna need avalikkuses olemas ja neid loevad, kui mõni neid nüüd tõepoolest võtab kultuuriajakirjanduse pähe ja see igal juhul hävitab. Hennoste leiab, et kvaliteedi hoidmiseks tuleks blogijatel lähtuda rohkem ajakirjanduse kriteeriumitest, nagu näiteks allikakriitikaga tegelemine. Mitmed portaalid, sealhulgas ka ERR-i kultuuriportaal kasutab mõne kultuurinähtuse lahtimõtestamiseks, samuti blogisid. Toimetaja Kaspar Viilupi arvates tagavad teatud väljaanded kultuuriajakirjanduses juba kvaliteedi, mistõttu ei ole arvamuste paljusus halb. Seda toredam, mida rohkem asjadest kirjutatakse, mida erinevamates asjadest kirjutatakse puhtalt kui me räägime näiteks muusikaajakirjandust, siis tihti suurtes väljaannetes kirjutatakse nendest mõnest üksikust plaadist, mis saavad siis oma tähelepanu, aga võiks nagu rohkem ja laiemalt ja see on, ma arvan, tore nende blogide puhul, et võib-olla tõesti tekst ei ole alati kõige kvaliteetsem, aga vähemalt nad võib-olla toovad uusi vaatepunkti uusi asju. Kaspar Viilup tõstis esile mitmed lääne muusikaportaalid on muutunud tänapäeval blogideks, mistõttu pole välistatud, et tulevikus võib tekkida hoopiski uus kirjutajaid ühendav platvorm. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak. Homseks tõmbub kõrgrõhkkond eemale ja mõjusamaks saab madalrõhuvöönd, lisandub pilvi ja eeloleval ööl sajab kohati hoovihma. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on üheksast kuni 14 kraadini. Päev tuleb pilverünkadega, mandril sajab mõnes kohas hoovihma, pole välistatud ka äike. Saartel on saju võimalus väike. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, pärastlõunal rannikul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksast kuni 24 tuulepealsel rannikul kuni 18 kraadini. Neljapäeva öö on tõusva õhurõhu foonil selge päev laiguti pilverünkadega, aga sadu need tõenäoliselt ei anna. Öine temperatuur on viiest kuni 11-ni, päevane seitsmeteistkümnest 18-st rannikul 23 24 kraadini Lõuna-Eestis. Reedeks tuleb kõrgrõhkkond Soome lahe äärde ja tagab meile selge kuiva ja rahuliku ilma. Jahedamas õhumassis langeb öine temperatuur õhus kolme kuni kaheksani, maapinna lähedal aga nulli ümbrusse. Päevasooja on sisemaal kuni 23, neli kraadi, meretuulega rannikul on jahedam. Ragnar Kaasik võtab kokku spordiuudised Eesti kulturist Ivo Parve otsa süüdistatakse dopingu tarvitamises, nimelt leiti tema proovist ainet nimega Klenbuterool. Sportlane ise ütles, et tarvitas ühte välismaist rasvapõletajad, mis tema teadmata keelatud ainet sisaldaski. Hetkel on käimas dopingujuhtumi menetlemine ning juhtum avalikustatakse täpsemalt menetluse lõppedes. Eesti Laskesuusatamise liit kinnitas 12 liikmelise koondise, kes valmistub uueks hooajaks Indrek Tobrelutsu käe all. Koondisesse arvati Kalev Ermits, Roland Lessing, Rene Zahkna, Kauri Kõiv, Martin Remmelg ja Johan Talihärm ning naistest Johanna Talihärm, Meril Beilmann, Regina Oja, Tuuli Tomingas, Susan külm ja Grete Gaim. Koondisesse ei valitud 33 aastast Kadri lehtlat. Korvpalliliigas NBA alistas Cleveland Cavaliers teistkordselt Boston Celticsi. LeBron James tõi võitjatele 44 punkti. Cleveland võitis kohtumise seisuga 111 102. Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd viigis kaks. Kaks. Eesti korvpalli meistrivõistlustel võib täna selguda pronksmedalist. Kell 19 10 algavas kohtumises võõrustab Pärnu sadam Raplat. Võidu korral viib pronksi koju. Rapla. Jäähokiliigas NHL alistas Washington käpital stamppäi meeskonna kolm. Null. Seeria seis on nüüd kolm, kolm viigis ja otsustav seitsmes mäng peetakse Tampa Bay kodujääl. Võitja kohtub Stanley karikafinaalis Vegas Golden AIDSiga. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel on täna kavas kaks mängu. Kell pool seitse võõrustab Paide Narva transi kell pool üheksa Tartu Tammeka. Viljandi tulevik. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.