2016. aastal tehtud auditi järgi maksaks Rahvusraamatukogu põhjalik renoveerimine umbes 50 miljonit eurot, ehkki jupikaupa remonditakse hoonet ja igal aastal oleks suuremat tööd mõistlik korraga ette võtta, usub Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo. Lähitulevikus nii või teisiti tuleb seda hoonet parandama hakata ja kahjuks puudutab vundamenti. Kahjuks puudutab katust, sellel hoonel on teadupärast sellised nii-öelda basseini tüüpi katused, mis lasevad läbi, nii et seda allikat on väga keeruline üles leida ja see hoone on ka mitte sugugi soojust pidav, nii et kaotab energiat. Pealegi on hoones amortiseerunud mitmed tehnosüsteemid, muuhulgas tuleohutussüsteem. Mis aga puudutab soojapidavust ja võimaliku fassaadi uuendus, siis ilma nende töödest ta võiks remont olla enam kui 10 miljonit eurot odavam, räägib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits. See usk sellesse, et uus soojustuskiht peale panna, lahendab aastateks probleemid ei pruugi olla alati kõige mõistlikum lahendus, aga seda tuleb alati igat objekti eraldi hinnates vaadata. Siiski on fassaadi küsimus ainult üks osa suurest valemist, näiteks on väga oluline osa arutelust see, kuidas kujundada ümber Rahvusraamatukogu ruumikasutus. Janne Andresoo räägib, et kaheksakümnendatel ehitati hoone just toonaste vajaduste järgi. Näiteks terve üks suur saal oli mõeldud arvutuskeskuse jahutuskeskuse ruumina, kus meil tänasel päeval asub digiteerimiskeskus, et kas ruumiplaan tegelikult vajab ümbermuutmist. Ühtlasi ei ole rahvusraamatukogult tegelikult nii suurt hoonet tarvis. Hoidla pinnast on kasutuses ainult 60 protsenti. Osa hoonest on välja üüritud, ülemine korrus seisab lihtsalt kasutuseta. Mõned kuud tagasi sündis sellest mõte, et kui maja korda tehakse, võiks sinna kolida ka rahvusarhiiv. Praegu kasutab rahvusarhiiv Tallinnas kolm hoonet, räägib riigiarhivaar Priit Pirsko. Kui me tegutseme vähemates arhiivihoonetes, siis me säästame raha, säästame personali ja kolmandaks parandame tegelikult uutesse oludesse kolides arhivaalide säilitustingimusi. Kõige kehvemas seisus on praegu Filmiarhiiv. Ristlikud analoog asuv rahvusarhiivi filmiarhiivihoone on täiesti amortiseerunud, on vaestel 90.-te algul piiratud vahenditega kuidagi kohandatud nõukogude aegne sõjaväevangla tegelikult ja lubamatult palju kõigub aasta lõikes nii temperatuur kui ka siis õhuniiskus. Järgmisel esmaspäeval arutatakse nende plaanide üle riigikogu kultuurikomisjonis ja peagi võib küsimus jõuda valitsuse lauale. Tarvi Sits. Ma arvan, et kellelegi ei pea tõestama seda, et hoone vajab korda tegemist, küsimus on selles, mis etapid, mis järjekorras sellega pihta hakata ühel või teisel hetkel see töö tuleb ette võtta. Ministeeriumite vahel ringleb ka memo, kus pakutakse remondi ja kolimise lõpuajaks 2020 kolmandat aastat. Janne Andresoo. See kõlab väga optimistlik, kuna ma paneksin sinna julgelt veel kaks aastat juurde.